Tere kuulama saadet argipäev. Tänases saates räägime raamatutest. Paari viimase nädala jooksul on Eestis räägitud rohkelt raamatupoodidest, aga tänane argipäev vaatleb raamatute väljaandmist, raamatute kirjastamist just teatud tüüpi raamatute kirjastamist Eesti riigis. Jutt on saanud algtõuke ja avatud Eesti raamatust. Selle sarja lõppemise kohta ilmus samuti paari viimase nädala jooksul paar artiklit. Kas see oli nüüd jätkub või ei jätku seda uurime saatekülalistelt, kuidas jätkub ja kas selliste mõttelooliste tekstide väljaandmine Eesti riigis eesti keeles on lootusetu ettevõtmine ja kui ei ole, siis kust lootust otsida? Vahetavad tänases argipäeva saates mõtteid Märt Väljataga, aga kes on ajakirja vikerkaar? Peatoimetaja ja ühtlasi avatud Eesti raamatu sarja koostaja, mal kaevad Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik ning Jan Kaus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali praeguse koosseisu liige saatejuht Tarmo Tiisler. Esimene küsimus oleks Märt Väljataga le. Sarja lõppemisest on olnud viimasel ajal aeg-ajalt juttu Kassari lõppetis ära. No iga asi lõpeb ükskord ära. Aga kas, kui kiiresti see on meil esialgu päris lahtine. Kunagi sai seatud eesmärgiks, et sari võiks kesta vähemalt raamatu, nii, praegu on ilmunud 66 raamatut sellest sarjast. Ja enam-vähem kindlalt võib öelda, et tosinkond raamatut ilmub veel. Aga kas raamatu nii jõutakse ja kas peabki jõudma? Need on juba sellised lahtised küsimused. Et iseenesest see sari, mis millele pani aluse avatud Eesti fond 94. aastal ei peaks olema eesmärk iseeneses, kõige tähtsam on see, et ilmuksid eesti keeles ka nõudlikumad tüüpi teoreetilised tekstid. Tõlketekstid, mille tõlkimine nõuab väga suurt pühendumist. Nii suurt seda vaeva ei suuda. Turumajanduse tingimustes Eesti kirjastused lihtsalt kinni maksta. Ja küsimus ongi selles, et et kuidas selliseid raamatuid välja andma peaks, kelle asi see peaks olema ja kelle toetusel need peaksid ilmuma. See avatud Eesti raamatu sari, nagu öeldud, sellele pani aluse avatud Eesti fond ja ta lõpetas sarja toetamise ära. Eelmise sajandi lõpus, pool 99. aastal aga andis veel kaasavara kaasa endale võetud kohustuste täitmiseks. Nüüd on ka see raha otsa saamas ja vahepeal on sarja toetanud kultuurkapital. Nüüd kuidas seda asja edasi teha? Et ongi lahtine, aga, aga ma rõhutan veel kord, et, et tegelikult peaks küsimus olema pigem selles, et kuidas seda tõlkijate vaeva korvata. Mitte niivõrd noh, mingi ühe olemasoleva sarja jätkamises, sest võib ju iga asi ajale jalgu hääletaja tekkida vajadus hoopis palju spetsialiseeritumata sarjade järele. Et tekiks mitu sarja või, või et kirjastused võtaksid selle asja üle. Praegu on selle sarja raamatuid välja andnud seitse kaheksa kirjastust, kuigi põhiline koormus on olnud ilma maa ja vaga pundi kirjastuse kanda. Et nüüd kuulajal ei jääks vale arusaam, siis me ei tegele argipäeva saates mitte konkreetselt orjapäästmisega, vaid me arutame selle üle, kuidas seda tüüpi raamatuid tuleks välja anda. Lähevad teie olete Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik ja kas riigil on ka mingisugune osa või kohustus anda välja selliseid mõtteloolisi tekste eesti keeles? Riigil on kohustus toetada niisuguste tekstide väljaandmist ja praegu ma arvan, on riik seda teinud Kultuurkapitali kaudu, sest tuur kapitali, raha on riigi raha. Ja noh, ma leian, et see, see on, oli päris hea võimalus, et kultuurkapital oli nõus seda sarja toetama. Aga, aga ma arvan tõesti, et riigil on ka kohustus. Ja me mõtleme sellele veel veel mitmesugust väärt tõlkekirjandust toetada. Selles vist on kõik koosolijad ühel meelel ja lugejad ka, et eesti keeles peaksite tekstid ilmuma. Aga põhiküsimus, nagu enamike asjade puhul, on see, et kes selle kõik kinni maksab. Jan Kaus, teie olete Kirjanduse sihtkapitalis nüüd olnud. Ma saan aru, et avatud Eesti raamatu sari. On olnud jagamisel prioriteetide hulgas või ei ole. Selle täiesti raamatuga on üldse tegelikult olukord kuidagi keeruline või et keegi, absoluutselt, ma arvan, mitte üheski kult Kultuurkapitali sihtkapitali nõukogus ei, ei eita selliste raamatute väljaandmist kohalikust kõige vähem, eks siis muidugi, kõige enam saab sellest aru kirjanduse sihtkapital, aga teine küsimus on see, et, et et. Selles samas avatud Eesti raamatu sarjas ilmub tegelikult väga vähe konkreetselt selliseid kirjandusteoreetilisi tekste, seal ilmub neid küll, aga, aga enamik tekste on siiski ju kuidagi nimetame, asuvad laiemal pinnal või asuvad just nende nii-öelda valdkondades vahel. Ja kirjanduse sihtkapital võtaks, võtaks kogu selle nii-öelda sara väljaandmise nii-öelda rahalise poole Enda kanda siis, siis võib-olla hakkaks häirima häirima nii-öelda seda eesti eesti kirjanduse toetamist ennast. Et siiamaani me oleme püüdnud teha pigem nii, et suunata, suunata nii-öelda meie väga tugeva soovitusega siis need Need raamatud või need taotlused siis valdkondade vahelisse kapital ehk siis suurde suurde Kultuurkapitali nõukokku. Aga küsimus on jah, muidugi selles, et siin tuleks teha nagu sellist selgitustööd, sest sest tundub, et et väga-väga juurdunud on selline arusaam, et, et kõik, mis kõik, mis on nagu trükitud, on kirjandused. Oletame näiteks, et sealsamas Kultuurkapitali nõukogus tekitakse teatud vastureaktsioone, küsitakse, et miks, miks te saadate nagu kirjandus asju meil kukil, et aga noh, ma, ma ei noh, ütleme ma toon sellise suvalise näitama eurot, näiteks Platon on, on kirjandus. Platon on just just selle kirjanduse kohal ja ta on tegelikult kunstikohale kõige kõige kohal, et ta, ta. Ta peaks tegelikult olema olema sedasi Kultuurkapitali selle suure nõukogu üks prioriteete. Ja samas ka see, et kõik, mis on välja antud raamatuna, ei pea tähendama. Tingimata kirjandus ajus just, aga aga noh, ütleme näiteks seal seal tekivadki seal tekivadki noh, kohaneb probleemideta, et seda tajutakse kirjandus ja näete, et noh, ütleme raamat ja raamaturaamatut, miks, miks me nii palju raamatuid toetama, et näiteks kehakultuuri sihtkapital tahaks siis näiteks no ma ei tea spordilehte, et toetatakse spordi, lähtevaldkondade vahelisest või, või, või ütleme, helikunsti sihtkapital mõne mõne oreli nii-öelda restaureerimiseks või ehitamiseks raha. Ja, ja kohe tekib sellel sellel pinnal hõõrdumine. Aga siis vajaks kultuurkapital ka ühte ühiskondlikku lepingut kus lepitakse kokku, et see on Kultuurkapitali prioriteet, kui ta, kui ta nii arvab. Probleemi saaks minu meelest kokku võtta nii et praegu Eesti vabariigis lihtsalt ei ole sellist institutsiooni, mis toetaks ütleme, teoreetiliste filosoofiliste, aga ka populaarteaduslikke ja ajalooteaduslike raamatute nii hästi tõlke või originaalraamatute väljaandmist, seda iga kord tuleb ise kohast selleks toetusi taotleda ja, ja selle kohta olen näiteks ma mõlgutanud kunagi mõtteid koos Teaduste Akadeemia president tendi Jüri Engelbrechti ka, et oleks hädavajalik luua mingi teaduskirjanduse või, või, või Non fiksoni või mitte ilukirjanduse või kuidas seda nimetada ükskõik. Sihtkapital, kas siis Kultuurkapitali juurde, ma kujutan ette, et, et see ei lähe väga kergesti, selleks on vaja muuta Kultuurkapitali vabadust. Ja see poliitiline ja kultuuriavalikkuse hulgas valitsev konjunktuur seda väga ei soosi. Aga praegu on just nimelt selline tühik selle koha pealt, et on olemas haldustegevuse toetamiseks teadusfond kaunite kunstide toetamiseks. Kultuurkapital. Aga ei ole sellist institutsiooni, mis mis toetakse jah, lisaks veel filosoofiale, populaarteadust ja, ja ka kasvõi ajalooteaduslikke tekste. Kas mõnes mõttes te sattusite üheksakümnendatel aastatel ka sellise olukorra, et taasiseseisvumise järel tuli mingil hetkel anda välja niivõrd palju tekste, võis anda tekste, mille loomulik väljatulek oleks olnud noh ütleme terve 20. sajandi jooksul 50 Nõukogude aasta jooksul vähemalt, sest paljud tekstid ei ole ju tegelikult midagi uut, nad on ammuilma mujal välja antud. Ei jah, noh, siin mingi selline surve oli alguses küll, et see oli nagu algusest peale teada, et või vähemalt aimata, et need George Sorosi toetused Eestisse ei kesta igavesti, need olid mõeldud üleminekuperioodiks ja selle tõttu tuli tegutseda kiiresti, et seda raha ära kasutada, mis olemas oli ja võib-olla selle tõttu ka see sarja valik ei peegelda väga sellist sügavat läbimõeldust või süstemaatilisus taga. Aga teisest küljest et ikkagi kõik need asjad on ilmunud, sest selliseid täiesti üleliigseid nimetusi selles sarjas on on väga vähe. Ja ja noh, tol ajal oli tõesti nagu probleem pigem selles, et, et oli ressursse, raha oli, aga, aga polnud seda intellektuaalset ressurssi tõlkijaid, asjatundlikke toimetajaid, kes kes oleksid TÖÖ ära teinud, nüüd on minu meelest olukord pigem vastupidi, et et selline üldine filosoofiline haridus on, on kõvasti tõusnud, on valmistatud iseseisvuse ajal ette terve hulk magistrikraadiga filosoofia ja eaka tõlkijate kui üldine tõlgendus tase on langenud, siis samas on ikkagi tekkinud juurde ka mitmeid häid tõlkijaid. Et oleme nagu vastupidise olukorra ees, et kus tõlkijatel nagu vaim on valmis, aga see materiaalne külg on hakanud ära kukkuma. Kui ma aga palju on näiteks öeldud seda, et neid tekste niikuinii asjast huvitatud loevad originaalkeeles et neid ei peagi. Jah, see on seda, selle väite tõrjumiseks, ma olen palju igasuguseid argumente välja mõelnud, esiteks see kehtib spetsialistide puhul, nii, et kes spetsialiseerub poliitilise või moraalifilosoofia vallas näoliselt loeb ka John Stewart millivabadust inglise keeles, aga, ja selline laiem võõrkeeleoskus on tegelikult selle, selle kasv on, on suhteliselt illusoorne poorne või mulle tundub, et tegelikult, ega neid noh, vahe, võib jääda mulje, et tänapäeval oskab juba iga keskkooli lõpetanu inglise keelt, aga päriselt see nii ei ole. Ja kui vaadata ikkagi, millised tekstid on eesti keeles nagu viidatavateks osutunud ja käibele läinud ja kust on mõisteid üle võetud ja milliseid mõtteid on edasi arendatud, siis need on ikkagi enamasti just need tekstid, mis on eestikeelses tõlkes olemas. Aga professionaalide jaoks muidugi ei piirdu see lugemus või silmaringi ainult ainult Eesti tõlgetega. Kui ma vaatan, et kuutekümmend, kuut nimetust, mis on avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud, siis tõepoolest kõik need seal inglise keeles tõlgitud asju on kummalisel kombel noh, suhteliselt vähe. Kui võtta seda, et kurdetakse sellise Ameerikaniseerumise angloameerika kultuuri domineerimise üle, aga, ja muidugi kõik need 66 on olemas ka ingliskeelses tõlkes, et muidugi võidakse jah väita, nii nagu omal ajal, et ei ole üldse vaja eesti keelde tõlkida, et kõik on vene keeles oluline loetav, et nüüd, et kõik on inglise keeles loetav. Ja aga see on jah, võib-olla selline väide, mis, mis, mis puudutab ainult seda akadeemilist eliiti, aga selle juures tuleb ikkagi rõhutada, et, et filosoofia ainult ülikoolide ja akadeemikute asi, vaid ta on ikkagi kultuuri osa ja kultuuri osaks saab ta ainult tõlgete kaudu. Siin on ilmselt ka tegemist hoiakute küsimusega ja arusaamisega, millega siis ikkagi tegemist on. Jan Kaus, kas kultuurkapitalis, seal, kus teie olete, on kõik asjast üheselt aru saanud? Mis puudutab kirjanduse sihtkapitali just Mismõttes asjast aru saanud. Et sellised tekstid kuuluvad ka laiemale lugejaskonnale, mitte ta ei ole nii-öelda vihana kindlasti kitsa kitsa ringkonna, muidugi erialane kirjandus. Ma olen Märt Väljataga välja tuua ka sajaprotsendiliselt nõus, et et rääkides näiteks vene keele oskusest, siis, siis on suur vahe, kas sa oskad oskad vene keelt, nii et sa vaatad, ütleme, venekeelseid telesaateid või oskad sa vene keelt, nii et sa loed Solovjovi, Vilosjevitakse originaalis. Et kindlasti on see vahe sees ja, ja loomulikult siin ei ole minu arust mingisugust küsimustki, et, et tuleks tuleks loomulikult neid tõlkeid, tõlkeid, Kuidagi aidata realiseerida Gerda, seda enam, et, et nagu ma aru saan, nii kirjastused kui ka tõlkijad tunnevad asja vastu huvi. Kirjastuste kirjastused on nõus nõus neid asju kindlasti avaldama, kui, kui nad saavad, eks rahalist toetust just ütleme, toimetamise, tõlkimise ja muu sellise osas, jah. Intellektuaalselt ekskuludeks nii-öelda, sest enam seda olukorda ei ole nagu 90.-te algul, kui tuli kirjastustele ka tehnilisteks tootmiskuludeks trüki- ja paberikuludeks peale maksta, et praegu on ikkagi kõige kriitilisem see, et kirjastused raamatumüügituludest nii palju raha tagasi, et nad saaksid sellest tõlkijale väärilist tasu maksta. Ja no ma kujutan tõesti ette, et noh, ma ei tea, näiteks Immanuel kanti tõlkimise eest peaks ikkagi saama väga-väga korraliku honorari sest Immanuel kanti lugemine juba inglise keeles võtab naha märjaks paljudel. Ja ma mõtlen seda tegelikult, võib-olla tulekski tulekski võibolla asjast huvitatud huvintunutel näidata võib-olla mingisugust oma algatustele üles mingisuguseid visioone pakkuda kultuurkapitalile, ilma et peaks mingisuguseid seadusi muutma. Et võib-olla oleks vaja selles suures suures Kultuurkapitali põgus lihtsalt paluda mingisugust esitlusaega ja pakkuda seal noh, välja mingisuguseid erinevaid visioone, kuidas ütleme, kultuurkapital saaks ikkagi rahaliselt rahaliselt toetada, ma kujutan ette, et et, et see, ma, ma muidugi ei tea, päris täpselt mõne niisuguse lihtliige, ma ei tea päris täpselt seda rahalist olukorda. Ma kujutan ette, et kui, kui teha sedasi umbkaudu selline selline ütleme, kalkulatsioon, et aastas toetaks, toetatakse ütleme, kaheksa kaheksat raamatut see ja ütleme just tõlkimist, toimetamist, selliseid asju siis läheks ütleme nõukogule maksma kvartalis kuskil 100000 krooni ringis ja need nüüd olekski vaja nagu teada, kas, kas kuskilt on võimalik sellel valdkondade vahelisel sihtkapitalil see see 100000 saada või või, või kas, kas, kas see on reaalne. Siin on veel, tuleb sellega väikseid administratiivseid, probleeme võib olla 100000 kvartalis natuke vähe, aga, aga sinnakanti see summa on jah, pool miljonit aastas näiteks. Aga, ja mina olen ka seda aega Kultuurkapitali nõukogud palunud ja, ja selgitanud neid asju, aga üks häda on muidugi see, et Kultuurkapitali nõukogud ei ole stabiilsed, nad vahetuvad aasta tagant ja selle tõttu nad suhteliselt tõrksalt tegelevad selliste strateegiliste ja kaugemale ulatuvate asjadega, sest nad ei saa tekitada kohustusi järgmistele nõukogudele. Ja, ja see kaheaastane vaheldumine roosi just selliste pikas perspektiivis ette mõtlemist. Ja üks teine asi mis võib-olla tuleb minu enda sellisest umbusust. Et ma olen ikkagi rõhutanud seda, et see tõlgete toetamise kord peaks lähtuma printsiibist enne töö, siis tasu, et ühesõnaga siis kui tõlkija oma tõlkijaga sõlmitakse leping, aga kui ta on oma töö valmis saanud, siis ta saab alles selle tasu kätte. Sest noh, on olnud ilmselt paljudel kirjastustel selliseid kurbi kogemusi, et kui on ette makstud, siis peab ootama seda tööd väga kaua ja ja see ei pruugigi valmida. Aga kultuurkapitali põhimõte on olnud alati see, et jagatakse stipendiume. Ja, ja mitte ei, mitte ei maksta nagu valmis tööde eest ja, ja see, et, et tehtaks sellised lepingud, kus tasu tuleb alles pärast töö valmimist, kusjuures selleni võib minna kaks kuni kolm aastat, see nõuab ka sellist peent ette planeerimist ja see nõuaks juba omaette keerulist administreerimist, et, et peetaks täpselt arvet, kellega on lepingud sõlmitud, millal on nende nende nende väljamaksmise aeg ja noh, seda, seda energiat ei ole nagu kultuurkapitalis märgata olnud, aga, aga samas ei saa kurta, et ühtegi sellist selle raamatusarja taotlust et ükski oleks rahuldamata jäänud, et et seni kõik, mida on Kultuurkapitalilt küsitud, on peaaegu vist kõik saanud ka jah. Kui suur on selle raamatu või nende raamatute tiraaž tavaliselt olnud? 1000 ja ja 2000 vahele. Et ta alla 1000 tegelikult ei olegi eriti mõtet Eestis midagi trükkida. Ja, ja ilmamaa on mõningaid asju teinud 2000 ja mõningatest on ilmunud kordustrükiga. Mall Kaevats, teie olete kirjandusnõunik Kultuuriministeeriumi juures. Kuidas teie näete selle kõige jätkumist tulevikus? No ma arvan, et, et ta peaks jätkuma nii kaua, kui on vajadust ja elujõudu sarjal ja, ja loomulikult nagu ka Märt Väljataga alguses rääkis see kõik võib ju muutuda ja võivad tekkida uued sarjad. Noh, võib-olla oleks võinud uus sari tekkida siis, kui Soros lõpetas toetamise. Aga samas, kui üks asi on ennast nagu sisse töötanud ja läbi löönud, siis võib-olla uuel sarjal on, on palju raskem alustada. Nii et mina küll küll väga toetan niisugust sarja ja ja ma leian, et olgu see, see rahastamise viis, siin on omad probleemid. Nagu ma aru saan, aga, aga see on ääretult mõistlik, et toetatakse just seda vaimset tööd, mis selle raamat raamatute sisse läheb. Ja, ja mulle meeldib ka väga see, et kirjastuste vaheline projekt, see teeb loomulikult koordineerija töö väga keeruliseks, sest muidu oleks seal kirjastusesse inimene, kes asjaga tegeleb. Praegu tegeleb Märt Väljataga sellega entusiasmist. Aga üha vähema Ta alguses jah, veel 95. aastal oli ma võiks öelda, et sarjal nagu kolm eesmärki, et see esimene eesmärk praegugi tähtsust kaotanud on muidugi see nende tekstide kättesaadavaks tegemine eesti lugejale aga teine mis ei ole ka tegelikult veel aktuaalsust kaotanud, oli noh, võimekatele, tõlkijatele tööpakkumine vä. Ja kolmas, mis õnneks nüüd on nagu aktuaalsust kaotamas, aga tol ajal veel mitte oli aidata järjele uusi värskeid vas tekkinud mitteriiklike kirjastusi. Sest kirjastustegevuse toetamine oli samuti üks Sorosi fondi eesmärke. Nüüd teadus on nagu ära langenud, aga need kaks esimest vajadust veel ära langenud ei ole. Aga kuidas seni on käinud, kas teie pakuti raamatu mõnele kirjastusele välja või kirjastus tuleb omapoolse ettepanekuga. Üha rohkem on see käinud nii, et kirjastus või siis tõlkija on tulnud omapoolse ettepanekuga. Ma võin ütelda, et nendest 66-st see, kuidas need tiitlid on moodustunud, on, on need ettepanekud tulnud tegelikult mitme allika põhjal, et kui 94. aastal sarja alustati, siis koostasime Mart haavaja Ülo professor Ülo Matjus kaasabil nimekirja umbes 30-st 40-st raamatust, mida tõlkida tasub ja millele siis leiti ka tõlkijad ja sellest nimekirjast on suur osa nüüd ilmunud ka siis lisaks sellele oli veel selline asi nagu Kesk-Euroopas Ülikooli. Tõlkimiseks soovitusnimestik kus ja nende raamatute tõlkimist finantseeris osaliselt Budapestis asuv, samuti shors finantseerimisel tegutsev Kesk-Euroopa Ülikool ja siis üks kolmandik on olnud tõesti spontaanselt kirjastuste või, või tõlkijate poolt tulnud pakkumised. Aga noh, ei ole sugugi välistatud, et seda asja ei võiks ju uuesti teha, mitte mingeid nimekirju järgmisena tõlkida, aga, aga senikaua, kui nad on nagu jäävad ainult paberile, siis pole seda ka väga suurt mõtet teha. Et sellistel kõrval seisvatel on tihti selline kujutlus, et et see selliste projektide tegemine algabki suurte suurtest plaanidest. Aga selliseid nimekirju tähtsatest raamatutest on tegelikult suhteliselt kerge teha, kui võtta lihtsalt mingi tsiteeritavusega indeksid ette või nii. Tähtis on ikkagi see, et leiduks motiveeritud tõlkija, kes ei teeks seda lihtsalt niisama töökorras, vaid kes on huvitatud selle selle asja tegemisest. Et kui küsida näiteks, miks ei ole puhta mõistuse kriitikat siin sarjas, siis noh, ei ole see mingisugune korraldajate poolne ignoreerimine või möödalaskmine, vaid lihtsalt ei ole tekkinud sellist tõlkijat, kes suudaks veenda Enda pädevuses ja motiveeritusest seda tegema. Kas. Ma arvan, et keegi keegi ei arvagi, et, et see on kuidagi korraldajate poolne möödalaskmine, et kantide põhiteoseid ei ole eesti keeles olemas. Kas selliste tekstide sarja koondamine kannab tegelikult sellise tavalugejahuvilise jaoks seda eesmärki, et et paratamatult on autoreid, kes on rohkem tuntud ja autoreid, kellest võib-olla mõned ei ole kuulnudki, et neid vähem tuntud autorid, kuna nad sinna sarja paigutatud on selle tõttu usaldusväärsemad? Jah, kindlasti eestlased armastavat sarja üldiselt, kui me mäletame veel stagna pärast siis kuidas oli varamule maailm ja mõnda ja, ja, ja, ja. Ja jah, neid sarju armastati ja ja alguses võib-olla see ei olnudki lihtne suruda erinevatele kirjastustele peale, kes kõik olid huvitatud oma identiteedi väljakujunemise kujundamisest, et silma paista iseendana kuidagi raamatuturul, et meile seda sarja ideed peale suruda, aga nüüd on hakatud aru saama, et, et sellel on ka oma kommertslik väärtus, et raamat, mis ilmub sarjas seda siiski ostetakse rohkem, kui, kui seesama raamat ilmuks väljaspool sarja. Nii et noh, tegelikult põhiline asi, mis seda sarja nagu koos hoiabki on see Jüri Kaarma kujundus aga, aga noh, tal, ta on tulnud nende raamatute levimisele kasuks. Ma arvan ka, et, et sari abistab ka lugejat, et ma, ma leian selle raamatu kergemini üles kui ta. Kui ta ilmuks võib-olla lihtsalt lihtsalt. Ja kui siin enne Märt Väljataga näiteks mainis, et kui vaadata tervet seda nimekirja ilmunud raamatute nimekirjas 100 kuutekümmend, kuut raamatut, siis seal ei ole, eks erilist süstematiseeritud, aga kui jaotlane raamatut nüüd just kirjastuste kaupera mingisugune süstematiseeritud mingi suunitlus tegelikult ilmub, et on vahe nagu nendel raamatutel mida, mida on kirjastanud vaba pundiana näiteks nendele, mida on kirjastanud Ilmamaa, et et ilma maast ilmamaa kaudu näiteks ilmunud Aristotelese Platoni Wagobondi kaudu siis sellised kaasaegsemad moodsamad mõtled näiteks Sheiseks aasta. Eestis ilmub ka üks teine eestikeelne raamatusari Eesti mõttelugu Jan Kaus. Kas need kaks harjun omavahel konkurendid ka näiteks kultuurkapitalilt raha küsimisel? Ei absoluutselt mitte, no minu arust ei, mina küll. Tähendab selles kontekstis ma küll neid ei võrdleks, et et üks on ju pühendunud pühendunud sedasi eesti eesti mõtteloole konkreetselt. Aga et ma mäletan kuskil keegi tegi väga imeliku ettepaneku, et, et miks ei ole näiteks avatud Eesti raamatu sarjas selliseid kaasaegseid eesti mõtlejaid ja minu arust ta pani sellega ääretult tugevasti mööda, et seda peaks küsima pigem siis sellelt Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas, kui seda üldse küsida. Ilmamaa, Eesti mõtteloo sarjas on kaasaegselt mõtlevad täiesti olemas. Näiteks Toomas Paul, mina näeksin pigem noh neid kahte sarja nagu sellise kahelt poolt ehitatava kaarena, et ideaalsel kujul siis oleks lõpuks see kivimised k kaks kaart seoks mõni selline väljapaistev eesti mõtleja, kes võiks kuuluda sama hästi mõlemasse sarja aga, aga tõesti noh, mingit sellist konkurentsi selles vallas ei ole. Harjade finantseerimine on käinud ka ju teisiti, mõttelool on oma mõtteloo sihtkapital, mis on suuresti tänu Hando Runneli energiale tegutsenud Hando Runnel on selle jaoks valdadest kohalikest omavalitsustest kõikvõimalikest allikatest raha koondanud. Tõenäoliselt sellise, noh, just valdadel, sti omavalitsustest raha saamine, noh Eesti asja jaoks ongi kergem, kui, kui sellise tõlkesarja jaoks. Kultuurkapital on toetanud paljude neid raamatuid ja muuseas, siin on isegi noh, ma praegu mõtlen, et me võib-olla lõime sellise väikse pretsedendi, et nimelt nimelt onu Luige filosoofiast kõnelda tegelikult sai otse Kirjanduse sihtkapitalilt toetuse, kuigi, kuigi tegelikult Kuidagi korrektsem oleks olnud saata teda valdkondade vahelisse, aga kuidagi kõik olid ääretult rõõmsad, et Tõnu Luige mõtted ilmuvad sedasi kirja pandud tekstina ja siis siis siis sellisel emotsionaalsel emotsionaalsel põhjusel tehti selline erand. Aga lõpuks sai ta ka riikliku kultuuripreemia. Ja noh, see mõtelo siht, Cap mõtteloo sari erineb ju ka selle poolest, et seda annab välja üks kirjastus ja ja seal on väga entusiastlik koordineerija Hando Runnel. Ja ta saab ju toetust ikka, mitte ainult kultuurkapitalilt, ta saab ka kultuuriministeeriumilt ja, ja minu teada on ka haridusministeerium seal raamatusse sisse kirjutatud, et tal pole häda midagi. Aga mis siis juhtuks, kui, kui näiteks Märt Väljataga enam ei viitsi tegeleda asjaga kui, kui ei ole sellist vedajat ja asi läheb lihtsalt sellise isevoolu teed kas siis ilmuvadki vaid Huntingtoni Fuku jaama kui, kui vabaturu sellised märgid, millest on väga palju kõneldud ja neid on lihtsalt kasulik väljund? Tegelikult muidugi on juba ka selles sarjas ilmunud raamatuid, millele mina isiklikult ei ole mingit toetust vahendanud ei Sorosi fondi Kultuurkapitali kaudu näiteks näiteks Pierburtjöö praktilised põhjused mis ilmus tänapäeva kirjastuse väljaandel ja mille puhul lihtsalt küsiti, et kas seda tohib selle sarja kujundusega välja anda, mille vastu mul mõistagi olnud midagi, aga see on ilmunud hoopis vist prantsuse kultuurikeskuse või või selliste allikate toetusel. Ja, aga teisest küljest ma tõesti tunnen, et, et selline vahelüli rolle, et kui mul endal ei ole rahasid käsutada, aega kasutada. See nagu hakkab ammenduma, et, et selle sarja valiku ja, ja, ja, ja administreerimise eest võiks hoolitseda instants, kellel on ka vahendid selleks olemas ja, ja ma siiski loodan, et et ametis kinnitatav kirjanduse sihtkapitali uus koosseis mõtleb selles asjas midagi välja. Jah, minu lootused on seotud sellega, sest noh, Kultuurkapitali nõukogu, kuhu kuuluvad erinevate kultuurialade esindajad, sellel puudub vajalik järjepidevuse pädevus, nende tiitlite või, või selle saare kujundamise suhtes, aga Kirjanduse sihtkapitali nõukogul tõenäoliselt saab säärane pädevus olemas olema ja alati võib kaasata ekspertide abi, see ei ole sugugi välistatud, nii et et nõu Ei maksa midagi. Samas ma vähekene püüaksin mõningates osades sekundeerida, et et siiski, kui, kui nagu üldiselt tajutakse, et kirjanduse sihtkapital hakkab selle probleemiga tegelema, siis paljud hingavad kergendatult, ütlevad, oh, las las nad tegelevad nende raamatutega, see lisab väga suurel määral ikkagi sellist ütleme tõelist pinget tähendab just just eelarvelist pinget. Et ja mida iga iga kvartali jaotatakse, see, see ei ole nii suur, et sinna saaks edasi lükata mingeid asju, see annaks võib-olla võib-olla siis põhjus öeldut, aga miks te siis miks te siis juba vikerBarclay toetajad, võtke see vikerkaar ka näiteks valdkondade vahelisest ära ja tegeleda ja seal isegi vikerCaromi kirjandust ajakiri. Kuigi ta tegelikult on kirjandus ja kunstiajakiri ja, ja samamoodi seal on ka väga palju filosoofilisi mõtteloolisi tekste ütleme ühiskonnateadust. Nii et need asjad ei ole nii lihtsad. Ja teiseks, teiseks siiski ma arvan, et nad on minu nägemuses muidugi nagu venelased ütlevad, jatud Yom, aga, aga siiski ma minu nägemuses võiks, võiks selle asjaga tegeleda ikkagi eraldi. Noh, nimetame teda siis nagu parema termini puudumisel kuraatoriks kes, kes samas ei peaks või lausa siis ei tohiks olla siis kirjanduse sihtkapitali nõukogu liige ja võib-olla kirjanduse sihtkapital võiks seista hea selle eest, et ta leiaks selle inimese, kes oleks nõusse kuraator olema ja viiks asja niikaua, kui kaugele sa kuraator saaks mingis mingisugust rahalist tasu. Näiteks noh, see on minu idee, ma ei tea, mida Märt sellest arvab. Nojah, need on väga sellised spetsiifilised tehnilised küsimused, mis puudutavad Kultuurkapitali siseelu, et, et kus see raha peaks tulema, kes peaks selle töö ära tegema ja nii edasi, aga ma arvan, et et lõppude lõpuks siiski kirjanduse sihtkapital oleks nagu see, kellel on vastav pädevus olemas, kus ta võib taotleda rahavaldkondade vaheliste ressursside arvelt ja nii edasi. Aga see koordinaator või kuraator või kuidas teda nimetada, ega see pea omakorda jälle olema inimene, kes määraks, mis nimetused hakkavad sarja kuuluma, seal on väga palju vaja teha igasuguseid lepinguid ja sellist puhtalt paberitööd ja ja, ja selle selle tegemine on nagu keerulisem, Ki. Kas selliste raamatute autoritasud on väga palju kallimad kui näiteks ilukirjanduse? Ei ole, nad on, nad on ikka pigem odavamad ja, ja nad kehtivad autorite puhul, kelle surmast on möödunud vähem kui 70 aastat. Et siin sarjas on ilmunud ka palju sellist aegumatud klassikat, mille puhul autoritasudest või tõlkeõigustest pole kõnelda mõtetki. Kindlasti kui viibite välismaal külastajate raamatupoode, kuidas on naaberriikides lood sellise mõtteloo tekstide avaldamisega? Nihutame need, kes meile lähemal on Läti, Soome, Rootsi. Mina olen viimasel ajal külastanud Ida-Euroopa riike ja aga põhilise asja määrabki ära võib-olla mitte looduslik areng, vaid, vaid ikkagi lugejaskonna suurus ja see on ju Eestis üks kultuurrahvaste hulgast kõige väiksemaid, et meil on miljon potentsiaalset lugejat, tead. Malle ja jõgi on käinud Islandil, et seal on 200000 elanikku või potentsiaalset lugejat, kuidas seal näiteks selliste asjade korraldamine? Tähendab, mina ei oska öelda mõtteloo kohta, ma käisin seal küll raamatupoes, mis oli hästi suur ja, ja hästi ilus. Seal oli näiteks müügil Islandi saagasid väga erinevates trükkides ja erinevates keeltes, samuti haldur Laksnessi teoseid. Ka niisuguste filosoofiliste tekstide kohta ei oska ma öelda. Igatahes Tšehhovil Tšehhovitan nad alles praegu hakanud tõlkima. Aga seevastu Poolas, kus on mingi 40 miljonit potentsiaalset lugejat, on, on teoreetiliste tekstide valik raamatupoodides märksa suurem ja Ungaris samuti, kus on lugejaid alla 10 miljoni? Selle üheks põhjuseks on muidugi see, ma ei tea, millised fondid ja, ja kõrvalised toetusallikad meil kasutada on, aga üks trump on neil siis see, et kuna lugejaskond on nii suur, siis on ka olemas tugevaid kirjastusi, kes saavad siiski seda sisemist subsideerimise teha, et bestsellerite all arvel välja andaga nõudlikumad tekste ja nõudlikumate tekstide puhul, kui neid õnnestub jah juba juba juba 3000 müüa ja nii edasi, et siis no põhiline ongi just see, et nad saavad oma sisemist kasumit niimoodi ümber jaotada, aga Eesti kirjastused ei ole nii tugevad, et neilt saaks eeldada või loota sellist tegevust, et et on selgelt selliseid Subsiidiumid del tegutsevaid kirjastustele äärmuslik näide on saabunud aga ka näiteks ilmamaa, mille kohta Hando Runnel on öelnud, et tema äriplaan on kahjumi tootmine ja, ja siis kirjastusi, kes kes, kes annavad välja selliseid müü Vaida asju, aga sealtki ei jää nii palju ressursse üle nende arvel arvel toetada iseseisvalt sellist filosoofilisemat. Kindlasti aga minu meelest Põhjamaade kirjastused peaaegu kõik seal Põhjamaades toetatakse emakeelse kirjanduse ja, ja ka niisuguse väärt tõlkekirjanduse väljaandmist. Ja Island on muidugi väike riik ja, ja väike lugejaskond, kes küll palju loeb aga näiteks ka Norras leitakse, et see on kultuuri-kultuuri jaoks esimene asi toetada norrakeelset kirjasõna. Ja mina võin siia veel lisada näiteks Soome näite, et et ma olen niivõrd palju nagu filosoof, et ostad just Soomest Helsingist ja lugenud kõigepealt neid, no ütleme näiteks Heideggeri olemisaja ma lugesin kõigepealt otsast lõpuni läbi soome keeles, kuigi kuigi need printsiip printsiibid, millega Heideggeri tõlgiti soome keelde, on niivõrd erinevad nendest printsiipidest, millega te tõlgitakse haide kiri eesti keelde. Näiteks ütleme Platoni paljud dialoogid näiteks Faidros, mis neid ilmus ka selles samas mehelikult korraldavas sarjas eesti keeles seal on, ma lugesin kõigepealt soome keelest läbi ja ja fuckood on soome keeles väga palju, ilma, kui rääkida mõnest tänapäevasem Ast autorist. Fuko esindatus eesti keeles on jällegi ääretult kesine olla, midagi tulemas kuskilt lugesin. Jah. On tulemus, hullumeelsuse, ajalugu ja seksuaalsuse ajalugu, aga esimene. Esimest võib oodata tõenäoliselt lähema poole aasta jooksul, teisega läheb tõenäoliselt kauem aega. Nii et ja need peaksid mõlemad jah, selles sarjas ikka ilmuma. Omaette valdkond või kas ongi omaette valdkond on ka näiteks teiste rahvaste kangelaseepos, et 60.-te alguses ilmusid Eestis iilias kui odüsseia. Kas, kas selliste raamatute väljaandmine tänapäeval Eestis meie rahvaarvu majanduslike võimaluste juures on üldse reaalne? Vajalik? Ega tegelikult ongi, et me oleme rääkinud siin filosoofia tõlkimisest täidetud selles mõttes ju väga palju, see olukord ei erine luule või isegi klassikaliste romaanide tõlkimise puhul ja ma enne mainisin populaarteadust ja selliseid asjadega, tõlkekirjandusega on üldse lood sellised, et et teatud tekstid Klassikalised luuleraamatut näiteks on täpselt sama olukorra ees. Et see ei ole niivõrd žanrist tingitud ainult filosoofiat on hakatud lihtsalt palju intensiivsemalt viimasel tosinal aastal juurde tõlkima, samas kui kui näiteks, kui mõtelda, et sellised asjad nagu Shakespeare'i kogutud teosed ma hästi ei kujuta ette, et nad praeguse olukorras ilmuda saaksid. Need said ilmud ainult sellises Nõukogude viljastavates tingimustes, millise tõlkimine, Alik siseemigratsiooni sisepaguluse vorme ja inimesed, intellektuaalid said vält titena oma Kollaboratsioon on hea ja kompromisside tegemist sellega, et, et pühendusid tõlkimiseleni, ilmusid meil Balzac ja Tolstoi ja Tšehhovi ja, ja, ja šveiks piir, mis on noh, omamoodi ime nagu tollane Loomingu Raamatukogu ja, ja nii edasi, et see tõlkekirjanduse toetamise probleem on laiem ja ja, ja noh, ma arvan, et ikkagi varem või hiljem tuleb tagasi pöörduda selle selle, selle mõtte juurde, et selleks oleks vaja omaette sihtkapitali. Ma ei usu, et seda õnnestuks Kultuurkapitali juurde tekitada. Aga, aga üks sihtkapitali pea tegutsema tingimata Ta ju kultuurkapitali juures sinna ainult ainult ainult kultuurkapitali juures tegutsedes oleks garanteeritud finantseerimine, muidu peab hakkama seda raha kuskilt mujalt leidma. Aga selle selle koha pealt on jah, meie kultuuripildis lihtsalt praegu selline selline määramatus või tühik. Et mida võib-olla ei märgatagi selles mõttes, et, et üksikuid asju ilmub, aga, aga ei ole nagu mingit sellist läbimõeldust või garanteeritud või stabiilsus selles vallas. Aitäh teile, et tulite rääkima sellest, kuidas asi võiks olla. Loodame, et nii ka läheb. Stuudios olid Märt Väljataga, Jan Kaus, Mall Kaevats ja saatejuht Tarmo Tiisler. See oli argipäev, aitäh kuulamast. Kuulmiseni.