Sajandi lõpul tunduvad, nagu nad läheksid oma ühtse loogika järgi. Ses mõttes, et. Et sajandi alguses on alati selline hästi lootusrohke ja sandi lõpus, nagu räägitakse dekadentsist kuskohast see pärit on, ma arvan, et et see on ilmselt selline numbriloogika või loogikaseadused, et algul on puhas ja pärast peab nagu asi minema kõntsasekse, segaseks, et sealt pealt võiks jälle midagi uut sündida. Üks asi on see, et ilmselt kogu see skeem dikteerib iseenesest juba inimestele ja võib-olla kogu sotsiaalsele struktuurile mingisugused mängureegleid. Edasi peaks segasemaks minema ja vaid finast peaks segasemad välja näitama. See nagu üks aspekt. Ja see on lihtsalt see, et tõepoolest me oleme jõudnud sellisesse Murangulisse aega, nagu ühelt poolt võib rääkida astroloogid seisukohalt, et me oleme jõudnud akvaariuse aega siis Veevalaja aega, et kaladel nagu nagu läbi saanud kalade 2000 aastat mis mida seostatakse Kristusega ja kristlusega. Kristlase märk, siis Veevalaja ennustatakse tööala ja peaks tulema hästi liikuv nagu vesi ja hästi muutusterohke. Ja sellel tundub, et on ka mingisugune tagapõhi olemas, mitte mingisugune, vaid üpris tugev tagapõhi. Vaata, mingisugused probleemid võimendavad ka ka sellises FOTO itsitas reklaamimütsis. Ja nad ei sünni lihtsalt tühja koha pealt. Ja kui rääkida, mis siis praegu praegu sünnib või mis on on juhtuma, siis mulle tundub, esiteks kuna me oleme jõudnud sellisesse infoajastusse ja informatsioon ja selle kättesaadavusele kättesaamise kiirus ja selle selekteerimise kiirus ja oskus, see määrab nagu kõik siis on paljud suured hierarhiad, mis eelnevalt tal püsti ehitatud tänu sellele, et keegi on omanud informatsiooni ja et kellelegi ei ole see kättesaadav olnud nagu lagunema ja et need hierarhiad on olnud sees mitte ainult ühiskonnas, vaid loomulikult ka mõtlemises ja keeles ja, ja keel ja mõtlemine on struktuur häirinud siis nüüd selle infoajastul tegid nagu sinna tasa lülimine ja suured vastased nii-öelda post moderni keeles räägitakse, et, et suured legendid, suured jutud, suretter suure Deepased, need pihustama väikesteks seepärast, et selliseid tartlased binaarsed väärtuse tütrel noh, et selgem oleks nagu valgus ja hari, mis on kahel jäi üles ehitatud siis must mustvalge valgus, vari hea-halb Horus, patmees, naine, kõik sellised vastandamised, kui on enne olnud, et, et ta on püütud ideaalina liikuda äärmuste poole, toodete ideaaliks, saate, et kas vot see on väga hea ja see on väga halb, siis nüüd on pigem neid äärmusi püütaksegi vältida. Ja, ja kogu tähelepanu suundub sina selle keskmisele, kus näiteks olgu selle külavarjuks või, või hea, läheb üle kurjaks, kuri heaks ja leida sealt veel mingeid tarkuse pärast, et needsamad hierarhiad, need lihtsalt ei, ei, ei, püsib. Muide, aasta 95, kummaline küll, kui ma olen lugenud nordajakirju ja ka ka selliseid eesrindlikumad meeste naisteajakirju, siis öeldakse, et et see on olnud rääkueenid aastal või noh, eesti keelde ümber pannes meil lihtsalt ei ole eesti keeles võrdlust, on selline prantseksuaalide aasta olnud seepärast et läbi kogu nonii, mütsita ja just nimelt reklaamija ja moeon on selline andro 10 joon käinud ja noh, nagu ma just rääkisin, et tundub, et sellise varju ja valgusealaga tegeletakse või sellise üleminekualaga siis see on just olnud see aasta nimelt 95 on võib-olla jah, meil Eestis ei ole see niimoodi jõudnud, seepärast et ma ei tea, kui paljud on läinud näiteks teksafirma leebis reklaami, kus kesktegelane seal on üks selline alguses tundub, et on kaunis neitsikesepat takso peale pärast enne taksost väljaminekud tunneb ta lõuad. Ta kohendab oma lõua otsa ja siis tuleb välja, et seal hoopiski noormees, fenomenaalne on see, et et selles situatsioonis, kus tegelikult tavainimene mõtleb, et see kummaline poiss, kes on ennast naisena välja käinud, et tema peaks ebamugavust tundma, et ta peaks olema pabinas, et ta peaks olema tundma mingisugust ohtu või tal peaks olema ohutunne, hästi-hästi arenenud, et kus ta nüüd äkki kuskil nurga tagant peaks välja minema Harjumaa kangialustesse. Aga otse vastupidi selles situatsioonis ainukene, kes tunneb ennast ohus olevat, on taksojuht kes vaatad tahavaatepeeglisse ja, ja on täis hämmastust ja hirmud, mis sünnib. Ja minu arust väga fenomenaalne just praegusel ajal, et rääkida või noh, on mõttetu rääkida sellest, et et nagu mees ja naine sulaksid kokku, mis sulavad kokku, on küll on, on nendel mingisuguseid käitumise mallid ja ja kuidas nad ennast tõotavad presenteerima. Ja just torkab seal moepiltides ja moeideoloogias silma. Ja kui me vaatame, et 20 olid tüüpilised sellised ühelt poolt naised olid sellised, kas suhteliselt bimbod või, või noh, ikkagi nagu meie meile öeldakse, et 100 protsenti naine tähendab, aga ta ei olnud ülepaisutatud, ta oli, ta oli parasjagu naiselik ja parasjagu selline. Ühesõnaga, ta oli ohutu. Tähendab, mees tundis naisega rannas tohutuna nii, ja samamoodi mees, ohutud oli, ta oli ohutusele naisele ja sellele ühiskonnale ta oli hästi tugevate lõuapäradega, teda võis usaldada seepärast, et ta oli võimeline jooksma läbi läbi müüride, lõhkuma ja ja, ja, ja üles ehitama mida iganes. Üheksakümnendad on teinud väga suured pöörde selles. Ja pööre on tulnud mitte selle ohutuse poole, vaid just nimelt ohtlikkuse poole. Milline on siis see ohtlik naine, tuntakse ohtlikud naist kui Fampatalli fataalset naist. Ühelt poolt omab väga naiselikke jooni, ta meenutab, võib-olla ema, ta meenutab kuskilt otsast tütarlast, aga see on kõik sellise piirini viidud. Hetkel ta võib lihtsalt pöörata 180 kraadi ja sa oled tema lõksust ta nagu nõid. Ja temast lahti, ta võib sinuga teha mida iganes. Loomulikult, ega meie naised ei ole sellised. Ma räägin lihtsalt praegu inglitest, mida siis presenteeritakse, mida näidatakse või, või mis arvatakse praeguses sellises soopoliitikas või imidži poliitikas mõjuvad väga teravalt. Muide, on on muutunud ka mehed, mehed on, ühelt poolt on äkki välja ilmunud sellised täiesti ebatavalised baasid kaheksakümnendatel need, et kas vanemad mehed näiteks kiilaspeadega, näiteks habetunud, neil on suured, palju kortsionaasad ei ole üldse mitte sportlikud ja võib-olla isegi suur kõht või vaatamiseks Dolce Kabanat. Moeloojaid, kes oma uue parfüümireklaamis end iseendaga on pildistanud. Üks mees on üpris lühikene sellise natuke välja viinud kõhuga kiilaspeaga ja. Ma ütleks, et Anno, ta on ilus 80.-te terminoloogia järgi ja teine on lihtsalt selline harilik inimene. Aga vaatas seda reklaami tegelikult sellise kaheksakümnendatel tugevaid realiseerimisega, siis mõjub värskelt nii, ühelt poolt need mehed, kes on hästi harilikud, nende harilikus muutub silmatorkavaks ja teiselt poolt just see hämamise ala, kus on sellised androgüünset tüübid, ta ei poiss Emees, ta laenab mingisuguseid elemente või hoiakuid. Roose ütleme naiste ikonograafiast, ostsin ära. See Fambot alles, millest me rääkisime. Kõige parem näide on see, et need samalaadseid naisi võis näha viiekümnendatel aastatel. Räägime glamuurist, ilmselt kõik kõiki tüdinud ja, aga need 50.-te naised, nad ei olnud ju päris naised sõbras Nad olid disainitud pealaest jalatallani soengutest otsteni ja nad olid pigem ikoonid, nad olid pigem monumendid kui no ei kujuta ette, et mingisugune 50.-te filmistaar, et kuidas ta askeldas kodus või, või ta ei ole üldse rähiksed, ta lõikab noaga sibulat või küpsetab koogikesi. Ja, või kuidas ta ütleb siis see tundub nii Meyerlikvemaleristlikett, et noh, pigem pigem rõhutada seda, et ta on ikoon ja don postament. Ja ega seda maad, et sellised ikoon, naised või supernaised ülistas stiliseeritud glamuur, naised, selles on öeldud nagu mees ja naine. Ja nüüd me jõuamegi tagasi, mille pärast oli 95, oli kõrgemal suuri aasta ja oli ka praegu veinide või transseksuaalide aastal. Sellepärast et 95 on manifest sellisele glamuur naisele, sellisele naisele, kes ei ole mitte harilik naine, võtab üle naine oli naine ümber Frau. Ja kuna ta ei ole normaalsetes tingimustes hoomatav naine ta oma jõu poolest oma, jõuan ta laenanud mehelt oma pikkuse Andalanad mehelt oma suuruse on nagu laenanud mehed ja oma ohtlikkusele selle naiselikkuse sele pehmuse, mille taga on tugevus, on ta, on siis naised, nii et seal ongi saanud nagu kokku äkki mees ja naine. Ja Ma ei kujuta ette, kes võiks olla see, see mees, kes võiks elada sellise naisega. Ja me võime rääkida, et meie ideaal on naiselik naine ja näidata siis glamuur, naisi, aga see glamuur, naine, ta, ei, ta ei sobi mitte kuhugi tegelikult. Ja see tähendab, et me räägime oma ikoonidest, kui 50. aastal nad olid tõmblast ikoonid, mida võis näha, ainult filmida, siis nüüd äkki reklaamitakse neid sellisena, et nad peaksid ellu astuma. Samamoodi tundub küll kummaline paradoks panna, aga mille pärast on see võimalik 90. 90.-te keskel ilmselt just sellepärast, et sinu enesemääratlus, et nüüd ei ole enam lõplikud, see tähendab seda, et et vot ma võtan nüüd kirstu kaasa omaenesedefinitsiooni, et vot selline helisema sündisin ja selliseks ma jään ju selline, ma olen, mulle sobib mustar, olen kannatanud mustari, hällist hauani, palun mu kirstu oleks ka must. See on otse vastupidi, nagu ma rääkisin, et üheksakümnendatel enam ei hinnata sellist stabiilsust, vaid hinnatakse pigem suutlikkust, muutlikkuse võimet, siis samamoodi on ka, aga mida rohkem inimene suudab ennast ümber defineerida, rohkem ta suudab oma erinevaid külgi avada või avastada, võin näidata. Võib-olla isegi pigem seal on selline Malerlik teata oraalne külgedest näidata post palju inimene, noh, seisvalt ta ei suuda nii palju muutuda, ta lihtsalt revereks. Ja seda ta üheksakümnendad, Nemad on ja seda võib-olla sajandi lõplikumad, nad on. Ja isegi ütleme Ameerikast ma lugesin mingit statistikat, et ka kaheksakümnendatel, seitsmekümnendatel kuuekümnendatel mindi kuhugi firmasse tööle, siis loodeti. Ja et ma töötan ja ma teen karjääri just nimelt vääri redelil, see annab ühes samas asutuses ja astun nagu samm-sammult kõrgemale üles, see tagab minu edu ja, ja minu läbilöögivõime nüüd üheksakümnendatel kõnnin alustatakse tööd, siis mõeldakse mitte selle peale, et, et kuidas ma saan siinsamas asutuses võimalikult kiiresti üles ronida. Ait pigem otsitakse kogu aeg alternatiive. Aha. Sina, mul sellised võimalused, minu mängumaa on selline, aga seal kõrval on teine kompanii, kus on leida parema koha ja ka paremad. Ja keegi ei mõtle ainult vähemalt Ameerikas, nii väideti sellise ühe ühe kompanii raames, vaid mõeldakse, et elu jooksul vahetatakse viis või kuus korda töökohta. Ja see tulu ei olevat see hierarhiline, mis tuleb või sinu hierarhilise järvedel pealt vaid just nimelt sinu oskuses valida ja valikut teha, valikut sooritada. Muidugi üheksakümnendatel on tulnud, kui hästi suur murrang. Kui ma rääkisin nii mehe kui naise definitsioonis ja hea, aga definitsiooni, siis me ei saa mööda minna sellest, mis on ilus ja mis on kole. Ühelt poolt on, on jällegi kuna öeldakse, et, et 80.-te lõpus, kui aga nüüdse suur dekonstrueerimine või, ning, või ühelt poolt see on nagu nagu suurte iidolite tasa lülimine. Et kõik, mis on tänaval, mis on rahva seas, see läheb äkki väga moodi ja kõik, mis seal nagu halb, mis on siia maa nimetatud koledaks ja mis on olnud noorte kontrakultuuri osa. See äkki tõstetakse au sisse, noh, kuidas öelda, et siis on prügikasti muud ja ja, ja et see oli hirmus ja kole aeg, need need kolm aastat krungi, kus ütleme, et Karl Lagerfeld Shanellis suurel uut kultuuri suur jõuavad äkki lava peale kaitseväe lapilisest riidest liin, kleidid, mille alumine äär on palistamata, mis narmendab siit ja sealt, või siis selline prantsuse moekunstnik nagu kompte Karlsson, kes teeb kolm numbrit surematut, villased pintsakud, paneb nad pesumasinasse, keedab ära ja panuta pära, nad näevad välja nagu padjaluse riided. Kuigi samas ma pean ütlema, et nad on väga sellised ihusõbralikud tõesti hirmsad välja. Ja ilmselt selline mõtlemine, et, et selline ideaalne ilu on otsas või tähendab, see on kitsas pärast, et ma ei, ma ei oleks väitel selliseid ideaalse ilu või, või ideaalse vormiotsingud ideaalse vormina tegemised veel minimalistliku ilu nägemused, et need on otsa saanud, need ei kao kuhugi. Aga nende kõrval on nii sattunud uued arusaamised ilust. Ma vaatan, kui ma nüüd vaatan ilu, poleemikat, mis käib meie meie lehtedes või et üleüldse on tõstetud selline probleem, et räägime ilusti, et mis on elu. Tundub, et millest on juba niigi palju ära räägitud, et et ilusana poliitiline termin ja, ja ilus võib olla millegi suhtes või millegipärast, et kui sa oled ilus, siis mis kasu. Loomulikult, see on üks kontseptsioon. Ja, ja nüüd 90. ma just mõtlengi, et ühelt poolt on see ilu muutunud nagu defineerimatuks vaatame näiteks supermodelle. Praegu öeldakse, et lavade Shikon, Christian me enam ei, kes on sellise kummalise peenikese veidi kongus ninaga hästi suurte huultega, pika kaelaga kondist õlgadega ja noh, ma ei liialda, kui ma seda räägin, mitte sellepärast, et ma peaksin nüüd liialdan, mis on koledas, aga ta lihtsalt on selline. Aga äkki ta mõjub vägashikilt ja, ja temas on sedasama foto, reaalsust riski ja ohtu arvangi, et et kui me, kui nüüd sajandi lõpul üleüldse saanud Kaimse sajandi lõpul tekib seesama fenomen, et et rääkides ilust peaks olema pigem kummaline ja eesti keeles on üks selline naljakas paralleel on ime ja imelik. Seepärast, et kui mõtled kellegi peale, kes ilus, ta peab olema ka imeline nagu ime, aga see ime, imelik, see on selline võõrastus või nagu hirm, mis tekib, kui loeme piiblist, et, et ilma pingel siis singel oli nii ilus, et kohkuti, ilu kohutab. Ja Ma arvan, et, et ei saa kohtuda ilu, mis on, mis on pandud puuri ja mis on tehtud reaalseks ja mida me oleme ammu näinud, saab kohta see, mille proportsioonid on äkki esma esmapilgul väga kummalised või nii kummalsetegi põritusega tekib ohtlikkus, sa kogud tagasi ja siis avastad, et kui sa oled harjunud, et, et see on tõesti kummaline, et on, ilustan imeline, imeline ja ma arvan, et see on selline, pandi sajandile põlu kus on, kus on ilmselt sees need see sellist ohtlikkust teetlust Nonii ja ja ihavikulisust. Üheksakümnete keskel on tekkinud arusaamine ka hoidlikkusest, enesehoidlikkusest ja tervislikust elulaadist. Hea küll, ta on alguses, on 80.-test ja kus, kus kõike käsitles spordisaalis, pumpasid ennast üles. Nüüd on selle kõrvale tulnud üks, üks teine fenomen. See on see, et, et on väga palju inimesi, kes on nõus ohverdama oma elust mugavust ja selle nimel sama tegelema spordiga, et alasid terved. Mul on tulnud nagu Ameerika sotsioloogid väidavad, terve hulk inimesi, kes ütlevad, et milleks ma pean elama 90 aastaseks, milleks on tarvis näha seda vaeva, milleks on tarvis kõike tasa-targu teha, et ma siis oleksin lõpus. Istuksin ratastoolis ja mind sõidetakse üle Püha Markuse platsi. Et. Kildkond inimesi, kes ütlevad, et, et parem juba 20 30 40 aastat väga intensiivset elu, kui, kui 90 aastat venitamist ja vindumist ja minu arust see on ka selline tüüpiline lõpule omane nähtus. Seesama, et, et ma tahan elada elu hästi intensiivselt ja ähvardan selleks kasvõi selle oma tervise või 20 aastat oma elust. See kõlab nagu ohtlikult veidikene, et ma võin müüa ma oma hinge. Aga ma ei usu, et kui iga kord hingemüüjatel, et siin on, et seal on võimalik müüa ainult kas kuradile või jumalale sellepärast kui me vaatame teks budistlikus seisukoha, siis me tuleme kindlasti reinkarnatsiooni tagasi. Ja kuidas kellegil juhtub, läheb. Ma arvan, et infoühiskonda siis väga paljud väärtused muutuvad tarbetuks tarbetuks, sellepärast et, et nendega pole mitte midagi peale hakata, nad lihtsalt, ma ei suuda enam luua ometi struktuure. No näiteks seesama, et mida, mida me võtame ette lihtsalt sellise sellise sõnaga nagu, nagu lihtsalt mehelikkuse lihtsalt naiselikkust, noh, mida, mida me saame sellega üles ehitada, tähendab, see tähendab tagatist. Sellepärast et mees ei pea ennast presenteerime läbi läbi Rambo. Sama julgus ja julgus ja vaprus istudes angerjas informatsiooni, mida tähendab julgus, mida, mida sa hakkad sellega pihta, selle lihtsalt need kategooriad autod muutuvad pigem selliseks dekoratiivseks. Et kui omal ajal illustrioriti mõnusat raamatut mõnusalt õliste piltidega, siis mis seal praegu on needsamad vanad väärtused, mis kõlavad nagu romantiliselt, need on lihtsalt muutunud hästi dekoratiivseteks. Hea küll, kui maakonnad räägin, siis mõni mõni võib öelda, et jälle seesama feministlik jutt. Ma ei ole feminist ja olen mitte feminist, sellepärast et. Ja nüüd mul nende vastu oleks midagi, ma lihtsalt ei tea sellest midagi eriti palju. Aga ma arvan, et lihtsalt see reaalsus, kuhu poole maailm liigub. Ja alles fotograaf, ma võin öelda Stasamad kabilista praegu kas meest või naist, vahe nende imidžit ja vahel on järjest järjest koomale tõmbunud. Ja keegi ei karda lihtsalt olla, noh, näiteks mehelik naine fotode peal. Ja see ei puuduta mitte seda, et seesama modell, kes mängib meheliku naisteta kodus, oleks selline jalakas koeraga. Stereotüüp aga just nimelt, et, et vaja enam enam tõestada midagi, sellepärast et see võistlus ei maksa mitte midagi. Sajandi lõpus.