Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kuulu järgi läheb mitmeid eesti noori Uus-Meremaale seikluseid ja õnne otsima. Väikesearvulisem rahva koha peale jäänud liikmed võivad taolise ülikauge pelgupaiga otsijate pärast kurvastada. Kõik kauged paigad on ju väidetavalt ilusad ja mine tea, kas sätena koju naastaksegi. Aga muretsemiseks pole põhjust, sest tühjade taskutega, et ega ju külalisi kaua kostitada ja töökoha leidmisel läheb seal ilma hea hariduseta üha raskemaks. Ja paistab, et seal kõrgemat erialast haridust hankida muutub samuti üha raskemaks, kuna konkurents on märkimisväärne. Märkimis Järgne nik konkurentide arvu kui õpiedukust aga omapärasel innovatsiooni tõttu. Uus Venemaa ülikoolides õpib 93000 välismaiste üliõpilast, kes toovad õppemaksudena riigi haridussüsteemi umbes 570 miljonit dollarit. Sellest tugevalt üle veerandi annetavad aga Hiina tudengid. Hiina tudengite kodutööd kohustuslikest esseedest olulise kaaluga lõputöödeni on tihti aga erakordselt head. Mõnede vaatlejate hämmastuseks kirjutavad Hiina päritolu tudengid häid kursusetöid praktiliselt igas. Uus-Meremaaülikoolis, mis tähendab, et efekti lätted ei asu teatud ülikoolides vaid noorte hiinlaste õppimise viisis. Viimase teeb esile kerkiva kas kas või see, kuidas õpingute ajal mõne natukene pikema lause kirjutamisega Ta jääb tudeng, ta näeb lõpuks lauale hea ja isegi väga hea lõputöö. Tudengite suutlikkus end viimasel hetkel kokku võtta. Ta sünnitaks põhjamaiste talupoegade järglastest imetlust, imestust ja teeks vist ka natukene kadedaks. Ja võib-olla mõtleb mõni rikutum inimene isegi pettuse võimalusele. Meiega võrreldes kestvam kraatia liberaalse kultuuriga Uus-Meremaa ülikoolides pole aga kombeks ja tulemuse tegijates kahelda. 24500 Hiina üliõpilasest inimmurru peale pole mõistlik näpuga osutada. Eriti kui nad toovad kaasa raha. Tõenäoliselt on just see viimane olnud aga tegelikuks põhjuseks aastaid kestnud skeemi elu jõulisusele millele pööras äsja tähelepanu sealne haridusminister Stephen joys, kes pidi endale appi kutsuma kabel. Politseiminister on veendunud, et suur hulk ülikoolide lõputöödest sünnivad arvukalt lõputööde kirjutamisele spetsialiseerunud veebiteenuste ja mitte siis üliõpilaste pingutuste tulemusel. Nõndanimetatud varjukirjutajate armee on end sisse seadnud niipeatänavaäärsetes büroohoonetes kui veebiruumi vähem füüsilise asukohaga paikades. Kohaliku ajakirjanduse poolt läbi viidud varjatud eksperimendist saadi mõni hetk enne kohustusliku töö tähtaega e-kirja postkasti vajalik töö millele töid hindav õppejõud andis hindeks p pluss. Pole jupp maha, 270 dollarit tundub olevat ju igati õiglane hind. Seda enam, et sulle pakutakse omamoodi kvaliteedigarantiid. Antud juhtumis palus ajakirjandusele, kus lavastuses osalenud üliõpilane Endale kirjutada siis töö hinde vahemikus p miinus kuni p, aga sai B plussi. Üks lõputöödega elatist teeninud, kuid lõpuks ise Enda ja süsteemi peale pahaseks saanud tegija tunnistas sealsele ajalehele, et heas inglise keeles esitatud lõputöö peaks igas õpetajad ja õppejõu säratama tähelepanu. Aga seda millegipärast ei juhtu. Ta nimetab seda kolossaalseks kõrvale vaatamiseks, milles osalevad lektorid, õpetajad, assistendid ja õppejõud. Loomulikult ei ole tegemist. Olulise uudisega pigem hoopiski avaliku saladusega, mille süsteemseid võrseid leidub kindlasti ka maarjamaalt. Siinkohal meenutaksin. USA turule orienteeritud 50 töötajaga kodutööde vabrikutöölise hiljutist olukorra kirjeldust Tema loost leiab näiteks e-kirja, tõenäoliselt siis ülikoolis ummikseisu aetud enam-vähem kirjaoskamatust inimesest, kellelt professor nõudis nädala lõpuks 75 leheküljelist arvestustööd ärieetika teemal. Loo kangelane tunnistas, et. Kuidas aastas umbes 5000 lehekülje jagu taoliseid tekst end kõik siis peamiselt kiirtöödena? Poole pöördutakse ju pea alati suures hädas. Jooksva aasta teenistuseks hindas ta 66000 dollarit millega ta kuulus Ühendriikide palgasaajate paremusjärjestuses ülemisse tosinasse. Aga ta ei soovi enam jätkata elu ahastuse, õnnetuse ja ebakompetentsuse arvelt. Seetõttu ongi huvitav küsida, kui kaua kulub ajani, kui sarnaste lugude levik sätib keerukamat haridust tõlgendavad plommid üleüldse kahtluse alla. Eriti siis aga need kaugelt maalt toodud.