Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Prantsusmaal on probleem enam-vähem sama, mis Itaalias, Hispaanias, Kreekas, Ungaris ja mujalgi Euroopas. See tähendab riiki on halvasti majandatud ja edasi lükatud probleemid tormavad tulevikust tagasi et üheskoos siis suure plärtsatusega keset tänapäeva maanduda. Saksa kantsler Angela Merkel kirjeldab prantslaste probleemi liigselt ülereguleeritud tööjõuturu ja ülevõimet. Käiba sotsiaalsete garantiide süsteemina, tänu millele kaotab sealne tööstus kiiresti konkurentsivõimet ehk suutlikkust riigile hädavajaliku raha teenida. Olukorrale ei aita kaasa, kui prantslaste pealik Francois Hollande anud nimetab sakslannast kolleegi egoistlikuks jäära peaks. Kuid jätkem majanduskriiside põhjuste ja põhjustajate poleemika taustale kujundama siis järgneva etenduse miljööd. Etenduse nimeks on prantsuse kultuuri päästmine. Carlost leiab kurbi näiteid, mis juhtub majanduskriisi saabudes kultuuri rahastamisega. Sama efekt, õigemini defekt puudutab veel siis ka haridust ja. Tervishoidu põhjuseid on mitmeid, käetkedes nii riigi kui ka kodanike püksirihmale kuu augu tegemist, et igapäevaste kohest valu põhjustavate sfääridega esmajärjekorras hakkama saada. Nii lastakse kultuur, haridus ja tervishoid kriisi sattudes esimestena allavoolu minema. Lootuses parandada põhja puudutava majandus laevukese sõidetavust. Arvestades, et kõik kolm on ühiskonnaliikmete ehk valijate jaoks olulise väärtuse kandjad, toimub ohvrite suretamine poliitilistesse sõnamängudesse maskeeritult välisvaenlase otsimise pimesikumänguvormis. Valitsuse poolt tellitud raportis tõdetakse, et prantslaste kultuuris majandusliku seisu halvenemisest on süüdi raudvara ostmine. Täpsemalt siis nutitelefonide tahvel ja sülearvutite ostmine. Inimesed kulutavad nii palju raha uute seadmete peale jagu raha maksta sisu eest. Olgu märgitud, et raporti kirjutajad piirles küür töötas veel hiljuti suure digitelevisiooni ettevõtte peadirektorina. Prantslastel on vanasõna, et kinga pigistamisest teab vaid selle kandja. Digi-TV ärimudel kannatab siis sarnaselt paljude teiste traditsioonilise mate ettevõtlusvormidega Interneti-efekti pärast ja pole siis ime, miks paigutab televisioonivaldkonna endine juhtfiguur oma probleemiga teiste kultuurivaldkondade ohuradarile, kuid teeb seda kavalamalt. Ta ei süüdista netti, vaid sisu tarbijate raha ära raiskavad. Raudvara. Lahenduseks pakutakse raudvara maksustamist. Kell juba riigi toimimiseks võetava käibemaksu kõrval veel täiendava koormusega. Kultuuriminister orielphilippeti nõustub raporti sõnumiga ning märgib, et raudvaratootjad peaksid andma osa oma kasumit sisutootjate hüvanguks. Ehk kui keegi valmistab nutitelefoni, millega saab kuulata muusikat ja vaadata videoklippe siis sellise Me olemasolu võimalusest peab kunstnikele heliloojatele ja artistidele maksma lõivu ehk kultuuri kättesaadavaks tegemisest ei maksta seda võimaldamaks tegevate toodete areneda vaatajatele vaid hoopiski toodete arendajad peavad maksma neile, keda toote ostnud klient võib olla, kuulama ja vaatama kavatseb hakata. Olukorra teeb huvitavaks asjaolu, et sihikule võetud raud. Varatootjad ei ole prantslased. Need on näiteks nutitelefonide operatsioonisüsteemi omanik Google nutikate seadmete valmistaja Apple'il ning raamatute lugemisel. Farmiga kaupleb Amazon. Samal ajal nõuavad aga prantslased, et nende endi kultuuritooted ja eriti audiovisuaalne toodang oleksid. Vabad vabaturureeglitest, seda ennekõike Euroopa ja USA turgudel. Käesoleva loo moraal on läbi uute võimaluste kulutuste vähendamise levi tõhustamise teel oma konkurentsivõime parandamise asemel lisatakse regulatsioone ja suurendatakse makse. Aga see ei saa olla jätkusuutlik strateegia mistõttu paradoks reaalselt tasub hoida prantslaste suunal silmad lahti, sest ilmselt hakkavad. Nemad esimestena tegema asju uutmoodi. Nimetan prantslased ju pea alati olnud revolutsioonidega teistest ette jõudnud. Seda siis pärast peagi algavat sügavat kriisi.