Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Autismist kui haigusest on saanud omamoodi meedia prominent. Kuidagi ihaldatavaks kirjeldatud inimeseks olemise vorm, milles haprale inimliku kaastundmuse Pärbides helistatud kehale püstitatakse monumentaalne erivõime jätta meelde kolossaalseid koguses fakte, näha argielu läbi matemaatilist geomeetriliste mustrite ja analüüsida ebainimlik. Kus mahus kuivi andmeid autistidest, kangelasi leiab paljudest lähiajaloofilmidest ning teleseriaalidest haigusest. Vaktsiinieitajate lemmik ja nautis, sobib omal moel müstifitseerima ning isuäratavamaks tegema mitmeid tänapäevaseid nohikuid. Reaalsus on taoliselt kujundatud glamuurist tublisti erinev. Oluliselt kurvem ja traagilisem. Aga teisalt on tõesti vedelgaas kangelastel sama diagnoos nagu näiteks bit orientiir loojal. Praegu Goenil. Rajal vaidlevad spetsialistid selle üle, mida üleüldse autismi all mõeldakse. Fenomeni alla mahub lai spekter häireid. Mis koonduvad kolme põhilise nähtuse ümber, need on kõnehäire, sotsiaalse käitumisehälve ja kindlate huvide ning liigutuste alaline kordamine. Mõnede autistide puhul esineb keskmisega võrreldes ka kõrgem intellektuaalne võimekus välja arvatud konsensus, et vaktsineerimine, autismi põhjuseks vaidlevad aga teadlased nähtuse tegelike põhjuste üle. Tänaseni. Nii võibki kokkuvõtlikult tõdeda, et tegemist on täiesti kaasaegse fenomeniga meediapildis popule, haarse, sisult vastuolulisem ja ka sealt kõrgelt hinnatud erivõimetega. Püüdes järgnevalt defineerida normaalsust kui nähtust, mis on rahva seas kõige rohkem levinud, ehk on siis normaalne, siis tulevikku vaadates võiks spekuleerida, milline saab olema. See uus normaalsus ja samale mõttele on ilmselt komistanud ühe põhjamaise pangad turundus, osakondki ehk uuenemine reaalsuse sildi all kuvatakse seal pangareklaamis Londoni paraolümpial amputeeritud jalgadega sprindis pronksile tulnud sakslast David Mary. Mida sellega tahetakse öelda? Võib-olla sedasama? Ennustavad oma hiljutises raportis briti akadeemia Kuningliku Seltsi meditsiiniteaduste akadeemia kuningliku inseneride akadeemia töörühma liikmed. Paluti kirjeldada, milliseks muutub lähitulevikus. Ühe järeldusena leidub lähitulevikust töötajatest üha rohkem seda, mida täna seostame esmajärjekorras puuetega inimestega. Rühm läheb isegi nii kaugele, et nad peavad reaalseks olukorda, millest töövõtjalt eeldatakse teatud ebanormaalsust. Seda siis tänases mõttes, kui arvestada normi määratleva ja operatsiooni deta elavat enamust ning nende hoiakuid inimeste suhtes kellel on kirurg pidanud mõne liigeseluu või. Võlus asendamaga tehislikuga. Täna ei saa seda pidada kuidagi normaalseks, aga homme. Homme võib tekkida olukord, milles tööintervjuu käigus uuritakse, kas kandidaat On ikka uuema põlveliigese või mõne muu taolise mudeli omanik sest töö eeldab uut normaalsust. Noh ja sissejuhatus venib need pikalduseks. Tegelikult tahtsin pöörata tähelepanu uudisele, milles räägitakse saksa taustaga majandus- ja juhtimistarkvaravalmistaja sapi. Võta tööle autiste just nende erivõimete pärast. Autiste kavatsetakse rakendada tarkvara testimisel, kuna selles Maalsuseks keskendunud tähelepanu ja korduvad rutiinid. Tegelikult ei ole sapp esimene autismi töövõtul eelduseks seadnud firma. Taanis tegutseb ettevõttes pessiaalsusterne. Mille nimi on tõlkes spetsialistid? Tegemist on töövahendusfirmaga, mis ongi spetsialiseerunud. Erinevate autismi diagnoosiga inimeste rakendamisele ettevõtluse teenistusse. Tegemist ei ole autismiks. Pluateerimisega vaid võimaluste loomisega tänavail läbi puuete spektrit hajutatud inimestele. Ja ajad muutuvad ning võib-olla asendub ühe traagika siis uue võimalusega. Ning tänane norm tundubki varsti puudena.