On 25. mai ja eetris selle kevade viimane kultuuriga ja mina olen Maria-le, Liivak. Esimene tänase saate teema on maikellukese päevad. See on ühte õhtut voolikusse kontsentreeritud festival, mis algab täna kell neli Kanuti Gildi saalis. Sellest kõnelevad saatele vaatorid Liina Keevallik ja Katrin Essenson. Järgmisest laupäevast, esimesest, sest kuni kaheksanda juunini toimuvad Tallinnas vanalinnapäevad, mille alapealkiri sel aastal igal tornil oma lugu. Vanalinnapäevadest ja programmist kõnelejad, programmi juht, annerilt. Mõneti keskaja ning linnateemast on ka Doris Kareva ja Jürgen Rooste poeem Elutants mis päris äsja trükikojast tulnud, mida esitletakse kuuendal juunil Nigulistes. Raamatust ja loost kõnelevad autorid Doris Kareva ja Jürgen Rooste. Nii teeb kultuuriga ja sel kevadel viimast korda valiku asja toimunust või peatselt toimuvast. Kõigepealt siis Sven Guntu alustatud ning tema mälestuseks korraldatavast maikellukesefestivalist, mis algabki nimelt täna pärastlõunal kell neli. Laupäeval, 25. mail toimub maikellukesefestival maikellukese päevad, mis leiab sel aastal aset Kanuti Gildi saalis algusega kell neli. Ja sellest festivalist räägivad Liina Keevallik ja Katrin Essenson. Kõik algas sellest, kui Sven Guntu eriti kurva muusika, ansambli laulja korraldus Krahli teatris Ühe etenduse saalis kontserdibaaris ja siis Krahli teatri juhtkond küsis talt, et mis me siis sellele nimeks paneme siis Sven Guntu mõtles sekundi, ütles, et aga kuna maikuu, et siis need ongi maikellukese päevad. Need olid esimesed päevad ja meie hakkasime neid korraldama tema mälestuseks. Kõik algaski sellest, et Sven Guntu sõpruskond tuli kokku ja väljendusenud ja, ja nüüd on, läheb siis kõik kokku juba seitsmes aasta. Uskumatult pikk ajalugu, aga noh, samas, kuna tegemist on kord aastas välja tulemisega, et siis igaüks valmistub pool aastat või kes, kui palju Haatoritena oleme siiamaani olnud meie kahekesi. Et algselt natukene tundus sümpaatne see ka, et sa saad ise kureerida korraldada ühte festivali, kus siis juhtus ka kuidagi niimoodi, et me oleme alati ise esinenud ja tänu sellele on ka mõned kooslused, keda saabki ainult näha. Maikellukesepäevade ajal võib täpsustada ka seda. Ta oli algselt mõeldud kui koht, kus kõik saaksid teha seda, mida nad tavaliselt ei tee või mida nad pole kunagi julgenud teha. Ka see oli inspireeritud Sven Kundust, kes väga julgelt kõiki valdkondi ründas oma kunstiga. Ehk siis me kutsusime teda kutsume siiani tegelikult harude vaheliste kunstide festivaliks moodsas keeles interdistsiplinaarne võib olla, aga mulle tundub, et harude vaheline hõlmab rohkemat. Seekordse festivali pealkiri või alateema on kuulsaks kas postuumselt või kohe mida see kontseptsioon endas hõlmab, see on selline väga kahe otsaga teema, et veidikene jah, klišeemaiguline loomulikult, aga ütleme, et väga aktuaalne, kuna enesemüümise raske kunst saadab tänapäeval pea igat tihti või loojat, et siis tundus, et oleks õige see küsimus tõstatada. Ja teema esitamine on ise ka kahe poolega münt, et noh, see eeldab etet suhtestuma ehk siis, et keda see teema inspireeris, neid siin festivali ilmselt ei ole. Kõik on selle teema endale kuidagi hambusse, et nad selle inspiratsiooni osas on tegelikult meil pakkuda kaks poolust, miks ongi see loosung kuulsaks kas postuumselt või kohe sest arvestades sellega, et ma haigella üldine tegijaskond on pigem nurgas nikerdajad, mitte väga need, kes enda magamistube ajakirja veergudel näitavad siis ongi nende jaoks mõeldud see postuumne külg, et pooled peaaegu pooled, ma arvan, etestud tulevad selleteemalised kuidas mitte mingil juhul mitte kuulsaks saada eluajal. Et see on see trumme liin siis ja siis on teistele, kes tahavad kohe kuulsaks saada võimalus saada kohe sinna kasti, mis kõikidel kodus televiisorist, mis ongi jogurt. Nii, miks üldse kuulsaks saada? Päris ausalt öelda, siis mulle tundub, et siis saaks rohkem raha, sest siis lisanduks minu harilikule hoonorarile see nimemaks. Ehk siis, kui mul oleks väga kihvt nimi, siis tööandja peaks ilmselt selle kinni maksma. Mõnel määral mulle tundub ka, et sellest kuulsusest mõtlemine kuidagi võib-olla on ka nagu algajatel inimest, noh, kes nagu alustavad justama karjääriga või tahavad midagi suurt korda saata, et siis siis tundub, et kõigepealt tuleb see nimi teha endale siis kõik uksed avanevad. Aga nagu tegelikult just nimelt mõeldes selle mai kella seltskonna peale või osalejate peale siis neil kõigil on oma nimi aga päriselt neid üles leida, pead sa tundma veel kedagi või noh, nad on ikkagi kuidagi nurgatagused, põrandaalused ja see ei ole mitte sellepärast, et, et nad ei, võib-olla ei tahaks olla nähtavad ja kuuldavad. Aga lihtsalt noh, nii palju on, millega peaks tegelema. Igalühel peaks olema mänedžer, projektijuht ja terve meeskond ümbergis sinu promoga tegeleks ja seda nüüd küll ei saa endale kõik lubada, ilmselt natukene nagu tahaks Nende kunstnikke ja artist ja muusikute ja kõigi nende žanrivaheliste tegelaste tegevusele veidi kaasa aidata, et me tahtsime neile see aasta kan veidi kuulsust pakkuda, aga no vaatame, kuidas läheb. Rääkige natuke nendest ehitajatest diaprogrammis, programm on ühele päevale intensiivselt kokku pandud ja, ja see pigem tõotab tulla selline maratonilaadne õhtu, aga kuna õhkkond on hea ja papo, et siis ma usun, et et kõik mahub ilusti selle ühe päeva sisse ära ja meil on sellised nimed nagu kiibakis teeb Heliberfommentsi, siis on Mart Kampus nukumaailmast siis samuti, arvata võib, et tuleb oma vahenditega välja. Etenduskunsti poole pealt on veel nooremast põlvkonnast Henri Hütt, Kaja Kann, kes seekord koob endale maailma ümber, nagu ma kavalehelt võib lugeda siis on etendajatest veel tegelikult. Riina Maidre avab oma suht esimest, see foto, lavastusliku näitused ja meil on jälle mõned muusikud, kõige tuntum rühmitus Estonian päädhriin, bigbänd, kes on ka seda tüüpi esineja, keda võib näha vist kord aastas. Ma ei tea, kui tihti nad mujal esinevad kui May, kellel üldiselt nad tulevad vist tavaliselt sellises koosseisus ainult mai kellafestivaliks kokku. Nii on tavaliselt laval umbes 40, seal on minu meelest kõik maailmapillid, koor ja seel aastal, nad on otsustanud teha akustilise kava, mis on väga ootamatu, tavaliselt teevad palju lärmi. Siis on improvisatsioonilised muusikast Ansambel U Taavi Kerikmäe ja sõbrad, kes kuuluvad kuulsuse, kaaperdajate klassi, sest et see men tulnud nii mõnedki etteasted, mis räägivad sellest, kuidas varastada kuulsust teistelt äraga. Heli osas on veel selline rühmitus nagu kõrvalheli kõrval heli. Kujutan ette, koosneb ka valdkondadevahelisest seltskonnast, et et seal on called ikka selle Norra siis teed, Parker võib ikka rahvusvahelise inimesed ja Paula mustikas iha ja nemad teevad sellist hääleimprovisatsiooni ja muusika ja on lubanud ka mõne kuulsa loo teha, et see saab päris põnev olema. Kuidas nüüd improvisatsiooni kõige kuulsam lugu tuleb neilt? Meil on ka tsirkus, see aasta rammis põleva kaelaga kirjak, selline trupp tegevus, kunstnikest koosnev, neil on ka mõned üllatus, külalisesinejad. Ja tõotab tulla selline sürrealistlik ette astumine, ma usun. Ja siis meil on ka sellised kaks toredat tegevus kunstnikku ja kunstniku Silja saarepuu ja Villu plink kes eelnevatel aastatel on meid rõõmustanud perfommentsitega, aga sel aastal nad on lubanud välja tulla väikese fotolavastusega videos. Kui publikumagnetitest rääkida, siis me võime välja hõigata sellised nimed nagu Ülle Toming, Ene Rämmeld ja Vormsi Enn, kes osaleb mitmes etteastes. Jemmel muusikutest jäi mainimata Paul Gold, kes siis on käinud kuulsuse teemadel sedapuhku mediteerimas ja šamaanide abil kuskile omadega jõudnud El Pasos ja seda, mis me siin hakkame nägema, ei ei tea veel keegi. Paul Gon on jah selline artist, kes on meile tulnud siia Eestisse ja kuidagi jäänud siia pidama, kentakistan ta pärit ja nüüd veidi hiljem enda ümber koondanud, algselt sooloartistina alustanud ja nüüd hiljem siis koondanud enda ümber Eesti muusikutest koosneva bändi ja, ja, ja siis on tal veidi pikem nimi nagu Paul Go anud kleit Authors igal juhul keldris Nad harjutavad juba pikemat aega kaks kuud. Ehk siis. Ma arvan, et tulemus on seda väärt. Tuleb tulla vaatama ja kuulama. Meil jäi mainimata üks esineja, rühmitus, nagu naine oleks kodus. Piinlik küll, kindlasti võib neid süüdistada selles, et me tegime endale festivali, et oleks, kus rumalusi teha. Meiega see on üks rühmitus rikastus välja, mis tekkiski esimestel maikellukesepäevadel. Osaleb viis daami ja iga aasta. Me oleme ette astunud täiesti uue žanriga, alustasime tantsuetendusest, siis tegime heliplaadi, siis tegime video sellele heliplaadile ja siis tegime filmi. See aasta meil on välja tulemas luuleplaat ja seda sellest osa. Sabloobu näha, kuulda, näha luuleplaat veidi veidi apelleerib kaaperdamisele, et kuidas võõraste sulgedega endale kuulsust juurde saada, aga luuleplaat sisaldab eesti klassikalist luulet, meil lihtsalt proovisime neid kohandada igapäevaelule ja varustada nad nagu sellise tänapäevase nihkega. Kuidas sellise festivali kureerimine käib? Mida te seda ette valmistades teinud olete? Põhimõtteliselt meie rohkem suhtleme artistidega ja loojatega, aga vahetevahel on tulnud ka see organisatoorne külg enda peale võtta ja siis on väga raske. Aga seal esimest korda on Kanuti Gildi SAAL meid võtnud oma tiiva alla, nad tõesti aitavad meid jube välju, väga tänulik meile reklaamiga just nimelt organisatoorse küljega. Tõesti eelmised aastad. Me oleme jooksnud tundmatute kaablitega ise ühest kohast teise aru saamata, kuhu need käivad seekord miljoniks isegi tehnikadirektor Kanuti Gildi saali. Kuidas on suur asi? Gravitatsioon on muidugi tore, et seitsmendaks aastaks on meil oma tehnikadirektor. See on väga tore. Ja, ja me oleme tõesti tänulikult sellele. Festivali korraldamine on üks ikka väga suur töö, pean ütlema. Rollide vahetus. Vahetevahel läheb segamini, jah. Rollide vahetus peab olema vahetevahel väga kiire, ma mõtlen, et olla, olla ise organiseerija, siis olla veel esineja ja siis veel teha endale reklaami ka, et need on tegelikult tänapäeva, see iga inimese, kes tegeleb loominguga koostisosa selles mõttes ei ole suurt vahet, lihtsalt suurem tükk on festival on suurem tükk. Sellest tegelikult selle aasta festivali räägibki, et loomisel-müümisel pole tegelikult mitte midagi pistmist. See ongi see põhjus, miks teema kerkis üles, sest et me oleme mõlemad etenduskunstide esindajad tegelikult selles vallas tuleb see eriti teravalt esile. Alati kui sa oled loomingulisest kõrgpunktis selles mõttes, et sa pead tulema, esietendus välja ja ülehomme siis pead sa hakkama eriti aktiivsed ennast müüma. Teistel on lihtsam, kellel on plaat, valmis, raamat valmis, teevad, valmides hakkavad müüma, sest et vaata, tore raamat, aga ma isegi ei tea veel, kas tuleb tore etenduse Jubavad Neeme jah, see on tihtipeale kõige tüütum kahjuks ei oska nagunii müüa. Laupäeval, 25. mail algusega kell neli Kanuti Gildi saalis toimub maikellukesefestival ehk maikellukese päevad juba seitsmendat korda. Ja sellest rääkisid festivali kuraatorid Liina Keevallik ja Katrin essanson. Aitäh. Pole mingi komm. See kõik, mis oli poole saanud siukest võitu lappasin. Sa näed ja kõik on jälle lihtsalt head. Kes tahab iseenda ees peitkuu, et jõuda välja, olla see saa, kes täpselt teha? Ükskõik peaasi kuuluda ja olla on nadi hinnas moon, valmis pakidu. Kuid miks siis tunnete mingi inimliku nälga, kui järjekordselt laiali kuni stuudios? Mingit rohkem, ikka võimalikult palju kaugemale leidmata seal Tootsi, too nii kaotusvalu niivõrd ka ju niivõrd ka ju veel rohkem Päevalehes, kui oleks võinud olla. Mis sellest võida, räägin, mida mõtlen. Kes poleks tundnud endas korki, pole vist. Ongi see nüüd ikka veel, kui pärast võit läheb, et võimalikult kauem kaugemale hoida. Esimesest juunist kaheksanda juunini toimuvad Tallinnas 30 teised vanalinna päevad ja kultuurikajale räägib vanalinnapäevadest programmi juht Annelilt. Praegu on vanaline päevadeni veel nädal aega aega. Kuidas näiteks läinud aastale vaatata? No tegemist on alati väga suure ettevõtmisega ja väga suured korraldustööga ja ka esinejatele väga suure sellise väljakutsega, sest paljud on kollektiivid nagu valmistuvadki pool aastat ette ja tulevad siia välja, sest see on koht, kus alati on publikut, alati on inimesi kõndimas vaatamas ja uudistamas ja nad saavad siin kõikidele väga heale publikule ennast näidata. Aga teisest otsast on ta ka, see on nagu puudutab just selliseid harrastajaid ja, ja isetegijaid, aga teisest otsast ka see tiimi ettevalmistustöö on alati väga-väga pikk ja põhjalik ja seda me siin nüüd sellel aastal oleme ka juba peaaegu peaaegu aasta otsa juba ette valmistanud ja siis tulemusi saab nüüd nädala pärast juba siin raekoja platsil ja vanalinnas üldse näha. Ja noh, ütleme päeva, eks nad erinevad alati ka selle välja hõigatud pealkirja järgi üksteisest. Eelmisel aastal oli meie teemaks avatud koduõued siis vanalinna selts, kes siin inimesed, kes elavad vanalinnas ja tegutsevad siin, kelle kodud on siin, tulid nagu mõttega väga aktiivselt kaasa ja püsige oma koduõue Sid avada ja kutsusid inimesi vaatama, kuidas vanalinnas elatakse. Sel aastal oleme keskendunud hoopis vanalinna tornidele, eelkõige siis kaitsemüüritornidele, sest tornides, mis siin müüri sees paiknevad ja, ja ka mõned kirikutornid on tegelikult väga põnev. Elu on maailmas ringi käidud ja selliseid vanaaegseid ja keskaegseid linnu nähtud küll. Ma pean ütlema, et Tallinna vanalinna Auksia hiilguseks, et kui paljud, ütleme Euroopa sellised kultuuripärlid on tihtipeale ainult vaatamiseks ja tühjad, kus ei ole elu, siis meie vanalinnatornides toimub tõepoolest elu, seal tegutsevad kunstnikud, seal on galeriid, seal tehakse teatrit. Et selles suhtes ma pean küll ütlema, et meil on väga uhked vanalinna tornid. Vanalinna päevade nädala pikkune programm kannab igal päeval erinevat teemat. Näiteks on lastepäev, kirikupäev, tervisepäev, traditsioon, kroonide päev, muuseumipäev, teatripäev ja muusikapäev. Ja kõige lõpuks vana aja päev, milline see programm täpsemalt on? No eks see programmi koostamine ongi väga suur töö ja need teemad päevad, miks me oleme nad nimetanud teemapäevade järgi, sest ütleme, et nii teatrit, muusikat ja kunstionju kõik päevad tegelikult täis, aga võib-olla rohkem ütleme teema järgi on keskendatud ühel päeval mingile väga konkreetsele teemale, näiteks muusikapäevast. Kui rääkida, siis muusikapäeval on meie juba eelpool kõneldud vanalinnatornides tornimuusika kontserdisari Corelli muusikuga koostöös kuues tornis saab väga eriilmelist muusikat, et kuulata siis tornist torni liikuda ja sellest muusikast osa saada. Ja kui on näiteks teatripäev, siis meil vanalinna tänavad täituvad tänavateatriga. Sel päeval avaneb ka Treff festival. Ja ühesõnaga me oleme püüdnud natukene, et inimestele seda valikut oleks kergem teha, seda jaotust natukene struktureerida. Kui meil esimene juuni algab lastepäevaga, siis sel päeval on väga suur ettevõtmine kell 12 päeval algava avarongkäik, mis on just teatraliseeritud ja korstnapühkija, et aga 40 korstnapühkijad tuleb meil siia paraadi ja see on mõeldud just nimelt lastele, kes siis liiguvad oma lastealale, mis on kõik kaheksa päeva lahti ja selle aasta avatseremoonia ja avakontsertlavastus on õhtul kell kaheksa raekoja platsil ja Meil edendatakse Karl Orphy, Garmin, Buraanat, kussis, dirigeerib Eri Klas ja teeb kaasa ERSO. Solistid on Mariann Männik, Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik. Mitmed-mitmed, koorid ja tantsuosa väga põnevalt ja toredasti välja töötatud koreograafia ja lavastus on siis tantsuteatri Fine Five. Arvan, et kuulamist kui vaatamist igale silmale ja kui rääkida vana aja päevast, siis see toob muidugi siia Tallinna tänavatele rüütlid ja kaunid needised ja narrid ja Moose kandid sealt õitsvast hansaajast on vana ajaturniir, mida peetakse taas koone staadionis. Valitakse maikrahv meie parimatest parimate seast. Vanalinna päevade on alati väga vaatemänguline ja mastaapne ettevõtmine, aga mida need pakuvad näiteks spetsiifilisemate huvidega inimesele kahel päeval näiteks on ekskursioonid vanalinna päevade raames, mis siin veel huvitavat spetsiifilisemat leida võib. Ekskursioonid on tegelikult kõik kaheksa päeva ja ma siinkohal tahangi öelda, et kes tunneb just eelkõige huvi ajaloo ja selle aasta teema, ütleme linnamüüri ja kaitsekindlustuste ja tornide vastu, siis Tiina Mägil koostöö ja kodulinna majale on väga huvitav programm välja töötatud, seal lausa igal päeval, mõnel päeval isegi kaks ekskursiooni, kus oma ala parimad spetsialistid ja asjatundjad räägivad seal kaitsemüüride tänapäeva olukorrast ja kuidas turism mõjutab seda ja need on väga põnevad, tead, et kes tahab tõesti süvitsi minna, siis selleks on just see võimalus olemas ja on ka muidugi muuseumid väga aktiivselt kaasas meiega, kes siis räägivad Est-ajaloost vanadest kommetest tutvustatakse läinud aegu, võetakse lause siin ka natuke meelelahutuslikud moel vanaaegseid koogiretseptide järgi küpsetamise ette ja kuidas vanasti kirjutati, ja need asjad, mis nõuavad ka natuke süvenemist, et selle peale kindlasti mõeldud inimene, kes tahab saada kammerlikumas õhkkonnas või süvenemist, väärivas õhkkonnas midagi teada, rohkemat see võimalus on kindlasti olemas. Meie programm. Mul on suur ja kannatust inimesele, kes sellega. Ta võtab sealt läbi närida, aga ma arvan, et te leiate just selle, mis teid huvitab ja ütlen siinkohal väga, mu enda selline pani silmad särama, oli kohe, kui ma kuulsin, et Tallinna linnaarhiivi pärgamendi töötoa ja täidab vanu pärgamendi, mis tõepoolest, millised aarded on meie linnaarhiivis olemas, et saab seal näha ja ma nüüd ei tea, kas katsuda lausa lubatakse. Aga saab ka. Kuidas pärgamendi valmistatakse, võib-olla kodus järele teha, kui vahendid olemas on. Et selliseid asju nüüd võib lõpmatuseni siin jäädagi lugema. Teatavasti on Tallinna vanalinn suviti väga populaarne turistide hulgas, kuidas vanalinna päevad balansseerivad turistid ja Tallinna elanike huvidele vastavalt see on natukese teema, mis otseselt meie tegemistest Eisil. Paljud turismifirmad tõepoolest sätivad oma tulekud ja kruiisid siia just nimelt sellisteks suursündmusteks, nagu teada kui on siin ka vanalinna päevad või kui on siin keskaja päevad või kui on laulupidu, siis on teada, et rohkem turiste on tulemas, sest neid huvitab, et mitte ainult arhitektuur ja see silmailu, vaid ka see, mis, kui siin sünnib midagi meie tegevus ja ütleme, neil see programm on küll suunatud eelkõige oma inimesele, et tulge meie Tartus, meie haruldus linn, vanalinn, mida me hoidma peame ja millest me võiksime ka rohkem teada meie ajalugu, mitte kellelegi teise ajalugu. Aga mul on ainult hea meel, kui tuleb siia ka inimesi, kes tunnevad tõepoolest selle vastu sisulist huvi mitte niisama korraks läbi astuma teistest riikidest. Et see on asi, mis käib kaasas tänapäevaeluga ja seal noh, nii peab olema, nii, on ja just nimelt osalt ka turismist ja kaubandusest, mis siin vanalinnas on sellega seotud, on ka mitmeid probleeme. Ega me ei saa öelda, et meil siin ainult lust ja lilleheid muidugi on ikka kus elatakse ja huvigruppe on palju, seal seal tekib ka küsimusi ja vasturääkivusi ja vanalinna päevade konverents on sel aastal pühendatud vanalinnakaubandusele ja kannab toredat pealkirja hansalinn kaupmeeste kätes. Au või häbi, siin tuuakse võrdlusmomendid mina ja tänapäeva vahel ja võib-olla lahatakse ka natuke neid tagamaid, miks vanalinnas on mõni asi võib-olla liiga kallis kohaliku elani ja elaniku jaoks ja kuidas ta paistab turistile? Ma arvan, et see on väga see teema, mis otseselt nii meie enda inimest väga puudutab, et ja see konverents on täiesti tasuta neljandal juunil ja kõik, kel teema vastu huvi ja tahavad kaasa rääkida, lõpeb ümarlauaga, siis tere tulemast Hopneri majja. Nüüd kui vanalinna päevadeni on veel nädal aega aega, millega korraldustoimkond praegu veel tegeleb? Oi-oi, praegu on kõige kibedam aeg, viimased trükised, viimased lava, ümberkorraldused, viimased pisiasjad, et siis selle nädala aja jooksul saaks kõik nagu võimalikult väheste viperusteta joosta, et praegu on see kõige kuumem aeg meelde. Tuhanded küsimused, mis esinejate poolt tulevad, tahavad vastamist ja paikasättimist. Vanalinna päevade kodulehekülg on vanalinna päevad, punkt ee. Seal on siis programm infot ekskursioonide näituste, muuseumide kohta ja palju muud. Ja vanalinnapäevadest, rääkis programmi juht Annelilt, aitäh. Äsja tuli trükikojast Doris Kareva ja Jürgen Rooste poeem Elutants mille algtõuge oli 2011. aastal esiettekandele tulnud Tallinna missa. Tegelikult selle loo suurus natuke midagi, mida mina Toristasid kätte ei saa, et me kumbki ei ole see raamatu autorid. See raamat on meist lahus ja, ja kuidagi suurem ja priskem ja parem kui meie. Selle raamatu algus pärineb tõesti Briti helilooja rokk sarnapanovniku alustatud Tallinna missast, kuhu me pidime teksti kirjutama ja tundus, et Tallinna missa võiks olla elutants. Et siis toetada Bernt Notke surmatantsule või täpsemini sellest ära tõukuda. Ja need kaks asja ei lange üldse kokku. Mis langeb kokku, on see, et just neil päevil on Tallinnas Roxanne panovnikes arvestab ta Tallinna missat plaadile. Ma ei tea, kas õieti poim kuidagi tuleb seda raamatut nimetada. Aga tõepoolest, need 24 tegelast, kes selles raamatus sõna võtavad, nad on kuidagi sündinud nii, nii kummaliselt, iseenesest või, või sellises koostöös. Et ma tihtipeale ei ole teadnud, kas mina kirjutan seda. Kas Jürgen kirjutab seda läbi minu või kirjutab keegi kolmas läbi meie. Ja ma pean tunnistama, et, et mõnikord ei mäleta enam komp mingi jupi. Loen mingit juppi, mõtlen, kas mina või toriseja ei tule. Jah, ja see polegi, see pole üldse tähtis. Milline selline kooskirjutamise protsess üldse on või mis töö selle raamatu taga on. Me läksime täiest minema, elasime kolm ja pool aastat koos keset tühja Laant kahekesi mõtlesime selle peale, et see tähendab mitte kedagi juures ligidal ei võta telefoni vastu. Ei vasta meilidele. Millal siin kolm ja pool aastat kahekesi tühje Laant ja siis kirjutas valmise. Võttis aega. Selle versiooniga võix sinusse. Olen ise ka alati mõelnud, mismoodi kooskirjutamised sünnivad. Aga siin me leppisime kokku alglõimedes ja siis hakkasime kuidagi läbi põimudes või mitte kordamööda, vaid tegelikult korraga sinna kirjusid, lõngu sisse punuma ja niimoodi kirjalisena sündiski. See, mis on seal nähtamatu, see, et me teed teadsopis Teeme nüüd seda raamatut käes hoides, seda tulemust lugedes on autorlusele juurest kadunud. Mõned kohad on meelest läinud, üldiselt mulle tundub, et Torisi kohad on paremad. Aga, aga, aga ma ei ole, mõnikord ei ole kindel, et kes, mille kirjutas jah, tõesti. No mitme koha peal ma enda meelest kehastasin Jürginiks. Nii et need kohad olid eriti head välja. Aga selle raamatu puhul on minu meelest üks üks kõige huvitavamaid nähtamatuid tegelasi või vastupidi, võib-olla kõige nähtav on Anne-Reet põld v mees, kes 45. sel aastal Saksamaa põgenikelaagris hakkas hallile sõduritekile olemasolevatest niidijuppidest tikkima väga keerulisi ja etteaimamatult lillmustreid, et lihtsalt kuidagi rõõmustada iseennast sel raskel ajal. Ja see töö kestis aastakümneid ja nüüd on see annetatud Eesti Rahva muuseumile. Ja Piia Roopera on lõiganud selle vaipa virtuaalselt 24-ks osaks. Nii et iga tegelase sõnu vaata pükstükk sellest vaibast. Ja raamatu siseküljel on need tükid ka eraldi olemas, et soovija võib selle eluvaiba iseenda jaoks kokku laduda. Minujaoks hõbedetesse raamatu, et see mõjub vee naiivselt ega vist ongi taotlus, ühesõnaga, et see iga luuletusi ka võtsin, puudutab väga lihtsal moel elu väga lihtsal, isegi labas moel. See oli küll selles mõttes taotlus, et mitte liiga tarku ja ülevaid lauseid kirja panna, vaid vaid usaldada intuitsiooni, lasta end sellest kanda, mis, mis läbi enda kõnelda tahtis. Mis koht sellel raamatul teie enda loomingus on, kui te olete ilmunud, on kui teda koos kirjutanud olete. See on kõige parem raamatu kirjutanud selles mõttes, et see toimib nii hästi, toimib minu minuta, mind ei ole seal raamatuis vaja, et see on, noh, mina olen üleliigne ja see raamat töötab, minu mõjutas super väga hea. Ja ma olen samasugune tunne, et seda juhtub nii harva, et loometegevuses looja täiesti lahustub või kuhugi ära kaob ja siin on see juhtunud. Nii et minul on väga hea tunne seda raamatut vaadata. Tallinnas, kui kultuuripealinnas toimus 2011 aastal Tallinna Jaani kirikus, maailma esiettekanne koos Rosanna Panohmiku muusika. Selle elutantsu eelkäijale kõlas ja sellest saadik on, ma saan aru, see tekst oma elu hakanud elama ja muusika oma elu ja nüüd salvestatakse see muusika klassiksis. Mis teekond see olnud on. Kui see oleks selline klišee, siis võiks öelda, et teekond sest mitmes mõttes on mul meelde tulnud seda käies Canterbury lood, et need tegelased, kes siin on, on kõik nagu marionett, teatrinukud, et nad on kuidagimoodi nimetatud, aga need nimetused ei ole tähtsad, nad on teatud kas siis inimtüübid või, või maailmavaatamise viisid. Ja huvitav on see, et, et et sedaviisi ette kujutada, püüdes või, või väljendada töödes tuleb juurde ka vastus, aga ühesõnaga, et see, et elu vastage elu vastab kuidagi iseenesest, et seda kunagi ei tea ette, mida ta vastab. Aga kui kui see tegelase monoloog on on juba paberile jõudnud, siis, siis ma ei tea, kuidas Jörgenil, aga minul lihtsalt elu täiesti niimoodi iseenesest vastas selle kohta midagi. Tegelased tulid sihukesed nagu Meile sel hetkel tundus, et nad on olulised teiste elus, eks ole võib-olla nad ei ole universaalset, maailma kõiksuse mõttes need 24 tegelast, kes kirjeldavad kogu meie elu, aga need on need tegelased, kes piie jaoks sel hetkel kirjeldavad seda, mis on Eesti, mis on sinu olemine ja et saad valus. See ei ole mina, Torises see lihtsalt on nii. Selle selles mõttes oli ka vajalik teatud polaarsus. Et sa ei saa kirjutada üks inimene või noh, saab, aga see on palju ruumilisem, kui seda kirjutavad kaks inimest. Ja see lihtsalt juhtus nii, et Need on kummastki soost ja erinevast vanusest. Et see, see annab sellele tekstile niisuguse mänguruumi, mida muidu ei oleks. Nüüd kui see elutants on kaante vahel ja trükist jõudnud, mis teda ees ootab, mis tema tulevik on? Ei tea arvata. Mõned inimesed on öelnud, et seda oleks huvitav lavastada, tan ühesõnaga, ta on väga spontaanselt tegelikult sündinud niisuguse hoo ja lustiga. Ja ta ei ole väga, väga hästi valitsetud tekst, et temast pulbitseb see elu, mis nagu peakski olema. Ta on ebatäiuslik, ta on, ta on juhuslik, ta on vastuoluline, aga ta kisub kaasa. Peale selle preemia, ma arvan, et et see on üks väheseid tekste uuema aja luules, mis räägib, on dialoogis keskluulega seda harva juhtunud ja ma arvan, et me olemegi siuksed, natuke nukrad, natuke üksi, natukese tühjuse kohal ja me suudame dialoogi pidada inimese endaga. Räägin kõigest, oli, see on sama meelt. Ma arvan, et et meie dialoog raamatus inimesega on natukene suurem kumi. Mul on, mul on sama tunne ja kui ma jälle toon sisse selle vaibakudumise või tikkimise või põimimise või mingi sellise hästi käelise tegevuse siis selles ruumilises on just nimelt, et see ei ole see ole Jürgeni ja minu dialoog. Ja see ei ole kummagi dialoog jumala või kõiksusega, vaid see on kuidagi palju rohkem kummaliselt ja peenelt läbipõimunud ja ma ei oska seda seletada, mulle meeldib kõige rohkem selle raamatu juures see, et ma ei oska üldse seletada, aga noh, seda on kõige põnevam olnud võib-olla kirjutada kõikidest raamatutest, mida ma elus teinud olen. Et see on küll naiivne, samas naiivsuses täiesti käest ära täiesti hull ja mänguline. Õhumüüa töö on ju töö ja minu töö on too mu pääson tammi tagant valla mõttevoo saab maailm sisse keelemiseks uue oo, see ohutu on õnnetusi kaasa? Ei too, on rääkinud jumala Ühe mina väin teise loo. Kuid vaheline hapril päevil tundub elu lihtsalt Millosso küll ei tea, kes ajaga kast koop, kuid oleks tollel masinal üks hoob. Ma peatakse ajakulu. Käigu see jõhker, pahatahtlik, teine näigu, ent olemise matkamiseks olemises hiireks oluks ei ole lumminu, rahutus, päägolus kui nagu laps tunud jumala ees põlvi, siin pärin. Kui kõik on õhk ja pettepilt, mis üldse on siis päris keset palavat päeva kodus mitme teki all. Külmavärin elu ju lapsepõlvest peale, meile öeldakse, et nii on seatud, et elureeglid on kindlad kombed, teatud jooksed rabeled ja õpid valmistud ja alles selle järel jaamiseks peatud. Nii ütleb meile seadus, ütleb seadus. Kuid olen vaid üks tants, kus igaüks peab ise õiged sammud Õige rütmi leidma. Palun lausa anunsesse tantsuringid leidma, sest kuigi seda maailma vahel kutsutakse surma kuningriigiks, te peate teadma. Mäng on siniviigis. Ma sellele tantsule kutsun kõikel inimhing kanda on antud sellele tantsule kutsun kõikel vaimule keha ankruks, kel kiire naine ja töömure painab ja vähe on raha, suurt muud ju ei taha tost virvarrist lõpeks, teil süda on paha. See tantslas kisub metsikuks ja meeletumaks kätte, see tantslas kisub imikuid, tõmbab onu võte. Unustage ümbritseva ilma nukker melu ja kuuletage, kuulge, sosinaid on seinast elu. Doris Kareva ja Jürgen Rooste raamatu Elutants esitlus toimub kuuendal juunil Nigulistes. Raamatust kõnelesid Kareva ja rooste vahele kõlav muusika polnud aga mitte Roxanne Panohmik, vaid Freddie Mercury eksast salsa sümbrilav. Tänases saates rääkisime veel järgmisel laupäeval avatavatest vanalinnapäevadest ning maikellukesefestivalist, mis algab täna kell neli Kanuti Gildi saalis. Selline oli hooaja viimane kultuurikaja. Saate tegid Viivika Ludwig ja Maria Lee Liivak. Kaunist suve.