Keelesäuts võõrsõnade kasutamine on intellekti indikaator. Nii lihtne pugeda võõrsõnade taha kui öelda midagi, mida oma sõnadega võib-olla välja ei vihkaks öelda. Niisiis hingan sisse ja ütlen välja. Võõrsõnade kasutamine on mõistuse mõõdupuu. On ta kahtepidi. Esiteks võib võõrsõnadega näidata oma rumalust, kui midagi viltu läheb. Ja teisipidi saab nende oskusliku kasutamisega ka oma tarkust, tugemust haritust näidata. Mõistlik oleks jääda kuhugi sinna vahepeale, mitte neid liiga palju tarvitada. Sellega võib jääda ütlejast ülespuhutud mulje ja mitte neid ka iga hinna eest vältida ehk kogu oma naturalismi lembuse juures. Olgem loomulikud. Mõni moodne näide Nende võõrsõnade seast, mida kiputakse vales tähenduses kasutama. Esiteks periood, periood tähendab korduvat ajavahemikku, näiteks puhkuseperiood, ta tuleb taas vihmaperiood, ka aastaajad, oma ilus igal aastal. Teisalt näiteks ei sobiks varasem ja hilisem ajaperiood, see on midagi sellist, kus loogika jookseb mürinal. Kui inimese elus ei tule ükski iga tagasi, kuid väga taga tahaks. Mõistlik on kasutada sõnu varasem ja hilisem, iga. Teiseks paneel ja moderaator. Praegu on koosolekutel, konverentsidel ja mujal suurmoeks saanud just nende sõnadega rääkida. Paneeli modereerib see ja see kuigi mõtte annavad paremini edasi sõnad arutelu, juht, arutelu juhib see jäse.