Kuidas majutada asukohta vahetuvaid vene ohvitsere? Nende korteriprobleem on täiesti lahendatav. Tutvustaksin teile Nõukogude laevastiku baasi ülema kirja, Eesti sõjaministri abile 1940. aasta juunikuust milles ta nõuab eluruumide vabastamist ja kohe järgmistel aadressidel. Elumajad Pärnu maantee 11, Raua tänav 30 31 32 33 34 36 37 38 42. Kreutzwaldi tänav 13 15 17 19. Kunderi kuus 10 14, Gonsiori 31 Pirita üheksa, Narva maantee 73 75 70 seitse-kaheksakümmend viis. Peale nende 20 suvilat Pirital ja Nõmmel. Oleks huvitav ja vajalik teada, kas keegi kuulajaist elas nimetatud aadressil. Või nägi, kui kiiresti korraldus täideti. Eesti sõjaväe kasarmute ka toimiti veelgi lihtsamalt. Sellel oli aega teenimas praegune Valga elanik Anton pik söört. Mina läksin vabatahvlil 39-l aastal, sügisel tal kolmandal oktoobril. Tegelikult oleks mul veel aasta olnud kodus olla, aga minu igatsuse saada mereväkke. Ja siit, kui Valga poiss merega kunagi võimalus saada ei olnud sundaega teenima siis sai ainult vabatahtlikuna. Käisi sündis ka, et vabatahtlikuna võeti meid vastu ja, ja sandi mereväkke see oli 30139-l aastal. Kolmanda oktoobrini. No selleks ajaks oli baaside leping juba sõlmitud ja Vene väed hakkasid sisse tulema, Nad tulid 18. oktoobril, siis seda te siis ei näinud. Ka siitkaudu ja seda ma ei näinud, aga siis, kui ma juba mereväes teenisin, siis käima sõjasadamas seal all valves malli, teenis mereõppekompaniis tänaval ja käin all valmis, ma nägin küll nendeni. Nende käsutuses oli antud üks väike üksnurgaga Väike-Sõjasadamast, kus nende laevad seisid ja, ja siis nad siis öösi tõid igast kraami vedas sinna kokku ja laevadele ja viitsis-Venemaale. Ahnii ostsid linnast kaupa kokku ja pea, mis oli vist nagu sai teada, toiduainet siit sai ju, kõik oli saada. Väga imelik, nad tulid poodi, küsi 100 grammi vorstimüüjad, imestasid, mis päris nii vähe, kui võtta rohkem, kas saab rõngas kaks no miks ei saa, saab nonii, nad vedasid plaadi toitained minu arvates Elias mööblit näha ei olnud ju need mustad, mis need olid Vene autod tookord nelja kandis, kus pealt. Ja siis. Sissetulekuni siia olin ma ikka Eesti mereväes veel. Mereväe edasi, mis eriala peal? Ei nüüd ma võtan natuke tagasi, nii kolmgi öösse. Enne jõuludetsembris läksin mina sidepataljon õppekompaniisse, sellepärast väes ei olnud raadiotelekrabistaja kursust õpetaja klassi ei olnud ja iga aasta lähedeni neli madrust hoiti nagu paremat välja, kes oskasid nii seda, kes olid harrastarasele side, raadiot, raadio ka, tead. Ja siis mina üks nende seast, kes läksin enne jõulusee, oli 30. aastal, läksin sinna sidepataljonis oli Juhkentali Tallinnasse kompaniisse, raadiotelegraafist tiksub ja raadioteljega misse klassi. Ja seal siis olime kuni Vennad sissetulekuni, see oli seitsmeteistkümnenda juuni, juuli, no siis oli juunikuus juuni ja seitsmel juunil siis anti meile käsk, et kõik kasarmu tühjaks teha. Et no ma võin mõne sõnaga rääkida sellest nende eel, eelõhtul, sissetulekutest oli siis 16. seisundis, Nad tulid sisse, mulin linnaluba oli. Ja linnas tuli sisse linna komandandi patrull, tuli ütles, et et kui teil linnaluba on või mis mingi ruttu oma väeosa tagasi küsisin, mikspärast andis minged, korraldus kõigetel sinna minna. No läksime siis. Läksin, mina ka tagasi, kõik Keila linnaload kõikjal tagasi jõudnud sinna oma väe osanud Juhkentali sina õppekompaniis ja ise mõtlesin, milles asi seisab, milles anti käsk tagasi tulla ja kell üheksa, kui raadios ütles, et tähtis teada on et jääge raadiote juurde, et poole tunni pärast onu tähtis teadlane ootasime, siis tuligi teade, et diktor ütles, et homme hommiku tulevad Nõukogude väed üle piiri. Nomeed aimasid küll ja kõik aimasid midagi head siin ei ole hea. Aga öeldi, et relvi ei maksa kätte võtta ja, ja midagi maksa mõelda nende vastu hakata. Sihukese vabariigi valitsus, Otson rahulikult kõik seda asja klaarid. Nonii, see oli ka järgmine päev, tuli käsket ära kasarmu tühjaks teha, ambudes meeste meeleolu, meeste meele oli kõik, nii et oleks veest meeles kõik võtnud püssi ja läinud vastu. Aga käsk kooli käskega kõrgemalt poolt ja see jäi meil ainult unistuseks ja ainult mõttesse. Ohvitserid käitusid rahulikult ja ohvitserid käitus ka külgi, nemad tahtsid, aga no nagu ikka sõjaväes, kõrge Moldova kässeliga. Ülemjuhataja käsk või sõjaministeeriumiga suled. Jääge rahulikult, et kõik läheb hästi ja nad lähevad tagasi ja veel, kuidas seal öeldi veel nii, et tulevad ainult rahustati tööd. Väga hea meie rahvast oli, kolisime ära, me sidepataljonis Raua tänava koolimajja sest koolid suvel olid ära ja kool oli vaba. Kolisime sinna, kuidas te kolisite siis nyyd Audmeliga oma autot sõjaväeautod olid ja, ja nendega siis kolisime det. Ära tee nii, nagu saime. Kiiresti oli see asi väga teha, sellepärast nad tahtsid kohe kasarmuid saada ja kuigi mehed olid kõik vastu, et milleks neile anda ja mis kõik nii, ja öeldi, et olge nüüd rahulikud ja et kõik saade kasarmud tagasi nad lähevad kõik-Venemaale tagasi, mitte ühesõnaga rahuldati. Võtsite kaasa, mis kaasa võtta andis? Jah, aga mis ma kaasa võtsin, et me teaksime nagunii seal Raua tänava kolimas me enam õppida ei saa. Ja seal juba meil kõik on juba asi teisiti. Siis raadana koolimajas pandi meid klassiruumidesse. Ja siis relva tulid need riiulit püramiidides, aga meile hoovi peal ka relvaladu. No need, kes õhta võin, sellest ka räägiti, kuidas nad tulid siis need nõndanimetatud töörahvas need ei saa ju öelda pätid, kes seal tööd teha ei tahtnud. See oli siis samal päeval. Või oli teisel päeval? Vist oli, teisel päeval, kui sõitis, kaks, sõitsid kaks, kolm veoautot töölistega siis kui oli omaette punased loosungid üle auto tõmmatud ja ja tulid sisse ja ütlesite relvad ära anda. Kust te sel ajal olite? Sel ajal olime klassis, olime klassiruumides oma varumides, oli vaatsete läbi akna või läbi akna ja vaatas mune, tulitad. Mehed ütles kõiget, mis me anname teile relvi, tead ja. Ja siis kuskil korraldustuld ei ole teile kestev pätid olete ja, ja olete, tahate nüüd selle korra sead seadja Teie maksma panijad kõikjal relvi mingisuguse teile ei anna. Läksid nad tagasi ja oli tund aega vahet, sõitsid nad uuesti, aga siis mitte nemad, vaid oli juba kaks või kolm soomusautot. Vene politoloog ohvitseridega seal üks meie kõrgem sõjaväelane kaalivist. Ja tulite uuesti ja siis lepiti kokku ikka. Et tuli niiviisi, et andsime relvad, ärad, saamini, ministeerium käsku, relvad ära anda. Naasib relvad ära ja Nemad jätsid oma tunnivad sinna välja, küsib, milliseid unime välja nõrgas juuksur. Ja no läks õhta pimedaks. Mehed hirmutasid, et kuulge, kes nende relvadega välja jäid, need kolima valvama, et kui te minema ei saat neile öösi, teid, maa siin ongi palju jätsid nad relvad maha ja sinna seina äärde viskus olija politseisse minema. Nonii, oli siis meil koloneid, Karell oli meil see debatt on ülem, aga seal ei olnud, muidugi olid unikompaniiülem või kes oli seal, ütles, et meet, midagi võib tulla, ta nagu arvas, et relvaladudesse siga sõjaväele taga relvaradu ja tulid seal Raua tänava koolimaja õuel. Andi käsket present maa pealt ja uued relvata võttis puhtalt ja igaks juhuks oleme valmis. No ja oligi õieti arvatuti õieti käsk antud ja saime relvad võtta ja, ja hakkas pimedas, kuulsime laskmist. Meie pansimaa tunnime sinna koolimaja Rawadan koolide ukse peale tollesama püssiga, mille nad sinna seinad jätsite ja tulid siis autoga, tulid nagu pärast selgus, nad olid tulnud oma vahtkonda välja vahetama. Ame tunnimees laskis kindlasti esimesena või ei tea, kuidas see asi täpselt oli, aga meie mees sai surma ka, see oli Valga mees, üks Mandre, soi surmad ja no siis juba, kui said meie teada, et miks meie mees on surma saanud, siis läksi lahingus lahti. Me tõmbasime ülevaade akendest, nemad olid väljas, neid tuli mitu autorit, juureneid, neid nõndanimetatud töölisi ja ja neid päid seni oli ühesõnaga öelda. Ja siis oli üks tulevahetusega kaks tundi ja meil üks hoovi peal surma veel ja see mandri, kes oli siis seal ukse peal valves, see saia siis üks roovibel surmadest, meil oli akendest Lasva, teate nimatel nagu lagede peal siis oli, vahetaks tund aega siis tulid uuesti juba hulga mitu, mitu autotäit tulid, läks uuesti lahtilaskmisest, siis kuskilt telefoni teel tehti korraldus sõjaministeeriumist, et lõpetajaga vastupanu ja et tuleb vene sõjaväekiitvaid, tulevad sinna soomusautod ja ja tulidki sinna soomus, soomuse autod, seal Raua tänava koolimaja, seal oli see politsei patchi ja tulistas katuse pihta ka tulistati kuulipildujast, isegi. Kuuli pidas tulistaja soomusautodes vist nagu ma mäletan sinna üles kattusi pihta vist seinte pihta kalastik, ja need olid vene, vene soomusauto, tulid teised teisese lahingu all. Kui meil see väike vahe oli ära, siis lõpetasime oma vastupanu ära, et midagi nagunii välja ei tule ja nooli vist läbi ja hommikul viidi meid välja rivisse kõik, kes teie poolt lahingut juhtis. Õppekompanii, vanimad velt Veebeedeeerr, vana vabadussõjale nimetatud sapikuks, ta juuksed olid eest ära taga natuke juuksed kuklasse ja too oli siis selle. Selle selle lahingujuhtide võis organiseerija, ta ise oli, tulistas selle kolima laadne uksest välja. Ja surma ta küll ei saanud, aga hiljem sakslast leiti tema laip, seeni, suvila kuskilt sealt hoonet alt tapeti, ära, visati sinna. Ja siis hommikul viidi meid välja, rivistati üles ja siis tulid need muidugi vene sõjaväelast ja meie Eestis soovitšer oligarh, kes läks punase polüüle. Vadki kasteid rivistati maja ette või õuel koolimaid koolimaja koolimaja ette välja. Raua tänavale. Ja laua taga oli omaette välja. Nii kaua siis, kui meid väljas loodisele seda noomitus meile ette, nii kaua need siis need. No kes öelda nii nagu Nagnaminimetatasid pättideks, need siis rüüstasime rühmaruum. Siis me white relvad, kõik ära, isikud kapit lõhuti lahti ja võeti, mis seal sees oli, kellade paremad asjad ära. No siis looti meile ette. Vaat kes see oli, kes 40 aasta sai ka ministriks, mis ta nimi oli? Kõrg Tõnni flootberg oli sõjaminister. Ei, tema oli eraisikuna, valitsus oli mingisugune Arese valitsustoosis, ütles tervist ohvitserile lahakesed ja ja abistas meid, kuidas hakkasid ka tööandjale vastu ja ja ütlesin küll seal, et hõikasime töörahvas tuli meid oma relvadega tapma ja esimene Vadim relvadele ja teinekord tulite relvadega tapmid. Ei midagi sellest ja siis viid ohvitser ära, sõdurid meid nagu ei viidud, ei tea, võib-olla mõned viid, ei tea, siiski ma tead. Ja samal õhtal siis Karell tuli, ütles, et mehed siiam õhtaks ja et võib-olla tuleb uuesti meid ründama ja relvad meil kõik ära võetud. No tõrjuvalt ka, mis me seal tagavara voivad ladudest võtsime. Siis läksime üles Toompeale hoolima, kus Raadi gümnaasium, kus me läksime lennuväeväeosal ka saalis, ööbisime seal, no midagi, midagi enam ei tulnud ja kõik oli vaikne. Aga kaua see lahing kestis terve öö või? Ja ta oli nii, kaks tundi oli esimene periood ja siis oli vahet kui tükk aega ja siis teinekord tund kaks neetud hommiku siis see rahulikkus ja hommikul siis kui hakkas valeksi minema, mu suvine öö läks ju kella kolm oli valge, siis tuldi viidimest kooli meete välja, sinna rivisse seismidel, abistage meid seal ja siis läks elu, ma ei tea, kuna meil relvad tagasi anti, käisime õppustel veel, kuni sügiseni olime sidepataljonis veel sügisel kool hakkas siis saadet laiali ja meid neli Madossaadis mereväkke tagasi. Aga meie, meie, see mereväe õppekompanii, see maja, mis oli Koblersi oli ka nendel ära võetud. Pataljoni mereside sai omale asukohaks sadamasse, laeva tänav oleks maja, oli seal. Ja see oli sügisel, oli siis septembrikuus või lõpus või tulime linna kolm, neli madrust ja. Siis te kandsite juba mereväe vormi või te kandsite kogu aeg merele. Voogu aeg, merefarmi, me olime ka sidepataljoni sidepataljonis neli meestel alati rivis olid mustas vormis. Ta oli nii, üheksa kuud oli see, olime paraadil, olime 24 veebruari paraadil ikka meid pandi lõppu muidugi mustas vormis mehed mere vormistada. Nii et kogu aeg ikka oma Võrmul seljas minema. Ja siis see oli siis ja sügisel siis 40 aastal septembri lõpus, oktoobris oli küll või tonium linna. Ma pidin valvesi minema. Mind määrati merejuhtu staapi raadijaama valvesse. Aga mul kell 12 hakkas öösi valve ja ja tuli varem linna ja minu käes ka üks kolm-neli poissi oli seal voim kas neljakesi või viiekesi, mul mitte meeles aasimal juttu Viru väljakul, kuna seal seal, no see on viruvärava mägise musimägi, mis nimetaks ja vaatame üle platsi sinna üles Estonia reaalkoolivahepealt, Ilon, ära murda seal. Ja harjumist kõik ja vaatasime üle platsi, siis oli seal turuplatsil tookord. Lähme, vaatame ussi muga vaatamine sinna jõudsime, küsisime inimeste käest, mis siin on. Inimeste ütlesite, noh, näed, ted taeva viidi mälestussammas ära ja et inimesed tahavad lilli v sinna ja aga nüüd arromedila siis miilitsat veel ei olnud minu teaderromeetolitarroyneilset varrukal punase lindi valge tähtedega, neil oli oma hüüdnimega Roo ja Harro röövlid omavahel. Ja siis noh, me ei pidanud palju aega plaani pidanud ja meil ei olnud viia ja nüüd lähme sinna platsile, kas me saame läbi? Lähme ana ausele kohale ja meid lasti läbi need miilitsat, Harromeed, neid lasime ilusti läbi. Aga meil oli tol päeval saime Vene mereväetunnused. Varrukal saime Punase viisnurga ja mütsi, Clintoni pikk nagu mereväes on taga, rippus poolde selga alla äisi, mereväes oli ainult lühike lint tuli siin vasakul pool. Nad arvasid, et me oleme vist Ma arvan nii nagu mul pärast, nagu selgus, et nad arvasid, et me oleme Vene mereväelast, jalatsid ilusti läbi seal kaks trepiastet ülesaastaselt üle ja sinnal pillutud, lillekimpu seotud ja, ja eraldi ja ja seisime siis rivisse sinna, nii kasvõi hooldusvälja ka meeles enam ei ole ja Kädi kõrvardiaalse vahu. No siis need miilitsad armeed, need märkasid, et liit on Eesti. Eesti mereväed, Eesti veremehed, väelast, siis karjusid madrused kinni võtta, rahvas karjusid madrusest lahti. No siis olime kord rahva kätel Kotolimisendamiilistada, vahel näru, meeste vahel palju, RO vesi oli noidioonidele palju see mootorratastega olidaat mootorrattaga sõitsid tasakesi inimesi laiali veel, tead, nii nagu rattaga paremini, aga ma ei tea, palju aeglase reserve kestis. Pärnu maantee suunas draama teades mööda üle Pärnu maantee ja siis vaatasin taha kaks meest rumei taga mulda. Siis ma tahtsin kuskil nagu alla vis keerates vana postkontor, kus oli vanasti, seal on hinnama, jõudsin ära, tahtsin nagu alla keerata, kuskil keldris Niinat abistaminud kinni. No ma ei saanud ka nende rabeledes tugevad mehed olid ja viis mind tagasi sinna ausamba juurde. No seal ja veoauto oli valmis juba üks või kaks või salusi juba inimesi peal ja mind ka sinna ma ütlesin, näete, ma olen ju sõjaväeline ja et mis mind ja ei ole midagi. Raputi suka tri veel, no ei saanud ka maa, väike kõhn mehike, aga tead ja suured tugevad mehed ees on raske, midagi viidi Pärnu maanteele Kawe keldris. Seal juba keller täis neid, noh, rohkem oli kooli, neid reaalkooli õpilasi, koolitüdrukud olid seal ja ja siis, aga see lükkamorca tehtud sinna eaka Murkates sisse. Missugune Kawe kelder seestpoolt välja nägi? Nüüd oli, ehitavad sinna väikseid, need kambrid laudades löödud kokku, tänud jäiga kammeralise oma etteuks oli, tead ja. Ja siis ma olin seal tund aega sees ja kloppin ukse peale ja siis tuli see valvur, kes olid, et mis näete säärane, mis Genjoojatasindajad lõi uuesti tagasi, siis teadsin ma mitu korda ja siis kutsus mind välja. Nurgas oli seal üks must punase lindiga mees, arvati mõni ülemus vist või? Kutsus oma juuri ja no mis te tegite, ma ütlesin, ma tegin, andsin au Wabadus langeda mälestussambale seal meie eesti sõduri päevam kuus. Seda ma tegin teadja rahva paanikasse, teati kõik nii. Ja vot nüüd liistude kinnimas kulge, harjunud sellega, et mina pean valves olema mereväesoo tänava raadiojaamas ja kui ta praegu nüüd vabaks ei lase ja valve lõpeb ära ja mina pean uut valvet alustama näljasele, vigane segadus nominga tagasi, uuesti. Olime pool tundi arvata, vist telefoniga helistasid ja kutsuti välja, siis. Minge siis oma tööle. Läksin väeosa tagasi laeva tänavale, sadamasse. Mul oli juba teada veel deebelise sile side, vanem siia ütles, et noh, mis sa tegid seal, aga teised meed need vist kinni ei kukkunud või kuku südame, mitte ei tea, nendest midagi ei teadnud. No siis öeldi, valves ei lähe veel ja. Aga siis tuli korralduslikke tuid, valusin, mõtlesin, et nüüd on see hästi, kõik, võib-olla tuleks uuesti viieksanaleri. Läksin valvesse ja lõppes tookord niiviisi ja siis oligi nädal või paar peale tolle viidi maaväkke. Tollesama pärast, et käin seal tervitamas ja mis üksuse männikule seal kae kaks, kaks. Esimene laskurpolk. Maavägi. Siis olid juba uued numbrid ja uued nimed eestiüksustel. 21. laskurpolku oli, ta oli juba punaarmee punaarmees juba tol sügisel 40 Antsukese juba ja seal on siis kuni sõja ajal kuni 41. aastani ja siis viidi Petserilaagrisse meid sõda algas, olin petsid laagris. Naistoodi Tallinnasse tagasi. Kas te olite Petserilaagris ka sellel küüditamise ööl, kui eesti ohvitserid sealt ära viidi või olin oli, mäletate seda ka? Mäletan viidi hoovist Eradid, oli jutte Tiiete kuskile edasi õppima kõrgemasse sõjakooli või õppustele kuskil midagi jutt oli, aga tegelikult see oli nagu teada, viidi Riiga Riiast, mis edasi kuskil Venemaal ja nii lõppes nende. Ja siis oli, tulime Tallinnasse ja Tallinnas siis männikule laagrisse tagasi, siis löödi meid pooleks venelastega, kus need venelasi toodi, sinna? Jalatuld. Nüüd ma olin nagu jao vanem oli jaoülema raadiojaam üle olid ja anti mulle 10 venelast juure ja öeldi, et näete abilist ja nad ei diad raadios mitte midagi. Tuli lihtsalt selleks, et rindele viiakse, et ei saa ülejooksjad venelaste pooleks. Teie vene keelt oskasite, no kuigivõrd. Ta oli aru saada, oli selleks, et et pooleks andis rinde Leedu ülejooksmine ei võimalikel. Ja no seal paar mees välja. Ise ma võttisega nendega rindel miljonite meestega nende venelastega nendel intel minna, tead, sellest küll välja ei tule midagi ja ütlesime, paneme juuksusid männiku laagrist. Nii tegime mitmekesi kolmekesi olime kolmekesi ja siis olimegi nii lähedal metsas, kui siis saaks, kuidas see minek oli, ega valvet ümber Männiku Laagri ei olnud? Ei olnud, kuigi võib-olla oli me siiski mul nagu meeles on, ikka olime kartsim kaika ja vaatasime kuskil, kedagi ei ole isegi Lott võtsime kaasa, tead ja ja muidugi vormis ja mul oli sellest hea, et mul oli erariided olid osas, kui ma 30 üheksase läksin sõjaväkke, neutriidulne kogu aeg mul olid kaasas ja siis üks kilomeeter maad umbes sealt mändiku laagrist. Siis täitsamees oli ka vist oli erariided, viskasin mis sõdurid sellest ära ja püssid matsime kasina maha ja ja siis lasin jalga. Linn on linnas palju aega ei olnud ja sellepärast, et sõjavägi oli mäeosal jäi minemata Venemaale. Siis ma olin Tallinna lähedal metsas, olin niikaua kui sakslane tuli uuesti Tallinnasse, täitsa oma käe peal või tuttavate juures. Täitsa oma käe peal ikka jas ilvesega. Tallinn mina tallinna mees ei olnud ja ega ma ei tulgedeks Tallinna ümbrust. Suveaeg muidugi võis puu all magada, aga. Ja seal Lehmja külas on Tallinnast välja Tartu maantee ääres üks kilomeetril kümned, aga kuidas söögiga sai? Seal oli külas, olid häid inimesi, eestlasi oli, kes tunnistamisega ütleme nii, hoidsid mitte kui pätid, vargad kõrval väited, eestlasi ka oma elu eest väljas ja, ja siis pärast käisime sakslasel neid seal vaatamas ja litsi aabits, mis sul võimalikud talurahvas toitis, talurahvas toitis ja kuni sakslaste tulekuni ja sakslased tulid ja siis tulime Tallinnasse. Ja siis ma olin olin, läksin Saksa väkke, läksin alguses käisin siin Valgamaal ema juures ja jääksin lennuväkke kah. Raadiojaamade ööl. Kas te läksite selle Pušmonstafeli juurde, sander laagri bussi, see oli ju eesti lennud. Eks oligi Ülemiste lennuväljal meil vorm ei antud veel antimist, saksonid kummeermantidandi selga ja aga muidu saime siis sõjaväetoidul, võeti meid ja stardilendurid veel kõik. Festivalid Eesti vormis ja buss man oli taliga. Eralendur Eestis tema ei olnud sõjaväe lehitalierale. Aga tal oli mingi vorm saksa vormeli seljas küll igal lennukil oli lendur ja vaatleja, kes kui kuulipildujaga tegutses ja lendurvaatleja Nikaks tükid lennukis sisult turistid olid sadamas või seal sadamas ja kuidas öelda, kus need lennukid olid seal Ülemiste järve ääres need siis korra seal hoidsid need lennukid korras. Ja siis raadijaama koosseis oli meid seitse kaitsja radio rivistanud leidnud raudkivi. Endine kaitseliidu mees oli, olime raadioülemaks. Eestlase olid kõik. Mis oli raadiot, elektrorealisti töö? Kui oli enne, kui stardite pidime siis sellegi lennukitega sidet pidama. Ja kui lennukis teatas oma asukoha andiskuadraadi Soome lahe kohal. Ja kui ta nägi vaenlase laeva, andis Kaselaan vaenlase allveelaeva asukohaga traadid. Ja, ja siis Teil oli raadiotelefonisideEi raadiotelegraafiside Elektra. Ah need Morsiga käisid? Morsekäitlejad olid telefoniside, ka oli murdekaalid ja siis südamepommid oli peal ja siis nad viskasid, muidugi viskas pommide, teadis meile ka sinna, sime, Ansime, petersell oli see komandopunkt, andsime edasi kohetet, meie lennukit on avastanud vaenlase, selle allveelaev asukoha. Et pommid visati ja ka siis läks kuskil abi ka siit või mille pärast see teada oli seda, mida ei teada. Arvatavasti nõelavad seitse väljasid. Ja siis jäite ootama tagasitulekut, kui see side oli olnud, või olite? Kogu aeg sidemes, nagu nad juba jõudsid lähedale, side kadus ja juba nägime nüüd side pidi kogu aeg olemises, midagi meistrid uis juhtuda teadsid, koheldakse. Mitu lennukit korraga väljas käia kaks lennukeid paarimis. Paariviisi ja rohkem läinud Parwisurida käisid väljas, ükskord oli tõttu, tuli tagasi, käisime neid vaatamas, käis, oli läbi lastud kuulipildujast tõmmatud nagu sõela põhidjat, aga meie teedel ajutiselt kaks meest sai surma, kaasnes otsesele soliaegne Naissaare vahel. Kuskil seal, tead, need olid vesilennukid araadud Ülemiste järvel küllaltki vanad, aga no siis ele luuregrupp oli. 127, luuriline grupp, oli ta selle väeosa nimetus. No ülesanne oli Soomela luures käija. Buss läks ära, siis sai meil kapten Laanekõrb. Mul on meeles suli eestiaegne ka lendur, ohvitser, kapten, laane kõlpsaimelisele üksuse ülemaks, Sis. Sondervel Buzmanud enam ei olnud. Siis luurina lennugrupp 127. Seal tuli teisi lennukeid, tuli ka pärast neid. Ikka oma ülesanne täitsa määrandi lennukile, vanad küll olid, aga no natiga avastasid vaenlase allveelaevu, tead, ja oli ka nagu kaitsesid ka meiliga. Lahinglennugrupp, mis juba Rakveres oli, see juba oli rindel rindel käis juba jah. Varade pealt võeti sinna ei ole enam nimesid meeles, kes nad olid. Kas lennuvälja pommitamas käidi ka sõja? Üheksandal märtsil sellepärast üheksanda märtsipommid on nüüd nii, et enne seda pommitamist oli niisugune asi, et andi tihti häireta ühtegi linnukest ei tulnud. Ja too üheksanda märtsi õhta siis kui häire anti inimestel kõik julged. Ma isegi sõitsin naisega, pidin minema kihnusse Pärnu maanteele ja häire anti Viru väljakul, trammi jäi seisma ja Strami Rami korrade seisma eluga häiri. Nalja pärast, las ta nüüd natuke seisab ja sõidame edasi. Ei saanudki. Praegu visati küünlad ümber linna ja hakkas tulema seda võmmi rajate. Ma olin ta dollar on Tallinnas kuhude varjule kullamajas, see oli ja tulla majan kohe seal Pärnu maantee seal all Viru väljakul, selt jäi trammi seisma ja me kõige lühem tee oli sinna minna, kui pommid hakkas tulema. Seal oli varjendal jah, all keldris ja sinna tulid veel Estonia teatri näitlejad, tulid täiesti näitleja vormis, kõik näod maskeeritud ära, tead ja, ja tulid sinna etendusegi poolil. Stuudioteater sai ka pihta. Kaks tundi kestis, seis oli vaheaeg. Vana läksite välja ja, ja siis saime koju minna. Ma elasin Jacobsen tänaval, seal Tartu maanteelt ära keerata. Linn põles, linn, põles arvasimegi, kodugan läbi, aga saime sealt kuskilt annab minna, ei saanud Tartumaad minna, kõik oli tules. Ja siis oli vahet, oli inimesed hakkasid oma mööblit välja tassima, majad põles, tuli teine rünnak, tuli peale. Siis olime varjendis viljakuse nõusel majas. Suures majas olime Need kaks sõna, kui tehti üks, oli vahe, oli väike, vahe oli enne, siis sissetulekut nende siis oli ka pommitad Tallinnat. Venelased pommitasid enne sissetulekut, kui sakslane lahkus ja. 40. aasta sügiseni oli võimalus kaasa minna. Lennuk oli valmis ja perekonna jaoks laev, mõtlesin. Rindel käinud ei ole ja halba midagi teinud ei ole nagu paremust kõlisele seal idanaabrisse ja ei läinud kuskile. Jäin Eestisse Tallinnasse. Kuigi mul abikaasa tahtis minna, aga naise, ema olija naise õde juurde, kus te lähete jääma ja ma ise mõtlesin ka, et no mis seal ikka siis halba midagi teinud kellelegi ei ole ja nagu see raadio selle gravistise Faimiga sees Murseriaat kuskile. Seal oligi, et hakati kohe pärima andmed ja et kust sakslasi teenida, kui soldat ja ja no aga ma ei kartnud, ei salga, anud kirjutasid, avaldusel puhtalt äratada, oli kolm aastat saksa lennuväes eriala, töötasime juba eesti ajal, õppisin ja, ja sõjaväes õppisin juurde veel. Ja siis, mis ma saan olla 45. aasta kevadise soolasel liikuv merelaevandus siis arreteerida, arreteerimise põhjus oli ka mu löödi ära ka, et et te olete suur natsionalism. Ja öeldi kohe, et teil oli üks pidu seal pulmas aastapäev oli abisaja 44. aastal, abison aprillis 45. aastal, aprillis enne arreteerimist oli meil siis oli küll pidu. Öeldi, et te olete siis rääkinud, et Nõukogude vaid siiajääja nagunii ära lähevad ja tulevad ameeriklased õigest keegi tuletab, mis vene räpakalt väed siia jääda ja nooli ütelda, valitsuse vastane? Ma ütlesin, üks eesti vaimiga sees ja ja muidugi mis jäävad, meil meil teist on ja mis ma näen, ütlesin, tead kellel ja ja need ühesõnaga vähemalt ka minu peale. Umbes pärast arvasin ka, et kes seal pidul olid, kes seal kaebasid. Nii et tegelikult see, et ma seal Saksa lennuväes olin, see nagu ei olnudki arreteerimise põhjus, aga just minu jutud smani üldse nende vastu väga vihane, kuigi. Ma pole teil kinni istunud joonidega, mida kannad ei olnud, aga mul oli niisugune tunne, et see kommunism, mis tuli see punane värv, see head meile midagi. Heido. Ja mul veres kuuma kuskilt ja siis midagi, mis kuskil Oremine olis võtsime osa ja no rääkisin ka väga palju, nagu öelda suure suuga valitsusest juttu, tead ikka, no ma ei saanud, ma pidin, räägime koos ennast tühjaks, räägid nende vastase jutu maha, siis mul oli rahulik. Ja see oligi arreteerimise põhjust, kuidas teid kinni võeti, kus kond kinni võeti, mind? Vene tänaval oli meil kombinaat, seal õpetati siis veel raadiotegemiste üle, aga inglise keelt ja siis meretehnikat see läheb. Aga toob päev siis ma üldse ei olnudki smurfid. Päev oli mul marssal juba selgelt oli juba töötanud raadiojaamas ja ja siis päeval, aga meil ma teadsin juba ja me kõik teadsime, iga päev viidi mehi ära ja see oli mere laevastiku julgeolekumeetodi, üks oli pikk, teine lühike. Amoriksin tol päeval sinna ja ma pidin lapsevankrit ostma. Ja langu hanked ei saanud, osaleks nii töökohas läbi ja meil oli korrapidaja seal all eesruumis ja süütas kohet. Kuule, piksed sulgetiga järel. Pikk ja lühike. Nagu ma ütlesin, see on minu kord minu käes järjekord. Mõtlesin, mis ma teen nüüd. Kolmenädalane laps, kodus, voor, naine, kartsin nende pärast. Aga mõtetega olla nii, tulid nad siis, ega nad mind ei tundnud, läksid minust mööda, läksid trepist üles, teisele korrusele ja ja natuke pärast tuli üks selle selle kooli direktor ja abi alla ütles, et piksel, tulge ülesannete üleval, oodatud mulje, kida tal juba, et mind tuldi järele, mõtlesin veel käsi veel. Korra vaatasin veel ukse pealt välja, et mis ma teen, ilus kevadilm oli seitseteistkümnes. Juuni juuli tuli siis 45. aastal. Aga oma perekonna pärast ja naise ja väikse lapse pärast ja läks üles nende juure. Siin ma olen Nikolootuses ka veel, et, et võib-olla saan vabaks veel, aga no kus kus Ena vabaks, pagari tänavale. See õudus kõik seal läbi elatud sai. Eks sain ka mitte väga palju, mida, väga vähe, kes, mismoodi just sellepärast, et küsida, kus on eesti lendurid. Ja ma ütlesin, et minu teada on, et keegi siia ei jäänud. Nad on siin metsas, mõtlesin, et kui te teate, siis mis minu käest küsida, et minu teada kedagi siin ei ole. Kuidas see peksmine toimus? Eks meil toimus, kui sa ei rääkinud näiteks pressiti peale, et ei olegi, kus need on nüüd lendurid metsast? Ma ei tea, teate küll noodist tuldi, pandi üle külma sulle nuudiga või kruiisil, kus asi käis seal ja ja siis lööjad olid eestlased või venelased, iko venelast, tõlk oli eestlane, ükskord üks kord ülekuulamise ajal oli tõlk oli veel hullem, juudin ainult tõlgiks, tuli ise ka lõivela Te valetate ülekuulajale valetate eesti keeles. Hullem veel, kui see üle kuula, ise oli ta aga muidu kõik olid vene võrkulisel kõikud, venelasest tõlk toodi dollar. Öös oli ülekuulamine ühe-kahe ajal kell 12 toodi alt üles keldrist, nii oli ülekuulaja oli siis vastas käed rauda viidulis, kolme keldrikorrusele. Une pealt üles saadud, tead nendel rääkida, mis nad välja pressivad end see oli nende moodsa kolm-neli kuud seal pagari tänaval patareisse, seal üle kujunil, õpetaja Tiia sül tribunal oli Toompeal õik, venelased, ainult tõlk oli eestlane ja ta oli ka nii, et oskasin, oskan ka eesti keelt. Moe pärast oli pandud, tõlkasime. Mis otsus, tehti? Otsus 10 aastat ja viisas õiguse kaotamist varadus keerimisega ja kuhu täid saadeti kuu laagrisse. Mind saadeti Kesk-Venemaale Gorki oblastisse metsade laagris. Ja seal saime siis kolm aasta olime koos, seal ma põgenesin laagrist kolm eestlast, see on omaette ka neid, ma ei tea, kas räägin holo, rääkige räägi 148-l aastal sügisel, elu läks küllalt raskeks ja ikka talvel mõtlesime, et kui kevad tuleb põgeneme, aga kevad tuli, oli see surmameestel ikka seal ainult põgenenud, nii et metsatööl Venemaal metsatöö oli, niiet sihkrajuti sisse Kilumets kilomeeter kilomeeter. Riik 50 meetrit laiulise sihilaius seal Juulide kännud ka välja ja siis oli iga 100 meetri peal on siis valvur, võiskad ja valvur üleval ja keskel vangile, kes metsa nüüd ainult põgenemisvõimalus oli, kahe posivad läbi jooksta. Nii et tulistamine oli see 50050 teisel pooldajad. No siis kaks, kolm meest oli üks oli surmamees Võrumaa Laagna mäe vallavanem. Ja siis Kaljuste olid ka Tallinna tuledel instruktor. Vot see Võru vallavanem nimi ei tule meelde, ta vist ei ela enam talli tookord juba küllalt vana mees. Aga see Kaljuste mailise taga otsinud, aga kas ta elab või elatsiooni minu vanem umbes võib-olla kui 70 aasta olnud noh, meil on juba ette valmistatud natuke toidutagavara oli ja ja siis õhta, kui töö lõpp oli kell viis. Anti, siis seal on niiviisi, kui töö lõppes, andis kogunemiskohta. Kauplesinile löödi rauaga peale andi, kellelt kõik vangid õpetagu töö ja koguni, kui sinna kogunes koguni sinna, seal hoiti üle kõik olid koos. Teine kell siis valvuri tuli postiliselt maa, kes tõist laagris laagri seitse käes, filmid kaugele. Aga kolme meest oli puudus ja aga sisse minek oli ka nii, et me jäime hirmud nagu isa surma hirmiga on, nii oli meil kada ja vaatasime hunniku tagant seal teat seltsi unikkoli tee ääres, kohe vaatasime valvurid sinna üles ja need kalibani ärevil ootas, kuna nüüd teine kella antakse, kuna nad saavad ära minna. Ja mis me teeme vaid siis nagunii meid juba taga uuritakse, oodatakse meie kogunemispunkti tuld ja jooksime üks mees sajavatesse kaljusse haavata käest 50 meetrit üle jooksul, tuli tõmmati peale, kohe. Seal jooksime siis pool kilomeetrit koos. Koeramees oli muidugi jaotasid. Kogunemispunktid kilomeeter umbes kaugel, aga nagu paugud lasti, lasti õhku, neli pauku lasti õhku, suli grupijooks. Niisiis koeramis muidugi tuli säält ajas mind taga ajama ja kaovad kaljude see suvel kuum ilm kah süli juuli lõpus. Verd jooksis Dalia, mina seisan seal värava kinni veel tal ja ja siis ta ei jõud enam jooksudes, puhkame natuke, mõtlesime koeriga meuid järel olla ja saime natuke puhata. Nii oligi taga kuulda raginat võsa raginat koeramis metsas koera lahti ei lase tal nööriga koerica, tead, hoiab nöörist kinnise rihmast ja panime hirmuga jooksu, igaüks omale pooled sead jooksimegi lahku. Mina sain siga ära, tead, need kaks veidi samal õhtul kinni, nagu pärast sain teada. Üks võeti kilomeetri edasi, võeti kolhoosist kinni, teine oli siis avad, said, viskad põõsale pikali. Koorial hiljem istun seal talle sotsiaal-TV-s leidnud ja mina sain üksnes ära. Ma olin siis kaks nädalat teelonid, siis jõudsin üks Buy linnulennul, Vologdad seal kellapükste auto Vologda peal ja teine keerab Moskva peale. Seal silla peal võeti mind hommiku kinnishakkasime kiirustama kodumaale. Läksin raudtee silla valvurile otsa ja tunnisse midagi ei olnud ja alguses valetasin küll, et olen. Olen traktorist, kuskilt eesti lähedaldajaga jäin, Burja dokumendid varastati ära ja noaga kuskilt järel jäi midagi, Tedi, aitan siia, peksti seal ja Narva tekste ja ikka ikka arvati ta. Olen parastatist kuskilt alla visatutel. Ja et kus on teised mehed, kus raadiojaam on, tead ja ega teadmalaagrist põgenenud sealt midagi sellist juba 2000 kilomeetrit eemal juba nad ei tee midagi sellest. Kas te liikuste rongidega edasi? Jah, mina üksinda olingi hea öös ja päeva magasin metsas, läksin jaama ja rong oli siia, Leningradi pole ikka Läändeesia sõitsid piletiga või ökolooma või selle kaubavagunite vahele sinna, kus ei reisivagun igav. See kauba kaubarongile platvormile, kuid kastika vahele hommikusiis vara, kui enne jaama kaks valgisime rong, Lazar hüppasid maha jälle metsa ja sõidu pealt. Jah, sõiduberses enne jaama ja Brongijate kihisev ja õhtu jälle jaama jälle uuesti jälle jälle kuskile sinna vaguniplatvormi peale ja kastide vahele ja ja nii sai sisse tuldud, 2000 kilomeetrit oli sadama. Kuulajate üle nad ei teadnud, et oli. Ja andnud midagi ja ikka öelda, kus on teie sõbrad metsas ja raadiojaama ja kus riigis ta maha visatud lennuki pealt ja kus metsa kuskohalt ja mõtlesin ka nagunii kuskile pääse ja kolm päeva süüa ei antud mulle, need on meeles veel ja ma stange mulle süüa leivad ja räägin teile ära, et mis mees mar no siis olid huvitavalis, toodi päts, leiba toodi kohe ennast, sai selle leiva ära ja siis olid kõik need polkovniku majorit, kõik see Fologdasi, see julgeolekumeetmeid koos seal, mis mees ma olen, arvasin ikka, et ma olendid seal parasiidist kuskil suured autasud tulemas ja paradiis, et kus nüüd raadiojaam on, kus teised kõik ja ma olen vangla põgenenud. Siis ta jõudis väga huvitatud sellest ega uskunud Kasistajat, nuts löödi kambrisse tagasi. Küsilaagris järel laagris, siis vastati Jaanisusega vanganud, põgenenud küll. Ja siis varsti tagasi, missugune vastuvõtt oli laagrilaagris oli vastuvõtt? Ega neid rangema enam ei näi, kellega sa koos olin? Hane kaks meest, kes veidi kohe samal ajal tegi nendele juba kohus. Nendele antivana 10 tagasi. Aga need olid teinud siis mind nagu organisaatoriks nõuti, üks pidi tublid olema, mehed arvasid, et nagunii olen, pääsed juba kaks nädalat juba ära või kolm, mis oli seal vahetia. Ma olen nagunii pääsenud juba, jaati, tegid organisaatoriks, kohus oli ka kohtunud, kaks tükki. Küsiti, kas oli pikslid, organisaator väljad noderastusenagi maantee mulle 25 aastat. Et ma olin organisaator ja siis viidi võrgutas järgmine kevadeks. 40. aasta, kui oli küüditamine, siis viidi kõik poliitvangid ja niuksed jooksikud viidi, kõik ära, võrgutas võrgutas kirjutan siis kaebuse Moskvas, et no mina poolt mingi organi rattur ja ja siis võid ise 15 maha, uus 10 jäi kuus, 10 10 vastate vana karistada uuesti otsast peale. Need kolm aastat, mis manistnud, too ei lugenud, aga suust peale. No siis ma sain kolm aastat sain nagu päevadega, kes käis tööl nende asi päev ühe ka ees ja siis puhtalt ära 10 aastat ja 55 aastane, kevadel tulin koju. Kas eesti keelt tuli laagrites? Kuulda oli küll igas igal pool, nii et neid laagri läbi käinud korki oblastis need vanglad, kõik vanglad läbi käinud Tallinnas alates Patarei, siis Leningrad, siis Moskva Ciscorki, siis kiirov, siis Vologda täid jaotas muudid regi igal pool, igal eestlased kuigivõrd palju EKG-s oli eestlaslik. Aga mis seal siis? Rikuti ära ja sain omale, mis praegu on mul juba olnud, aga tänu jumalale, et ta mul nii hull ei olnud mulle paremaks saanud ja praegu elan veel ja käin tööl ja. Ja nii see, see elu on siis läinud lavalise hakkas luuletama, kõrge laul on ka mul laagrielust ja kõik on tehtud, neid. Neid võiks ju ka kuidagi. Mul on olemas siin, kui virmalised mänglevad siin külmal põhjaööl ja hetkeks lõpuni saabunud raskel vangi tööl siis suundu tema mõtterändnii kurvalt kaugele. Kui meenub talle möödunud aeg ja pisar laugele. Kuune tiivad hõlma nutta oma embusse, siis leiab enda peagi jõudvat kodusse, kus suudeldes võib põimida neil kaela ümber käed, kes Päeval unistuseks tal unes. Nüüd ta näeb. Nii möödub öödel kiiresti, saabub hommik tund, kus teda tööle minema, siis ajab orjusse und. Nii kurvalt algad päeva tööd sul silmad, pisar vees. Sest möödunud ööde unenäod seal seisvat silme ees kõik rõõmud vaibunud unele nüüd kõikjal mure, lein, vabadust ja kodumaad, neid varjab raudne sein. Vaid mõtte silmapiirile kerkib kodumaa Ta järel igatsuses, rind on täitunud valuga. Ja kuigi saatus kuri, karm meid vaevab, piinab veel kuid kindlas usus püsima jääb eesti mehe meel. Kurb, paistab meile vabadus ja õnnepäiksekiir, kus pühad seisma alati jääb. Eesti kodupiir. Millal te selle olete kirjutanud, see on 53. aastal, võrgutas kolme sõnastamisega enne Stalini surma veel. Ja ja veebruaris ja viin, kolmas märts sulistani.