Reporteritund. Reporteritund. Reporteritunni. Tervist täna käsitleme taas kord õpetajate palkade teemat. Eelmisel aastal tal märtsis korraldasid õpetajad suure streigi streigi tulemusel või sellest sõltumatult, aga igatahes tõstis riik käesoleva aasta esimesest jaanuarist alates kui õpetajate ja õpetajate miinimumpalga 608-lt ja 644-lt eurolt 715 euro tasemele. Riik eraldas palgatõusuks eelarvesse 7,5 miljonit lisaraha. Samuti suunati vahendeid ümber haridussüsteemi. Sees. Muudeti ka senist palgakorraldust, millest olulisim on vast omavalitsustele kantava õpetajate palgaraha. Sihtotstarbeliseks muutmine õpetajate palgaraha enam muudeks otstarveteks kasutada ei tohi. Haridus ja teadusministeerium heidab ette, et käesoleva aasta kolme esimese kuuga on õpetajatele omavalitsuste poolt välja maksmata jäänud 2,2 miljonit eurot riigi palgatoetust, mis teeb iga õpetaja kohta keskmiselt 222 eurot. Ja näiteks Tallinnas oli märtsi lõpu seisuga ministeeriumi no andmetel iga õpetaja ametikoha kohta välja maksmata lausa 532 eurot. Algavas saates tahangi uurida, kas õpetajate palgatõusuks mõeldud raha on ka reaalselt õpetajate pangakontodele jõudnud. Ja kui ei ole, siis miks? Meie Tallinna stuudios on haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik ja samuti on siin Tallinna haridusameti juht Andres Pajula. Tervist, tervist. Ja meie Tartu stuudios peaks kuuldel olema Eesti haridustöötajate liidu juht ja samas ka Jaan Poska gümnaasiumi füüsikaõpetaja Reemo Voltri terega Tartusse. Tere. Mina olen saatejuht Arp Müller. Ja ka esimese küsimuse suunaksin Tartusse. Ma tean, et Eesti haridustöötajate liit on teinud nüüd õpetajaskonna seas ühe küsitluse just nimelt õpetajate palkade palgatõusu osas. Reemo Voltri, millist tagasisidet olete saanud, kas ja kuivõrd on palgatõus reaalselt õpetajate pangakontodele jõudnud? No meie küsitlus küll alles nii-öelda eilse kuupäevaga sai läbi ja me saame küsitleda siiski ainult oma liikmeskonda. Nii et päris sisukad analüüsi veel ei ole jõudnud teha ka nii palju kui pilku peale jõudsin visata, siis see 715 õpetaja palga miinimumtase nii-öelda on nüüd küll vähemalt nendes asutustes, mis meie küsitluses osalesid haridusasutustes nendes on nüüd kõik see, see miinimumtase küll makstakse igal pool välja. Et selles mõttes nagu ma võin küll öelda, et jah, see on õpetajateni jõudnud. Muidugi noh, suur kõige suurem osa õpetajatest ongi need pedagoogiastmel olevat, vaata et keda on umbes 75 protsenti õpetajatest, et nemad nii-öelda said kõige rohkem ja kõige suurema tagatusega selle kätte. Või on saamas kätte, aga noh, ütleme siin jäi vaeslapse ossa väeti riigi poolt nüüd siis need kõrgema atesteerimisjärguga õpetajad ehk siis vanemõpetajad ja metoodikud kes uue palga poliitika järgi siis ei garanteeritud neile enam kõrgemat palgaastet, vaid see nii-öelda ministeeriumi poolt öeldes siis peaks kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil olema lahendatud. Kas ja mis probleeme võib-olla küsitluse tulemustest veel välja tuli või on vara uurida? No veel väga nii-öelda mõtlesin, et põhjalikult ma ei ole veel jõudnud neid analüüse teha, aga noh, mõningates kohtades tõesti võib siin ühes kutsekoolis ma nägin, et ei ole tõstetud miinimumtaset, et kui, kui haridus nii-öelda üldhariduskoolides tõesti 715 peal siis ühes kutsekoolis ei olnud 715 peale tõstetud siiski no siis mõnes üksikus kohas siiski oli see, et noh, selle nii-öelda palganumbri tõusuga on kaasnenud ka siiski see, et kaseantavate tundide arv on nii-öelda suurendatud samaaegselt, noh, ja see tegelikult noh, devalveerib mõnes mõttes selle palgatõusu, kuna selle eest sa pead ka rohkem tööd tegema, et, et ta ei ole noh nii-öelda tunnihind tegelikult põhimõtteliselt kipub sellisel juhul samaks jääma või ei tõuse ajal nii palju, kui on deklareeritud ja no muidugi see, et see paistab küll välja, et välja arvatud kaks suuremat omavalitsust, kus on kollektiivlepingud sõlmitud, et siis enamus haridusasutustest on jäänud tõesti see vanemõpetajate metoodika ütleme siis palga alammäär samaks nagu ta oli eelmine aasta ehk siis kõige kõrgemate statsiooniga õpetajateni. Paljudel juhtudel palgatõus siiski ei ole jõudnud. Kuivõrd on haridustöötajate liit sellega rahul, kuidas õpetajate palgatõus siis praktikas ellu viidi? Ei no selles mõttes me oleme rahul, et see palgatõus siiski tuli ja noh, tahame või ei taha, teiselt poolt kindlasti öeldakse, et see oli nagu nii planeeritud palgatõus, aga reaalsus on see, et asjad hakkasid liikuma ikkagi peale seda, kui kui pidime jõulisemalt streigiga oma nägu näitama. Et selles mõttes me kindlasti peame rahul olema. Aga me tõesti ei ole tegelikult sellega rahul, et kõige kõrgema astme õpetajad tegelikult paljudel juhtudel antud juhul jäävad sellest siiski palgatõusust välja, et et loomulikult teiselt poolt ministeeriumi poolt öeldakse, et, et see on ju läbirääkimiste küsimus ja ja palgapoliitika ja nii-öelda palgaeeskirja koolis võib igaüks ise nii-öelda läbi rääkida ja kehtestada, aga noh, reaalsus on see, et paljudel juhtudel ikkagi vanemõpetajad ja metoodikud ei ole sel aastal palgatõusu saanud. Mitte küll, kui me räägime Tartust ja Tallinnast ja veel mõningatest omavalitsustest, siis seal on kollektiivlepinguga see saavutatud ja seal on asjad nagu ilusamad. Aga paljudes koolides siiski mu nii palju ma jõudsin vaadata, on need numbrid jäänud täpselt samaks, mis eelmine aasta. Kadri Maasik, miks on haridus ja teadusministeerium võtnud siis õpetajate palgastatistika nüüd oma teravdatud tähelepanu alla pannud kokku tabeleid ja kutsub, kui ajakirjanik üles seda kajastama? Noh, eks me oleme seda ka korduvalt rõhutanud, et et me teeme palga statistikat eelkõige selleks, et et lõpetada segadust ja vaidlust ja paratamatult läbipaistvus, raha kasutusele on tähtis ja, ja see, see on ka see, mis, mis loob usaldust ja mille tulemusena siis me võiksime ehk edaspidi rohkem tõepoolest nendes debattides ja aruteludes ka tõepoolest saada keskenduda hariduse nii-öelda sisulisematele küsimustele. Enamik Eesti üldhariduskoole kuulub Eestis kohalikele omavalitsustele. Aga õpetajate palgaraha annab omavalitsustele riik. Ministeerium ongi nüüd ette heitnud, et esimeses kvartalis jäi välja maksmata 2,2 miljonit eurot. Selgitage, palun, kuidas sellise järelduseni jõudsite? Et ega nendes arvestustes tõepoolest midagi keerulist ei ole. Et 160 miljonit eurot on siis see summa, mida riik käesoleval aastal siis nagu ka ise mainisite, sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsustele õpetajate palgatoetuseks maksis. Kui me arvestame sellesama summa võrdselt, siis nii-öelda iga kuu peale võtame sealt maha tööandja, maksud, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse, tööandja poolse osa jõuame numbrini, mis on siis 29,8 miljonit eurot siis esimese kvartali kohta. Vaatame siis võrdluseks seda, et, et kui palju siis raamatupidamisandmed seal on siis reaalselt õpetajatele välja makstud, siis see summa on 27,6 miljonit ja sealt see vahe tuleb. Ja tõepoolest, mida, mida sooviksin rõhutada? Et haridusministeerium, selle statistika avaldamisel me ei mõtle ühtegi numbrit ise välja. Et millele me saame toetuda, on kohalike omavalitsuste endi poolt esitatud andmed. Mis puudutab rahakasutust, siis selleks on siis saldoandmike, infosüsteem ja üldine nii-öelda raamatupidamisinfo- ja teised küljest õpetajate ametikohtade statistika, mida siis kõik koolid esitavad Eesti hariduse infosüsteemi, et et need, need alused on. Ministeerium on tabelis välja toonud siis 10 suurimat patustajad. Need on Õru vald, Narva-Jõesuu linn, Ülenurme vald, Nõva vald, Tallinna linn, Lasva vald, Halliste vald, Väätsa vald, Kärla vald ja Tartu linn ja nendes on siis ühes kuus õpetaja kohta jäävad välja maksmata ja 149 kuni 299 eurot riigi palgatoetusest. Ja käsitleme ka siis Tallinna näidet, kui Andres Pajula meil siin stuudios on. Riigi toetuse järgi tuleks Tallinnal Sis maksta õpetajale kuus keskmiselt 1043 eurot aga ministeeriumi tabelist tuleb välja, et on makstud vaid 866 EUR vahe 177 eurot kuus, kolme kuu peale kokku juba 532 eurot. Millest see vahe tuleb, kuhu see raha on jäänud või läinud? No alustame sellest kui ministeeriumi esindaja Ta ütles, et milleks seda statistikat tehakse, et lõpetada segadused ja vaidlused, siis vastupidi seda kõike tehakse selleks, et külvata segadust ja tekitada vaidlusi. See nagu esiteks ja kindlasti on ka teada-tuntud fakt, et on olemas suured valed, väiksed valed ja statistika. Ja statistikat võib koostada alati mitmeti, et võtta ühed arvud ja võtta teised arvud ja siis sellest lähtub lähtuvalt ka neid arve esitleda. Kui menüüd, aga lähme sinna statistika juurde täpsemalt ja vaatame siis, milliseid arvasin, aluseks võetakse siis. Esiteks on see, et raamatupidamisarvestus, mis täna on kohaliku aast kohustuslik, ei kajasta kõiki õpetajate palgakulusid, vaid näiteks Tallinna linnas on kooli direktor, kes annab kuus kuni üheksa tundi näiteks ainetunde, siis temal on ühes direktori ametikoha palgas kõik need tunnid ka kajastatud ja tema eraldi reaga sinna õpetajate palgafondi ei lähe. Teiseks on see, et näiteks paljud Tallinna koolid teevad koostööd Tallinna ülikoolidega ja oma laboratoorsed tööd viivad läbi hoopis Tallinna ülikoolides kasutades sealseid õppejõude ja selleks nad ei maksa mitte neile õppejõududele palka, vaid see kajastub tegelikult haridusteenuse all. Samuti on näiteks hariduslike erivajadustega ehk koduõppe toetamisel, on täna tegelikult erinevad, Tallinna koolid ostavad seda teenust näiteks osaühingult nirk või näiteks vanalinna hariduskolleegiumis korraldab sellise seda tugiõpet hoopis Püha Miikaeli koguduses. Ja see on teine ja kolmas asi on see, et kui siin toodi välja need nimed, kes siin Eestimaa peal seal on niinimetatud patustajate patustajate seas, siis ma ei nimetaks neid patustataks ja kolmas kontingent on see, et kolm selles nimekirjas olevast koolist õpetab üks ja sama õpetaja kõigis nendes kolmes koolis, aga ta ei ole mitte õpetajaametikohaga neis koolides tööl, vaid ta on tegelikult nimelt FIE-na ja ka see kajastub mitte õpetajate palgas ja palgarea peal, mis on viis, null, null kaks kuus vaid ta on täpselt sama samamoodi tegelikult haridusteenus. Ja kui nüüd kõik need asjad siin kokku panna, siis esiteks ei saagi see üks konto, mille pealt võetakse klappida absoluutselt selle arvuga, see on nagu esiteks, mis näitab statistiliste aluste valed lähenemiseks. Teiseks, tegelikult rääkida täna sellest, et kõik koolid peaksid kulutama üks 12 kümnendik palgavahendeid ära esimesel kolmel kuul siis kolm 12 kümnendik on ka päris naljakas, sest et kui Tallinn seda teeks, siis räägime ka seda, et täna on ministeerium eraldanud kohalikele omavalitsustele raha niinimetatud kaheksa pluss neli ja alatesse novembrist eraldab ta igale õpetajale Tallinna puhul mitte 1040 vaid 917 eurot. Ja kui me vaatame täna oma õpilaste statistikat ja meil lahkub põhikoolist täna üheksandas klassis 3200 õpilast esimesse klassi kolm 4200 õpilast, siis see on täpselt 45, klassikomplekti on Tallinnas esimesest septembrist rohkem ja see tähendab keskeltläbi 40, viite õpetajat. Ja kui me täna kulutaksime Tallinnas raha kõikides koolides üks 12 kümnendiku, siis ma ei tea, kust võetakse täiendavad vahendid 44 45-le õpetajale maksta palgaraha, sest haridus ja teadusministeerium ei ole jätnud täna ühtegi senti reservi raha, et katta koolivõrgukorralduslikud muudatused. Nii et need on, et asjad, millele ma tegelikult tähelepanu tahaksin juhtida. Ja veel kord ütlen, et Tallinnas on kõik riigi poolt eraldatud rahad eraldatud, koolide käte ja koolid ka, kõik need rahad õpetajatel aasta lõpuks sajaprotsendiliselt välja maksavad. Ja siin ma arvan, et ei tasuks mitte kellelgi muret tunda selle üle, et need palgad jääksid välja maksmata. Ja täna enne segaduse tekitamine või mingisuguse konflikti külvamine õpetajate ja kooli juhtkonna vahel on täiesti talumatu ja täiesti arusaamatusest, et õpetaja, kes kuulab ainult võib-olla ühte ministri väidet, et kohaliku omavalitsuse käes on metsikult raha, see ei ole õige ja minu arust on see vastutustundetu tegevus. Kadri Maasik. Aitäh, et esmalt võib olla täpsustaksin teie väites ühe asjaolu, et et riik on eraldanud raha nii-öelda kaheksa pluss neli põhimõttele, et, et me ju tegelikult väga hästi teame, et valitsuse poolt jaanuari viimasel kuupäeval vastu võetud määrus eraldab kõigile omavalitsustele konkreetselt palgatoetuseks siis nii-öelda kaks numbrit, et üks number põhikooli Te olete tarbeks ja teine number gümnaasiumi õpetajate tarbeks, mis puudutab seda küsimust, et kas nii-öelda proportsionaalselt kuude arvuga vaatlemine on, on õige või vale, et et ega see on paraku nii-öelda ainus mõistuspärane viis, kuidas aasta jooksul tegelikult raha kasutamist jälgida. Me koos sellega ei ütle seda, et igal kuul peaks täpselt üks 12 kümnendik välja maksma. Riik on kehtestanud miinimumid ja miinimumi televastavalt vähemalt tuleb ressurss välja maksta. Teisalt riik on ka öelnud, et palgatoetus otstarbeline ja põhikooli ja gümnaasiumiastmele peab ta siis vastavalt minema. Et täna ju siinkohal on ju igati õiguspärane maksta neid nii-öelda täiendavat nii-öelda täiendavaid lisatasusid õpetajatele ühe kordsena ka mingisugusel ajahetkel, aasta kestel. Aga täh, tähtis on see, et palgapoliitika koolis ja kohalikus omavalitsuses oleks õpetajatele teada. Ei oleks avalik, et kõik tegelikult saaksid aru, millistest printsiipidest lähtuvalt töö tasustamine käib. Aga kas see Tallinn siis on jätnud mingid rahad välja maksmata või ei ole, kuidas ministeeriumi poolt paistab? Hetkeseisuga Tallinn kõiki võimalusi kuulajatele nii-öelda palgatõusuraha kohale viia kasutanud veel ei ole, et siinkohal võib-olla ongi õige hetk, kus tegelikult Tallinna linnal oleks võimalus siis selgitada, millistele ajahetkedel ja milliste põhimõtete alusel tegelikult see hetkel välja maksmata palgaraha õpetajateni jõuab. Ma protestin raudselt selle vastu, et palgaraha ei ole välja makstud, esiteks ma tõin juba eelnevalt mitme, et argumendid selle kohta, et haridus ja teadusministeerium statistika ei vasta tegelikkusele, seda esiteks teiseks ei saa ministeerium käskida ühelgi kooli direktoril maksta väljaõpetajatele lisatasu mingite muude asjade eest kui õppetöö läbiviimise eest. Ja kolmandaks on tegelikult nii, nagu ka ametiühing ütles, tegelikult täna kõigile õpetajatele garanteeritud alampalgamääradest lähtuvalt palgad välja makstud ka Tallinnas on kõigile õpetajatele välja makstud palga alammääradest tulenevad palgad ja kui ühes või teises koolis tekivad ka kindlasti palgavõimu palgasäästud või palga ülejäägi noh, kuigi ülejääke raske mõista, siis kindlasti makstakse need välja õpetajatele tulemust asudena. Ja mõistlikul ajal ja kõige mõistlikum aeg, kus koolis tehakse kokkuvõtteid, on õppeaasta lõpus. Keegi ei hakka üheski koolis võib-olla õppeaasta keskel mingisuguseid kokkuvõtteid tegema ja selles mõttes ongi ka oma koolipraktikast. Mäletan seda, et ikkagi õppeaasta lõpus on see, kus tegelikult pannakse hinded õpilastele vaadatakse üle, millistan õpetaja õppe-kasvatustöö tulemus ja sellest tulenevalt võidakse ka maksta täiendavaid tasusid. Siinkohal tooks välja võib-olla tegelikult seda, et, et te mainisite, et ministeeriumi poolt kasutatav statistika on ebakorrektne. Ma arvan, et need on nagu need teemad, kus koha peal tegelikult on, on teid valesti informeeritud. Toon kaks näidet. Et esimene näide, mis puudutab raamatupidamist ja seda õpetaja palgakontot, kui te teete lahti riigi raamatupidamise, üldeeskirja kasutusjuhendi, loete, mida ja milliseid kulutusi sinna kontole tuleb kanda, siis väga selgesõnaliselt öeldud, et sinna tuleb kanta kanda õpetamise töö eest saadavad tasud ka sellisel juhul, kui kooli koolijuht annab tunde ka sellisel juhul tuleb proportsionaalselt siis vastavalt tundide andmisele siis rahaõpetaja palgakontole kanda. Ja tegelikult sellest asjaolust ja kõigist arvestuslikust arvestuslikest detailidest. Mega kirjutasime oma märtsikuu alguses koostatud kirjas, et täpsemalt siis kaheksandal märtsil enne seda, kui me hakkasime õpetajate palgastatistikat avalikustama, et Me saatsime ministeeriumi poolt kõigile kohalikele omavalitsustele kirja. Panime kaasa ka jaanuarikuu palganumbrite tabeli ja selles kirjas me selgitasime seda, et kuidas need arvestused käima hakkavad. Pöörasime tähelepanu ka sellele, et millised on raamatupidamise selle aasta algusest jõustunud muudatused, millega on tähtis arvestada. Ja tegelikult nii-öelda laiemalt informeerisime kõiki kohalikke omavalitsusi, et selline asi hakkab toimuma ja kuidas hakkab toimuma. Et selles osas, kui teil oli ettepanekuid selle metoodika osas, siis oleks olnud väga korrektne ka nendel teemadel tegelikult juua, siis peatuda. Et ei saa väita seda, et kohalikud omavalitsused ei ole teadnud ega ka kursis olnud. Ja üks teema veel, et mainisite, et ostate teenusena, siis nii-öelda õpetamist siis kas ülikoolidelt või kelleltki teiselt sisse, et et seda kõike võib teha ja see kõik on ju väga tervitatav. Aga kui me ka loeme hetkel kehtivat põhikooli ja gümnaasiumiseadust, siis seal on väga selgelt välja toodud, et riik eraldab toetust õpetajatele töötasu tarbeks. Ja sinna peab sega jõudma ülikoolidega, koostööprojekte ja muid nii-öelda teenuse osutamise on kohalikul omavalitsusel kooli pidajal õigus finantseerida, aga seda tuleb teha oma eelarve vahendite arvelt. Nii Andres Pajula lühike repliik ja siis läheme vaatame ka, kuidas Eestimaa maavaldades olukord. Selles mõttes, et kui te panite tähele, siis ministeeriumi esindaja ütles, et märtsi alguses saatis alles ta kirja, kus ta tegelikult informeeris kohaliku omavalitsuse, kus, kuidas nad võiksid tegelikult midagi kajastada ja kohalikud omavalitsused, ühegi haridus ja teadusministeeriumi mingi osakonna juhataja kirjale ei reageeri. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel seaduse järgi järgivad ainult seadusi. Nii et et me oleme lähtunud oma raamatupidamise kannetel ainult raamatuid ja siis eeskirjast ja, ja sellest me lähtume ka tulevikus, nii et ja ka toetusfondi määrus Nii toome nüüd siis veel ühe aspekti sisse, kuigi saate alguses ka Reemo Voltri ütles, et tal ei ole andmeid sellest, et mõni õpetaja oleks saanud alla 715 euro palka, aga siiski. Haridus ja teadusministeeriumi tabelite järgi oli märtsis Eestis 10 valda, kus keskmine õpetaja täiskoha palk jäi alla 715 euro. Need olid Tudulinna vald, Koonga vald, Kõpu vald, Aseri vald, Mustjala vald, hanila vald, Peipsiääre vald, Avinurme vald, Ahja vald ja Ruhnu vald. Ma suhtlesin mitme vallajuhiga. Näiteks Avinurme vallavanem Raivo Pukk selgitas, et nendel oli kooli poolt sisestatud õpetajakohtade arv hariduse infosüsteemis vale, millest tulenes ka viga arvutustes. Tegelik keskmine palk on 703 asemel 756 ja väga sarnaseid seletasime kuulsin ka teistest valdadest. Kuulame ühe näite kuulama, kuidas põhjendas olukorda Koonga vallajuht. Koonga vallavanem Andres hirvela, teie 1100 elanikuga vald Pärnumaa loodenurgas on üks nendest 10-st kohalikust omavalitsusest mille haridus ja teadusministeerium on ajakirjanikele esitatud tabelites negatiivselt esile tõstnud. Teie vallas väidetavalt õpetajad ei ole selle aasta esimestel kuudel kätte saanud riigi sätestatud miinimumpalka 715 eurot ja tabelist on näha, et riik on eraldanud õpetaja kohta arvestuslikult 711 eurot. Aga teie vald on jaanuarist märtsini maksnud välja vaid 655 eurot õpetaja kohta. Kuidas teie seda seletate? Tegelikult on põhjus väga lihtne, kuna volikogu võttis palgakorralduse alused ja eelarve vastu korraga ja see toimus 28. märtsil, siis tagasiarvestus toimus aprillis ja nii, et esimene kvartal nad tõepoolest ei saanud, aga tänaseks päevaks on särage. Kas õpetajad said selle raha kätte tagasiulatuvalt? Millisele tasemele teie vallas õpetajate palk siis tõsteti? Meil on tegelikult ju kogu aeg sellega probleemi olnud ja meil on ta, ütleme, sellel samal nõutud miinimumtasemel kogu aeg olnud, sest me peame ju kogu aeg nagu iga aasta juurde maksma, meil ei tule lihtsalt oma sellest eraldatud rahast tule välja, kuna koolid on väiksed. Mitu kooli teil vallas on? Momendil on Koonga vallas kaks kooli, üks asub lõppelia, teine koon, kas nende vahe on 15 kilomeetrit? Suhteliselt hõre asustus? Ja mõlemad on veel momendil põhikoolid ja väikeste õpilaste arvudega. Ja selles näiteks, et kui täpselt mäletan, siis eelmise aasta näiteks 2012 oli meil eraldatud õpetajate palkadeks, kogu kogusumma oli oli 138000 kopikatega peale ja ka tegelikult kulu oli 170000 ja no vahe on ju 31000 millegagi, et see on Koonga vald omast rahast nagu juurde pandud, et säilitada elu maal. Aga kui näiteks kaks kooli ühendada, siis saaks ka õpetajakohtasid vähendada õpetajate palkasid tõsta, aga see ei ole võimalik. Kahjuks ei ole see jah niisama lihtne, et tegelikult me oleme seda mitu korda ka rehkendanud ja ja kui iga hakata jälle neid õpilasi kokku vedama, siis tähendab see rind läheks kõvasti üle tunni aja, ütleme nii, aga sel juhul peaks Nad otsiks õpilased ikkagi mingit muud varianti, kes sõidaks, sõidaks kuskile kaugemale, teise, teise kooli, nii et me tegelikult tähendab see elu see nagu nagu nagu nagu midagi muud, et et Exceli tabeli järgi saab väga edukalt koole reformida linnades. Maal tähendab see midagi muud, see tähendab tegelikult selle külaelu väljasuremist ja väga vähe mõtet oleks sinna külasse elama minna või sinna ka elama jääda. Oleme valiku ees, et kas kaotada elu selles külas või üritada veel nii kaua säilitada. Kas ministeeriumi otsus tõsta üle Eesti õpetajate miinimumpalk 715 euro tasemele oli see siis teie valla jaoks raske? Noh, kõik need eelnevad aastad on juba rasked olnud, et me oleme viimased, nii mäletan mingi neli, viis saatus on kindlasti juurde maksnud. Kooli õpetajate palgaraha on valla vald oma eelarvest veel juurde pannud. Aga muidu, kas teie koolid oleksid õpetajaid leidnud, oleksite hakkama saanud ka selle varasema palgatasemega? No raske öelda, ega maal on õpetaja leidmine kogu aeg olnud olnud väga raske ja näiteks eriti mingitki jälle keele, õpetajaid ja võõrkeeleõpetajaid ja siis noh, ütleme logopeedia, keda on siiani raske leida ja kes ka ühes koolis puudub meil. Nii et ka see 715 eurot see ühelt poolt vallale on raske maksta, te peate rohkem juurde maksma, et seda nõuet täita, aga teisalt ka selle raha eest ikkagi õpetajad ei leia. Noh, ütleme, raske on leida jah. Mis teie arvates riigi hariduskorralduses või ka õpetajat finantseerimiskorralduses võiks siis teistmoodi olla, et see korraldus sobiks paremini teie vallale? Üha enam on selgeks saanud, et seda hariduskorraldust ja muud elu tuleks hakata koos vaatama, et nagu ma ennist ütlesin, et, et tegelikult tähendab see selle külaelu ja küla nagu nagu kadumist ja ei saa üheselt vaadata, ainult et see tähendab koolivõrgu reguleerimist tegelikult see tuleb vaadata laiemalt kogu kogu seda maaelu ja kuna ta on niigi hõredaks jäänud, siis noh, see Ühe külaelu ühe küla ärakaotamine, onju, teeb selle Eesti elu veel hõredamaks. Suur tänu nende kommentaaride eest Koonga vallavanem Andres Hirvel. Jätkame siit stuudiost. Kadri Maasik, mis mõtteid kuuldud lõik tekitas? Et eks see on tõepoolest, et üks näide sellest selgitusest, miks statistika on täpselt selliseid numbreid esimese kvartali kohta näidanud ja ega, ega tegelikult see on ka näide sellest, et, et need nendele numbritele oli ka kohalikul omavalitsusel selgitus olemas. Aga miks ei küsinud ministeerium neid selgitusi siis varem enne kui need tabelid koostati ja ajakirjanduses ilmusid ka nende valdade nimed? Et ministeerium tegelikult kõigi nende kohalike omavalitsustega, kellel keskmise palga näitaja oli alla 715-ga suhtles ja seda no enne seda, kui kui andmed avalikustatud said. Ja tänaseks tegelikult me teame ju seda, et, et mitmetel kohalikel omavalitsustel ongi põhjuseks olnud see, et nad on esitanud ebatäpseid andmeid ja parandamine nii-öelda olnud, on nad ka nõus tänaseks olnud, need vastavad siis andmeparandused ka ära tegema. Aga, aga eks me siin ju tegelikult näemegi, et, et palgaülevaate avalikustamine lisaks siis nii-öelda selgusele õpetaja palgaküsimuses tegelikult aitab meid viia ka sinna, et, et meil andmed tõepoolest ka korrektse tuleksid ja tõesti tähtis on ju see, et riigile esitatud andmed oleksid korras ja korrektsed, hoolimata sellest, kas kas riik või või ajakirjandus neid siis kontrollib regulaarselt või mitte. Kas rahastamismudel õpetajate palgatoetuseks on maapiirkondade ja väiksemate koolide suhtes ebaõiglane? Et sellist järeldust ei, ei ruttaks siinkohal tegema, küll aga ministeerium mitmetes erinevates diskussioonides tegelikult viidanud sellele, et, et kehtivat rahastamismudelit oleks põhjendatud üle vaadata. Muuhulgas oleme küsinud ka kohalike omavalitsusteliitudelt ja teistelt partneritelt ettepanekuid selleks, et kuidas seda olemasolevat mudelit parandada ja täiustada võiks. Hetkel oleme siis kohalike omavalitsuste liitude, rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi esindajatega ka sellises töögrupis üheskoos mõtlema selle peale, et, et milline see rahastamise mudel järgmise aasta algusest siis olla võiks. Ma ei ole ammu andnud sõna meie Tartu stuudios haridustöötajate liidu juhile Reemo Voltrilt sama küsimust eile see rahastamismudel õpetajate palgatoetuseks ja maapiirkonnad. Kas haridustöötajate liidul on ka selles suhtes ettepanekuid? Vabandust siin kuuldavasti nii palju, kui ma olen ministeeriumi suhelnud, on see tõesti see uus rahastamismudel nii-öelda välja ütlemisel, mis peaks olema rohkem arvestav, just nii-öelda väiksemate ja hõre, asutu, asutu asustusega omavalitsusi hõlmav ja rohkem arvestama nende nii-öelda aspektidega, mis seal võivad tulla, nagu siin eelkõneleja intervjuus vallavanem ütles, et neil on hõre asustus ja sellest tulenevalt on väga väga raske koole liita. Ja, aga kuna ei ole tegelikult asi on alles töögrupis ei ole nii-öelda oma lõplikku varianti saanud või isegi sinna lähedale vist ei ole veel päris jõutud, et, et siis on raske kommenteerida seda, mis kuskil noh, nii-öelda töögrupis alles käib arutelud, et, aga nii palju ma olen aru saanud, et see püütakse siis leida lahendust sellist, just et mis arvestaks ka rohkem nii-öelda just väiksemaid asulaid ja just asustust ka nagu. Oponendid kui aga kuidas teile kui õpetajale, kuidas teile kui õpetajate esindajale tundub see praegune tüli ja ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vahel rahastamise üle? No ma mulle jääb siin mulje, et teda noh, nii-öelda, eks see tõde jääbki sinna kuhugi vahele siis ministeeriumi ja KOVide nii-öelda siis ehk kohalike omavalitsuste nii-öelda väidete vahel, et samas noh, ma, ma võin öelda, et seal, kus, et mõningates omavalitsustes kindlasti on see väljamaksed viibinud just seetõttu, et on läbirääkimised käinud noh, ka ametiühingutega on kollektiivlepingud nüüdseks küll sõlmitud, aga ongi see, et heal juhul saadi välja maksta aprillis, halvemal juhul olles mais, ütleme ja siis ka tagasiulatuvalt, seega esimesed kolm kuud kindlasti paljudes kohtades võib selle tõttu olla sega. Et nii-öelda tendents lik natukene statistikaga siinkohal on tõesti tegelikult ka mõttekoht, et kuidas me jõuaksime ka järgnevatel aastatel kiiremini nende protsessidega ühele poole. Ehk siis palkade osas oleks, ehk siis omavalitsusel oleks selgem nii-öelda ülevaade, kui palju tal tegelikkus seda õppetoe või kuidas me seda nimetame siis ehk õpetajate palgaraha tuleb ja igal koolil oleks konkreetsus varem ja siis saaks ka kohalike omavalitsuste, ametiühingute ja koolide ja ametiühingute vahel kiiremini vaata läbi rääkima ja oleks tulemus võib-olla tõesti parem kui aprilli keskel või mai alguses ja siin võib-olla tõesti peaks ka kohalike omavalitsuste ja ministeerium ja ka mõtlema, et äkki me saaksime kuidagi need protsessid nii-öelda natukene kiirendatud. Et ei ole jälle seedemaikuus aasta pärast jälle räägime, et ei ole ikka veel selgust või on või on segadus see, et kui palju keegi kuskil palka saab või ei saa, et see on tegelikult mõttekoht, mida tegelikult tasuks arendada. Nii, ja, ja kus see takistus siis on, mis kohast saaks protsessi kiirendada? Noh, eks siin tegelikult noh, on siin nii-öelda öeldakse, et, et on vaja tasandusfondi numbreid, siis on vaja veel üht ja teist ja siis on vaja kohaliku omavalitsuse eelarvet kinnitada, noh kõik see kõik see võib-olla võib-olla siin nii-öelda mõelda, et kuskohas see kindlustunne nagu juba Kovile tekiks varem, et ta saaks öelda, et vot see on ikkagi see kindel number, millega ta saab opereerida, mitte ta ei, ei oota seal märtsikuuni seda tasandusfondi numbrit ja nii edasi, noh see on selles mõttes võib-olla üks koht, kus nagu kõigil oleks segadust lihtsalt vähem, kui me suudaksime kuidagi nagu noh, palganumbri saada kindlaks, mis tegelikult Jaanuarikuus inimene töötab, aga veel märtsis pole tal kindlustatud, millise palga eest ta tegelikult töötab, et see on nagu natukene tegelikult tendents. Puudutaks veel ühte teemat. Õpetajate palgatoetusest finantseeriti väidetavalt sageli eelmistel aastatel näiteks ka logopeedi ja teisi koolis olulisi tugitöötajaid. Kui see uus palgakorraldus need tuli, et õpetajate raha enam neile või suunata siis kõlas palju hoiatusi. Nüüd logopeedid kaovad koolidest ära. Reemo Voltri, kas teil on selle kohta mingisuguseid andmeid, kas on siis mõnes omavalitsuses või mõnes koolis niimoodi läinud? No ma saan aru, et see aastani leiti mingi kompromisslahendus ja veel selleks aastaks, et ministeerium nii-öelda leidis lisarahastust et tugispetsialistidest samas vääringus siis toetada nagu eelmisel aastal ja seetõttu tõesti minuni ei ole sellist informatsiooni jõudnud ja ma loodan, et sellist infot ka ei tule, sest tegelikult tugispetsialist on praegusel ajal meie koolisüsteemis oluline osa. Ja selles osas peab kindlasti ja kiiresti riiklik riigi ja KOVide vahel. Samas selgus majja, et kes ja kus ja kui palju ja nagu, nagu on tegelikult ikkagi kuulda, siis paljud Covid ei suuda ise seda teenust ikkagi piisavalt kõrgel tasemel pakkuda just rahastamise mõttes, et ilmselt siin ikkagi tuleks vaadata üle see rahastamise pool just et ja leida ilmselt siis riigil mingid lisavahendid selleks, sest noh, tegelikult noh, mis me räägime, kui haridusministeeriumi rahakotis siin praegu, aga tegelikult need probleemid, millega need tugispetsialistid tegelevad väga paljud lähevad ju haridustemaatikast isegi välja, vaid pigem on sotsiaalsed ja probleemid ja siin tuleks võib-olla ka mitme ministeeriumi koostöös seda siis mõelda, et kuidas see, kuidas need tugispetsialistid siiski saaksid lisarahastatud ja sest see tänu nendele tugispetsialistidele, mis meil nüüd viimastel 10-l aastal või natuke vähem maal ajal on tegelikult ju töös saanud, on ikkagi me koolist väljalangemine ikkagi langenud ja ehk siis vähenenud on koolist väljalangemine ja, ja see on kindlasti üks osa sellest, mis peab meie koolis kindlasti olemas. Andres Pajula, kas Tallinnas on kõik tugispetsialistid alles? Jah, Tallinnas on püütud säilitada tugispetsialisti, aga ma tahan siinkohal rõhutada seda, et see on ikkagi veksel, mida riik on lubanud 3,3 miljonit hariduse tugispetsialistide toetamiseks ja tänase päevani pole ministeerium suutnud seda raha ära jagada, kuigi kohvid on oma seisukoha juba kuu aega tagasi öelnud, kuidas seda raha võiks tegelikult jagada ja ettepanek oli, et põhikooli õpilaste arvust lähtuvalt tegelikult isegi siin Tallinn oli nõus seda, et seda ei kasutata gümnaasiumiastmes kuid siiamaani tegelikult, et pole Haridus-Teadusministeerium suutnud seda raha jagada. Ja senikaua on kohalikud omavalitsused pidanud seda kulu katma oma eelarvest. Ega nad väga loodavad, et see tuleb riigist ja ma olen ametiühinguga siin 100 protsenti nõus, et tegelikult ei käi täna ju mitte kaklus, haridus, teadusministeeriumi kohvide vahe mitte millestki muust, kui riik püüab tegelikult oma kohustusi kohvidee kaela veeretada ja et kohalikud omavalitsused hakkaksid tegelikult, et täitma riigi ülesannet, nii nagu näiteks Tallinna linn täidab täna hariduslike erivajadustega laste osas, kes ma pean siin silmas eelkõige erikoole, kus Tallinn iga aasta kulutab Heleni kooli, Õismäe kooli esimesse Nad, kuul Laagna lasteaed-põhikooli tegevuskulude katmiseks üle miljoni euro ja sama, sest tegelikult on see üsna selgelt riigi ülesanne. Nii et probleem on selles, et igaüks peaks täitma oma ülesandeid oma rahakotist. Kadrimaasika vastus. Jah, et siinkohal võib-olla on esmalt kahetsusväärne on see, et, et Tallinna linn ei ole kursis sellega, et tugispetsialistidele käesoleval aastal kavandatud nii-öelda raha ja selle eelduseks vajalik määruse muudatus on tegelikult kõigile kooskõlastamiseks esitatud ja, ja seda on teinud rahandusministeerium. Kuna hetkel see kuulub nende ülesannete valda, et see raha ja see lubadus, et käesolevaks aastaks lahendus leitakse, et et sellest ei ole mitte keegi taganenud. Mida võib-olla ja veel esile tooksin, on see, et teadaolevalt järgmise aasta algusest avanevad siis Euroopa Liidu uue finantsperspektiivi vahendid ja ka siis Eestile kasutamiseks ja teadaolevalt on siis ka ju nendes plaanides tegelikult nii-öelda tugiteenuste temaatika ühe olulise teemana sees. Ja hetkeseisuga on siis sinna kavandatud ligikaudu 35 miljonit eurot seda siis koos kaasfinantseerimisega ja, ja siis nii-öelda tugiteenuste teema õppenõustamise kui ka karjääriteenuste tarbeks ja tõepoolest siis kõike seda sellel eesmärgil, et, et et Meil väljalangevus koolis väheneks, et õpilased teeksid teadlikumaid valikuid. Et täpne korraldus on siis juba selle meetme osas midagi, mis käesoleva aasta jooksul loodetavalt kogule Ma korraks vahemärkuseks ütleski, et kuni märtsikuu lõpuni seisis 3,3 miljonit haridus teadusministeeriumi valdkonnas ja ma olen täiega hästi kursis, kuhu, miks ta tegelikult rahandusministeeriumisse jõudis viimasel kuul? Nii, aga me ei saa mööda ka ühest seadusest seaduse eelnõust, kui me räägime õpetajate palgakorralduse tulevikust ja helistasin Riigikogusse. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas õpetajate palgakorraldust võib seaduseks saades muuta ka praegu riigikogus arutlusel olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu 340 SE. Mitmed selles kavandatavate sätted on aga haridustöötajate liidu arvates vastuvõetamatud. Kuidas põhjendada näiteks üleriigiliselt kõigile õpetajatele ühtlase töötasu alammäära kehtestamist, kuidas põhjendada klassijuhataja tasu kaotamist ja atesteerimise süsteemi kaotamist? Haridus-Teadusministeerium on põhikooli gümnaasiumiseaduse välja töötanud, selle eelnõu välja töötanud ja kultuurikomisjon alates eelmise aasta sügisest seda eelnõud väga põhjalikult ja üksikasjalikult arutanud ja nende arutelude juurde me oleme kutsunud ka nii õpetajate liidu kui ka õpetajate ametiühingute esindajad, loomulikult on ka koolijuhid ja omavalitsused olnud esindatud. Üldiselt ma leian, et see suund, kus me vaatame õpetajaametit kui ühte tervikut on õige. Meil ei saa ju olla niiviisi, et kas õpetaja on ainult tunniandja või siis või siis õpetaja, näiteks kui ta on tunniandja, siis temasse ei puutu. Kui poisid koridori per kaklevad, et kui ta parasjagu ole klassijuhataja, siis ta ei peagi neid lahutama. Selline suund, et õpetajaamet on üks tervik, on minu arvates õige. Ning komisjoni aruteludest on mulle ka jäänud selline mulje, et sellised tervikliku lähenemise vastu keegi ei vaidle. Mis puudutab õpetaja töökoormus ja, ja tasustamist seadus iseenesest ei reguleeri, kui see eelnõu ja ei ütle põhikooli gümnaasiumiseaduseelnõu mitu tundi õpetaja peab töötama, see on üks rakendusakt ehk määrus, mis seab sisse, et õpetaja töötundide arvuks ühes nädalas on 35 tundi. Nüüd, mis on tõepoolest komisjoni aruteludes tulnud välja ja millele on ka siis ka õpetajate esindusorganisatsioonid tähelepanu juhtinud. Et kas on ikkagi õige jääda ainult selle 35 tunni määratlemise juurde, et kas ei peaks ka panema paika? Mactunde kui palju õpetajal on klassijuhatamise ülesannet ja juba ja palju ta peab siis seal tunniks ette valmistama, ennast palju vihikuid parandama ja kõik edasi. Aga väga keeruline on, on täpselt reguleerida seda, kui palju mingisugunegi töö aega võtab mitu tundi, üks või mitu tundi. Teine. Ja sellepärast ongi praegu ma rõhutan, Jon praegu, sest aruteludel käivad midagi ei ole lukku löödud, midagi ei ole veel parlamendi tasemel otsustatud. Aga on lähtutud sellest, et, et 35 tundi on siis lagi. Selle sees peavad olema kõik töö, kõik erinevad tööd, mida, mida õpetaja siis peab tegema. Aga kuidas täpselt see koormus seal sees jaotub, see on ikkagi nüüd iga kooli ja iga koolijuhi enda kokku leppida koos õpetajaga. On raske uskuda, aga seda mõnel pool kardetakse, on tulnud välja, et kooli direktor nõuaks õpetajalt 35 tunni jagu klassi ees seismist ja 35 tunni jagu kontakttundide andmist. Ma ei ole sellist sellist kooli Eestimaal pisega kohanud. Siin on õpetajat nüüd sõnastanud õpetajate ametiühing, et, et võiks olla seaduses ära toodud, et, et 16 maksimaalselt 21 tundi võiks olla kontakt, tunded vaata et kui see saaks paika pandud, et siis oleks, oleks kindlustunne olemas, et keegi direktor ei sunni rohkem tööle. Selle üle, komisjon, komisjon praegu arutab muudatusettepanekuid läbi, vaatame ja ja kindlasti selles osas oma oma seisukoha ka peame, peame kujundama. Haridustöötajate liit on seisukohal, et kavandatavad muudatused võivad teatud juhtudel kaasa tuua isegi õpetajate töötasu vähenemise või siis töötasu jäämise samale tasemele. Ja samuti võivad muudatused kaasa tuua töömahu tunduva suurenemise, õpetajate ebavõrdse kohtlemise ning töö ja kvalifikatsioonijätmise riikliku tunnustuseta. Teie sellega ei nõustu. Vot see viimane teema, mis puudutab nüüd ametijärkude kaotamist siis siis tõepoolest praeguse eelnõu menetluse juures ja see eelnõu ise kannab seda mõtet, et et ameti järkusid, kui selliseid ei ole tulevikus ja, ja õpetajate tööd mitte ei motiveeritud ametijärkude järgi, vaid palgaga nii-ütelda hea ja tulemusliku töö eest, sellepärast et meil võib olla väga tublisid ja, ja, ja väga häid ka noori õpetajaid, kes siis peaks ootama seal kümme-viisteist aastat, ennem kui ta siis saaks, saaks kõrgema järgu peale ja, ja siis oma omale kõrgema palga saada, seda süsteemi tahetakse muuta, et hea õpetaja peaks saama kohe kooli tulles head motiveerivad palka ja mulle jääb kohati mulje ka teie poolt öeldust, et siis et siis koolijuhi ja õpetajate vahel on, siis on siis nii suur barrikaadid suudeta omavahel läbi rääkida ja ja, ja siis neid häid õpetajaid vastavalt motiveerida. Direktoreid kujutatakse ette nagu siis mingisugustki diktaatorid seal koolis. No ma ei tahaks, ei tahaks seda, seda väga uskuda. Suur tänu nende kommentaaride eest. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas. Meil on käsil saate lõpuminutid, jõuan küsida veel paar väga olulist küsimust. Reemo Voltri, millised on tänased Eesti Haridustöötajate Liidu nõudmised õpetajate palkade osas järgnevateks aastateks, kuidas need peaksid lähiaastatel tõusma, muutuma? No kui me võtame aluseks selle, mida on ministeerium ja minister on öelnud, et meie ka 2015 peaks olema Eesti õpetaja palk algama Eesti vabariigi keskmisest palgast ja olema keskmiselt 20 protsenti kõrgem ja kui arvestada rahandusministeeriumi Roose järgmisteks aastateks riigi keskmise palgaprognoose, noh, siis tahame või ei taha, aga peab see olema siiski selline, et järgmised kaks aastat peaks palgatõus olema suurusjärgus 20 protsenti aastas, et me jõuaksime soovitud tulemusteni ja ma loodan, et ministeerium oma seisukohtade juurde on jäänud kindlaks ja siis me saame üheskoos rõõmsalt edasi minna. Kuidas saab riike ministeerium sellele vastata? Et tõepoolest, et haridusministeerium on tavapärasesse iga-aastasesse, eelarve protsessi, ka oma lisataotlused õpetaja palgaküsimuses esitanud need on kõrgemad kui valitsemisala või, või ka siis valdkonna kõigi muude töötajate tarbeks ja, ja eks need lisaraha võimalused selguvad juba sügiseste eelarve läbirääkimiste käigus. Millised taotlused ministeerium sel sügisel või selleks sügiseks siis esitab, mis see number järgmisel aastal võiks olla? Praegu on 715. Ega ega numbri poolt see ju sõltubki tegelikult reaalsetest eelarve läbirääkimistest ja sellest, et ega antud hetkel kevadel täna siin on, on seda veel vara öelda. Mina väga loodan, et tegelikult selle klassijuhatajal lõikamisega ei tehta, nii nagu sel aastal vahendite kasv oli 4,7 protsenti õpet, alampalgamäärad tõusid, 11 protsenti, tähendab ülejäänud kuus protsenti vahendid oli sisemiste ressursside arvelt ja kui me võtame klassijuhataja, tasu on plaanis kaotada, siis see on 13 protsenti vahendeid ja õpetajad on jälle kahvlis, kus tegelikult 20 protsendiline palgatõus on tagatud nende omavahendite arvelt. See on kõige suurem oht, millest tänama tunnetanud. Kiire repliik. Klassijuhatajad lisatasu kontekstis on riigi palgatoetuseks palgatoetuse raames selleks vahendid olemas. Tuleval aastal ma räägin selles mõttes, et ka sel aastal oli 44,4 koma seitse protsenti, tõusid vahendid, aga alamäärad tõusid 11 ja kui hakkame lugema kaks protsenti koolitusvahendid peale selle reservfondi kaotamine, kõik muud ehk kõik need tulevad sisemiste ressursside arvelt ja ka klassijuhataja tasu kaotamine tähendab seda, et järgmised palgatõusud on võimalik teha selle arvud. Ma arvan, et tegelikult me peaksime vaatama reaalseid rahanumbreid, reaalsus on see, et eelmisel aastal õpetaja palgatoetuse summa oli 143 miljonit, käesoleval aastal on see 160 miljonit. See on reaalne ressurss, mis kohalikele omavalitsustele õpetajate palga maksmiseks. Niisiis, tänased saateosalised üksmeelele ei jõudnud aga nii õpetajad kui ka kõik lapsevanemad jäävad protsessi jälgima mitte ainult seda õpetajate palganumbrit, vaid kindlasti ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse arutelusid. Ka see on üks osaline selles suures komponendist. Suur tänu stuudiosse tulemast haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Kadri Maasik ja Tallinna haridusameti juht Andres Pajula ja Tartu stuudiost osales Eesti haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ja saatejuht oli Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.