Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 28.-st maist, stuudios on Kai Vare. Leedu peaministri sõnul seisab isegi Hiinas ja tuumajaama projekt Eesti ja Läti jah-sõna taga. Meie majandusminister Juhan Parts aga ütleb, et praegu on endiselt puudu selgus, kuivõrd asukohariik Leedu jaama üldse soovib. Eesti variandid energiaportfelli mitmekesistamiseks on Partsi sõnul vabad tuumaalast, koostööd saab teha näiteks ka Soomega. Uimastite tarbimine Euroopas väheneb tasapisi, kuid on endiselt suur probleem Eestis narkootikumide tarvitajate osakaal tööealisest elanikkonnast väga suurt. Euroopa narkoseirekeskus soovitab oma aruandes pöörata rohkem tähelepanuravi saanud narkomaanide ühiskonda kaasamise, et nad uuesti süstima ei hakkaks. Tänavu deklareeriti seitse ja pool protsenti rohkem tulu kui mullu ehk ühe inimese kohta ligi 1000 euro võrra enam. Eesti inimesed on majandusseisu paranedes hakanud taas rohkem kala ostma. Kala hind aga mõjutab see, kui palju meiega nädala eest ollakse nõus mujal maksma, sest Eesti turg väike. Prantsusmaa ja Saksamaa plaanivad ühistegevust noorte tööpuuduse vähendamiseks. Mitmes euroala riigis on see ületanud 50 protsendi piirid. Võrtsjärve ääres. Hoius on alates sellest kevadest esimene ametlik sadam. Paadiomanikud on sadama väga hästi vastu võtnud. Rahvusvaheline heliloojate Rostrum on maailma üks olulisemaid nüüdismuusika voorumeid. Tänavune Rostrum on juba 60.. Eestit esindab kaks heliloojat. Spordist lisaks Henrik ojamaale jääb eelseisvast kolmest jalgpallikoondise sõpruskohtumisest eemale koondise kapten Ragnar Klavan, kes soovib end raskest hooajast korralikult välja puhata. Ilmateade lubab meile ööseks Põhja-Eestis sajuta ilma, lõuna pool on vihma oodata. Sooja on 10 kuni 14 kraadi. Päeval sajab mitmel pool hoovihma, sooja on 18 kuni 25 kraadi. Leedusse plaanitava ja Baltimaid energiaga varustava Viseginase tuumajaama projekt on kestnud juba seitse aastat. Eesti Energia hinnangul on Leedu tuumajaama konkurentsivõime nagu juba väga-väga küsitav. Leedust jätkab Kristi Sobak. Leedu energiaminister Jaroslav Neverovitš ütleb, et praegu käivadki tuumajaama kasumlikkuse üle arutelud balti riikide äripartnerite seas. Mitmes mõttes on Leedu, Eesti ja Läti samas paadis, meil on vaja omaenda vahendeid Baltimaades elektri tootmiseks. Praegu on Leedu energiaministri sõnul kolme balti riigiettevõtete kord teha kindlaks, kui konkurentsivõimeline see projekt on. Me oleme alati öelnud, et see on piirkondlikult ühine projekt ja nii peaks ka jätkuma. Leedu ei ole valmis seda projekti üksinda läbi viima. Siiski ei ole täit selgust Leedu enda valmisoleku osas, kuid just asukohariik omab tuumainvesteeringul suurimat vastutust, ütleb meie majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Väga oluline on ikkagi selle asukohariigi ühemõtteline huvi toetus ja kinnitus ikkagi noh, see asukohariik omab tuumainvesteeringu palju suuremat vastutust, kaalu, otsustusvõimetu. Leedu peaminister Algirdas pud käevituse sõnul on valitsus tuumajaama osas otsuse teinud ja see on jätkata kõnelusi Eesti ja Lätiga. Tema sõnul peaksid need läbirääkimised lõpule jõudma esimeseks juuliks ning pärast seda teeb Leedu valitsus lõplikud otsused. Tibuv hoius response. In Estonia. Praegu peavad inimesed, kes tegelevad Eestis ja Lätis visa kiinase projektiga, ütlema välja oma seisukohad. Nii et te väidate, et kui Eesti ja Läti ütlevad jah, siis tuumajaam tuleb. Meie majandusminister kinnitab, et Eesti Energia strateegia on oma energiaportfelli mitmekesistada, kuid hetkel pole sellega suur rutt. Meil ei ole tarvis pabistada, kus Eesti oma elektri saab. Ma ei lükkaks kõrvale Eesti pikemaajalist strateegiates seda võimalust teha tuumaenergeetikaalast koostööd mõne lähiriigiga. Me oleme rääkinud ka Soomest. Eesti variandid on vabad, ütleb Juhan Parts. See projekt ei ole selline, kus ta on selline noh, nii-öelda võta või jäta või on nagu poliitilises mõtlesin, mingisugune viimane lahing, see ei ole selline projekte. Raadiouudistele Kristi Sobak, Vilnius. Täna ilmunud üleeuroopalise narkoraporti kohaselt väheneb Euroopas narkootikumide tarbimine ning ravivõimalused on paranenud, kuid probleemi lahenemisest on vara rääkida. Mari Rebane räägib lähemalt. Viimase aasta jooksul tarvitas kanepit hinnanguliselt 15,4 miljonit noort eurooplast vanuses 15 kuni 34 eluaastat. Just kanepist toodetud marihuaana levikuga on Eesti ülejäänud kopaga samal pulgal, samas kui muid narkootikume levib siin suhteliselt vähem, räägib keskkriminaalpolitsei politseimajor Risto Kasemäe. Kokaiiniga Me eristume Euroopast lihtsalt selle poolest, et eesti narkohuvilistel puudub selline ostujõud kui näiteks meie kastel naabritel põhjas, nii et kokaiiniga tarbimine või totoco Kaini nõudlus ja, ja samas siis ka pakkumine Eesti siseriiklikult on üsna madal. Amfetamiin on aine, tarbimise huvi on sarnane Euroopa üldise olukorraga, samas murelikuks teeb see, et metamfetamiin kui üks amfetamiini, selline nii-öelda lähisugulane on juba mõni aasta Eesti turul üsnagi korralikult kanda kinnitanud. Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova kinnitab, et näiteks süstivaid narkomaane paari aasta taguse ajaga võrreldes vähem siis oli 14000, nüüd ligikaudu 10000. Seda on tööealisest elanikkonnast aga endiselt väga palju. Raportist tõstetakse positiivse poole pealt esile seda, et Euroopas on sõltlaste ravivõimalused küllalt head. Ka Eestis on need paranenud, kuid mitte piisavalt. Aljona Kurbatova. Meil on näiteks Joid sõltuvuses olevatele isikutele pakkuda asendusravi aga kui me vaatame erinevates timulantide tarvitajaid, siis siinkohal selliste nõustamisvõimaluste ja ravivõimaluste hulk hästi väike ja väga paljusid ravi sekkumisi tegelikult täna Eestis ei olegi veel. Samas just imulandid on need, mis rohkem levivad. Samuti on puudus toetavate sotsiaalteenustest, et ravi saanud sõltlane ei läheks tagasi samasse keskkonda, kus sõltuvus tekkis. Ning kõige parem ravi on muidugi ennetus, eriti arvestades, et probleem saab tihti alguse lihtsalt katsetamisest. Aljona Kurbatova. Kooliõpilaste seas uimastitega katsetamine on tegelikult olnud pigem tõusuteel, et tempo on küll aeglustunud ja räägitakse isegi stabiliseerumisest, aga erinevalt nii mõnestki teisest Euroopa riigist meil on taastust 95 tegelikult ainult tõusnud. Oleme küll olnud tublid, aga mitte piisavalt tublid, kaugeltki mitte piisavalt tublid, ehk et me teeme õigeid asju, aga me ei tee neid piisavas mahus veel. Maksu- ja tolliamet tegi täna kokkuvõtteid tuludeklaratsioonidest veel kord Mari Rebane. Kokku deklareeriti eelmise aasta eest ulu mullusega võrreldes 7,5 protsenti rohkem ehk üle 5,6 miljardi euro. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi 10400 eurot, mida on 1000 euro võrra rohkem kui mullu. Sealjuures tõusis ka Eestist saadava palga ja muude tasude suurus. 2012. aastal oli see 839 eurot, aasta varem 787 eurot. Suure tõusu tegi pensionisaajatest tuludeklaratsioonide esitajate arv, jätkab maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Ude. Väga palju kasvas just nende deklareerijate arv, kes said pensioni. Ju see oli tingitud sellest, et sel aastal pensionid tõusid. Ja siis juba eelmise aasta eest tulid pensionärid ka oma tulusid deklareerima. Tagastamisele kuuluv tulumaks vähenes mullu 3,1 protsenti, see on seotud eluaseme laenu, koolituskulude ja annetuste maksusoodustuste piirmäära vähenemisega. Arvestades tagastatava tulumaksu vähenes seeläbi vaid kolm miljonit eurot ei olnud Ude hinnangul piirmäära kahandamise erilist mõju. Küll aga vähenes rohkem kui viiendiku võrra juurdemaksmisele kuuluv tulumaks, kuid selle täpsemaid põhjuseid ametis alles analüüsitakse. Kasvavast seaduskuulekuse eest annab aga märku see, et juurde on tulnud üle 400 üüri- või rendituludeklareerijad, mis tõi maksudena juurde ligi poolteist miljonit eurot. Samuti on kasvanud nii välismaalt tulusaajate arv kui ka nende tulud. Hannesude. Kui vaadata, kust siis Eesti maksumaksjad välismaal kõige rohkem tulu saavad, siis on see ikkagi meie naabermaa Soome mäe Soomest, siis on deklareeritud kokku üle 50 miljoni euro, seda nii Eestis maksustatavat tulu kui ka mittemaksustatavat. Järgnevad siis Läti, Norra, Rootsi, Venemaa. Mahaarvamist osas kasvasid koolituskulud, annetused, mis uude hinnangul on märk elatustaseme tõusust. Küll aga langesid mitmendat aastat järjest pensioni kolmandasse sambasse sissemaksed ja nende pealt soodustuste taotlemine. Samuti oli tänavu euromiljonäre vähem mulluse 16 miljonäri asemel vaid kuus seest. Kui mullu oli euromiljonäri teist vaid kolm palgasaajad, siis tänavu oli palgasaajaid neli. Maksimaalne deklareeritud tulu oli üle viie miljoni euro. Euroopa Liidu välisministrite otsus lõpetada Süüria relvaembargo näitab Euroopa Liidu ühtse välispoliitika rabedust. Relvaembargo lõpetamist nõudsid häälekalt Suurbritannia ja Prantsusmaa. Enamik liikmesriikidest peab seda ohtlikuks sammuks. Johannes Tralla räägib lähemalt. Pärast 14 tundi kestnud välisministrite kõnelusi sai selgeks kaks asja. Esiteks, et Süüria opositsioonile võib Euroopast hakata relvi saatma, teiseks et Euroopa Liidu ühtse välispoliitika nii on pikk tee minna, isegi kui eesmärgid võivad olla samasugused. Catherine Ashton kirjeldas seda liikumisena Euroopa lahenduse suunas, kus iga liikmesriik püüab omal moel leida parimat võimalust toetada Süüria inimesi. Paraku püüdsid riigid väga erinevat moodi. Kõige avalikum oli vastasseis Suurbritannia ja Austria nägemustes. Veendunud Süüria relvaembargo pooldaja, Austria välisminister nimetas Suurbritannia läbirääkimiste taktika tüütuks ja kahetsusväärseks. Meie näol on tegemist rahu, mitte sõjaliikumisega, kui hakkame valima pooli kodusõdades, on sellel suur mõju Euroopa Liidu välispoliitikale, ütles Austria välisminister. Austria polnud aga kaugeltki ainus liikmesriik, kes oli relvaembargo tõstmise vastu ka tshehhi, Holland, Soome ja Rootsi on oma vastuseisu häälekalt väljendanud põhiargumendiks hirm, et mõõdukatele, ülestõusnute õhutõrje ja tankitõrjerelvade saatmise korral võivad relvad jõuda äärmuslaste, teiste seas Al-Qaeda terrorivõrgustikuga seotud Al Nostra rinde kätte. Suurbritannia välisministri William Heigi sõnul ei kavatse britid mässulistele kohe relva laste teele panna. Me ei plaani Süüriasse kohe relvi saata, saatsime Assadi režiimile tugeva signaali, nagu ma olen alati öelnud, saadame relvi ainult koos teiste riikidega, hoolikalt kontrollitud olukorras ja vastavuses rahvusvaheliste seadustega. Tänane otsus annab meile paindlikkuse reageerida halvemale olukorrale või Assadi keeldumisele läbirääkimistest. USA ja Venemaa välisministrite kohtumisel. Kuu algul lepiti kokku rahvusvahelise konverentsi korraldamises, kus osaleksid nii mässuliste kui ka Süüria valitseva režiimi esindajad. Suurbritannia leidis, et relvaembargo oli vaja lõpetada, veenmaks opositsiooni läbirääkimiste laua taha istuma. Kui embargo oleks jätkunud, võinuks paista kapituleerumiseni. Embargo jätkamise toetajate arvates võib relvaembargo lõpetamine aga konverentsi ja rahukõnelused sootuks ära jätta või edasi lükata. Süüria humanitaarolukord halveneb pidevalt. ÜRO andmetel vajab hinnanguliselt kaheksa miljonit inimest kiireloomulist humanitaarabi. Üle kolme miljoni lapse on kannatada saanud, hukkunuid on üle 80000. Rahvusringhäälingule raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Ruutsõnumid välismaalt võtab kokku Uku Toom. Saksamaa ja Prantsusmaa teatasid täna Pariisis peetud konverentsil ühisalgatusest, mille eesmärk on tegutseda noorte seas suure tööpuuduse vähendamise nimel. Noorte töötus on kujunenud euroala riikide seas väga tõsiseks probleemiks. Osa kriisiriikides on noorte töötus üle 50 protsendi. Euroopas on ametlikult töötuks registreeritud kuus miljonit noort. 14 miljonit ei tööta ega õpi. Euroopa institutsioonid ning prantsuse ja saksa valitsus on kokku leppinud, et tuleb koostada tegevusplaan noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks. Prantsuse tööminister tõdes, et toetada tuleb väikseid ja keskmisi ettevõtteid, mis on noortele peamised töökohtade loojad. Ajakirjandus on kirjutanud, et algatus näeb ette Euroopa investeerimispangalaenude abil edendada noorte haridust, koolitust, kutseõpet ja töökohtade loomist. Opoliit eraldab selleks otstarbeks kuus miljardit eurot. Saksa ajakirjandus teatab ka, et Itaalia maksab sisserändajatele, et nad läheksid teistesse Euroopa Liidu adesse. Ajalehe Die Welt andmetel makstakse Liibüast saabuvatele põgenikele 500 eurot kätte, et nad edasi Saksamaale liiguksid. Hamburgi on Itaalia mõjutuste tulemusel viimaste nädalate jooksul saabunud sadu põgenikke. Paljud sisserändajad ei ole tegelikult Liibüa kodanikud, vaid toogost Nigeeriast. Vanast Liibüasse tööle läinud inimesed, kes rahutuste tõttu Euroopasse kipuvad. Nii Iraagis kui Afganistanis manis jätkusid täna kokkupõrked. Iraagis hukkus pommiplahvatustes ja tulistamises 16 inimest, neist suur osa julgeolekujõudude liikmed. Rünnakutes vaata vähemalt 37 inimest. Üldse on vägivald nõudnud Iraagis maikuus üle 500 ohvri. Vigastada on saanud ligi 1300 inimest. Mai on olnud ka selle aasta kõige ohvriterikkam kuu. Afganistanis tapsid arvatavad Talibani äärmuslased riigi lõunaosas seitse politseiniku. Kahel mehel õnnestus veenda politseinikke kutsuma ennast kontrollpunkti sööma ja öömajale. Pärast õhtusööki haarasid mehed politseinike relvad ja tapsid seitse ning haavasid ühte korrakaitsjat ning põgenesid. Eesti kalandussektori läheb praegu hästi, sest ekspordivõimalused on head, samas peab Eesti ostja seetõttu leppima kõrgema hinnaga. Ester Vilgats. Kala hind kujuneb nagu börsil. Kõik sõltub nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Samuti mõjutab kala hinda kvoot. Näiteks vähenes kahe aasta eest kilu püügikvoot drastiliselt, nõudmine ületas pakkumise ja hind tõusis. Eesti Kalaliidu tegevjuht Valdur Noormägi. Peale selle veel kala hinda mõjutavad ka igasugused kaudsed tegurid, nagu näiteks püügiõiguse tasud, mis tuleb riigile maksta kalurite enda kulutused nagu harilik majandusse, võetakse seda kokku ja arvestatakse see hind välja ja selle Hiinaga. Kalurid pakuvad kala kalatöötlejatele. Kalandussektor elab Noormägi hinnangul praegu hästi ja just tänu sellele, et eestlane ei söö ära kilu ja räime, mida meil kõige rohkem püütakse. Väga palju eksporditakse ja eksporditakse elujõulistele turgudele, sealt on mõnikord on küll probleemne raha kätte saada, kuid siin Ida-Euroopa turgudel on majanduslik seisukord on läinud paremaks ja meie koduturul täpselt sama samamoodi et õnneks vaikselt ikka pärast kriisiaastaid on kala tarbimine hakanud ülesse minema, inimesed on hakanud kala sööma, inimeste sissetulekud on suurenenud ja kala on hakatud rohkem ostma. Samas poes vaadates tundub see kala hindika kallis. Mina jaotan ta kõike kolmeks, et üks kolmandik jääb kalurile, üks kolmandik töötlejatele ja siis üks kolmandik jääb nagu poele. Et inimesed armastavad meil väga võrrelda näiteks kala hinda soomlastega maksab keskeltläbi asena kilo, filee kilo maksab 22, see oli siis võrreldes Soomega on see hind kallim ja samas on muidugi Eesti turg on väga väikene, kala ostetakse vähem ja ka sealt tulevad oma hinnad väga palju. Just sellist magevee kala hinda mõjutab kala nõudlus Lääne-Euroopas, sest enamus fileerijaid turustavad oma toodangut Lääne-Euroopas ja seal on see hind tunduvalt kõrgem. Ärimeestest saan täiesti aru, et miks ta peaks purustama Eestis odavama hinnaga kui mujal ta saab sellest kallimat hinda. Kui aga kalapaadid sadamasse jõuavad, käib kail kokkuostjatega tõsine kauplemine. Kokostja Aleksei janu Friew. Kuidas sa õpetad, ega ei ole iga päev, et üks samaid iga kord tuleb leppida ja nemad pressivad pressiga nagu teatud turutõrkeid. Ester Vilgats, Pärnu. Viljandi molu hoiul avati esimene ametlik Võrtsjärve sadam Mirko ojakivi. Kuigi Viljandimaal asuv hoiusadam on esimese Võrtsjärve piirkonna sadama sadamaregistris juba aasta jagu, pole seda enne seda kevadet saanud kasutada nii nagu ühte õiget sadamat kasutatakse. Tõsi, ka praegu on sadamas puudu võimalus paatia, laevu kütusega tankida, sest tanklad pole kütusemüüjatele kehtestatud tagatisnõuete suuruse tõttu tööle pandud, kuid juba mõned nädalad saab hoiu sadamast paate vette lasta ja nii lühema kui ka pikemaajaliselt hoiule jätta. Hoiu sadama arendaja Anvar Pohlaku sõnul on inimeste huvi sadama vastu märkimisväärne. Noh, huvilisi on jaganud jagunud igale päevale, et hästi palju mõjutab tõesti seda külastatavust ilm vast kõige tõsisem oligi huvi nüüd esimese kahe maikuu nädala jooksul, et kui su rekordpäeval oli tõesti käis meie juurest läbi 47 autot ja paat lausa ühe päevaga ja tsirka 400, neid on nüüd selle aja peale kokku. Kuigi Võrtsjärve ääres on ka siiani mitmeid paatide veeskamis kohti, on puudus paadist veidi suuremate aluste slipikohtade järgi. Päris suurte aluste veeskamis osas ei paku lahendust, aga ka hoiusadam. Slipi poole pealt on piiriks eelkõige aluse laius ehk meie slipi laius on kolm 35, pikkustpidi võib see alus olla 12 meetrit pikk, ei ole, ei ole mingit muret. Rannu vallavanema ja Võrtsjärve sihtasutuse nõukogu esimehe Mano Koemetsa sõnul randumiskohtadega järve ääres olukord rahuldav. Lisaks hoiule saab paadiga randuda Viljandimaal Valma külas Tartu Viljandimaa piiril asuvas Jõesuus, Tartumaa Rannus ja Valgamaal vooremäel ning paadisild asub Valgamaal Pikasillas, kuid sadamanimetus on antud vaid hoiule. ManU Koemets. Selleks, et saada sadama nimetust, tuleb läbida päris tugev, nagu olete te ja tuleb edaspidi hakata panustama siis sadama märkimisi kõiki sellesse, et, et tegelikult ei olegi täna Võrtsjärve suuruses järves isegi nagu väga pragmaatiline, hakata sadamaid looma, tuleks lihtsalt need randumiskohad muuta võimalikult hästi kasutatavaks ja, ja korda teha. Aga ei ole eesmärk kindlasti meile uusi sadamaid teha. Koemetsa sõnul on järvel paatide arv hüppeliselt kasvanud ning slipi kohtades käib vilgas tegevus kogu aeg. Kõige suurem nappus on aga paadihoidmiskohtadest. Mirko Ojakivi Tartu. Tõnu algab taas rahvusvaheline heliloojate Rostruma Riina Eentalu räägib lähemalt. Tänavu toimub rahvusvaheline heliloojate Rastrom Prahas. See on maailma üks olulisemaid nüüdismuusika foorumeid, mis on vastu pidanud üle poole sajandi. Tänavune Rastromon 60. žürii tööst võtab osa klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kes saab Rostrumiga lihtsama sõnaga ära öelda. Rostrum tähendab põhimõtteliselt kõnetooli 53. aastal oli esimene, sellest kasvas välja suur suurfoorum ja mõte on nüüdismuusikat levitada siis meedia vahendusel. Raadiote esindajad tulevad oma lindistustega parimatest nüüdismuusika näidetest ja need kuulatakse üheks koos ära ja siis järgneva hooaja jooksul neid teoseid mängitakse raadiotes oma kuulajatele. Eelmisel nädalal suri helilooja, prantsuse helilooja andriidutil töö kes 60 aastat tagasi oli esimene Rostrumi võitja. Ta oli üle 90 aasta vana, kui ta eelmine nädal suri. Ja siis alguses siin Rastrumi tabades kuulati näidet tema esimesest sümfooniast. Mida siis tema kui noore helilooja teost esile tõsteti. 60 aastat tagasi. Eestit on neil Rostrumitel mitugi korda saatnud edu nimetagem või Helena Tulve mari vihmandi, Jüri Reinvere või ülaGrigoli teoseid. Tänavu osaleb Rostromil 29 riiki ja Eestit on esindamas kaks heliloojat. 51 teost tuleb siin kuulamisele lähema kolme päeva jooksul nüüd ja 12 neist on noortelt heliloojatelt, kes on alla 30 aasta vana. Ja meie noor helilooja Marianna Liik on nendest noortest tal kõige noorem, omasoodu ja Eestit esindavad siis meil kaks teost tänavu Marianna Liik on loonud elektroonilise teose, mille pealkiri on mets on EMTA tudeng muusikateatriakadeemias teisel kursusel. Ta on väga ambitsioonikas ja väga suure fantaasiaga minu meelest väga paljulubav helilooja ja teine teos on meil Eestis elavalt Eestis õppivalt Islandi heliloojalt tatra Ragnar palsolil ja see on tema kammerorkestri lugu, rahu ülemvõim ja sa teos on inspireeritud Kirde-Eesti tööstusmaastiku ja kuremäe kloostri õhustiku omapärasest kooskõlas. Vastus kõlas ja muusikaliselt on see üritus äärmiselt mitmekesine ja kuulamine toimub ka siin väga huvitavas majas. Muide seal maja, kus asutati Tšehhi kommunistlik partei ja mis praegu tsehhi, raadio, muusikastuudiote maja, Karlini linnaosas. Rostram lõpeb 31. mail ja siis selguvad ka tulemused. Spordiuudised võtab kokku Alvar Tiisler Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli tuli vastu meeskonna kapteni Ragnar Klavani soovile ja lubab tal kolmelt eelseisvalt maavõistluselt puududa etend raskest Bundesliga hooajast korralikult välja puhata. Koondise kolmest mängust jääb eemale ka ründaja Henrik Ojamaa, neid asendavad Tallinna Levadia edurivimees Rimo Hunt ning Soome klubi keskkaitsja Mikk Reintam. Poola jalgpalli kõrgliigas teist kohta hoidev Poznani Lech tegi Eesti koondise ründaja Henrik Ojamaa eest järjekordse pakkumise. Alates eelmise aasta Eesti ja Poola vahelisest sõpruskohtumisest Šotimaal madrugallis pallival ojamaale silma peal hoidnud leht üritas juba tänavu talvel meest endale saada, kuid siis ei läinud nende 170000 naela suurune pakkumine läbi. Nüüd on käidud materjalile lauale välja 175000 naela, mis erinevate boonustega võib kasvada 400000 naelane. Eesti esitennisist Kaia Kanepi alustab ja Prantsusmaa lahtiste tenniseturniiri, kui kohtub avaringis endast maailma edetabelis kaks kohta kõrgemal olevat tšehhitar Klara Tsakobalovaga. Matš peetakse neljandal väljakul päeva viimase ehk kolmanda kohtumisena. Esimene mäng pidisel platsil algama Eesti aja järgi kell 12, kuid Pariisis 100. päevalt pikalt vihma ning mängudega tehti algust. Kunagi need teivashüppelegend ja nüüdne spordiametnik Sergei Puka kandideerib uueks rahvusvahelise olümpiakomitee presidendiks. Puka teeb oma kandidatuuri ametlikult teatavaks pärast ROKi istungit. ROKi praegune president Jacques rohejätab ameti septembris ning uus president valitakse Buenos Aireses 10. septembril. NL ilmast Ülle Jõemaa täna õhtul on ilm muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10, rannikualadel puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 14 kuni 20 kraadi. Öösel Põhja-Eestis vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta ilm. Lõhnab pool on pilvisem ja sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 14 kraadi. Homme päeval läheneb meile kagust uus osatsüklon, ilmal muutliku pilvisusega kuivem Peaks olema ilm mandri põhjaosas, vihmahood aga levivad üle Lõuna-Eesti. Lääne-Eesti saartele võib olla äikest. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul ulatuvad kirdetuule puhangud 12 kuni 14 meetrini sekundis. Liivi lahe piirkonnas on aga tuul muutliku suunaga kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja tuleb 18 kuni 25, rannikul kohati 15 kraadi. Aitäh. Mul oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.