Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 29. mai olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Komisjon soovitab Eestil suurendada energiasäästlikkust, mis võib kaasa tuua maksu ning reformida haridussüsteemi, et vähendada põhikoolidest välja kukkumist ja suurendada inimeste arvu, kellel on kindel elukutse. Peaminister Andrus Ansip peab väga oluliseks puuetega inimeste töövõimalusi ja arvab, et automaks pole Eestis kõige otstarbekam. Majanduskoostöö arenguorganisatsiooni OECD prognoosib Eesti majanduskasvuks sel aastal poolteist protsenti. Seda on varasema ennustusega võrreldes oluliselt vähem. Tallinna linnapeakandidaadid on üksmeelel, et riigi ja pealinna vastasseis riigi arengule kaasa ei aita. Erinevad on aga seisukohad, kes kujunenud olukorras süüdi on ja kuidas seda lahendada. Justiitsministeeriumis sai valmis korruptsioonivastane strateegia. Selle peamine mõte on teha riigiasutuste töö läbipaistvamaks. Jõhvi Vaivara omavalitsusjuhid seavad kahtluse alla riigikontrolli arvamuse, mille kohaselt oleks sisekaitseakadeemia ületoomine Ida-Virumaale ebamõistlikult kulukas ja regionaalpoliitilise meetmena vähe mõjus. Nende hinnangul pole riigikontroll kõiki asjaolusid arvestanud. Täna algas Tallinnas rahvusvaheline kirjandusfestival head Read, briti kirjaniku Chation. Kuudvini sõnul meeldib talle festivali intiimne ja sõbralik õhkkond. Kaia Kanepi alistas Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste avaringis kahes setis tšehhitar Klara Sakko Palova. Homme on pilves ilm, sajab hoovihma. Sooja on 17 kuni 22 kraadi. Kord aastas esitab Euroopa komisjon euroliidu liikmetele oma ametlikud soovitused. Uku Toom jätkab. Mida soovitatakse Eestile seekord Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Hannes Rumm. Põhilised asjad, mida Eestile soovitatakse, on jätkata senist rahanduspoliitikat, parandada olukorda tööjõuturul, kus Eesti probleemiks on hästi suur pikaajaline tööpuudus suurendada energiasäästlikkust, arendada haridussüsteemi, nõnda, et meil oleks võimalikult vähe põhikoolist väljakukkujaid ja samal ajal, et oleks meil võimalikult rohkem kindla elukutsega inimesi tähendab inimesi, kes teatanud kas ametikooli või kõrgkooli. Ja kindlasti soovitatakse kavad muuta tõhusamaks kohalike omavalitsuste tööd, mis ei suuda praegu piisavalt heal tasemel oma elanikele teenuseid pakkuda. Peaminister Andrus Ansip ütleb, et soovitused kattuvad valitsuse vaadetega sellele, mida meil tuleks arendada. Kindlasti on Eesti jaoks oluline jätkata konservatiivse eelarve poliitikaga hoida oma rahandust korras. Kindlasti on Eesti jaoks oluline enam investeerida elukestvas õppes aidata inimesi, omandada uut elukutset, uusi oskusi selleks, et tööhõive suureneks. Euroopa Komisjon toob ka praeguses raportis ja soovitustes välja Eesti edu. Tööpuuduse kiirel vähenemisel. Tahaks võib-olla kõige olulisem Euroopa Komisjoni soovitustest ja Eestis eesootavatest reformidest on seotud osaliselt töövõime kaotanud inimestega tööprotsessi tagasitoomisega. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson näeb soovitustes loomulikult hoopis muid punkte. Ja minu jaoks kõige olulisem teema on meie regionaalpoliitika, kohalike omavalitsuste toimetulek. Selle alla lähevad nii perepoliitika teemad ja ka tööhõive. Ehk Euroopa Komisjon ütleb seda, et omavalitsustele tuleb anda nende kohustuste täitmiseks vajalik, kui lubad. Omavalitsustel ei ole täna võimet eriti Tallinnast kaugemal, toetada töökohtade valdadesse tulekut. Üks asi, millest aeg-ajalt ikka räägitakse, on võimalik automaks. Hannes Rumm. Euroopa Komisjon juba teist aastat järjest toob oma analüüsis välja, et Eesti automootorite võimsus on Euroopa liidus kõige suurem ja seetõttu nad ka saastavad keskkonda kõige rohkem. Ja üteldakse siis mõelda Eestile. Kuna Eesti on iseendale seadnud eesmärgi aastaks 2020 suurendada ühiskonna energiasäästlikkust siis mõelda erinevate poliitikate peale, kuidas kallis automootorite võimsust vähendada ja siin on nüüd Eesti valitsuse enda otsustada. Erinevad poliitilised vahendid on selleks, kas tõsta kütuseaktsiisi, kas kehtestada mõnel maal automaks, võib võib-olla öelda veel midagi kolmandat välja. Peaminister Ansip automaksu igal juhul ei toeta. Ma leian, et Eesti süsteem, kus me keskkonna saastamist maksustame läbi kütuseaktsiisi, on märksa õiglasem. Ta ei karista neid inimesi, kes kasutavad autot turvaautomaks, karistaks kindlasti neid inimesi, kes autot väga intensiivselt ei, ei kasuta, automaat kas ei oleks üldse proportsioonis keskkonna saastamisega ja minu hinnangul see poleks Eesti jaoks õiglane. Justiitsministeerium saadab kooskõlastusringile korruptsioonivastase strateegia Margitta, otsmaa võtab olulisemaga. Viimase korruptsiooniuuringu põhjal aastast 2010 on Eesti inimesed kõige rohkem korruptsiooniga kokku puutunud auto tehnoülevaatustel suheldes arstide või politseiga, samuti lasteaia ja ülikooliga. Altkäemaksu on küsitud 18-lt protsendilt, altkäemaksu on ise andnud või teinud kingituse neli protsenti inimestest. Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt suhtutakse korruptsiooni üha taunivamad. Justiitsministeeriumis on nüüd valmis saanud korruptsioonivastane strateegia, mis ei tegele kuritegude, vaid nende ennetuse ja harimistööga. Justiitsminister Hanno Pevkur. Korruptsioonikuriteod on väga selgelt peitkuriteod, korruptsiooni on raske tuvastada, aga teiselt poolt ma ütleksin seda, et, et arvestades korruptsiooni võimekust uurimisasutustes on juba suurendatud korruptsiooni osas on tehtud otsuseid ka, kus näiteks kaitsepolitseiamet saab korruptsiooni uurida sedasama korruptsiooniuuring andis meile signaali ja suunad, mis on kõige olulisem järgneval perioodil järgmise perioodi eesmärke vaadata siis tegelikult esimeseks kõige suuremaks blokiks ongi otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamine. Korruptsioonivastase strateegia kokku pannud Mari-Liis Söödi sõnul on selle suur eesmärk suurendada eelkõige riigiasutuste asjaajamise ja tegevuse läbipaistvust. Teeb riigiasutused esitavad aruandeid iga aasta ja, ja aruanded on siis ka majandustegevuse kohta. Häda on ainult selles, et nende aruannete sisu ei ole lihtsasti jälgitav seal analüüsita. Et need andmed oleksid kergesti kättesaadavamad, on plaan kasutada olemasolevaid IT-lahendusi, et idee poolest võiks siis tekkida nii, et kui näiteks mingisuguse valla või linnaelanikul tekib tahtmine vaadata, kellega antud omavalitsustehinguid teinud, siis ta saab seda infosüsteemi kasutades teha. Kõik inimesed puutuvad kokku tervishoiuga. Noh, mõned näited, lihtsalt digiregistratuuri arendamine selliselt, et vabad järjekorrakohad oleksid siis nähtavat üle Eesti kõikide haiglate puhul selgelt oleks eristatav tasuline tasuta vastuvõtt, samamoodi on siis plaanis ka see, et näiteks riigiportaali sisse logides oleks võimalik igaühel näha enda ravi maksumust, näiteks. Need on vaid mõned näited strateegiaga seotud tegevustest, kokku on neid planeeritud 79. Dokumendiga seatakse siht jõuda kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma ehk esimese 15 hulka. Eelmisel aastal oli Eesti 32. kohal. Tänases Postimehes väljendab IRL-i Tallinna linnapeakandidaat Eerik-Niiles Kross arvamust, et aastaid kestnud Tallinna ja riigi vaheline kesklemine pärsib märkimisväärselt Eesti majandusarengut. Uku Toom küsitles sel teemal Tallinna linnapeakandidaat. Esmalt Eerik-Niiles Krossi ise, mis oleks olukorra lahendus? Lahendus ilmselt on poliitilise kultuuri muutmine Tallinnas tuleb vähendada linna juhtimises erakondlikku poliitikat ja saavutada selline linnavalitsus, kes saaks rahulikult töötada. Ei peaks pidevalt tegelema vastandumisega, vaid võid tegeleda linna arendamisega senisest märksa rohkem. Kross ütleb, et see ei tähenda vältimatult Keskerakonna täiesti võimu juurest kõrvaletõrjumist, kuigi praeguse praktika juures talle erilist lootust ei ole. Sotsiaaldemokraatide linnapeakandidaat Andres Anvelt ütleb ka, et Keskerakonna võimult kõrvaletõrjumine ei ole põhieesmärk. Eesmärk on, et üks erakond ei teostaks pealinnas ainuvõimu. Ta nendib, et praeguse vastasseisu juures ei ole asi üksnes Tallinna võimu. Siia olukorda tuleb vaadelda laiemalt. No näiteks kõige lihtsam asi, mis need tänavaaugud on siis kui me vaatame seda, et Tallinnas sisuliselt riigimaanteed lõpevad ja Tallinna piiril. Ja Tallinn sellepärast tihtipeale ei jõuagi oma kõrvaltänavatele, ta peab riigi maatidega tegelema, mis jooksevad sadamasse lennujaama raudteejaama ehk teisisõnu, mis ma tahan öelda, on see, et on viidud suund riiklik erakondlik poliitika müüdud kohaliku omavalitsuse tasemele ja, ja see kindlasti pärsib ühtepidi nii Tallinna arengut, teistpidi ka riigi arengut. Aga krossi kohta lisab Anvelt. Kõigepealt muidugi ta võiks selle kriitikaga tegeledes vaadata oma erakonna, ehk siis IRL-i kapsaaeda, kes näeb väga palju vaeva selleks, et Tallinna, et hoida nii-öelda isolatsioonist eurorahadega, nagu ta ütleb, kui palju tööle riiklike projektidega. Reformierakonna võimalik linnapeakandidaat Laine Randjärv nõustub sellega, et vastandumisest pealinna ja riigi vahel ei ole midagi positiivset, kuid ta ei nõustu krossi kriitikaga valitsuse aadressil. Näiteks selles osas, et euroraha juhitakse teadlikult Tallinnast mööda. Olnud ka valitsuses tööl pean ütlema, et ega programmid on jagatudki regionaalseteks, linnalisteks programmideks, seal hinnalistest programmidest on vastavalt määratud protsentidega. Kui need viis suuremat linna oma eurorahad kätte saanud ja kuskilt mujalt Tallinna linn neid taotleda ei olnudki, saab nii, et keegi teine Tallinna eest midagi ära ei võtnud ja, ja seetõttu ei ole ka mõistlik päris kõiki asju ühte patta panna. Ja kõige lõpuks praeguse linnapea Edgar Savisaare kommentaar Eerik-Niiles Krossi seisukohtade teemal. Ma arvan niimoodi, et ega krossin erilisi väljavaateid nendel valimistel ei ole ja eks ta püüab praegu lihtsalt natuke lahmida. Sellega inimeste tähelepanu endale tõmmata tegelikult ei saa, teda ei olnud nendes kirjutistes tõsiselt võtta, kui ta ühelt poolt ütleb, et linn ei pea, kas välissuhteid üldse arendama, teisel polnud, ütleb, et tema kavatses linnavälist suhtlust oluliselt laiendada. Hoida tasuta ühistranspordi kohta. Ta ei ütle, et seda jätkata, aga ta kahtleb, kas on võimalik, nii et mina usun, et ta kaotaks selle veel enne munitsipaalpolitseid, kui ta muidugi nii kaugele jõua. No ei ole me kursi linna asjadega. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ministrite kohtumisel Pariisis on fookuses majanduskasv ja konkurentsivõime, noorte tööpuudus ning valikud valitsuste usalduse taastamiseks. Eesti kanda on esmakordselt kaaseesistuja roll, mida meie ministrid jagavad Austraaliaga. Johannes Tralla jätkab Pariisist. Brüsseli koridorides tuttav debatt kasinus ja kasvupoliitikate üle kõlab täna ka Pariisis OECD ministeriaali eesistuja Norra rahandusminister leiab, et Euroopa peaks tööpuudusega võitlemise peale kulutama rohkem. Norra rahandusminister Sig Björn Johnson. Peaks tegema kõik, et tekitada eelarvesse manööverdamisruumi, mis tähendab, et kasinusega võiks hoo maha võtta Ta ja panustada rohkem tööpuudusega võitlemise peale. Eesti roll OECD ministeriaali ase eesistujana tähendab, et klubi uusim ja ilmselt kõige rangema eelarvedistsipliiniga liige saab rikkamatele kolleegidele oma vaateid tutvustada. Rahandusminister Jürgen Ligi. Suur au on juba siia klubisse kuuluda ja nüüd on siis akti aktiivne roll pärale jõudnud, et see ei ole tõesti tühiasi. Mida see tegelikult tähendab ja kuidas praktikas välja näeb. Praktikas ta on, kõigepealt tuleb pidada kõne ja siis juhtida diskussiooni, et midagi üle mõistuse kindlasti ei ole, aga, aga eks ta ole jällegi võimalus Eesti vaadet ja Eesti kogemust sinna natukene vahele pikkida. Igal juhul tuleb seda rahvusvahelist mõtlemist ratsionaalsuse suunas kallutada. Vahetult enne, kui ligi asus juhtima ministrite kohtumisel arutelu ebavõrdsuse mõjust majanduskasvule andis OECD välja majandusprognoosi, mis nudi Eesti tänavuse majanduskasvu sügisel ennustatud kolme koma seitsmelt protsendilt 1,5 protsendini. Jürgen Ligi. Kõigepealt on OECD roos üsna äärmuslik, teiste seas nii madalat kasvu ei ole kaugeltki keegi teine prognoosinud, kaasa arvatud rahandusministeerium, kes isegi on hästi kitsi oma pakkumises, aga aga noh, pilt on üldiselt kehv, kui ikkagi maailmale tervikuna läheb kehvasti, siis läheb meie partneritel. Madal kasvuprognoos on siiski teine, lohutab Ligi, viidates järgmise aasta kasvunumbritele, mis on märksa kõrgemad. Et OECD tuli äsja välja ka värske riikide õnnelikkuse uuringuga, kus Eesti on OECD riikidest üks õnnetumaid. Meist tahapoole jäävad veel Türgi, Mehhiko, Tšiili ja Venemaa. Küsisin rahandusministrilt. Ta õnnetust olukorrast tabeli tagumises otsas, arvab. Tohutu õnn on üldse olla nendes tabelites, mäletan aegu, kui sai õpitud välismajandust ja muud taolist, kuidas OECD riigid olid unistuste maad õnneindeks iseenesest meeldib ikkagi neile keelel SKP konkurentsivõimega on probleem, on riike, siin kaslased Prantsusmaa, kes seda õnne indeksit praegu viimine on, on propageerinud, kus konkurentsivõimega on ikka väga suured probleemid ja õnn ei ole nii pikk, kui nii edasi läheb. Homme on OECD ministrite kohtumise üheks võtmeteemaks laienemine. Eesti toetab Läti liitumist rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla Paris. Ja veel üks välisuudis Soomes visiidil viibiv Vene kaitseminister Sergei Šoigu hoiatas, et NATO lõputu laienemine on sammu uue võidurelvastumise tsükli suunas. Soigu ütles Helsingis pressikonverentsil, et seda tõestab USA raketikilbi paigutamine Euroopasse. Ta lisas, et Venemaa strateegilised tuumajõud jäävad regioonis peamiseks heidutusvahendiks. Ta ütles, et Venemaa saab aru, et paljud on rahul, kui Venemaa relvajõud on nõrgad, kuid Venemaa ei ole sama meelt. Ja uuesti Eestist. Riigikontrolli arvates oleks sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale ebamõistlikult kulukas ja regionaalpoliitilise meetmena vähe mõjus. Akadeemiat endale soovivad omavalitsusjuhid ei ole riigikontrolli hinnanguga nõus. Jüri Nikolajev käis nendega rääkimas. Narva linnavolikogu esimeest Aleksander Jefimovi riigikontrolli hinnang kurvastab suuna kui hunnik tõhust. Iirumaimina naeru. Minus tekitab riigikontrolli hinnang kibedustunnet. Olen sisekaitseakadeemia Narva ületoomise pooldaja. Näen selles Narvale arengutõuget ja õppimisvõimalusi kohalikele noortele, ilma et nad peaksid Narvast lahkuma. Mulle tundub, et riigikontrolli argumendid pole piisavalt põhjendatud ja kolimise plussid on pikaajaliselt rahalisest kulust kaalukamad. Jefimovi sõnul peaks riigikontrolli arvestama ka sisejulgeoleku aspekte. Narva linnavolikogu esimees loodab, et riigikontrolöri arvamus jääbki arvamuseks ning valitsus langetab otsuse Narva kasuks. Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar kinnitab, et sisekaitseakadeemia jõhvi kolimine oleks palju odavam kui 65 miljonit eurot ehk summa, mille alusel riigikontroll hinnangu tegi. No ma arvan, et seda saab teha kaks korda odavamalt kui kaasata nii-öelda sünergiliselt teised riigistruktuurid, on need politseikompleks, kaitseliit, Viru pataljon, eks ole, neil on kõigil ka omad plaanid ja olemasolevad rajatised, mida saab kasutada sünergiliselt, mida ei peaakadeemia jaoks paralleelselt ehitama. Kas seda peaks vaatama sellised, ma ei usu, et nüüd riigikontroll, noh, neid kõiki aspekte kui arvestada küll aga et regionaalpoliitilist mõju, et tal ei ole, ma arvan, et see on nagu ekslik, et kindlasti on tal väga suur regionaalpoliitiline mõju. Tauno Võhmar sõnul tooks sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale akadeemilist elu noori töökohti ja tõstaks Ida-Viru mainet tervikuna. Vaivara vallavolikogu esimehe Veikko Luhalaid arvates on oluline, milliste andmete alusel riigikontroll arvamuse kujundas. Mul on kõrval olemas Cumulus Consulting analüüs, minu arust need väited, mis on riigikontrolli arvamusest toodud, on kumuluse poolt tegelikult vastupidiselt esile toodud just nimelt majanduskeskkonna paranemise koha pealt ja samuti regionaalpoliitilise mõju koha pealt. Aga mis puudutab kallidust, siis täiesti nõus, nii nagu meie president on, Eesti riigi pidamine ongi kallis. Me peamegi valima siis kas me Ida-Virumaal midagi muuta tahame, see maksab raha, kui on paremaid regionaalpoliitilisi meetmeid, siis minugi poolest anname tuld. Aga millised need on? Ei ole keegi rohkemat välja pakkunud. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Täna algas Tallinnas rahvusvaheline kirjandusfestival head Read, briti kirjaniku Chesson. Kurvini sõnul meeldib talle festivali intiimne ja sõbralik õhkkond. Riina Eentalu räägib edasi. Kodus lugeda saab ju iga päev, kuid osa saada festivali põnevast kavast saab ainult teise juunini. Jan Kaus iseloomustab hea triaad festivalini. See on selline lugude rääkijate Siska lugude kuulajate festival, kirjanduse esitamine, ma arvan, muutub üha üha tähtsamaks kirjanduse esitamisele leitakse üha uusi põnevamaid vorme. Põhikoht on mõistagi Kirjanike maja, musta laega saal, aga kui head read kodulehe lahti lööte siis leiate niisugused kohad nagu lastekirjanduse keskus, linna keskraamatukogu, Niguliste muuseum-kontserdisaal, aga kirjanduslikud jalutuskäigud linnas näiteks Apteeker Melchiori radadel, Krista kaer. Ma loodan, et see festival on hästi nähtav, meie koduleheküljel võib vaadata stream'i ise, on olemas ka rahvusringhäälingu koduleheküljel, nii et kes ei saa mingil põhjusel tulla kohale, see saab seda vaadata interneti vahendusel. Oma kirjanike kõrval on ka väliskirjanike seltskond nii vägev, et seda võivad kadestada paljud suurimad festivalid. Juha koorini, Sofi Oksanen, roosa Liksam Venemaalt tuleb suurepärane romaanikirjanik madina step noova Rootsis krimikirjanik andestele mõtte. Sel aastal on meil isegi kolmiiri esindajaid, keda meil enne kunagi pole olnud nende hulgas Jennifer Johnston, kes tõeline iiri kirjanduse grand old leidi ja rääkimata brittidest, nägin ma rõõmuga, kuidas eesti ulmehuvilised haarasid oma embusse Tšaalis trossi ja läksid temaga linna peale, jääb üle hulga aja, on meil ka üks itaalia kirjanik onu noori kasutada igal juhul kuulata. Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater, kus lavastati Tom Stoppardi triloogia utoopia rannik kaks esimest osa saavad nüüd autori tabamust kuulda, sest Tom Stoppard kavatseb mõlemad lavastused ära vaadata. Briti ajaloolane ja kirjanik Jason Goodwin on mitu aastat olnud ka head read festivali toimkonna välisliige. Kuidas tema arvates paistab meie festival maailma teiste festivalide seas? Head read festivali juures on tore, et see on intiimne festival ja publikuga kohtumise kõrval on kirjanikel vahva kohtuda ja arutada ka omavahel, mida igapäevaelus ja naljalt ei juhtu. Kirjanikud töötavad omaette. Jason Goodwin soovitab hea triaad festivalile jätkata samas vaimus mitte pürgida väga suureks ja mitte kaotada oma intiimset õhkkonda. Kaia Kanepi alistas Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste avaringis tšehhitari Klara Sakkopalova kahes setis seitse. Kuus, kuus. Kaks. Avasetis juhtis Kanepi viis. Üks, aga vastane suutis seisu viigistada. Kiires lõppmängus jäi peale eestlanna seitse. Kolme teises setis asus Kanepi viis. Null juhtima ja edu käest ei andnud. Teises ringis kohtub Kanepi 23 aastase šveitslanna Stefani vöögelega, kes WTA pingereas hoiab 50 kuuendat kohta kanepi ja 26.. Koduseks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks valmistuv kuni kahekümneaastaste noormeeste korvpallikoondis alustas täna Rakveres treeninglaagrid. Sügisest ka üliõpilaste meistrivõistluste kõrgemasse divisjoni kuuluvas Mississippi ülikoolis õppima ja mängima hakkav Janari Jõesaar koondisele paraku appi ei tule. Jõesaarel on hooaja jooksul olnud probleeme, tõi aga koondise peatreenerit Andres Sõber. Jõesaare otsus mõistagi ei rõõmustanud. Iseenesest muidugi, mis natuke nagu kurvaks on see, et kuidas neid asju seal tehakse ja tema treener siin Annuka ja ta ise ja et noh, ma vist seitse vana küll ma nüüd tean, et kas see on õige või vale, kuidas siukseid asju tehakse, ma arvan, tal ikkagi peaksin olema ja kui need Ameerika treenerid on mõistlikud mehed, siis nad peavad sellest aru saama, seal täiesti loogiline oma riiki esindada. Aga ju siis on nendele jänki treeneritele sisendatud, et ta peab nüüd seal olema ja, ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, mina soovin talle edu igal juhul ja, ja ta on andekas poiss, aga see tappijatel nüüd vahele ja loodetavasti saab oma jalakordaja ja tuult talle tiibadesse, seal usas. Itaalia korvpalli meistrivõistluste poolfinaalseeria teises kohtumises alistas Janar Taltsi meeskond varesed, Simbeeri oht, teise Eesti koondislase Kristjan Kanguri klubi Siena Monte baski koduplatsil 64 62 ja viigistas seeria seisu. Üks-ühele. Janar Taltsi esitust kiitnud Kristjan Kangurit segab seljavalu. Valuvaigistit sees ja mängu adrenaliin ja tahtmine, kõik need võib-olla pumpavad selle valu üleni, et kannatab mängida küll, loodame, et olukord lihtsalt hullemaks ei läheks ta tõesti väga-väga hea mängu selles mõttes. Ja viis punkti selleks, aga ta tegi väga palju muuta andmist, et mis tegelikult statistikas võib-olla niivõrd kajastugi, kui jälgida nagu, mis ta seal tegijad, musta tööd kaitses ja, ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult pärites teile freesi üheteistkümnendas paremaid mängijaid. Eesti võrkpallikoondise ja Tallinna Selveri nurgaründaja Martti Juhkami mängib järgmisel hooajal rendilepingu alusel Saksamaa meeskonnas, müü, kirjutab õhtuleht. Mullu meistrivõistlused neljandana lõpetanud klubis pallib ka Andri Aganits. Ja päeva lõpuks ilmast, maile Meius, palun. Euroopa ilmapildis lähiajal suuri ümberkorraldusi ei toimu ja madalrõhkkonnad keskenduvad jätkuvalt Kesk-Euroopale. Nii jäävad Baltimaad endiselt selle õhukeerise kirdeserva ning sooja ja niiske õhu juurdevool Eestisse jätkub. Eeloleval ööl tuleb Eestis muutliku pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikeseoht. Öö hakul võib sadu tugev olla. Hommikuks saju võimalus väheneb ja kohati tekib udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus, põhjarannikul ida- ja kirdetuul kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 14 kraadi. Homme päeval püsib muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 22 kraadi. Vihmahoogude ja äikesega tuleb meil arvestada ka reedel ja laupäeval. Puhub nõrk või mõõdukas idakaare tuul ja õhutemperatuur tõuseb laupäeva päeval paiguti taas 25 kraadini. Aitäh. Maile Meius, te kuulsite, 29. mai Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.