Eesti mehed on pidanud aastakäigust olenevalt teenima ühes, teises või kolmandas sõjaväes. August Värnik teab rääkida kolmest sõjaväest. Kas vastab tõele, et sõjavägi teeb nurga, kes mehe meil tegi küll eesti ajal tegi küll mehe Eesti alasele Niukest mees, kes ida natult sõjaväkke minna. Mõeldudki, ta ei võetud näiteks tervislikel põhjustel. Siis need olid õnnetud mehed. Kui oli köied, kohtlemine, meeste mehimi koheldi õieti ülemusest, siis tuli kõigist mehed, aga oli ka nisukesi ülemusi, halvasti kohtlesid mehi ja mul oli väga mitu minul vaid sõbral kurvad kogemused on selles, et ta ei oskand meeste meestega ümber käia, jaoskond kohelda, olime rühmavanemat, Mali alles tulnud sealt allusserdi koolist. Olin kaprall veel, kui teenima jäin, ma olin esimese rühma ülem, vanem, tema teise vanem kaprall üks kursus varem tulnud, aga oli ikka kapral. Ja tema vot ei oskanud meestega ümber käia ja teda ükski mees ei sallinud. Sellega oli päris huvitavaid juhtumeid juhtumi tuua. Kui reservi läksid vanad siis viidi neid tihti Esserlonid ja sisse igale poole laiali ja meid määratiivses kolmandast grupist määrati, viime minu siis üheksimegi saatsid ja siis üks ohvitser eases Kuniv Petserini, see oli koju sõita koju, kojusõit pärast ei aja, nii et kodu viia, kõik igaks juhuks kikus oli jaamas, kus ta kodu lähedal läks maha ja kuni lõpuni välja, kus viimased tulid spetsialist, siis allohvitserid olid saatnud ja, ja, ja siis mina läksin oma meeste vagunisse ja siis seal rongi pal kah oli pudelit kõigilt kaasas. Ja mina siis ütlesin, et, Te, poisid, mina olen nüüd teil vil käes, siin, selles muuseas, paljud said peksa, reserv laste käest juba seal väeosas ja kõik näidata viina võtnud rallutser Soome teolde täitsamees meil ja, ja siis tuli siis üks tema sulle sõbramees vaid olla teised mees tuli minu juure, ütleb, et Alolce, joome viljapõld ja kumalast täie rõhnassons males mees, aga et ma olin Emarjumas, sest ma olen bash lender tema jutt ja siis üks mees oli siis tõesti, kes oli Viru juures? Minu käest sai kolm päeva kartsu. Taevas, avalda püssi, püsseli kogu aeg roostes, siis küsisin Lester Foli nimi. Nestor, kas teie ikka ei ole minul viha, ei kanna Santiago'l jaga Allowitšermaali süüdi, Malibu, jään valiv ja, ja tähendaks, kui sa oskasid ja ja siis, et kui tuumias oleks olnud nime ei nimeta tollal. Et kui too mees oleks siin olles toojales terve nahaga siit ära läinud ja ta oli enne saadiva talli juures oli kätega ja teie oli siis jääsõdurite kohtlemisega Jumalale mina, mina oli range ja nõudsin, kuid see oli aus, ausalt, mehed olid alati ka minuga täitsa, et kunagi minaalast midagi rumalasti. Nii palju oli karistust kuma, sellele meelse kolm päeva sokutasin, mida rohkem mina ei karistanud ühtegi meest, kui mees midagi oli, tegigi ära, rääkis elektri, vaid me hästi, sa oled, tunnista üles, mis oli, ja väelastele ühti, kaheksa keskmine piletihind meestele terve oma teenistuse ja aja jooksul ei, oli niisugune juhus, need piirkond oli väljas, mis käis seal ümber teatud teatud rada, kus nad pidid liikuma. Ja, ja mina olin üks jalaväeosa korrapidaja. Meil on nii, et ohvitser oli vähe, siis tehti nii, et vaheldumisi ohvitser, allohvitser, teinekord, nii et väeosa korrapidaja emalisesse vähese korrapidaja läksin välja vaatama, Kustas see piirkond liigub ka. Marsruut oli teada, piirkonda ei ole kuskil, ei ole hästi, hommikuses köicine meeste käes, no kuidas see alise piirkonnas jooni muide kas tõesti maa ja mallid ei tee ja käinud magasite kuskil ei maganud madimaanodele aega õhtuni mõtelda ja siis üteldi mulle muidu vastasel korral Agannanete tulidki õhtuvas mehed mõlemat ja meie magasime tallilakka, läksime magama. Vot seal sellega on asi klaar, lõpetatud seal sulle midagi niisugust kardatavad tagajärjed piirkonda ainult olles, ma saan aru, mõni post kuskil valvepost, vot see vise asi. Ja nii et karistumisi ja sellega ma ei tegelenud, et viimane abielu karistus oli üteldes ikka meil. Nii et selles mõttes oli mul poiste käe vahekord ja siis nende väiksemate ülemustega ohvitseri, vot nende kooli mul oli väga palju ebameeldivusi, aga need lõppesid kõik ikka minu kasuks. Et mida nii palju teinud karvastiku tundsin, et mina kuskil ei läinud üleliia, näitas väeosa ülem juba ja tatar ülemat. Patareis olin vahepeal oli staabis ja väeosa ülem, aga mulje oli kontakt, läbisaamine ja see mind hindas igate kanti. Näiteks algul oli neil kalism, millega sõitsid üha soojemalt teistele solekalis, see linik ja hiljem oli auto ja mina sõitsin nendega vaeva loal muidugi ükski ohvitser keri julgenud küsima minna neile seda, neid sõidukit, aga mina läksingi, anti mulle oma naisega kurameerinud, lane tuli mulle külla jagalasse ja, ja läksin küsinud vahe, enne kui järgi pidin minema. Mul oli seal palju sõidukid küll, aga seal tuli jaanipäev väga palju, ei tule alisi sinna. Jaanipäeva aeg, ma mäletan, oli. Andsin vankrit kõik ära, teistele käid, kurat, mina lähen. Küsin, kallis. Ja varase tuligi vana kolonel, sealt hakkas kodu minema, pargi all sain kätte. Oloyal lubage rääkida ja vot niisugune asi on, et mul tuleb külaline ja mulle veel millegagi siia tuv vajad vankrit. Ja nojaa, jah, sõitke te jutu järgi, olid Eesti sõjaväes küllalt inimlikud suhted? Jah, jah, oli küll, aga iga igal pool mitmed, eriti meil kolmandas grupis oli tõesti see kolmanda suurtükiväegrupis ja kolmandas grupis oli dollastate, meil oli pidi näitlejast sõduritega Note'i lihatööd tegev, väga korrektset käitumist. Aga, aga ma mäletan, net nendesse jalaväeosades ja siis ratsarügemendis seal olukord hoopis teine. Mehi tuli ju igasuguseid, küllap. Lääne ja igasugused vigurivänta ja ja Parema sessi saanud nendest nii aru, aga kõigepealt hakati kasvatama seda sisemäärustik õpetama, lugema, ikka klassitunnid, rivi, õppused, muudiki ja nii, et seal erilist midagi niisugust ei olnud, aga männid tekkisid alles siis, kui nad olid juba vanemad saanud ja siis oli juba nisukesi juhuseid, kus, kui mina läksin teenima, oli kaks meest, kes olid. Ma ei tea, aasta-kahega ta järele teenide kartsa päevi, kes sai üle kolme päeva kartsa, see mees pidid tegema, need jant kardab tagantjärgi ja oli jah, kaks meest, need täis saitne kartsa pead, nyyd tegurid jälle sai otsa. Ja siis ma mäletan, olid, ta oli lõpuotsas, kui ma juba üle ajateenija olin, oli üks. Ei mäletagi täpselt nime Levani enko ja mis Tartu mees oli minu mäletamise järgi. Ja see mees siis Caliga juba aasta midagi teeninud järele. Tema õppustel ei, käin tädigi majandusega töid harilikult. Ja ükskord siis oli seal pargi all, koristas seda pargi täi teesid ja väeosa ülem läks mööda, kolonel ja Lewanincad. Olge nüüd tubli poiss, et varsti need saate nüüd lõpevad arvata, et aidata, saavad otsa saatega kodu. Härra kolonel koodi niimoodi raigi teda lahti lasta, mind. Millal teie ajateenistus algas? Millal te panite selga eesti sõduri vormi? 27. aastal? Sügise esimene lend, kes läks aastabeli, teenistus ennem oli poolteist aastat. Ja sealt saadeti muses Tallinnasse alluciardi kooli. Selle lõpetasin 28. aasta sügise. Tihti ettepanek süliaadinis jääda kutseliseks sõjaväelase seisma jäi. Niiviisi hakkas mulle see sõjaväeelu. Sõjaväelane oli omal ajal küllalt hinnatud vees, nojah tegelikult eraisikute puhul ei sõdurite ei, ma ei teinud vaadata nii väga pilguga, ma ei tea, kui lai, alles siis ma nägin, et hakati hindamas eesti sõdurit, kui venelased sisse tulid. Vaat siis sain aru, et sest hunti, Eesti sõjasõja hakati alles hindama Eestis. Eesti sõjavägi, teil on need ajad hästi meeles? Vot vot siis algaski mul see kõigiga ajajärku ja sõnaga, millel võib-olla oli mul selles kange iseloomust kasu isegi. See oli 40. aastal. Kuiva venelased sees olid, Ždanov siin oli siis oli nii, et väeosa ülemas rahva kokku sinna noh, see oli juba kõrgemalt poolt käsk, käsk. Ja söögisaali kukkumine mehed. Ja ütleb, et vot nüüd vabadus NSVs sõjaväele seda poliitikat teha. Aga nüüdne võime nüüd on lubatud ja, ja nüüd me läheme, Vitingul leiad, on vabatahtlikud, kes soovivad minna, mitte üks mees ei astunud rivi ette. Julgemalt julgemalt, kaks meest lõpuks astusid ette ja siis ütles, et aga nii. Nüüd ma pean määrama, herr, peab minema neid, et ilma ei saa härma vabatahtlike ja ja siis oli, kõik, karjusid teiste selja taha. Ja, ja siis see samas vees kõveratest see Allowitšekkes jutt oligi see, keda mehed ei sallinud, see ja ohvitser. Ja määrati siis 30 või 40 mehel rühma ei mäleta. Läksidki jäiseid veidi küll ja siis, kui tagasi tulid sealt miitingut, kui see sõber ütles, et nii rasket teekonda mulle eluilmas olnud inimesed ei reziimis alguses ei teadnud, need teadsid, et et need on nüüd kaasalööjad kõvasti selle korrale ja ütles, kas hakandast pilluti ja igasugust värki ja, ja karjuti kuradi äraandjad, Sa oled, lähevad äraandjad ja, ja nii-ütelda, et see oli nii raske. Tee tee ääres kõik ääred täis, kõik rahvast sealt pillutatult, igasuguste asjadega nendele ja ta ütles, et selline raske teiega Tseeiidid. Nojaa, aga siis järgmiseks viitinguks oli juba siis osale just seda niisukeiste rahva poolt, siis oli tunda rahvastiku juba kuidagimoodi juba oli hoopis teisi täis teisest haljastatud selle meie sõjaväe vastu. Ja siis läks terve väeosa, muidugi läksime sõtta kesklinnast läbi sinna Rüütli tänavast sinna taha laia tänavale üle silla vabadussilla ja sealt teda. Seal taga oli see tänav Narva mäest üles minna, esindajana säilitada kas või see Puiestee Puiestee Puiestee tänavast ja saatis raekoja tänavale raekoja tänavalt siis koja platsile. Meie noh, niisugune pihkolonn seal, kus me olime tagapool kuskil kas vahest seisma vahelisele vahete väikseks tehtud, sai kogu aeg liikuda, võtame suurema vahe peatavatesse, mu Me kõndide hädas ei ole seismist. Sellega tekkis siis seal enne kivi põlevkivisillamineku, seal tekkis kaunis suur vahe meile umbes 50 meetrit eelmisest khati, seal siis olid, ma ei mäleta, need asutused ja kõik oli väljas. Me saime sinna raekoja platsis oli raekoja platsi täis ja kui me saime Kivisilla peal ja kus siis hakkas hurraa jummal mattama, ei olnud niisugust kuulnud, selle. Pealegi tuli meie sõjavägi kossess ja rahvas ja siis muidugi seal need kõnet ja ja lõpus kõned ära oliteetvat, ütles ta jälle mu kooli Ventel õhtukoolis seal üleval rõdu peal. Mis seal on meil seal raekoja platsis vasakul maja seal nurga peal rõdu, sealt räägiti rääkijat tema seal ja annab sõna ja lõpuks ütleb, et nüüd laulame internatsionaali. No orkester oli seal, venelaste orkester mängis aga keegi laulda muidugi ei oskanud järele ja orkestreerida sait vaevalt vaibuda, kui hakkas õnn pääle ja nisukest üldi tahaks veel kuulda, aegus, see mass momentselt haarati olles seal olnud, nii et, et kui seal üks ütled, vot nii, oli mu vend seltsi haaratud sellest filmist ja see oli võimas. Ja siis ma vaatasin seal üleval seda seda sõna andis ja lepad surnud olles kasu liikuma. Siis oli järgmine mindikus, oligi, rebanetasime vähesa komiteed valitud ja siis saime tähe tänavale, seal oli üks üks ametiühingu mingisugune ja see juba tegutses seal ja seal peeti siis kinni ja seal hakati loosungid andma kätte meile ja ja, ja seisame seal ja ükskord tuleb üks üks tegelane mulle juurde ja küsib, et kas te olete osakomiteest vajavad. Leon, on küll. Kas teil seekord? Jah, no aga eelmine kord on kindlaks tehtud, teie väeosas alustati Timmni, et meiega jäis vitumees käis ülekuulamisel tõesti, meil seal meie väeosa, selle võmmi laulmise peale ei ole meil midagi ette nähtud, et et kui te soovite, siis mina hoiatan Mei ei, ärge seda tehke. Mis ma rääkisin väeosa ülemale, et vot niisugune asi siin oli. Hoia, ütelge meestele, et ärge keegi kuigi laudak, kõigi laulab kuskil kaasavalda ka ei maksa. Sest saime siis sinna platsile jälle nases oli jälle. Ja kui me jõudsime sinna ja siis siis siis läks ilma lülita see see miiting läksi silma, mitte läbi, kes tee juures maad kuulamas, käisime, küsimusi esitamas. No see oli üks näiteks Veepov või kommunist, neid eestlasi materjaliga ja neid oli seal küll loiumad. Vot, ja siis oligi niisugune asi, et järgmine terasest tuli mul üks suurem töö. Ükskord kutsub Paddar ülem, saadab sõna õppuse, juurustad, tulgu tema juure, lähen sinna. Ütleme, Värnik, pange hakkama, teil tuleb minna Ahjale, kaitse liuti likvideerima. Ja nüüd minge kohe adjutandi juure toannafel juhtnöörile, adjutandi juur ütleb sedasama. Toitmine koloneli juurkolonnile annab täpselt juhturit. Lähen koloneli juur, kabineti sereid Värnid, teate, mis on teile usaldatud nisugune, tähtis ja raske ülesanne. Et teie lähete Ahjale kaitsele mitu likvideerima manadele auto, sõidate Kuperjanovist, viisad antakse mehetele pääle ja siis lähete sõjaringkonnast Barclay tagada praegusel ringkonna staap kolonel Rasmuse juurde tuua, annab siis volitused ja juhtnöörid veel. Ja ma küsisin, et noh, eks see päris juht siis on. Teie, olete tummaks kurat niisugune ülesanne kaitseliidu malevad likvideerima, sinna saadaks kapten vähemalt pidanud olema kõige vanemseersant korrates oli jube Seer. Seal oli käsk oli, ega seal meil seal sõjamoodus oleb, meile vastu sai hakata, kui käsk anti meile Tõdinglissarti ütelda just nii ja ja, aga siis mina ei saanud tänaseni aru, mis viltu vigur see oli, et et ohvitsere sinna ei saadud. Noja, lähen sinna, võtsime lihtsalt porianamist ja sõitsid sõjaringkonna staapi juure sõira jälle samasuguse jutu vota usaldatud raske ülesanne ja et nüüd sõidad, andis volituse ja, aga katsume kõrvalteid, möödasõitjad, praegu punaarmee üksused, kogu aeg voorivad sisse ja autojuhiga rääkinud, mina ikka mingit kõrvalt ei jätku. Nii et paneme ikka seda räppi maanteed, kogu aeg tuleb Vene vägesid vastu, tuli jalamehi, kõld tuli suurtükkide ja, ja, ja siis tanke ja ana nematasti meist väljameest ei nendest ja läksi vahi alla, mis ma jõudsin Ahjal umbes lõuna paiku. Ja järgmisel päeval pool 12 ma pidin ette kandma Asmuseletum likvideeritud, lähen sinna, muidugi kaitseliidu liit oli seal kõik küll autada hobustega relvi ja laskemoona, toomas seal suur magasiait, endine rahva ja mis ta seal soli tont minu käsutuses. Sest need olid suurtükid ka. Ja sellepärast suurtükiväelane pidi olema. Noh, aga mis seal vastu võtma relvadega seal midagi ja ma isiklikult pidin kirjutama kõik need saad leed, nendel olid need blanketid juba saatelehed olemas ja ma isiklikult pidi kontrollima need relvanumbri järele, pidin kõik kirja panema. Jah, ja no relvadega seal midagi selleks kõik. Aga laskemoon, mis oli kastides, noh, 300 padrunit sees oli teatud kastid, need olid lihtsalt loed, kassid tere teada paati, padrunid on adru lahti, padrunid. Ja neid ei olnud, mina ei tea, kui palju neid võis olla tuhandeid, oi, mis tuhase miljonid sõnad, et ega ta seal midagi seal ja hakkab. Ma ütleme, mis me nendega. Käidi lugevakas, loeme kaks päeva, kurat, kes loeb need ära. Ja, ja ma ütlen, mina lähen helistada Asmusele, et mis Askus ütleb, et mina ei oska sellega midagi peale hakata. Helistan Asmosele sinna, Tartu, see ütleb, et tehke, mis te tahate, mina ei osale mingi nõu anda. Aga kell pool 12 kandke mulle ette, see oli midagi, ma mäletan nii õhtu hilja või öösel kunagi, nii et tema ütles, et tema on kogu aeg seal telefoni juures. Tehke, mis te tahate aegagi kell pool 12 katkemale etel. Ütlesin meestele, nüüd ei aita muud midagi, et ühte kasti sisse ära, kui palju läheb, hakkame mõõtma nagu kartulid ja ja niiviisi. Ja nii sai tehtud ja lõpuks sain siis varemgi valmis, kui pool 12 päeval. Ja siis läksid, kandsin Eteet kaitseliit likvideeritud ja seal oli siis ja toodi erarelvad ka, toodi sinna veel. Kaitseliitlased protesteerisid kõvasti, aga nende ülejäänud suured ülemused kaasas, üks ütles, et nendele, ah, mis te vaidlete, et meil ei ole siin midagi kaasa rääkida, eks kogu see toomine oli vastu tahtmist. Jah, jah, õigel ajal on see midagi kõrvale ka, läks. Jah ja seda ma imestan ise praegu, et mul on nii palju julgust jätma, kurat. Ja kui see välja tulnud ja seal oli nendele staabihoone jää võisti, elas ka seal ükse ülemusi ja ükskord kutsuvat minu. Kuulge, tulge sinna, et meil õhtu seal sööme õhtust ja noh, ma läksin ka ja, ja, ja siis ütlebki, et lõpsistleb, et kuidas on need, kes ei saaks üks kast padruneid. Ja sokutasin ja mina ei mäleta, kui ta Moody Maniivi äraselt, eks massaa, nii et need mehed pidid, nägime, sõduritki, seal vallus olid ja et mul pärast mõtlesin hiljem, et kurat hulleri, et et seoses makstud minu kui väljastpoolt minu päevasele. Jah, sokutasin ära ühe kasti. Nojah, ja siis, siis seal see kaks nädalat kestis, mul see valve seal ja, ja siis kahe nädala pärast siis tuli kapten, vot see tuli siis hakkas ära pidama, ümberpöördult oli siis jah ja siis manniga seal lõpp, päraviidi veeti autoga ja suurtükid muidugi tulid, pakendid viisid suurtükid ära. Säält ja suurtükid ka neil olemas ja suurte laskemoonaprotsess oli ju varruka sees vene vägi, Vene väed. Ja, ja seal sisse minnes parginurga all, rääkis üks viis, kuus ohvitsere oli, noh, teestit neli, viis meetrit kõrval. Kui ma läksin, mul portfell käes. Siukses anti Smirnov mulla käedki, kõrvaaria, maga võtsid vastasesse ja. Ja mis siis oli väeosaga teised väeosad, kõik aeti minema, oli kaks tundi aega antud, lahkuda kasarmutest ja mine, kui sa tahad, aga meie koloneli oli nii kange mees seest lähe välja ja venelased olid seal pargi all, pargialune oli, oli täis neid tanke ja ja siis oli niisugune nali olnud, et tulnud nõudma siis selle vajasene käest ja et, et mehed ei tule välja kasarmust. Miks, no miks nad ei tule, need ei tule. Minge Tiia isi, vaadake, ajarelvad ka, on muidugi relvad on? Ei, ma ei lähe, ei lähe küll ei näe. Aga lepime kokku, et andke osa kasarmud nendele sest lepiti kokku, anti üks tiib ja nii elasime seal siis nii kava kui sügiseni. Nii kaua, kui hakati punaarmeed tegema, seal sai, siis näe, nagu nalja võis nad seal tegid seal jumal. Õhtul oli alatine kinosel, metsa all pandi üles puurväelasi lina ja näidati genoja, kutsuti ikka meie mehi, tulge kah vaatama. Läks meil poisid läksid ka. Poisid tahavad juttu ajada venelastega, seal on ju väga palju mehi, kes oskasid vene keelt. Sõdurid ei julge, venelased ei julge rääkida. Lõpuks üks küsisest akustilised soldatid on mis soldatid. Ohvitserid kõik noh, meilegi postide riietus seljas ja tead, et sõdurid ei olegi või? Me oleme käik sõdurit, lase slaidi jutuks, lahti, saavad nihukest tsirkust tehti noh ja ühesõnaga olime seal, elasime kuni siis septembrikuuni sviidi Petseris. Ja siis meie väeosast moodustati siis 625 suurtükiväepolk. Nii et sellega lõppes siis eesti armee ära. Mis siis edasi sai, meelesime Pankjavitseja, Laura 40. Läksime laure, sport, Klauraja, meie, meie, see update, mitte update, see punakseks üksusena vene nime järgi tema. Näe, kurat, patareile. Division, tee. Pankjevitsa ja seal olime siis algul mõne nädala pärast tulid venelased juba ohvitseride politrukid ja, ja vot siis hakkasin alles, nägime seda. Seda. Ja siis vot seal hakkaski just mul tunda. Looma siis hakati teist puna armeenlasi tegema, nojah seal tuli siis see, eks, vanemleitnant Juudki, rahvuselt tuba oli siis divisjoni ülem, oli meile üks Eesti kapten. Ja too tuli siis abiks. Ja siis tuli politruk jahti ivisjoni politruk patarei politrukid ja ka divisjoni ülem jäi haigeks. Kapteni Olvitali eestiaegne ohvitser, too jäi haigeks, haiglasse juut divisjoni ülema automaatselt. Ja vot see kurat hakkas ses eriti mind kiusama. No mina ikka kange iseloom, kui mul õigus mõttega, mina ei taha järele anda. Ja, ja ütles siis ükskord mullastaabiülem. Et Värnik, et teil läheb kehvasti, miks aimu vitsa ei salli teid? Vaatled, tehku mis tahab mulle see väga külmalt, võtsin seda asja ja hakkas nöökima Karivaimia. Ja nühkisin isegi nii kaua õnneks, et nii et sügisel läksime märtsikuus juba tulime tagasi Tartu. Ja meil oli kõigil oli topeltsuurtükid kõigi patareidel polk läks rännakul, aga iga patarei jättis Hei suurt tükki maha. Jah, ja need peeti kõik meie kaudu meile sinna banke, vitsa, Vidantsi edasi Petseri jaama. Nii käis see asi ja ma ei mäleta, mitukümmend neid suurtnudki, seal tulid ja, ja meie omad ka kaheksa suurt tükki seal. Andke vitsa, Division pidises eželoniga minema ja ära viima. Ratis ešeloni ülem oli üks eestiaegne, kõrgema sõjakooli lõpetanud vanemleitnant. Aga tee peal ratsasõit sõitis ühest teisest hobud, muide, dub leidjale põlve pihta. Ja seal põlv haiged Osailse vagunist väljagi retseeri jalas ja kes juhib plaadi või seal, panime kõik vail täis suurt teket. Algul hakkas juhtile juhtiva Aimovitšina always ja vaatavad, teised ei oska midagi seal või kaks kaptenit olid leitnanti, oli seal mitu tükki eseme juhte tegema, vaata, sina lähed seda tegema, sina lähed seda nihe, aga mitte täitsa omapead. Nagu vanasti Eesti ajalgi, meil oli, see asi, käis, Eesti ajal, oli, noh ikkagi ohvitserid, andsid ikka käsu, aga noh, seal oli rohkem, teadsite valluvitsiatiivsemis tehas oligi vaja käskida novot ja hakkas siis ise juhtima, seal esialgu hakkab kõigepealt kasti pealelaadimine. Mall on palju, kaste oli ja lollakas ja, ja tegijasse asjast midagi välja, teised mehed vaatavad kõigepealt meie seal selja taga, vaata. Lõpus sai aru, ise ka. Selles asjas ei tule midagi välja. Keeras ringi, vaatas meie selja, ta. Lõbus, näitab mulle Värnik, Ronkuvadite, mõtlesid, kas see nüüd viimest põntsu tahetakse anda, et tekkisid nüüd, tahab vaadata, üldse välja tuleb, aga see oli minu leivanumber. Kogu aeg oli laagri, seda teibi, köit ja, aga suur ešeloni oli nii et kaks vedurit oli ees ja, ja ja siis, ja kõik komandörid on teie käsutuses, ütleb emas võtake, ei muid kui ühe leitnandi oma patarei teentandi, madiculed, sina mine hakka neid kasti peale laduma, et ma võtan ise hobused. Kõigepealt on tarvis hobused ega seal tulib silda muidu üles viia. Ja, ja mina võtan ise hobused plaadi peale ja siis läheb, nendega oli kõige rohkem tegu ja, ja meie saab vabaks hobuste juurest. Et hobused ja ma tõin sinna pilk, läks mul ruttasy hobuste peale. Juhtandi ajaga mulle ma ei mäleta ja eks ole väga, kuigi pike seal on, ma ei mäleta, mitu tundi aega andis, oli kolm või neli tundi. Mis suur Esselonide otseselt ei ole ju mingisugune jaja hobused peale ja mina lähen ise suurte Kelaadi suurte, kel laadimine oli, nii et igast patarei jaoks oli üks vappu. Ja kui sa valesti panitses ei mahtunud ära nii suurt tükki ja nii suurte täielik ja jah, ja, ja aga nii, et see seal täpselt sa pidid panevad ja ja mina siis ise võtsin suurt lenn pääle nuia ja pärast, sest noh, nii kaua, sest need puudu krõbinat, no need olid lihtsad asjad, mis seal oli seal back kastid ja vankrite mudeleid ka platvormi peale ja ja juut, kogu aeg mul selja taga. Kosmedi mõõtsin alguses talle muuseas seda, et, et vahelesegamist ei ole mulle, kui me tegema hakkame ja siis kuulen, ütleb sellele poli trükijaid, pärnik, sho rukoodid, kui kõik oli muidugi pääl ja valmis, siis kontrollisin muidugi ära peaasjalikult suurtükid, et need oleks olnud kinnitatud. Nivete klotsidega peab ju rattad, kõik oleme kinni naelutatud veerema, sõidu hakkab veerema ja kontrollisin eželoni läbi kõik ja ja siis kandsin ette, et ešelon, sõidukorras, mahlad, jäts. Jäi ülegi veel. Ja siis olime tehtud meeste silmis. Tehtud mees patarei üle läks puhkusele. Mul leitnandid, patarei varlik määratakse pataljonile asetäitjaks ja nooremleitnant ja, ja siis, kui valime laagris enne sõda. Seal patareiülemana renteeriti. Leitnant Kivirand viidi ära, noh, nagu õliseva laagrisse arreteerimine siis. Patarei ülem ära, oot, käskkiri, kohe Värnik materjali asetäitjaks määratud. Kurat, mul on nii piinlik. Läheme sööme sööklasse vanad kaptenid, Paddar ülem, et need tulevad õnne soovima. Mulla. Kõhe tunne, et. Nädal aega pärast eesti ohvitseride vangistamist oli sõda käes siis aeti kokku ja see teatas ses komissar, et vot Saksamaa, need kallaletungid meile ja ja siis ähvardused meie ütles, õieti ka ikka võidame, meie võitsid midagi teha ja. Kas meestel metsamineku mõtteid sel ajal oli või ei olnud? Meil ikka läks osa metsaga aga vähe ega paljuvas lähe metsa. Aga ET annakutega Tartust hakkasime välja, sest me tuli siis, kui sõda juba alganud toodi Tartu Tartu hallases vormi, eriti siis formeeriti ümber ja ja siis muidugi mind Paddar ülemaks määratavaid ülendust ei olnud, sesmann intentides Patarei ohvitseriks panti vanemleitnant kaevanduspatarei ülemaks. Ja siis tartus formeeriti ja mina selle meie patarei ja oligi, tulid noored hobusat ja Mehme, aitame sassi, aimanud, ajastada tädavast, näe üldse. Nii, et et Tartus oli midagi nädala, et võib-olla ei olnud. Aga selle aja jooksul ma aeva kodu minna rohkem kui enne väljasõitu selle. Eelmisel õhtul kella kolm ajal öösel läksin, sain veel kodus käia ja niisugune tamp oli pääl ja siiski adjutant pani karjumas, et Värniks olla mõned asjad, ma ei mäleta, mis need ajada. Mõõdid põrgu, mina tahan kodus ära käia enne sõda hätta minekut ja siis see oli 28. juunil see mul täpselt meeles. Läksime välja rännakul Räpina maanteed mööda siis Venemaa poole üle Eesti piiri, jah, ja see oli tõesti huvitav. Irboska juures läksime üle piiri. Seal nagu teise maailma Läksin. Huvitajad piiri lähedal oli Joe, eks. Eks küla. Ja siis, kui teda külla läksime, siis külatänav oli nagu mingi savikast Belgiasse Divit ujuma, selle rännakuga oli sõitjad, osa oli ju neid venelaisi, uusi meil oma mees, ole nii palju Tartus juba välja läksime. Koli kaheksa hobust kadunud ja tee peal vähemalt. Kui rohkem siis üks kaks hobust läks iga päev kaduma. Nautige võitjad olid ja, ja siis lõpus oli nii, et ühelgi suurtükiülemal ei olnud hobust, kõik oli jalamehed ja siis isegi luurajad, kes olid nende käest, võtsin hobuse, panin rakendisse ja suurtiga, ülemad olid kõik vene seersandilt Holm, varem seersanti, üks seersant ja, ja kuti, kui peatus oli kuskil, ega meil midagi koguse toitu kuskilt ei saa ju midagi, kõik tuliselt vis kuskil välja või heinamaa sööta. Ja räägin ära shourdi ülematel, et vaadake, mehed hobuseid lahti, keegi ei lase, et pangu oma köis külge hobusõjaköis jala, kuigi omal, et hobused ära kaotada ei tohi. Midagi. Hakkame liikuma juba tuleb peale, räägi mulle hobune kadunud, jälle kadunud. Ma mõtlesin pata rulliemate Todoni kinga vähedu, vahest sõitis kasvaldikale puhtad, kogu aeg olid ja ja ütlesin tollele kannanite kurat kõrgemale kohta. No ütleme, et ah, mis asja põhjal. Aga temal oli kogu aeg ülemineku plaanid tallel, erariided. Ja tema jahesleid ei käega, kurat kõigele ja ja mina siis oli see loll, kes pidin siis üksipäini siis seal õiendama. Ja, ja venelased olid nisukesed, Need tahtsid point kätte saada, meid suuurt, ülemat, nukupeatus oli ja siis oli ju kõik pikali maas ja magasid. Ja nimetu oldi mul teada ja päris midagi rääkida ja hüüa hüüan. Ta sunnik ei tee väljagi, vaata põõsa all. Pikuga kuulab, ei tee väljagi. Oli nendega häda, emal Eesti karistus ja kaebasid veel siis poliitrukkile, et eestlased ei tee midagi, et meie, venelased, peame kõike tegema kõikjal, ümberpöördult, kõiges ümberpöördult. 900 Saksa lennuk, tuleb luurelennuk madalalt, juut kavandab. Ma ei tea, kas oli esimene, kolmas paremale ja teine ja neljas vasakule hargneda. Seal ta oli niisugune pudru ja kapsad aega ühe suurtükiväe käies, raketimehed kargasid hobuste seljast maha ja jätti Drakendi ja niisugusel hobused lähevad närvi ja, ja rakett teed mööda ilva veel edasi. Suur tükk ja, ja hakkas see juhithakas juukseid. Kakkujad, seisa mulle, see ratsahobune oli väga ratsahobune. Ma kargasin selge ja põrutasin järgi ja, ja siis sõitsin esimese paarina kuus hobust ees esimese paari kõrvale jääga, kargasin talle üle selle sadulas hobuse selga ja kui need esimesed veatega tagumised endast peaks hästi siis lendasime edasi, seal oli mitu positsiooni vahetust. Me olime kogu aeg tankitõrjeks ees ees. Me läksime kogu aeg ikka taandumise ikka teiste nende positsiooni, kus oli tabeleid. Te olite kõige viimane ikka kõige viimane, kes esimesena ei oleks pidanud ja, ja ja ma ei olnud nii kõva kui Tartust välja, sõitsin momenti, kus males saanud pikali olla, olles magada saanud, see oli 28. sõitsime välja ja siis oli juba 10. kuupäev. See on mul meeles. 10. juuli. Niisugust momenti olnud, kus ma alles magada saanud ainult ratsahobuse seljas rännakul sotsess panin patarei poissuunalisi välja, on umbes teatud selle buss oli suuna, suunasin patarei välja ja ja siis oli vaikne ja side oli sees. Telefoni siia telefonist oli ka minu kõrval harilikult Patarei ohvitser Harry, teise suurtüki juures tavaline kohta Eesti ajal oli seal ka. Ja, ja ma ütlen, et ma viskan pikali, et järsku magama jään, kui midagi aja üles. Mul silmad kinniki mineku esimene suurtükihakkab laskma kurja, see kolme tollides kõige hirmsam pauk kõrvadele ja üldse ma küsisin, kes seal laseb, poiss ütleb, et poliidrutleks meistriga õppust tegema, sinna ei ütelnud, et võtet õpime laskma ka noh, jääb või tähendab, et pangad kõige suurem siig. Aga meie numbrites olen nende teine suurtükkidega saand üldse õppustel teha nendele jo sihiku hoopis teistmoodi inglise suurtükid, tal on niisugune haar. Kui sa panid esimese kaare pealt üles, sinna, see oli ainult ma ei tea meie kahe või kolme kilomeeter pääle ja kui sa tahtis kaugemale alla lükata, tuli hakata lugema töise kava pealt. Ma ei teagi veel, seda ei olnud kunagi aega, mis lihtsalt õpetada. Jääs Baied kõige suurem, seega ja virutas oma railikutesse kurivaim. Ja ma läheksin, juur, maeti, mis te teete? Me õpime, ütleb valitud Ants tuli käske, et lõpetada see laskmine telefoni teel. Kutsuge politruk telefoni juurde, ma ei saanud teda kätte, loetlege talle edasi. Et mürsud tabasid oma jalaväe surnuid ja haavatuid ja tead valitud kohe diviisi komissari juure. Vaat siis oli mule hea meel, et tema äkis mind kogu aeg poliidu. Ja siis, kui ma talle siis seda teatasin, vaat kuidas mehel nägu, Tus aisa taevas, kus siis oli uusdivisjoni ülem, meil juba üks teine venelane, juut, vaid juhti räägitavat olevat maha lastud. Et oli paanikatekitaja, räägite, kas ta õige on, seda ma ei tea. Oli see täitsamees siis, ja see siis tegi politruk igavese päev pesu. Aga no ja siis olime seal ja, ja vot siis üteldi üks kord, et et nüüd on veel 20 meie tanki, Liis, seal oli vahepeal org oru kaldal, küla oli jääs üle yhel, väike jõekene kah. Ja üle oli jällegi kõrgem koht seal. Kas eluorgu, et kui nüüd 20 tanki erand olnud, et siis tuleb ainult vastase tank? Vaatame vaatame, hakkasite meie tantsides hirmsalt tulema, küll tulite, üks läks seal uppi seal all, seal uru peal, seal tuli järsku Bei vallalekt järsku alla, sealt tuli orgu, tuli järsku keeratage temas palju otse otse ja mehed tuli seest välja, seda paika selle lati ja ja ja niiviisi lugesime, oligi 20 tankitükk aega. Ja mõtlesin patarei, ülejäänud, noh, nüüd on vaikus vormiva, nad lähevad, paistab ja ja see hakkas siis ka, et vaatame tank, tule madalat nagu meie oma teos, kõrgeta torn. Ja meie saati ütelda midagi juba poliit. Vaatame aga Ott Kont lased, kui varsti oli omal niisuke, tuligi pääl. Üks kord ärkan, olin põrutatud, ärkan ja olen siis surnute pääl sealt ja hakkad vaatama. Berinegaja. Vaata, mul ei ole midagi viga patareile, vaata pat suurt tuge taga ja talli pikali, vaatasin, tulid, jalad tulid kõik talpuru ja ja siis kaevandav kaevandaja. Ja siis oli siis seal kõrval oli siis pesas oli see üks venelane õhutõrje kuulipildujaga. Toll oli alakeha, käidi ära. Artikkel, meil oli suurtükil täitsa puru, meil jah, ja siis mina hakkan vaatama. Mina ei lokkad lugema, kui palju neid surnuid seal oli, kui haige tahes, politruk oli jalga saanud lasta tuua, igatahes oli elutu raibe, mis pani, kui see hakkas päälesi, tubanija aitas vedela ja, ja mina surnuid lugemas haka. Ja siis vaibusid, läksin sinna. Küünikene hoone oli seal taga, siis viskasin sinna pikali, et ootan, mis asjast välja tuleb. Ja siis kuuliga läks põlema. Tuss tuleks põlema see ära jääda, seda seal ka valla. Ja, ja siis. Siis hakkan taga poole astuma. Ja sealt tuleb vastu sakslased ja see minu leitnant meie patarei sakslastega ja toodab Hitler olla ja no siis oli selge pilt, sakslased olid juba selja taga.