Tere päevast, head vikerraadio kuulajad. Järjekordne Vikerkääru saade on alanud ja tänase külalise tutvustuseks on väga hea kasutada ühe meie hiljutise saatekülalise arvamust. Nimelt mõni aeg tagasi oli Valter ja Jaak Ojakääru külaliseks Artur Raidmets. Ja kui tuli juttu ranna bigbändide festivalist ja sellega seoses läks jutt ka ühe mehe peale, kes neid organiseeris, siis Artur Raidmets ütles, et selle mehe ees ma võtan küll mütsi maha ka, et tal on alati niivõrd häid ideid, et see on lihtsalt uskumatu. Ja see mees on nüüd täna meie saatekülaline. Tere tulemast, Aivar Mäealusel oli niivõrd paljutõotavalt, ma olen täiesti lukus. Mina küsiks kohe seda, et noh, meie teed on nagu neid lahku läinud pigmendid ja festivali enam ei ole, sina oled kõrgel postil ja ja nii edasi ja mina mäletan sind sellest bigbändide festivalist, saalid, selles mõttes ebatüüpiline organism, autor, et tavaliselt kõik organisaatorid jooksid ringi, mingisugust paberit, käes ilmus tõsised pliiatsit käes prillid ninal ja sina kogu aeg tegid seda asja kuidagi nagu naeru ja naljaga või mulje. Vähemalt selline mulje, et, et said põdenud kogu nende nende nende operatsiooni ioonide juures, mis tollal tegid, kas neid oli nii kerge teha või või mitte, aga tähendab, et tollal veel nagu kaks organiseeris, viis, oli nõukogulik viis ja oli Lääne-viis, kuidas seda teha? Kui me vaatame läänesaba taolisi festivale, siis töötab kontor kahe kolme inimesega ja peaorganisaator ei jookse paberitega ringi mööda festivali. Ja see on täiesti normaalne nende jaoks kõik ära ja festival on ka noh, pidupäev organisaatorite, nii et sellepärast ma viibisin ka lauas kontserditel. Seda, seal ei ole ju absoluutselt mõtet pumbata ennast tühjaks just konkreetselt selle festivalipäevadel, kus tol ajal kõlas, ma ei tea, 40 tundi järjest super bigbändimuusikat. Need olid tõesti unustamatud, elas, oli oma aja märk, tähendab kui me tänada, kas nüüd jälle otsustatakse siin laua taga, et nüüd me hakkame tegema järgmist aastat, sest ma ütlen kohe, et te olete, siit ei tule midagi välja. See oli oma ajamärkide, sobis täpselt sinna kohta ja me lõpetasime täpselt õigel ajal. Aga nüüd on juhtunud kuidagi sujuvalt niimoodi, et kuigi me plaanisime alustada Aivar Mäega jutu ansamblist vitamiin hüppasime kohe selle bigbändi festivali teemale ja ma mõtlen, et enne kui me nüüd vitamiini juurde läheme, et võib-olla siis ka väike meenutus sellest ranna bigbändifestivalist. Järgmine on Eesti-Vene ühislooming eesti keeles ja vene keeles ta kartoni foks ja ta No see oli muidugi üsna väike meenutus, mina võiksin siin sinuga Aivar Mäe meenutada paar päeva seda festivali, aga nagu jutt oli neile, millest me pidime veel rääkima. No ma arvan, et võib-olla raadiokuulaja tunneb Aivar majalt siiski rohkem kui kunagist ansambli vitamiin solisti. Kuigi silla ansamblisse sa jõudsid ka, vist siis, kui olid päris mitmed tuntud nimed juba. Meil on sealt läbi käinud Joel-ste infelt Anne Veski, Marju Länik. Korruti kuuendivas kobrulehe peal paljundatud analüüse. Tigude saatma ja seljas vihmapiisku jai ja jalaga neid uljalt kaartele lõi. Tuli sundis jala all, nüüd ongi mingit laps talle, et oli jäänud. Haritud. Teadlane. Teenib otra väljagi teha. Liigu edasi ruumes kobrulehed ja kuna kedagi ei tahtnud raha, seal oli juhtsakud täis vaja, seljad ringi käis, kõik muudame järjest odavanale. Laastutuli sugu veel sööda eest kadus kiirelt nagu päev tulen, kuri tundid jala nüüd jända mingid vaata, need olid jäänud. Vitamiin oli üldse vist selline ansambel, kus oli väga palju selliseid tuntud solistide on sealt läbi käinud erinevatel aastatel, minu arust jõudsin sinna 80 nelikogul, täpselt mäletan ja kokku oli siis neli aastat. Kunagi ma tegin ühe intervjuu Peeter Vähiga kes kunagi ansamblis vitamiin mängis ja tema ütles niimoodi, et siis kui Aivar Mäe tuli, et siis kuidagi see vokk duaalne pool sai korda selles mõttes, et ka noh, nii-öelda ülejäänud kombel pandi laulma või Aivar Mäe parimat Sis laule. Ma tegevustele ikkagi viie professionaalse muusikuga ja mis seal salata, ma olin ise koorijuht ja õppinud koorijuht. Ja eks ma püüdsin oma andeid ka kuidagi siis vitamiinis laiali paigutada. Ja kasutada neid, nii et milline see tolleaegne koosseis oli, täpselt, ma ei tea, kas sa mäletad nõrk luht vähimetsale metsa Martkis, ma isegi ei tea, mis ta praegu teeb. Ja, ja, ja Andres Oja siis trumm. Aga sinu tausta mäletan viimasest muusikalehest, seal ilmusid need meelemeenutused ja puhusid klarnetit seal ka muusikakeskkoolis, tähendab, ega klarnetisaks vanad tülid ja nii et ma olen ise ka Pärnu bigbändis mänginud, nii et. Ja siis meie kolleegid ju Bigbändi muusika selles mõttes ei olnud mulle võõras, akustasin festivali tegelema, koor tuli, koor tuli, ma laulsin Kaljuste kammerkooris kaks vist muusikakeskkooli ajal, nii et seal ta mõtlesin, et tegelikult ei mõelnud midagi siis mitte midagi, ma ei tea, kust see tuli, nii et ma lihtsalt olin seal ja siis ma millegipärast otsustasin, et tol hetkel oli Moskvast oli paar päris tugevat karantiinist teel siia. Ja siis ma mõtlesin, et ah, hakka nendega konkureerima, kõvad poisid jalutavad 20 tundi päevas. Perseus ei tulnudki tegelikult kõvastungi, 100 protsenti muusikakeskkooli lõpetanuid on roheline tee muusikaakadeemiasse konservatooriumisse, tolle. Tol ajal oli suur pikk suvi ja kui tahta nendele eksamitele minna uuesti harjutama, hakata pill kätte ja ja läks kori õhtul. Muidugi üks asi, mida pillimehed on alati noh, nagu kuidagi nagu viltu vaadanud ja kadestanud, et, et meie peame nii ropult kaua õppima ja teine tuleb, teeb kohe suukese lahti ja laulab nii noh, näiteks nendes kellel ilus hääl on ja kellel noh, issand on andnud kõik hingamise ja, ja kuidagi nagu kõik on paigas. Tegelikult ta ikkagi nii ei ole, tähendab, pillimees mängib siis ka kui nina natukene Tatinal. Aga laulja ilma äratad ja mitte midagi, nii et pillimees mängib ka vahest miinus viiest kraadist ka, kui vaja. Nii et anatoomiliselt seisukohast on ikkagi laulja raskem olla kui pillimees. Jah, Tiit Kuusik ütles kunagi niimoodi, et inimene ise on instrument ja nii et see on tegelikult see ei ole päris õige ja päris nii ka ei ole, et see on, jah, see on laulupeo kooride puhul täiesti, et et sa teed noka lahti ja laulad oma laulupeo laulud ära, lähed koju tagasi seal midagi muud, see ei ole ka see tase, millest me praegu räägime. Ma olen juba saate algusest peale vaadanud, et täna õnnestub kuidagi alati üle libiseda sellest vitamiini Me oleme juba üritanud vitamiinist rääkida, esimene kord libistasime sujuvalt ja teinekord koorimuusikateemadele. Aga võib-olla nüüd kuuleksime ikkagi ühe ühe pala ka siis ansamblilt vitamiin ja siis vaatame, kas meil libisime veel sujuvalt sellele kuulsale Arsise kellade ansamblile. Aga see vitamiini pala, mida me praegu kuulame, kannab pealkirja marakratt. Tald tedre nähes. Võilillest teha. Peab. Emmega taake. Kas linn peaks? Turri. Hammaste. Märk on visketaimi. Vesilombis vedas. Lausa tule. Sõjalaev saab paar aastat on muutunud muuda. Kui vitamiinist rääkides Mart oli tegelikult mitte mina ei olnud vaid Mart eelkõige oli see mees, kes tõi sihukese vinge tuule sinna vitamiini paljud head head asjad, head palad, mida ma teinud, must lagi on meie toal ja marakratt ja nii edasi. See oli täiesti ebavitamiinlik, nii et selge see, et see aeg ei olnud vitamiini jaoks hittide aeg. Tiigri kutsusid ja midagi taolist ei olnud. Lood olid nagu rohkem läbikomponeeritud ja aeg oli ka raske, vist, tundub nii või Venemaa rõhumine oli eesti artistidele niivõrd raske, igastahes kõik teosed on siuksed. Kurb päev ja must lagi on meie toal ja nii edasi, nii mustades järeldasime tänasest otsima, eks ju midagi lõbusat kuidagi ei leia. No see marakratt oli siiski lõbus, aga samas muidugi keerulisem kui selline tavahitt. Selles mõttes, et kas või näiteks puhkpillide koorus sealjuures, mis näiteks kas või ansamblite oleks võinud anud, Fayer tuletab meelde. Ega see ei ole ju tegelikult see, mis siin meil läbi lööb, et meil ikka lööb nagu tiigrikutsu rohkem. No ja aga ega need kavad olid suhteliselt erinevad ka tolle aja bändid ja vitamiin, kaasa arvatud keskeltläbi 360 kontserti aastas Venemaal pluss Eesti lisaks. Nii et üle 400 kontserti aastas, see oli normaalne tegevus. No vaata, nüüd sa ütlesid, et praegu on hea, et konkurentsi ei ole, aga tollal oli nähtavasti ka Eesti bändidel oli kõva konkurents seal Venemaal, sest kes seal siis kõik sõitsid. Aga Venemaal on nii suur, et seal konkurentsi tekitada. Tähendab, kui ma võtan lahti kaardil tavalise vene kaardi, kus on, ma ei tea, oblaste mingi asi peal siis tõesti ühtegi kaardilehekülg ei ole, kus ma ei ole käinud. Aga seal kaardi peal on veel umbes 800 punkti, kus oleks võimalik ja nii, et noh tegelikult lõpus ikka väga arvamuse kellelegagi, kui juhtusid, et seal üldse mõni eesti bänd käinud, sest Venemaa on ikka nii suur, et seda kirjeldada, see on ju oli kõigile teada, et tegelikult Eesti kontserdi ja eesti professionaalset muusikat ju pidas üleval tegelikult levimuusika 10 või 12 bändi, palju seal neid oli, see oli raha, mis tegelikult Venemaalt sisse voolastele mändida. Volkonski kirjutas hiljuti alles nüüd möödunud nädalal vist et Ultima Thule teenis ju rammi palga välja. Ei vaheta. Täiesti õige. Nii et töötades nüüd Eesti kontserdis, ma tean, millised olid dotatsioonid siis rubla ajal ja millised on praegu krooni ja need, need on ikka väga suured vahet ja seal on ikka tohutud rahad, mis ka tollal sisse tulid. See oli ka kulud selles mõttes, kui palju osteti tollel aparatuur sisse ja tõesti viimase peal aparatuuri. Nii et noh, see oli, see oli Eesti levimuusika arenguks ikka tegelikult väga hea. Praegu ütleme kuidagi läbi. Aga nüüd järgmine pala ansamblilt vitamiin see kannab pealkirja ma olen mees, kas see on mingi selline mokša mehe väljendus või? No kindlasti selle autobiograafiline väidab ole mees. Ja on juba ammu tuvastatud ja mul on passis vastavasisuline kirjutis ka sees, aga aga lugu iseenesest hea ja tolle aja kohta, mis oli 80, midagi on ka 86 86 ja kuulata tali testi erandlik helikeel tolle aja kohta, nii et sellepärast see lugu nagu sai valitud tekst ja tekst on Hardi Volmeriga. See oli veidi niukene uurilik lugu, nagu isegi lõpupoole kaldus sinna, mis oli väga moes praegu. See oli 11 aastat tagasi ja ajalugu teeb oma kääre, Te olite oma ajast ees. Ja muide, kui nüüd enne seda lugu sai räägitud just nende, siis Venemaal käimistest praegu minu teada vist Anne Veski minus veel, kes, kes seal käib ja läbi lööb muide väga edukalt, nagu ma olen kuulnud. Kuidas nüüd siis see asi on, tähendab läände me ei ole veel nagu jõudnud vähemalt oma rokkmuusikaga, mitte, aga selle vene turu põlgasime ära või põlgasid nemad meid või. Aga kui Eesti kontserdipäevik ju peaks neid asju ka natuke teadma ja Eesti Kontsert nagu levi pooled enam ei tegele, aga ma ütlen, et kõigi kõik paneb paika, aeg ikkagi, tähendab, tegelikult oli aeg otsas juba, see oli tunda juba mitte 89 90 88 89 90, need olid need kolm aastat, mis olid tegelikult virelemise aastad. Oli näha, et turg on lõppenud, sest Vene bändid läksid mööda oma valgusega nagu pugesid in hinge, nad tegid sedasama rockabilly juba sihukest korralikku rock n rolli. Ilmus juba olge inglisekeelne, normaalne hääldus ja nii edasi, nii edasi, nii et jaa, venelast juba vaatasite. Meil on lääne kui need on kadunud ja, ja meil on endal rokkareid olemas. Mul ei tule meelde, kes siin olid, tegid siukest ehedat rock n rolli päris ja tõesti töötab taset. Aga mida sa praegu üldse eesti rokkbändidel soovitaksid, kuidas läbi lüüa, kõige paremini? Minu soovitused on, mina olen muld täiesti rokirokkari jaoks, nii et selles mõttes ma ma ei saa, et kindlasti Valter jälgib hulga hulga tugevamalt seda Eesti levimuusikakäiku. Ei, absoluutselt, ei, väga-väga vähe ühelgi. No mina ei tea neid nimesid kõiki, nende vahelduvalt suhteliselt kiiresti, aga ei tea täpselt ka, kes on Eesti bänd ja kes on välisbändinimed, on seal oligi, vot seal ma olen ise ka vahel. On häid, häid asju ja on ikka täiesti noh, selles mõttes masinaga ära tehtud lugusid ise ei pea praktilist midagi oskama, muusikast mitte midagi, teame laulvaid ja laulma ei pea oskama, nii et noh, selles mõttes on ääretult lihtne musa teha ja noh, kuulajaid on. Kuulajaid on nii, et seitset vaprat vaatad vahel sellised vot see on hea, nii et seda ma vaatan sealt näänetest seda vanaprouat, vaatasin, neid mõtlesin, ja mis siin ma ikkagi aru ei saanud. Kuulsin mingit kasseti, läbimüügitabelite midagi ja seal oli absoluutselt eestlase maitse kohe täpselt paigas, see oli see, kes need tüdrukud on, mängivad, teevad laadavärki? Ei, see on seal väga taga, ei, ei. Seelikukütiseelikuküti, kõige vanem läbimüük see nüüd suveniiri asemel, eks ju. Ja see on see maitse ühelt ühest küljest ja teine pool on nüüd sellest pool, eks ju, see on see soomlaste bändi mida siis nüüd selle maitsega. Me oleme uurinud, kas me jääme nii, et normaalne, normaalne mets. Aga kommenteerinud veidi ka seda järgmist ansambli vitamiin pala, mida me kohe kuuleme. No me teame, et augu on tänaseks ansamblis karavan. Õigemini ta on ju asutajaliige eluaeg seal olnud muidugi kui vana kala, 10 10. juubel neil oli just headest, jaa. Jaa, samal ajal. Mida tahaks, et Agu oli vist see mees, kes tegelikult mind nagu ikkagi suunas muusikale eelkõige ja, ja ka Tallinnasse. Tema oli üks ideeandjatest, kes ütles, et peaks minema muusikakeskkooli ja nii edasi edasi. Siit see asi hargnes. Ja kontsiaal sai kahekesi salvestatud küllalt palju muusikat. Just mitmehäälset muusikat ja tol ajal oli. Ta oli iidoliks Fredi, Mercury. Agu Tammeoru puhul on seda Mul ongi sul praegu Aivar Mäe üks küsimus, kui sa tegeled natuke selle muusika mitte natuke, vaid väga palju ka selle muusika majandusliku poolega. Ja mind vaevab alati see mõte, et oletame, et trükitakse ajalehti, iga päev tulevad uued lehed. Ja mis järgmine päev juba on seal ma kultuur, see pressitakse ringi ja läheb uuesti käiku ja aga plaate tuleb ju praegu nii kohutavalt palju välja ja me võime rahulikult rääkida ka makulatuurist, tähendab, osa on, mida müüakse, aga osa, mida tehakse, ei hakatagi kunagi, mis nendega tehakse või kes need kahjud kannab või praegu, kus tegelikult päris hea lahendus, nii nagu nooditööstuses ja noodikirjastuses on nüüd see variant, et noortel võimalik tellida. Kataloogides on olemas siis teosed ja sa oled laenutad. Ei ole mõtet trükkida suurtes kogustes mingit teost, mida kantakse võib-olla 100 aasta jooksul ette kaks korda aga tan saadaval omamoodi on need ju plaaditööstuses, näiteks Eestis on see eriti oluline, kus turg on ikkagi suhteliselt väike, just CD turg on CD-ROM, tähendab seda, et ka kultuurkapital, kus liige ma olen, propageerime seda väga palju, just sellised kadunud ooperihääled, kaljukarask ja nii edasi, nii edasi. Et las ta välja väikses mahus plaate eelkõige arhiivilise iseloomuga, see tähendab seda, et välja lastakse mitte 300 või 500, mis on miinimum vaid välja lastakse 30 plaat. Ja nüüd lähevad siis raamatukogudesse, aga mitte mingit müüki ei ole vaja neid aga lihtsalt tellida saab alati tellidega müügiks. Selleks on olemas elektronposti ja nii edasi. See on nüüd lahendus, et mitte toota makulatuuri eriti just sellistes väikestes maades, kes ei suuda nagu maailmaturul konkureerida oma plaaditööstus. Eesti tööstus on selles mõttes väga just muusika plaaditööstusväravale järel, sest forte forte, sest ma ei ole nüüd tükk aega kuulnud, ma ei tea, kas ta ikka tegutseb veel või ei tegutse enam. Ja rohkem praegu kõrvale ei ole asunud. Nii et just süvamuusika poole pealt on plaaditurg väga nigel. Millal siis ikka ansamblilt vitamiin üks CD-plaat vaata ilmub, see tuleb teda maikuu sees juba minu vitaminekus, mina olen vitamis. Nagu ma ütlesin, ei olnud, hittide aeg oli hoopis teine aeg. Aga sinna tuleb peale põhiliselt ikkagi hittide paraad, vaat alates siis veskist elanikust ja Mait Maltis, sest, ja mida iganes. Ja suvel toimub turnee. Ma ise olen väga õhinal, mina pean laulma vist Maltise lugusid ja iseenda asju ka, sest paljusid neid lugusid, mis meile salves on kontserdile ei ole võimelised esitama. Esiteks prooviaja puudumise tõttu, jalanõud on Kanadas ja nii edasi, nii edasi. Aga mul on siin mõned Maltis, Laadoga laupäeva ja selles mõttes ma olen väga huvitatud nii et 12 kontserditurnee mööda Eestit. Nii et viis paksu meest lava peal paksem. Ega te ometi kolme paritoniga kokku ei põrka? Kuulsin, et sel suvel kolm baritoni plaane, sest ma ei tea midagi, sa ei tea. Ma lugesin just hiljuti kuskilt kõmulehest, et orumets ja, ja Tarmo Pihlap pilvist midagi kripeldama nagu eelmised suved. Vello Orumets ja siis Mati Nuude võeti kampa ja, ja siis kolmekesi on nagu kolm baritoni, nii et sa pead nendest kuidagi sujuvalt mööda ujuma seal. Kontserdilavadel. Meie eesmärk ei ole teatavasti kõik inimesed töötavad on erialadel, nii et meie jaoks on see niisugune väike väike lõõgastus, nii et meil ei ole elu ja surma küsimus. Tulles tagasi selle vitamiini seedeplaadi juurde, kas seal on juhuslikult ka selline pala nagu must lagi on meie toal? Mart Metsala lugu Juhan Liivi tekstile ei ole eriti nagu ma olen sellel koosolekul ja ma kuulasin kõik ära. Aga ma kõigepealt ma arvan, et see lugu on peal. See lugu on suhteliselt hästi idee poolest väga hästi välja mõeldud. Ja hea video tehti sellele tole kohta ääretult kallisid ja mäletan teine pool aastat seda, et seda kinni maksta. Tolle aja kohta oli see ääretult hea video, Ta isegi võitis vist aasta videopreemia, tol ajal nagu mäletan, vaadates seda fonoteegi linti, ma märkan, et siia alla punastada tähtedega kirjutatud erisaateks ja veel joon alla tõmmatud aastast 86 on jällegi see salvestus pärit. Huvitav, mis siin võis olla nüüd midagi sellist, et ta ainult erisaateks? Ma ei tea. Ma arvan, et paljud kuulajad teavad seda luuletust, must lagi on meie toal. Nii et see luule sobib absoluutselt igasse ajajärku, ükskõik kuhu me paneme, kas me paneme sajandis algusesse enne esimest maailmasõda või me paneme teise maailmasõja päevil selle luuletuse siis kui ta kirjutas võime, paneme ta praegu tänapäeva, ta sobib igale poole ääretult ajakohane. Ja me võime alati kokku leppida, et see tänane Vikerkääru saade on just nimelt see erisaade. Seda lugu kuulates kõlas siin ümber laua mitmeid kommentaare. Valter Ojakäär ütles, et see ei olnudki nii väga vitamiinlik lugu. Aga Aivar ütles siin vahepeal ka paar sõna selle kohta, et vahepeal oli kuulda ühte väga kõrget häält. Ja see ei olnud vist üldse ansambli vitamiin liige, kes seal laulis. Ja see oli, see oli meie niisugune auliige, kelle me võtsime kogemata linna, oli laua peal tegemistele Moskva suure teatri soplaniga. Näiteks Natalja Petrovna, ma isegi menetleda nime. Ta oli meie ansambli liige kaks minutit täpselt. Võib-olla. On tema osa, nii et algul pidi seda laulma Peeter Vähi, aga tal oli tol hetkel vist hääl ära või midagi taolist, nii et me pidime soprani võtma siin. Kas see minu arust ma ei mäleta, et ma nii tähelepanelikult oleks seda kuulanud, minu arust. See on ikka üle üle aastate hitt, niuke niuke. Väga kihvt lugu. Tõnelu. Moskva teatrisopran küsis raha ka või tegi seda niisama, ma tegin talle kohvi välja ja kohvi maksis, ma ei mäleta palju tol ajal, aga jah, odavam ikka kui praegu. Kõlab vist jah. Viimaseks looks, mida me täna kuulame, mitte päris viimaseks, aga viimaseks, mida me kuuleme ansamblilt, vitamiin, valisin ma välja sellise pala, mille pealkiri on lõppjaam. Ja selle autor on Tim Hauser. Eestikeelset teksti on kirjutanud Heldur Karmo. Tim Hauser on teadupärast ju mees ansamblist Manhattan Transfer. Ja, ja ma kujutan ette, et kui Aivar Mäe sinu üks iidoleid on Fredi Mercury, siis sina kui koorilaulja kindlasti oled lugu pidanud ka sellisest ansamblist nagu Manhattan Transfer. Mulle jättis unustamatu mulje. See oli kuskil kaheksanda aastate algul Soome televisioon kandisele trantsleri proovi kahe pooletunnist proovi-proovitsüklit. Kuidas proov peale hakkas, kuidas soendati ennast üles vedelitega 120 kaheksandik ess ja nii edasi. Et see oli vapustav elamus. Vot sellest hetkest ma jäädvustasin endale Manhattan Transfer ja minu teada nad tulevad siia nüüd augustis oli kuulda, et pidid Tartusse doktor olevale. Ja mullu suvel olid nad pori jazzifestivalil, kus mul õnnestus neid näha ja ka nendega juttu ajada. Ja tegu on ka daamidega koos pilti teha minu arhia. Ja seda ka tähendab, nad ei põe absoluutselt mingit staari staarihaigust. Ma nüüd ei tea, kas see on seesama koos siis ikka tähendab minu arvates üks liige neil vahetus kuskil, sest me 10.-te lõpul, aga, aga kuskil viimased 10 aastat on küll ikka täpselt sama koosseis olnud ja siia vahele jälle üks meenutus aastast 1986 seesama lugu, millest juba ennem juttu oli. Lõppjaam ja ansambel vitamiin. Vitamiin vitamiiniks, aga praegu on sul üks ansambel nimega Arsis, kes mängib kellasid. Mis põhimõttel te mängite, ma olen vaadanud, et nad seisavad seal reas ja võtavad neid kellasid ja kõlistavad. No tegelikult on, Arsis on kuur ja kuri, seisab veel kellade ansambel, needsamad mängijad. No põhimõte on suhteliselt keeruline, seda seletaks väga raske seletada, et kuidas, kuidas nad viiulimäng väljas on, sama aja küsimus. Vaata, mul on. Kas sa omal ajal muusikaajaloos õppisid veni, sarvede ansamblit, kus oli hiiglakari pärisorjasid, igalühel oli sarv, mis andis ainult ühte ainukest häält ja ja siis kepiga neid suheldes tehti nii, et nad mängisid, igavesed keerulisi lugusid oma tuut teha, sel ajal vaja. No tegelikult kellakunst on ju pärit enne Kristust, nii et see on ääretult vana vanast Hiinas. Tollel kellakomplekt kaalus viis tonni. Praegu leiti üks komplektist, 75. aastal just heide Tiinas mingit suurt laia autoteed ja ja see oli nagu jõukuse märgiks. Nad olid valmistatud pronksist, tegemist oli pronksiajaga ja nii edasi, nii et see nagu jõukuse märgiks. Ja meil räägitakse kogu aeg pendatoonikast. Vanas Hiinas oli olemas täis korralikel vedelat grammatiline löödel, mida me tänapäeval tunneme ka neid, kellele ei kasutatud, see on tõesti nii, et isegi nad ütlesid, et kellale registri näha, et need, kellel on mängitud. Ja see oli paika pandud juba Vana-Hiina keisri poolt noh musikaalsust Me teame, tähendab, midagi kanud tähendas. Ja sellest tekkis sa pead, et ongi nii, et see oli ühe mehe leiutis, millised mängida keelas ülejäänud just nii lapsed sellest, eks kirjutatoonik. Ja vanasti tunti neid kellelgi Prantsusmaal 11-l sajandil, Haldbelli nime all kasutati väga palju prantsuse õukonnas. Ütleme see käsikellad kui selline, mida me täna nüüd näeme, see tuli nüüd inglise õukonnast üks 200 aastat tagasi. No kuidas seda nüüd järeldada tähendab, tegemist on visuaalse kunstiga. Pianistina on ka oluline muidugi, kuidas ta riputab ennast seal klaveri taga ja viiul tal ka kellamängus, ütleme pool muusikat, pool visuaalset kunsti, graatsiat ja nii edasi. See on siis umbes sama, kui lammutasime lahti klaveri. Nii Walterile anname siis ütleme kaheksa klassi Jaagule ka kaheksa, ma tean ise ka kaheksa nüüd Mess, üritame musitseerima hakat. Kaebaseme kaks oktaavi kokku. Umbes sama asi, nii et. Me üritame praegu küllaltki tehnilisi asju teha juba akus liikumised kelledel on ääretult kiired. Noh, see vana vene sarve oled orkester, see on hoopis midagi muud. Seal taotleti üksildasi, kooskõlasid ja tegemist ei olnud meetrumiga ja nii edasi. Kellamuusika on ikkagi selles mõttes, ta on täi surel ühtekokku kellasid, teaks täpselt sama palju klaveriklahve. Praegu nad veel dubleeritud meil jaapani kella tegelikult ühtekokku just sel pühapäeval me saame uued, kaks oktav, nii et siis on meil ühtekokku 11 oktavi kelli. Neil on väga raske mängida, sest peas peak peab sul jooksma, ta läheb ääretult harilisest peas, peab jooksma sulle oma meloodiline liin. Kas sa oled parajasti nüüd meloodia rollis või oled sa kuskil sekundaar rollis või on sul teisejärguline meloodia, see peab sugu peas jooksma, sest sa pead, raba magas ühte 30 kahendikku kuskilt ühe kuueteistkümnendiku ja õigel ajal. Sest see hetk, kui reaktsioon peaajust jõuab kätte ka see võtab aega natuke. Nii täpselt siuke organisti tunnest orelil on ka teatavasti sa vajutad ja siis läheb natukene aega, nii et sa pead nagu ees olema täpselt sama nagu kellamängul. Ja ega see mängimine mängimise kunst ei ole võib-olla niivõrd keeruline võivat summutus. Kella omapära on seent, ajab lihtsalt kolisema kaasa ja ta ei lõpeta oma heli mitte kuidagi ära. Nii et. Leian, et iga pill on keeruline, ta nõuab koordinatsiooni ja ääretult head rütmitunnet. Muusikaline haridus peab olema, aga ei pruugi. Ma ei tunne peab klaveril ja vibra foonil on, aga seal on siis inimese käsi või kuhu nad. No tegelikult on 16 erinevat mängumeetodid, sellest võiks rääkida terve saate. Kuidas Kelly mängitakse, see ei ole lihtsalt kellalöömine ja selleks kasutatakse kasu näppe, mida iganes. Et erinevad tämbrid kätte, seda ja muidugi lauda. Näiteks ainukesi Stakaato vorme on kaheksa, kuidas ta katate hakkas, tants, Seco, kui ta ei ole sekku ja nii edasi. Ja need kõlavärve, kuidas kevad kätte saab, on ääretult palju. Kasutatakse isegi vee sisse valamist, mida me ei ole veel propageerinud ämbriga vett kaasa võtta, et aga kõikvõimalike jaapanlased on selles mõttes suured meistrid välja mõtlema, nii et paljud mängumeetodid on tegelikult välja mõeldud, mitte inglaste pooldavad just jaapanlaste poolt rajal jaapanlastel ei anta praegu kellade valmistamiseks lubanud, sellepärast nad jäävadki oma kella kellamängu, vaid pulkasid mida me just praegu toome, siis saame kätte siis patenteeritud. Kevadühtsus on täiesti patenteeritud, ei ole ju tehaseid olemas. Inglismaal on Maitcherpeli tehas, kus töötab kuskil kaheksa, 12 inimest, see on puhas käsitöö. Ühe sellise komplekti, nagu meil kellade tegemiseks läheb kuskil kaks kuni neli aastat. See on, see on ropp töö, see on nagu viiuli valmistamine seal ei ole mitte mingit vahet kellahäälestuse probleemiks energiaks, see mäletame vana vana ka vene muusikas kasutati väga palju kellasid, noh, romaani nagu neid nagu koorimuusikasse väga palju kasutanud siis nende kellade omab oli see, et nad olid kas mustalt Kaunases on ka praegu nad kõlavad mustalt, sest kõik ülem- ja alamhelid on jäetud alles on põhitoon ja natukene õrnemalt kõlavad ülem-alamhelid ja siis kellena, nagu sihukest musta Eli nüüd käsikellade on ära korjatud kõik ülem-alamhelid jäetud alles vinttoober toonid, kõik sellest tekib selline oreli kõla. Kui lüüa mingi akord, siis on selline tunne, et seda saadab orel. Lähen nüüd suurtel kelladel ja käsikelladele teebki selle raskeks. Kuidas ära korjata neid oober toone. Kui palju neid kellade ansambleid üldse praegu tegutseb, kas teil on, Euroopas on vähe, nüüd Šveitsi pank ostis kellakunst nagu iga iga instrument on ääretult kallis, kallis muusika ja Šveitsi pank, nüüd asutus Šveitsi esimese kellaansambli ja ta ostis ja see on esimene ost üldse kellade ajaloos, kes on ostnud kõik seitse oktavi korraga. Täisklaviatuuri. Inglismaal on jõukamad kirikud, kes omavad neid, aga see on täiesti Süvad hariduse tasemel. Siberis akadeemial on üks kolme oktavi komplekt. Ja siis on Saksamaal olemas üks Ameerika õhujõudude baas ja Väike-Ameerika koolikene, kus on kolm oktavi. Ja see on Eesti üheksa oktoriga. Ja üheksa doktovi maailmas on üldse omavad veel kaks kellade ansamblit. Need on Ameerikas, üks on meie õpetaja. Ja siis on veel üks väga jõukas kirik jutatiivik, kellel on siis selline koosseis nagu meil. Nüüd on jälle põhjuv rind kummi ajada, no mõnitada minul palju muusikat teha ja kellade kellade leiba on ääretult raske, sest kellad ma võrdleksin natuke levimuusikute käest, ma mäletan, omal ajal oli, et tegelikult sa pidid aparatuuri tassima ja siis üles panema ja nii edasi. Kellade häda ongi see, et kogu see bucket kaalub üle poole tonni sest teatavasti on nad metallist. Nii et see on nagu kõige raskem mängimisega võrreldes tassimine ei ole mitte midagi. Või vastu. No aga nii või teisiti tuleb tänasest ta lõpuks siis veel kord ühtida Artur Raidmetsa kunagi välja öeldud arvamusega, et Aivar mäes müts maha. Sel mehel on ideid. Suur tänu, et leidsid aega tulla saatesse vikerkäär. Valter ja Jaak Ojakäär kohtuvad uue külalisega jälle järgmisel pühapäeval.