Eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Google'i juhatuse esimees Erik Schmidt oli veel nelja aasta eest seda meelt, et kui inimestele ei meeldi kaasaegne mälu, siis käituge lihtsalt viisakamalt. Sellisel juhul pole vaja Google'ist leitud lapsepõlve tembutuste kummitamist täiskasvanu eas vaja häbeneda. Kuna kõike registreerivat mälu aga ära hoida ju ei saa. Siis aga kulus natukene aega, mille jooksul sellise kaliibriga isikut Kolan arvukalt kohtumisi ning järelmõtlemisvõimalusi ja Schmidt avaldas arvamust, et inimesed tohivad ja hakkavad oma nimesid muutma pääsemaksis vana nimega seonduvast veebiruumi kuhjunud mustusest. Ning just äsja lisas sama mees. Meil pole seni elanud kunagi tehtud, mäletavad täieliku fotograafilise, digitaalse mäluga põlvkonda. Ja meil, Google'is on saabumas hetk, kui peame osa sinust teadaolevat ära unustama, sest see on õige asi teha. Briti lehele The Telegraph antud intervjuus lisab sama mees, et privaatsuse eest peab võitlema, muidu jäädakse sellest ilma. Tänase kommentaari eesmärk pole siiski. Ta on niivõrd Erik Schmidti mõttelisele arengule privaatsuse küsimustes jäägu tema lugu märgistama omapärase mäluprobleemi ning vaadakem taevasse uue probleemi poole. Tõenäoliselt see täna veel ei märka, aga olukord pole kaugeltki lootusetu. Et kasvõi saabuval suvel märkad taevas hõljumas pisikest lennuseadet. Mõnedes ringkondades tuntud ka kui trooni. Tõenäoliselt sinu silmaga ei seleta kaugel hõljuma lennumasina küljes kaamerat kuid suure tõenäosusega on selline Maal olevat registreerimisilm seal siiski olemas. Mehitamata kaugjuhitava lennuseadme omanikuks võib olla kas riik või siis mõnitava kodanikust harrastaja Me kroonide populaarsuse kasvuperioodi. Ühest küljest proovivad tavakodanikud. Mõnesaja euro eest ise ellu põnevust tuua jälgides mõnekümne meetri kõrguselt ümbritsevat elu. Peagi aga õpivad teised inimesed odavama lennumasina hääli reflektoorselt seostama oma privaatsuse Hohustajana. Ja sündida võib siis uudne jaht, milles kõrvalproduktiks on õhupüsside müügi edenemine. Normaalne areng. Aga tähendab mitme inimese puhul amatööri seadmete asemele Hongitavaid tõsisemaid lennumasinaid mis lendavad oluliselt kõrgemal ja registreerivad ühe lennu ajal kuni kuueruutkilomeetrise ala kaamera eraldusvõimega üks piksel kolme maapealse sentimeetri kohta. Ja hind nendel kõigub kusagil kuue ja 7000 euro juures. Topelt suurema panusega saab aga enda käsutusse veelgi võimsamat drooni. Antud näidete puhul käib siis jutt peamiselt maad kaardistavatest, ettevõttetest. Või siis sarnase huviga harrastajatest. Eraldi väärivad tähelepanu paljudes riikides juba tegutsevad algupäraselt sõjaluure ja varjatud missioonide tehnika, rakendusnäited, tsiviilkorras. Vedamisel värskeim näide tuleb Saksamaa ametnike kavast kasutada droone raudtee ääres asuvad. Rajatiste peale grafiti tegijate kinnipüüdmiseks seevastu otsustati aga Lõuna-Aafrika vabariigis augustis toimuval Opycopy muusikafestivalil rakendada droone külaliste janu kustutamiseks saab siis näha, mida festivali ajal taevast sadama hakkab sest plaanide järgi peaks droonid õhusilla kaudu tarnima rahvamasside keskele õlut, mida pisikeste langevarjude Katrooni pardalt janustele kukutatakse. Palju kurvem oleks, kui õlle koormuga lennumasin ise alla kukub. Uudised tsiviileesmärgist. Vaatluslennukite kasutuselevõtmisest ilmubsageneva regulaarsusega. Küll kasutatakse need naftaotsinguteks hiigelpaljudega farmerite töö edendamiseks. Liikluse kontrolliks ja nii edasi. Kõige selle tulemusel aga muutuvad hääletud lennumasinad endisest vaiksemaks ökonoomsemaks paremini nägevad. Näiteks ja ka odavamad, eks. Mistõttu pole siis ime, kui Google investeerib taoliste droonide ajutegevusse, mis on. Vajalik samm firma enda kaarditeenuste edendamisel. Ja siit siis tekib õhku omakorda küsimus, millal võtab Erik Schmidt sõna taevast kõiki jälgivate silmade teema.