Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mida teeb puhkuse ajal inimene, kes on terve aasta tööd teinud, vanades kavatseta loomulikult puhata, tal on isegi seletused, kohusepimedad, rassimine ammutas jaksu optimistlikust nägemusest järgi siis kui puhkus saabub hakata nautima elu. Ärge kam selliste inimeste juttu siiski, uskuge, parem jälgige nende tegelikke samme. Ja võite suhteliselt suure tõenäosusega sõlmida kihlveo, et inimene, kellel pole kogu aasta jooksul jagunud aega endaga tegelemiseks ei oska puhkuse ajal enda eest hoolitseda. Ta kipub tegema seda, mida oskab, parimal moel. Ehk teeb tööd. Suurbritannia muuseas läbi viidud uuringu järgi on igal viiendal inimesel probleeme puhkusele ümberlülitamisega ja nad jätkavad töise rutiiniga. No tänapäevasest tööst on suur osa vaimset laadi ja infopõhine, tulevad ju infotehnoloogilised vahendid sellistele inimestele appi. Ühe teise uuringu põhjal võib siis väita, et keskmine nutitelefoni omanik kontrollib, kasutab oma seadet keskmiselt 150 korda päevas ehk kordiga kuueni. Ärkvel oldud minuti tagant. Samuti tõenäoline, et nädalavahetustel teeb puhkamise asemel tööd iga kolmas tööealine inimene. Kes soovib, võib käivitada kolleegiga vaidluse teemal, kas puhkamise asemel töö tegemises on süüdi ja arenenud riikide kehv majandus või on siin süüdi hoopiski inimesed ise, kes ei tea, mis on neile tegelikult kasulik? Tööprotsessi süüdistamise loogika liigub läbi konkurentsi tehk. Kui saab piisavalt ei pinguta, asub sinu asemele keegi teine, kes suudab rohkem pingutada. Enise töösis eskaleerub. Personaalsele sööle viitab omakorda ebakindlus ja soov olla oluline. Ehk kui sa oma e-kirju ei kontrolli ja nendele ei vasta, muutub vähem oluliseks töötajaks. Mõnedel andmetel kontrollib puhkuse ajal töiseid e-kirju igat teine puhkaja ja umbes kaks kolmandikku teevad seda lootuses vähendada töökoormust, kui nad tulevad puhkuselt tagasi. Jõle kolmandikku väidavad, et töiste sõnumite lugemine aitab neil puhkuse ajal lõdvestuda sest nad ei pea töö pärast muretsema. See tähendab, et nad kontrollivad, kas tööl on kõik. Okei teisalt peab küsima, kui palju parem töötaja on puhkuse ajal töötaja. Tõenäoliselt on nädalas 60 tundi töötavate inimeste tootlikkus aga sama, mis viie tööpäevase ehk 40 tunnise režiimiga töötajatel. Edukate inimeste töötamise viise uurinud Loonov andekam väidab, et edukamad oskavad puhata. Nemad ei tee nädalavahetusel tööd ja sellel tarkus äratundmine on neilt nõudnud algupäraselt suurt pingutust. Sest tavaloogika käib ju endiselt kvantitatiivset rada, mille järgi rohkem tehes on tulemus parem. Inimese keha koosneb. Elusatest rakkudest meie rakud on uskumatult kohanemisvõimelised aga sellel protsessil on teatud eeldused töö ajal. Toimub funktsiooni kasutamine, mille tulemusel seda tagavad rakud väsivad, puhkuse ajal rakkude töövõime taastatakse ja seda tehakse väikese liiaga, et vältida järgmist töövõime langust. Nii sünnib treenitus, mis tagab parema võime nõudku siis kas füüsist või vaimu. Kahjuks aga inimestel, kes ei puhka, ei saa see kohanemine ja funktsiooni täiustamine vajalikus ulatuses toimuda ja selle asemel süveneb väsimus. Enamusel juhtudest toimub väsimuse kuhjumine nii pisikeste sammudega, et inimene seda Ei märka. Pealegi on ta ju üha rohkem väsinud, et üleüldse midagi märgata. Kuna sellised taandarengu tulemusel langeb tootlikkus, hakkab ta siis endisest rohkem rabelema ning otsib loomulikult. Tabi tehnilistest vahenditest ja sellise raja lõpus asub tavaliselt sügav kriis. Edu, aga vastupidi, eeldab puhkamist, mistõttu tunnistan üles, et nüüd portaal läheb suvepuhkusele. Sedasama väidet testima ja teie sina sedasama.