Tere päevast, vikerraadio kuulajatele, me alustame argipäeva saadet, tänase saate teema on Eesti rahvusringhääling tulevikus selle arengustrateegia ja ja arenguvõimalused ja siin ümber laua on töörühma liikmed, kes on selle arengustrateegia väljatöötamisega tegelenud töörühma juht Juhani Seilenthal. Jaak Allik, ühtlasi ka ringhäälingu nõukogu liige, Tiit Sinissaar, taar, endise ringhäälingu nõukogu esimees ja Peeter Sookruus Kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja, endine Eesti Raadio peadirektor, nii et kõik üsna lähedalt selle teemaga seotud inimesed, mina olen loom. Kõigepealt siis töögrupi esimehele, võib-olla Juhani Seilenthal, Lile sõna, teie olete tegelikult raadiost seni kõige kaugemal olnud inimene, nüüd olid või elasite asjasse sisse. Kuidas te ennast tundsite selles olukorras, kuidas te selle dokumendiga rahul olete, kuidas te iseloomustaksite kogu seda protsessi, mis siin toimus nüüd paari kuu jooksul? Päevast kõigile? Ütleme niimoodi tõepoolest, et. Maa defineerisin ka ringhäälingu nõukogus, kui oli arutluse all see, kas mind sest töörühma kaasata või mitte ja ütlesin, et ainus, mida mina suudan tegelikult väljastpoolt juurde tuua, on see, et On kindel, et ma ei aja iraadio asja ega teleasja, vaid püüan tasakaalustatult vaadata seda, milline oleks ringhääling siis tervikuna. Ja kui nüüd iseloomustada seda dokumenti tervikuna, siis kindlasti võiks öelda, et võimalusi oli mitmeid, kuidas seda teha, me läksime selle peale, et teha suhteliselt lakooniline dokument ehk mitte korrata neid väga paljusid õigeid mõtteid, mis on olnud kirja pandud juba eelnevates arengukavadesse, kapemgi, uuringusse ja nii edasi. Ja selline see dokument kahekuulise töörühma kooskäimise tulemusena siis tulijat. Otsustasime töö jagada nagu väiksematesse osadesse. Erinevad spetsialistid, kes olid ühe või teise valdkonna ka rohkem kursis ja omasid Tikkamat tausta tegid oma väikese osa ära ja siis ühiselt katsusime selle kõik paika panna, kuidas see kõik kokku harmoneerub. Tiit Sinissaar, te olite nagu selle asja kokkupanija. Samas olete te pikka-pikka aega ka eelmise ringhäälingu nõukogu ajal nende strateegiate ja tulevikuvisioonidega tegelenud, olete te rahul? Selle dokumendiga sai ta selline, nagu te ise mõtlesite, et ta võiks olla. Ta sai selline, nagu ta töörühmatöö käigus kujunes ja mulle tundub, et ta on päris hea dokument. Ta haarab siiski kõiki olulisi asju. Sest vaevalt et Eestis nüüd oleks väga palju neid inimesi võtta, kelle teadmised sedalaadi dokumendi koostamiseks oleksid hädavajalikud ja keda selles töögrupis ei olnud sinna täiesti koondatud oma kõige paremad asjatundjad. Raskus võib-olla oli hoopis selles, et meil oli natuke liiga palju vaba voli fantaseerida, sest tingimusi ette ei olnud eriti antud, ma mõtlen üks olulisi asju nagu omandivorm finantseerimine. Ja ka see, et missuguse mudeli töökorras lõpuks valis, oli sisuliselt mõnda asja. Pean siis silmas, et valiti ühtne organisatsioon, aga mitte näiteks mõni teine võimalik mudelit oma korporatsiooni töötlemuda. Jaak Aaviksoo, te olite selle töörühma liige, aga ühtlasi olete ka ringhäälingu nõukogu liige, kes pidi sellele dokumendile hinnangu andma. Esmaspäeval, see hinnang? No töörühma tööst ma praktiliselt ei saanud osa võtta. Ta on küll, aga ringhäälingu nõukogus me seda töörühma kokku pannes kui ka tema tööd jälgedes olime, nagu hoidsime kätt pulsil ja ja kui nüüd see dokument meie tuli, siis tuleb öelda, et arutelu ligi tunniajane, mis toimus ringhäälingu nõukogus, mingeid olulisi muudatusi sinna sisse küll ei viinud, dokument meid rahuldas. Muudatused, sõnastuslikud paari võib olla põhimõttelise asja üle, seal toimus teatud diskussioon. Ja kui nüüd üldhinnangut anda, siis noh, ühelt poolt muidugi paber kannatab ju kõike ja ilusaid kontseptsioone, strateegiaid ja arengukava oleme me näinud kuitahes palju ka ringhäälingualal siin on, nüüd ilmnes see, et ei ole mindud mingisse Utub Bismi või mani laulusse. On oldud realistid, nagu me vaatame, kas või seda, kas siis suurenevad programmid või kanalid. Ei, kõik jääb endiseks, tuleb juurde Vassis vaid ETV2 algul kaabel ja siis kaabellevi siis digitaalsõna ja see on ka nagu loomulik, nii et siin mingit maania garandioosot ei ole, on oldud realistid ja on lähtutud tõesti paarist selgest eeldusest, mis mistõttu ja mis pärast oleks siis rahvusringhäälingu loomine või Eesti Raadio, Eesti televisioni lühendamine üldse vajalik ja mõttekas. Nii et minu meelest on saanud aru, arusaadav, selge ja no ma ütleksin küllalt printsipiaalne dokument, mis tuleb kas sellisena vastu võtta või siis kõrvale jätta ja vähendamise plaanist ehk loobuda. Peeter Sookruus, need olid need meil kolm teoreetikud, kes selle dokumendi loomisega tegelesid. Teie olete praegu praktilise ja täitevvõimu juures ja peate hakkama selle dokumendiga nii või naa ka tegelema? Jah, meie ülesanne on määratud valitsuse poolt nimelt Kultuuriministeeriumi juurde loodi ka koordineeriv töörühm, kes tegeles rahvusringhäälingu loomise temaatikaga ja koordineeris erinevates struktuurides toimivate töörühmade tööd. Eks ole siis ringhäälingu nõukogu loodud töörühm, samuti olid vastavad tegevused määratud ja ülesanded pandud justiitsministeeriumi, rahandusministeeriumi, majandus-kommunikatsiooniministeeriumi ja kultuuriministeeriumi roll on nüüd see, et kõik üldistada, kirjutada sellest kokku põhjalik info ja esitada valitsusele. Ja praegu tuleb kõigepealt hinnata muidugi selle dokumendi, mille ma alles paar päeva tagasi vist saime, son, tõsine dokument seal loomulikult selline mudel, mis on nii-öelda traditsiooniline Euroopa tugev avalik-õigusliku ringhäälingumudel, tema toimimismudel. Ja nüüd on põhiküsimus, kas Eesti suudab selles mudelis seatud alustel ja püstitatud eesmärkidel vastavalt toimida. See minu arust põhimõttelise poliitilise otsuse küsimus, nii nagu rallika ütles, et sellest väga palju sõltub, kas üldse me saame tulevikus rääkida tõesti ühtsest toimimisest rahvusringhäälingust või lähevad käiku mingisugused poolikud variandid, see sõltub ka sellest, kuidas riik suudab seda rahastada, sellepärast et rahastamise kanaleid jääb juba järgmisest aastast vähemaks. Eesti Raadio samuti väljub reklaamiturult nii, et need on ennekõike riigi otsused, mis on poliitikute teha. Aga kultuuriministeerium paneb siis kokku kõigis erinevates ministeeriumides tehtud töö, mida me oleme arutanud oma töörühma summutiringhäälingu nõukogu poolt pakutud arengustrateegia ja esitab valitsusele Heali selles mõttes see koostöö kogu selle aja jooksul, et ka ringleb nõukogul esindatud tema esimehe Andres Jõesaare näol selles Kultuuriministeeriumi töörühmas nii, et see infovahetus toimuks kogu aeg ja samuti teadis kringli nõukogu sellest, mis toimub siis rahandusministeeriumi, justiitsministeeriumi ja ka Majandus-Kommunikatsiooniministeeriumisse Kultuuriministeeriumis selles vallas. Et selline selline laiem ja väga põhjalik töö, mille puhul vist võib veel öelda, et nii tõsist analüüsi kogu Helge maastik kohta avalik-õigusliku ringhäälingu kohta tervikuna nagu nüüd viimase aasta jooksul toimunud, kui ma alustasin kappingi uuringust ja nüüd need järgnevad dokumendid, pole Eestis vist olnud keegi mäletada. Mida see dokument nüüd peab andma, enne kui me räägime sellistest huvitavatest asjadest nagu televisiooni ja raadio ühinemine või või ka rahastamisvõimalused, ütleme üldiselt, mis, mis on puudu, meie, Eesti Raadio oli Eesti televisioonil praegu ja mis selle uue strateegiaga arengustrateegia peab muutuma, mida see peab andma? Ma ma ei teagi, kes alustab. Ega midagi selles mõttes puudu ei ole, ega, ega ma ei usu, et nad selle strateegia konkreetselt koostajad otsisid mingisugust uudist või uudsust leiutasid jalgratast küll, aga tihtipeale on ju küsimus, et milleks üldse on vaja avalik-õigusliku ringhäälingut, miks ei piisa kommertskanalitest, kas ei saa neile anda ülesanne tule, kas riik ei võiks sealt tellida lihtsalt osta mõningaid saateid, millest on huvitatud ja nii edasi ja nii edasi, siis ma arvan, et see dokument noh, selges seoses vabariigi põhiseadusega selges seoses ka koalitsioonilepinguga ja ja mis kõige olulisem siiski praegu Euroopa Liidu ja Euroopa nõukogu põhidokumentidega ja nii-öelda tsiviliseeritud riikides üheselt omaks võetud. Et aga avalik-õiguslikule ringhäälingule sõnastab need nii missiooni eesmärgid ja, ja annab siis ka konkreetsed toimimismehhanismid, toimimisstruktuurid kui Eesti võtaks mudelejad, raadio, televisioon oleks ühises rahvusringhäälingus, Euroopas on teatavasti ju mõlemaid mudeleid, kus nad on koos ja kus nad on eraldi. Ta võib-olla teeb, nagu vanasti öeldi, puust ja punaseks ette vastused paljudele, võib-olla asjast kaugemal olevatele inimestele, vastused nende küsimustele. Ja siin-seal. Tegelikult on kogu selle protsessi käivitavaks jõuks olnud poliitiline tahe, sest poliitikud rääkisid juba eelmise parlamendi koosseisu ajal vajadusest, et moodustada Eesti Raadio ja Eesti televisiooni baasil esine rahvusringhäälinguorganisatsioon. Ja tolle poliitilise tahte konkreetseks väljenduseks saigi siin juba nimetatud uuring, mille teostas Sis KPMG. Ja selle tulemusel praegu võimul oleva koalitsioonilepingusse on mustvalge sisse kirjutatud selline poliitiline ülesanne Eesti Raadio ja Eesti televisiooni ühendada ühtseks rahvusringhäälinguks. Ja nüüd siis leiti lihtsalt asjade käigus, et kõige õigem oleks seda alustada sellisel viisil, et töötatakse välja strateegia ja siis kõik need sammud paralleelselt, mida siin Peeter Sookruus kirjutas. Et see on see, miks teda vaja on, millest puudu on puudu on pidevalt, ühestainsast asjastes on raha aga ükski strateegia kahjuks raha juurde tekitamine. 1991. aastal ilmus kogumik kääniga Eesti vabariigis ja Petersoo, Gruusia, Eesti Raadio peadirektor kirjutab seal niimoodi, et Eesti Ringhäälingu likvideerimine ja televisiooni ja raadio lahti suusatamine oli enne kõige poliitiline samm, millel puudus majanduslik põhjendus. Nüüd on 13 aastat hiljem jõutud siis ringiga tagasi, tõsi küll, vist mitte päris sinna, sellepärast et ega see eelmine ühendusele olnud selline, nagu ta nüüd peaks tulema. Aga kommentaar aitäh. Mul on hea meel, seda tsiteeritakse. Ma ei mäleta, mõni tarku mõtteid roninud kunagi, aga ma olen hiljem ka väljendanud arvamust, et tollal see lahutamine 1990. aastal ei olnud võib-olla päris põhjendatud ja tal oli rohkem sellist poliitilist tahet kui reaalseid arvestusi ja ma jätaksin võib-olla isegi majanduslikud rehkendused siin praegu kõrvale. Aga ennekõike selles kontekstis, mis Eestiski on, kus siiamaani debateeritakse nende asjade üle. Enamikes Euroopa riikides enam diskussiooni objekt ei ole, see tähendab, kas meil üldse on vajalik avalik-õiguslikku ringhäälingut ja nii edasi. Selles kontekstis oleks olnud ilmselt päris kasulik ja netipataljon võib-olla vähem olnud ja küsimus oleks olnud vastused, kui oleks olnud üks toimiv ühtne, tugev avalik-õiguslikus ringhäälingus oleks nii raadio- kui telepoolunud koos ühtses organisatsioonis. See oleks tõstnud nende kaalu ühiskonnas ja see oleks ilmselt ka selles debatis olnud selge näide sellest, et avalik-õigusliku ringhäälingule oma roll oma puhtalt oma ootused ja me oleks olnud võib-olla natukene kaugemal, kui me siin täna nendest lähtekohtadest räägime, nii et selles mõttes tuleb tunnistada tark mõtlemis 13 aastat tagasi ei olnud. Jah, jah, jah. Ja ma vist nüüd väljend on ringhäälingu nõukogus nõustusid seisukohta, et kui nad praegu ühendame siis me kindlasti ei taha, et selle kohta võiks keegi öelda, et selles ühendamises on rohkem poliitilist tahet kui mingisuguseid sisulisi ja finantsilisi kaalutlus. Seetõttu telliti kas uuring ja seetõttu moodustidega töögrupp, kes töötas välja selle strateegia, et näidata, et antud lähenemise puhul ei ole tegemist mitte politsei tahtega või ta on tõesti nende eesmärkideni jõudmiseni, millest omakorda siis poliitilise tahte tõttu nagu loobuti või ilma jääk. No ma ei tea ja selles mõttes, et see poliitiline tahe teatud määral tuli välja juba enne selle uuringu tellimist ja nüüd pärast seda uuringut Juhani Seilenthal déjà, kui hakkasite seda töörühma juhtima, siis oli teil raske käsked selle üle arutlema ei pea kas ühendada või mitte, vaid just pead tegema ka selgeks, kuidas on parem edasi minna pärast ühendamist. Kas teil selle töö käigus ei tekkinud nagu mõtteid, et on seal ühendamisel ikka mõtet või kuidas asi õigustatud on? Noh, ütleme nii, et kindlasti ei saa väita, et tal olid oluliselt ühendamine isenesest iva mõttekaks osutub. Kindlasti võib küsida selle üle, et millises vormis, millisel ajal ja mida see annab, aga põhimõtteliselt kui keegi küsib seda, et kas nüüd me hakkame nägema väiksemaid numbreid läbi efektiivsuse, siis ei hakka. Küll aga ütleks nii, et. Me näeme suuremaid numbreid tulenevad mitmetest asjaoludest, mis mõjutavad muuhulgas näiteks arhiivide digite digiteerimise protsess. Ja kui me võtaksime niipidi, et kui küsiksime number jääb samaks, kas siis on mingit täiendavat sünergiat, siis seda sünergiat on ilmselt nii administratiivsete üksuste ühendamises kui ka uudistetoimetuste ühendamises võimalik näha muinsuste toimetamisest. Muidugi võiks hakata rääkima uudistetoimetuse juhatajana ka, nii spetsiifiliseks vast ei lähe, ta ütles alguses aitäh. Ma tahtsin kõigepealt tulla tagasi Rosiinser väite juurde. Natuke võib-olla diskuteerida selle üle. Tiit ütles, et ainus minust on puudu jäänud viimasel aastal. Ringhäälingus on see, et raha on vähe, ma arvan, et puudu jäänud veel ühest asjast on selgus ja teadmised võib-olla mitte ainult raha, võib-olla poleks. Kus te teadmisi rahvusringhäälingu üldse avalik-õigusliku ringhäälingu rollist ja kohaste tähtsusest olnud rohkem, siis oleks seda raha juurde tulnud. Aga mis puudutab veel seda ühendamise mõtlikust otstarbekus, siis minu arust ikkagi praegu lähtutakse sellest, et kõigepealt tehti selgeks selle põhjendatus ja see, et on loodetav energiatulemused on sellise koos tegutsevad ratsioonil olemas ka oma plussid oli ennekõike välja kaaperdanud uuringust, mis ei tuginenud mingile poliitilisele tahtele seal ikka põhjalik uuring, seda poliitilist tahet ei maksaks siin ilmselt väga palju karta ja ta niimoodi väga toimiv jõud siin ei ole ju eesmärk, ei ole ühendamine ise, vaid ikkagi mingisuguse uue kvaliteedi saavutamine või teiste eesmärkide saavutamine ühendamise teel. Ja, ja ma julgen väita, et ringhäälingu nõukogu ei ole arvamusega, et vähendada tuleks igal juhul vaatamata kõigele või mis tahes tingimustel lähtume just nimelt sellest korduvalt viidatud Kathange uurimisest, mis ütleb selges eesti keeles, et ühendada on mõttekas, kui need ja need eeltingimused on täidetud ja eesmärgid ja nendeks on tõepoolest, et me paneksime ühendamisega aluse põhimõtteliselt uuele organisatsioonile uuel oluliselt kõrgemal digitaalsel, tehnoloogilisel tasemel töötavale organisatsioonile ja tõepoolest koos funktsioneerivad ühisel pinnal funktsioneeriv alaorganisatsioonile, kus siis paljud need teenistused võivad olla ühendatud, aga terve rida teenistus jääb ilmselt eraldi puht ainult raadio puhtant televisioonis imepäraseks. Ja eks siis nüüd selgub, kas need tingimused on võimalik praegu täita järgmisel aastal või mõne aasta pärast, tähendab siin mingisugust kiini jooksmist kindlasti ei toimu ja, ja kindlasti ei toimu seda, et me lihtsalt ühel hommikul lükitame praegu vahele raadiomäele kahed elama ajal uued sildid, tellime uued kirjablanketid ja uued templid ja ütlema, et andmeil rahvusringhääling sündinud, seda praegune ringhäälingu nõukogu kindlasti teod. Kui rahaline Seilenthal ütles, et mingit efekti võiksime saada näiteks juhtimisorganite administratiivorganite ühendamisest, siis vaadates seda strateegiat, jääb mulle mulje, et neid juhte tuleb küll kõvasti juurde. Täiendatakse kindlasti selliseid sellises osas juhtimist, see on õige, mis puudutas programmide üle järelevalvet. Seal ei ole paika pandud küll näiteks muuhulgas ka seda, kas kõik loodavad asjad üks nimelt loodab, organ on programminõukoda. Kas see on üldse palgaline või mitte, aga need on kõik antud eesmärgist, et teha tugevamat tasakaalustatumat. Programmi ehk programmi rõhutamine on tegelikult selle organisatsiooni kujundamise juures päris oluline olnud. Ta ikka siis ei ole praegu selline nagu ajaprogramm. On vaadatud seda, millised, millisena on see kujunenud välja muuhulgas näiteks BBC-s see oli üheks allikaks töörühmaliikmetena kujundades mõtled, et milline võiks olla programm programmi üle järelevalve ja selles küsimuses on meil kahtlemata pikk tee ära käia, et hoolitseda selle eest, et ikkagi rahvusringhääling kannaks hästi neid väärtusi, milleks, milleks ta on seatud, et tegelikult päris tihti. Siiski oleme kriitilised selles suhtes, milline on rahvusringhääling täna või ütleme tema komponendid nii raadio kui televisiooni ja selle üle arutelu toimub pidevalt ja ma usun, et selline diskussioon ühiskonnas on ainult tervitada. Tahtsingi seda järelevalve juurde jõuda, sest seal dokumendis on ka kirjas väga mitmeid nimetusi programmidirektor programmikomitee veel eraldi programmipoliitika järelvaataja, nii et see järelevalve ikka peaks kujunema üsna tõsiseks. Kõik tahavad rääkida, petas umbus oli esimene mai jällegi suurendakse järelevalve tähtsust loomise ei soovi kuidagi utreerida, sellepärast et tegelikult siin viidati BBC mudelile ja kõigis avalik-õiguslikus ringhäälingus on selline positsioon nagu kontroller see tähendab programmi kvaliteediprogrammi üldkehtivate arusaadav standarditele vastavuse üle mingisugust niimoodi silmaheitmist ja tähelepanu juhtimist sellele, kui on mingeid probleeme Eestis, on praegu olnud need toimetuse kesksed ja toimetuse tasandile võtma organisatsiooni tasandil ilmselt selliseid struktuuri olles ei tähenda mingit tsensuuri mingisuguste jäävad omaette, vaid ta lihtsalt oleks nagu ühtse programmpoliitika teostamise mu üks täiendav instrument, mingit mingit Tullu täiendavalt lüli täiesti uudsin päriselt juurde. Nende uus funktsioon on avalik-õiguslikus ringhäälingus iga poole. Ja kallike, ma siit küll välja ei loe, neid juhtimistasemeid tuleb juurde, ma saan aru, et siin on valitud kahe nii-öelda mudele vahelõks oleks mudeli juhata peadirektori asetäitja raadioa laserite televisioonialale, siis kogu see asi läheks niipidi alla pidi, nagu omal ajal ütleme Eesti NSV raadidele komitee. Siin on valitud teine mudel, siin on tõepoolest peadirektor ja ühtne programmidirektor tehnikadirektor Tiidrek kommunikatsioonidirektor. See tähendab, et programmidirektor juhip kannab vastutust raadio, televisiooni kõigi programmide eest. Tähendab, siin algabki jusse, integreerumine siin algab tõesti ühtse rahvusringhäälingu noh ma ei tea, platvormi või poliitika, kui soovid, et väljatöötamine ja programmikomiteesse kuuluvad kõigi nende programmide juhid on täiesti loomulik ja ja see programminõukoda, mis siia juurde on loodud, son midagi muud teatri kunstinõukogu taolist, siis väljaspool maja spetsialistidest, rahvaesindajatest, kes annavad tagasisidet, noh, see on selline. Annaks jumal tast kasu, saab olema, aga põhimõtteliselt on valitud tõepoolest läbi integreeritud süsteem juba kuni sinnamaani ning siin jutuks oli, et võib-olla uudiste ja sporditoimetused saavad olema ühised. Aga noh, näiteks ma kujutan ette, et, et küllap mitmed teisedki toimetused olgu või kultuuri või publitsistikatoimetuse võivad olla ka eraldi juba arvestada. Tiit Sinissaar, teil on üks taoline kogemus olemas, sellepärast et kui ma tõin tsitaadi Peeter suuruselt aastast 1991, avastasin ma teie ametipost, oli tol ajal programmide koordinaator? Jah, see puudutas küll ainult ainult eesti raadiot, mitte mitte kahjuks televisiooni. Aga tõepoolest, ega see mudel, mis siin praegu on välja joonistatud, ei tähenda mitte sugugi, et ülemusel tuleb rohkem nõuda. Vee peale esialgu ei paista. Sest noh, ütleme näiteks, mida nimetatud kollegiaalseks otsustusorganiks kannab nime programmikumit, see, see ei ole mitte eraldi töötajatest koostatud organ, kes ainult selle eest palka saavad, vaid see on organisatsiooni seest, selle valdkonnaga tegelevate inimeste kogu, kes siis aitab programmijuhil kujundada otsuseid. Et ta ei ole sugugi nii suur organisatsioon, pigem on ta täiesti üritatud teha ikka võimalikult säästlik, optimaalne ja niimoodi, et ta funktsioneeriks võimalikult hästi. Aga tulles võib-olla korraks tagasi kõige olulisema asja juurde, mida siin Jaak Allik natukene puudutas, on see, et kogu see süsteem hakkab tööle tõepoolest siis ja see on ka siin päris selgelt öelda kui ta saab kolida ühtsesse ringhäälingumajja sellise ühtse üheks tervikuks sulandunud organisatsioonina ei ole võimalik funktsioneerida asudes eraldi majades. Ja siin ongi nüüd seesama võtmeküsimus, et kas siis Eesti riigis leitakse see raha ja need vahendid ja võimalused, et sellest ringhäälingumaja ehitada ja sellega siis koos kogu see strateegia ellu viia, mis praegu välja kujundatud on. Kui maja ehitamine langeb ära, siis tuleb juba tulla järgmise otsese juurde poliitikutele ja teistele otsustajatele, kas siis jätagi nad lahku, nagu nad praegu on või siis moodustada teistsugusem, ühtne organisatsioon, mis oleks nii-öelda korporatsiooni tüüpi, ehk on üks katuse, kaks suhteliselt iseseisvat tütarettevõtete ehk siis Eesti Raadio Eesti Televisioon, aga noh, see on praegu spekulatiivne arutelu, selle juurde saab tulla siis, kui kõrgele mäe peal tehakse see otsus ära, et uut maja tule tähendab, et ega ta nii väga kauaks ilmselt ei tohiks spekulatiivseks jääda, kuigi jutud võivad ju olla kui ümmargused ka tahes, aga kogu aeg on ju räägitud, et kuskil maikuus selgub esialgne eelarvestrateegia ja pannakse esialgsed sellised numbrid suuremal määral paika. Petersoo, kus homseni ja praegu tegeldakse, just sellega on lõppfaasis Tillu strateegiat määratleda kuni aastani 2008. Nii et selle kaudu tegelikult võimalik hea tahte korral saavutada üks eesmärk, mis seni ei ole meil kunagi õnnestunud, et saaks ka seal, kus avalik-õiguslik ringhääling rahvusringhääling, siis nii-öelda selg eelarveperspektiivi lähiaastateks ja et oleks võimalik planeerida tegevust kaugemaks perioodiks kui ainult üks eelarveaasta praegu niimoodi põhiprobleem see mis oli ka üks põhjus, miks täielikult ei käivitanud see praegune arengukava, mis küll kehtib, formaalselt on riigikogus vastu võetud, aga teda täita ei suudeta, seda eelarvevõidule järgi. Aga nüüd, kui suudetaks eelarvestrateegia kaudu siin pikemad perspektiivid paika panna, siis siin on avaram, avaram tegevusruum kõigi, aga pärast seda, kui on eelarvestrateegia põhimõtteliselt kinnitatud, mis siis nõuad ilmselt visioonis läbirääkimist ja laiemat heakskiitu, siis minnakse juba konkreetse eelarve summade juurde, aga praegu on selles mõttes unikaalne aeg, et lootused on minul küll selles osas positiivselt. Jaak Allik selles samas dokumendis on ju mingid arvud kirjas ka 2004. aasta kohta, kui palju me juba praegu selle dokumendiga miinuses oleme? 2004. aasta puht Ta peaks küll olema Arud täiesti nullis, sest et ma arvan, et härra seletas seda kindlasti tähele, et 2004. aasta kohta ei ole mõtet. Muidu öeldakse Antoni aga probleem algab 2005.-st aastast, kus sisse strateegia näeb ette täiendavaid finantseeringuid ju mitte, ainult teadku, palju loen ma siit välja, et 71 miljonit, kusjuures arvestama seda, et seoses reklaami lange reklaami ära minemisega eesti raadiost kuskilt siit arvestuslikult 16 miljonit langeb niikuinii ära, see auk tuleb täita ja et nad raadiokuulaja valesti aru ei saaks. Seoses uue majaga, uue maja ehitus on siin planeeritud, et noh, laenu arvel üks variant on läbi riigi kinnisvara aktsiaseltsi, mis tegelikult tähendab aastas maksumaksjale 32 miljonit kuskil siis ütleme 10 aasta vältel see 32 miljonit uue maja nimel ei ole ju Eesti riigieelarvet kuidagi tappev summa, nii et siin on vaja ikkagi sellised poliitilist otsust. Mida toob endaga kaasa ka palju muid investeeringuid, sest uude majja ei ole võimalik kolida selle vanatehnika ja tehnoloogiaga, mis nendes vanades majades praegu on ja kui nüüd neid numbreid vaadata, siis käesoleval aastal on Eesti raadio televisioon kokku suurusjärgus 288 miljonit. Järgmiseks aastaks oleks vaja riigi poolt juba 359, mis on, noh, väga suur hüppega ühte aastat vaadetega 10 aasta jooksul aastaks 2014 muutub see riigipoolse finantseerimise vajadus 689-ks miljoniks krooniks ja see on tõepoolest noh, pikaajaline tõusev veel, aga väga suur tõus ja sellega loodan, et siis me kõik ilmselt ootamegi pikisilmi seda otseselt, kas see tõus tuleb või ei tule. Siis ma tahaks nüüd öelda selgelt selle raadio puhul aru saaksid sa rahaline kasv. See ei ole tingitud vajadus, selle järgi ei ole tingitud mitte ideest neid ühendada või, või mingist uurimusest või strateegia väljatöötamist. See on objektiivne paratamatus, kui me tahame selles sfääris olla üldse konkurentsivõimelised ja kaasa rääkida, ma tahaks, tuhasin näitamis ma kohtumiseks peaminister ja kui me selle asja nagu alguse panime, tõinat jälle rahval üsna mõistetav, kui Eesti on NATO liige, meil on armee ja meie armee, selles NATO-s peab kaaslane kaasa tegema manöövritel ja võtma vastu neid sealt siia tulnud ohvitsere, siis täiesti mõtte. Mõttetu on olla NATO liige ja mängida mingite puupüsside või 19. sajandi sõjalise varustuse igalühel on arusaadav, et teistega koos sõdimas meil peab olema selline varustus Naugudestamiselt, muidu on see asi naeruväärne. Täpselt samuti tahan Moldajat paljudes muudes laadale natuke konkreetselt ringhäälingus tähendab omada siin Eesti Raadio ja Eesti televisiooni sellist tehnilist varustatust, mille baasil ükski saade ei ühildu meelt mitte ühtegi saadet Euroopa võrkudesse ostetav õigume siit mingeid ülekandeid või suusatamise maailma karikas, siis me ostame selle tehnika, veame mujalt sisse. Tähendab, sellist küla või kooliringhäälingut ei ole mõtet pidada. Nii et küsimus ei ole mitte ainult selle otsustamise, et kas me nüüd leiame raha. Et mis siin kirjas on, ühendam, vaid vastupidine otsus on siis miks me siin üldse teeme? Lihtne on öelda likvideerima, aga no siis me oleme paarijad Euroopas, nii et siin on väga selge otsustamisküsimus lihtsalt see uurimuse strateegia näitab, et et kuna tehnoloogilis baasile uuele tuleb nagunii üle minna, siis on seda mõtet teha koos siis on seda mõttetu ühes majas ja tõepoolest ühist eesmärki silmas pidades, siis ta tuleb lõppu kokkuvõttes odavam. Jutt jumala õige jah, sellepärast praegu on tegelikult käimas kaks paralleelset protsessi, üks on nüüd see ühendamine ja võimalik kuus majaga, teine on tõepoolest see, mida on siin kirjeldatud ka kui tehnoloogia kvalitatiivset hüpet, ehk noh, meil Eesti raadios ja televisioonis on väga palju kasutusel sisuliselt üle-eelmise põlvkonna tehnika ja tehnoloogia, mis varsti enam võib-olla Euroopaga ei ühildu, Ki raha või see otsus tehnoloogia uuendamiseks tehnika uuendamiseks tuleb igal juhul teha rahadleid. No muidugi ei tee teie neid otsuseid, kuhu see uus maja võiks tulla, see on eraldi otsuste ring, aga ma arvan, et teil ikkagi taoline arutelu seal tekkis ja endiste raadiotegijatena te saate aru, et kui raadiomaja ja telemaja on kuskil linnas, kusjuures siis kannatab operatiivsus ja kogu see asi ikka üsna kõvasti. Juhani Seilenthal? Jah, tõepoolest nii-öelda ekskursioonidega Tallinna linna kinnisvara olukorraga tutvume ei läinud. Nii et, aga tegelikult on võimalusi sai läbi käidud natukene, et on, on olemas kindlasti kinnistuid, kus seda on võimalik teha ka kesklinna lähedal ja ütleks niipalju, et juhul kui tuleb otsus, et kogu ringhäälingut loetav osa ei asu kesklinnas, siis igal juhul sai ka puudutatud seda, et uudistetoimetus sellisel juhul võib-olla on mingisuguse eraldi väikese osaga nii-öelda stuudiotega kuskil kesklinnas ja võib-olla veel rohkem kesklinnast kui täna. Siin on nagu võimalusi mitmeid tegelikult, et seda on rakendatud teistes riikides ka. Peterson, jah, ma täiendan just sedasama näidet, et teame, et siin üle lahe Soomes on. Et üles raadio peamaja asub kesklinnast märksa eemal, mesilas aga oma stuudiot kesklinnas päris nii, et ta saaks kõiki operatiivsed asju kohe kajastada seal, kus poliitika kõige kuumem on nii parlamendihoone lähedal kui koalitsioonide lähedal, nii et see tekitaks tegelikult vajaduse dubleerida. Ikkagi selline mõte, et me peaksime kõike seda uut hoonet loomulikult silmas pidades kaalumuga praeguse ressurss on sügavalt veendunud parimaid ehitusi Eestis, mis on täiesti funktsionaalselt loodud Ringhäälingu tarbeks on seesama vana raadiomaja ja Ma ei ole päris kindel, et kas me peame sellest täielikult loobuma, sest et see on ikkagi väga hästi tehtud. See on küll veel tõesti üle 60 aasta vanune projekt, kogu see asi, aga see on väga hästi läbi mõeldud. Ta pidi väärt kasutamiseks ka täna. Ja nüüd on küsimus, kas ma olen nii rikkad, me kõigest sellest loobuma muidugi täiesti uue asja. Kui sul nende põhimõtteline otsus, siis muidugi, aga ma päris üksüheselt siin niimoodi, et ainult uus maja annab võimaluse uueks kvaliteediks uueks eluks sellist seost. Teine ma ei tea jah, et ma ei ole absoluutselt spetsialist, aga vaadates seda arvu 354 miljonit, mis peaks minema uue majaga peale, siis vaadates, kui palju läks maksma meil siin kõrval asuva kooli remontimine, siis mul tekib sügav skeptitsism selle arvu suhtes. Tundub, et see arv peaks olema palju suurem, ma arvan muide koos tehnikaga seda enam, jah. Nii et aga mis maadesse puutub, siis ära seleta, ilmselt tuleb sellest täpsemalt rääkida, aga ma nägin arvutusi, kus olid kõik need variandid läbi arvutatud, see tähendab, et uus maja Nende nelja maja rekonstrueerimine või siis ka kahe mahamüümine ja kahe rekonstrueerimine vahele juurdeehitamine ja kummalisel kombel mitte ainult punktide tabelina, vaid ka arvutustana tuli uusmaa välja kõige odavam, aga ma arvan, lähex Torist kommenteerida täpsemalt, kuidas seni tegelikult siis ikkagi jah, siin tuleb arvestada seda, et kui õunu millegagi võrrelda, siis neid tuleb võrrelda teiste õuntega, ehk selles mõttes. Võrdluseks võeti aluseks see, et kui asuda kasutama emba-kumba vana kinnistut, siis tegelikult ka renoveerimiskuludega peab arvestama ehk selles suhtes, kui me täna käime näiteks telemajas ringi näeme seal noh, minu hinnangul seadmeid keldris, mis sarnanevad nagu rehepeksumasinal ja selgub, et need on konditsioneerid. Siis, siis on selge see, et ilmselt viieaastane pärast neid seal enam igal juhul ei tööta, kui nad ka täna veel mingi mingilgi määral konditsioneeri funktsiooni võiksid täita. Nii et selle tõttu sai toodud toodud võrdlustabelisse renoveerimiskulud ja need on küllaltki suured nende nende vanade majade puhul. Aga loomulikult ei ole see odav variant, keegi, keegi seda iseenesest ei ütle, aga see oleks ütleme mitmetes aspektides kõige tasakaalustatud on variant, et meil täna ei ole aega kahtlemata minna minna süviti kõigisse nendesse aspektidesse sisse, mis, mis majamajadesse puudutavad. Aga, aga noh, loomulikult samas peab ütlema ka seda, et et kahtlemata võimalik on nii emba emma-kumma tänase oleva kompleksi juurde juurdeehitustega ka lahendada seda asja, et seda ei saa öelda, et see on välistatud. No ma kardan ka natuke olemata, samas spetsialistid, et see 354 miljonit krooni on natukene tagasihoidlikult hinnatud. Ma usun, et neid renoveerimiskulusid suudetakse praegu märksa täpsemalt prognoosida tegelikkusele lähemale. Sest vaatame näiteks kas või seda, et kui räägitakse Estonia ooperimaja uuest ooperimajas, siis räägitakse kohe miljardist, umbes. Ma ei kujuta ette, et ooperimaja oleks oluliselt kallim kui raadiotelemaja. Samas Ta on, kui hakati kunstimuuseumist uuesti rääkima, siis räägiti just suurusjärgus pool miljardit, aga Peeter Sokos kindlasti oskab öelda, kui palju seal tegelikult on, et hakapistika miljardile lähenema eile parlamendis kuulsime seda summat 754 miljonit. Viimane jah, niimoodi minu kõrvu ulatunud summa, millega opereeriti tõesti 500, nii et ta on siis nüüd enne valmimist hakkab saama selgeks 70. No ma kardan, võib-olla sellesama ringhäälingumaja. Aga ma ütlen väikese kõrvalepõike lihtsalt samaks võrdluseks samalaadseks võrdluseks, et kõik sõltub sellest, mida me tahame ja mis on sihtme. Oleme kõik kuulnud, et täiesti erinevaid suurusjärkude erinevaid hinnanguid selle kohta, vaata kui palju läheks vaja linnahalli renoveerimiseks. Ühed ütlevad 30 40 minutit, 450 miljonit, vahe on kümnekordne. Kas me tahame kuidagi niimoodi hädapäraselt, mida korda teha või tahetakse täiesti uut kvaliteeti? Nii-öelda vaataja nurkades on see ilu ja suhu vaataja silmades. Nii et selles mõttes eesmärgi püstitamisest kõik sõltub, kui tahetakse teiste täiesti uut kvaliteeti, täiesti tehnikat, stuudiot, kõiki, siis loomulikult oleks uus maja parim lahendus ühtne, aga kas me kõik selleks jaksu ja raha andnud? Jah, aga no päris selge on ka see, et nagu üks vana raadiokolleeg ütles, et mingit Küprokist kuuti pole ju ka nagu raadiotelemajas mõteteid. Ja siin on üks asi, mida võib veel kahtlemata siia juurde lisada, on see, et kui rääkida uue maja projekteerimisest, siis on võimalik teha optimaalselt väikese ruutmeetrite arvuga. Ehk kui praegu hakata kokku kolimisi ümber kolimisi mõtlema, siis kindlasti ei saavutata pinna kasvatuslikku efektiivsust. Meie ei hakanud isegi tegema arvutusi, et kas vähemalt ruutmeetrite kütmine järgmised näiteks 20 aastat on odavam kui rohkemate ruutmeetritega, ütleme see on juba iseenesestki, selge, et ka sellest saavutatakse täiendav sääst. Seal uues programmis on sees ka inimeste arv, sellepärast et teil on seal kirjas, kui palju inimesi praegu Eesti raadios ja Eesti Televisioonis töötab, kui palju on kavandatud juurde, kui me siin ütlesime, et juhtimisorganeid võib-olla juurde ei tule, siis vaadates neid plaan ja seal on igal juhul inimesi vaja erinevate täiendavate ülesannete paremaks täitmiseks. Jah, me jätsime selle lõppsõnastusest välja, aga põhimõtteliselt rääkisime organisatsiooni suurusjärgu püsimisest samasugusena, nagu ta on täna ehk kust kohast ta väheneb kahtlemata. Osadest administratiivsete ametitest on võimalik kattuvusi vähendada. Aga inimeste vähendamine iseenesest ei peaks olema eesmärk avalik-õigusliku tüüporganisatsioonides tulenevalt asjaolust, et väljaspoolt teenuste sisseostmine või saatoriks alternatiiv oma inimeste pidamisele moodustab nii-öelda teenuse üldkulude, maksunduse, kulude ja muude osa kulude võrra kallimaks. Inimeste arvu vähendamine kui selline selliseid loomingulises organisatsioonis ei saa olla eesmärk küll, aga üks asi veel jäid nii-öelda ei ole täna esile tulnud, on see, et töötada korrespondent punktidega nii Eesti sees kui Eestist väljas, aga, aga nagu öeldud, kuna tegemist on sellise suhteliselt üldise dokumendiga, siis siis täpse organisatsiooni kirjelduse selle juurde peaks asuma pärast seda, kui uus ringhäälingu seadus vastu. Jah, ma just mõtlesingi neid punkte, millega ma nagu ise kõige rohkem kokku olen puutunud, kui sinna peavad tulema juurde uus süsteem, hoopis online-uudised, kui tuleb juurde korrespondent, kui selles dokumendis rõhutatakse, et arhiivi ka on töö väga nõrk, kes tuleb paisata sinna mingi täiendav tööjõud peale? Jah, siin on toodud näiteid, kus mingisuguses vallas vistel institutsiooni arhiiviseelikut ümbervõtmiseks läheks kohe praegused õigus 180 aastat Eesti Raadio mõne puhul üks, 80 aastat, need loomulikult tuleb siia ressurssi juurde anda ja seal, kus inimesi, et see on tegelikult kogu riigi kultuuripoliitika seisukohalt ärevusse oluline asi. Aga samas, minu meelest on see dokumendi selgeks pluss ka see, et räägitakse ikka ka avalik-õigusliku ringhäälingu rollist uus meediakeskkonnas uues nii-öelda infoühiskonnas tegutsemiseks juba, et tal on oma selged ülesanded, ta tahab ka siin seda erinevate meediavormide integratsiooni väljendada, selles kaasa rääkida ja tal on selge nägemus, ma pean seda väga heaks, sest et me teame, et ka teistes riikides, praegu lähikonna riikides, Skandinaaviamaades sellega väga intensiivselt tegeldakse ja avalik-õiguslik ringhääling on üks põhiline infopakku ja teenusepakkuja ka uues meediakeskkonnas. Kultuuriministeerium peabki paremini hakkama järele vaatama, siin seletuskirjas öeldud, et tuleks välja töötada efektiivse järelevalvemeetodid avaliku ja eraringhäälingu tegevuse analüüsiks, tehes korra kõrvalepõike, siis aeg-ajalt juhitakse tähelepanu, et ei suuda eraringhäälingul või kommertstelevisioonil silma peal hoida, et seal on liiga palju reklaami ja nad ikka ei käitu täpselt kõigi nende eeskirjade järgi. Ma arvan, et need etteheited võisid olla õigide pädevad võib-olla pool aastat rohkem tagasi. Praeguse päris nii ei ole, sellepärast et meil juba selle aasta algusest on rakendatud täiesti uus järelevalvesüsteem ja me oleme päris aktiivselt siin ka vajalik, kui tähelepanu juhtinud erakanalitele ka sealhulgas ka hoiatuse teinud. Kuigi üks lugupeetud ajaleht kirjutas eile, haldasid suulisi hoiatusi muide kirjaliku hoiatuse, menetleme, ühtegi ettekirjutust ja nii edasi, aga ma ei saa ausalt öeldes sellest lausest päriselt aru, sellepärast et kui see on ainus asi, mis ma selles ilusas dokument aru ei saa, et missugune oleks täitevvõimurull avalik-õigusliku ringhäälingu üle järelevalve teostamine, kuidas tema täidab avalik-õiguslikke ülesandeid, ma arvan, et see ei ole päris adekvaatne, sellepärast et need on ikkagi selgelt lahus, on ikka avalik-õigusliku endale kõrgema organiringhäälingu nõukogu teostuda. Tikku tervitused. Ühe lause sellest seletuskirjast ette on väga oluline, tagatakse avalikus kasutuses olevate andmete võrreldavusest avaliku ringhäälingu paljud kvaliteedid avaldavad vaid võrdluses eraringhäälingute, aga võib-olla niisuguseid väga lihtne dešifreerida. See on seesama mõte, mida siin enne Jaak Allik rääkis, kuidas andanud uljaid, ideid on ta erisaadete või programmide tellimise kaudu eraringhäälingule justkui avalik-õiguslikku funktsiooni. Noh, see on lihtsalt arusaamatus ja asjatundmatus selles mõttes, et. Institutsioon on see, mis on mis on avalik-õiguslik ja seetõttu hoopis teise kvaliteediga. Ja nüüd, vaadates neid pikki punkte, mida me siin ei ole rääkinud tema missiooni ülesandeid, põhieesmärke ja kõike muid siis sedasama täitmine, see on emissioonide, ülesannete ja funktsioonide täitmine, mis erineb kardinaalselt erasektori poolt. Käitatavast meediast tuleb esile just nimelt siis, kui need andmed, mida üks või teine teeb, on omavahel võrreldavad ja kõigil ühtviisi kättesaadavad, vastasel juhul ei tule see nii-öelda nii selgelt kogu rahva jaoks välja. Milleks meile siis tegelikult Eesti raadiot ja televisiooni ikkagi vaja? Ei, majandus ei puutu asjasse, sest 1001 vajab raha selleks, et toota seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks programmina saateid. Teine teeb sedasama selleks, et raha teenida. Need on kardinaalselt vastupidiseid asjad. See on ikkagi just ennekõike mõeldud programmi programmi küsimuses. Selle dialoogi lingil natukene jätkuvalt sellel seisukohal, et olemas, kui me räägime pärast. Aga meil ongi nagu aeg otsad kokku tõmmata, Peterson, Cruz, Riiagi ametnikuna ilmselt võib-olla päriselt ei saa öelda oma hinnangut koalitsioonivalitsuse võimalustele, aga Tiit Sinissaar endise poliitikuna ja Jaak Allik parlamendi liikmena küsiksin, et lähtudes varasematest kogemustest, mis on saanud Eesti televisiooni raadio arengukavast kas te usute, et see strateegia, et läheb käiku ja, ja kõik see raha tuleb või või on selline variant, et ühendatakse küll ja on vaja ühendada, aga raha ikka nii palju ei ole ja proovige kuidagi väiksemate mingite summadega toime tulla? No see viimane on see kõige õudsam variant, ehk siis arengukava saatuse kordumine, kaamerangu kamageni tädi küll ära ja kiideti heaks, aga raha ei antud näiteks senti juurde. Ma tahaks väga loota, et praegustel otsustajatel, kui nad raha ei leia, jätkuks siis kainet meelt, et seda sammu võib-olla praegu mitte teha. Ma tahaks ka seda viimast loota, koalitsiooni liikmena ma muidugi seal kuidagi kahelda koalitsioonilepingus olevate asjade tõenäosuses, kuid nähes kuidas püütakse teha haridusreformi ilma raha juurde andmata haldusreform, Ermo raha Juldad andmata, siis ma ei välista, et vähemalt katse Ringhäälingute ühendada Marha juurde andmata võidakse teha ja siis oleneb juba ringhäälingu nõukogust ja ka töögrupist ja, ja tänastest raadio televisioonijuhtidest. Milline on nende selge nägemus, kas tasub minna? No lihtsalt sildi vahetusele võidas? Okei, ma ei taha anda mingit poliitilist hinnangut, avaldada sügavat optimismi, sügav skeptitsism, aga ikkagi ma arvan, et eeldused tegelikult on praegu olemas, sellepärast et nagu viitasime, ka see probleem on väga põhjalikult läbi töötatud, sellist valmisolekut pole olnud, võimalus on sellega loodud, litsutud tõesti poliitilises tahtes, sõnalises mõttes rehkendustes. Põhimõtteliselt on ju suund avaliku ringhäälinguorganisatsioon rahvushümni loomisesse tema tehnilisele uuendamisele heaks kiidetud valitsuse kabinetiistungil ka selle aasta algul, nagu üldine signaal on antud, positiivne signaal, kuidas need kõik seal järgi tuleb, see on teine asi, aga see sõltub juba niimoodi laiematest, aruteludest. Jaanis helendab kuidas teie arvamus on, kui, kui raha nii palju ei tule, nagu see on dokumendis on ette nähtud kas muudab asja mõttetuks või kuidas ütleme nii, et ta kindlasti vähendab mõtlekust ühendada, see on selge, et noh, vana hea vene muinasjutt sellest, kuidas kas ühest nahast saab teha kuivitu papahvate, siis otsida üles rätsep, kes on valmis tegema ükskõik kui mitu popaatsest ühest naast, siis me teame ka tagajärgi, siis on see, et, et siis need paha tuju. Sõrmkübarasuurused. Lid saab küll palju, aga nende kasutusväärtus on madal. Ma arvan, et selle mõttega lõpetamegi tõenäoliselt saab seda teemat edasi arendada kuskil kuu aja pärast, kui on selge esialgsed eelarve strateegiat tänases saates oli. Juhani Seilenthal teid, Sinissaar, Jaak Allik, Peeter Sookruus ja saatejuht Uku Toom, aitäh kuulamast. Argipäev.