Tere tänases argipäeva saates räägime uue poliitikahooaja avajutte. Mina olen Ain Saarna. Eile, 13. septembril kell 15 avati Toompeal pidulikult 10. riigikogu neljas istungjärk. Toompeale tulija silmab mõndagi uut. Lossi plats on saanud asfaldi asemel soliidse kivisillutise. Lossi peasissekäigus märkab aga esimest suuremat vormilist muudatust. Mööbel on ümber paigutatud, kadunud on mõni kerge vahesein ja lisandunud väike garderoob. Juurde on tulnud üks turvavärav, millest lastakse läbi käekotid ja muu kaasas olev kraam nagu lennujaamas. Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ütleb, et maailma üldise terroriohu taustal on suurendatud lossi turvalisust, aga aru saavad teatavatel põhjustel ta üksikasju ei kirjelda. Riigikogu suur saal on säilitanud oma tuttava ilme. Piduliku päeva puhul on rõdul diplomaatiline korpus, põhiseaduslike institutsioonide ametimehed, mõned lihtsalt huvilised ja tavalisest rohkem ajakirjanikke. On vabariigi presidendi manitsevad uuniga tervituskõne ja Estonia seltsi segakoori tervituslaulud. Riigikogu esimees Ene Ergma peab lühikese poolse, aga mitte ainult soojadest tervitussõnadest koosneva asjaliku avakõne kuulamisele. Pean tunnistama, et aasta on möödunud väga kiiresti. Viimati istungil teid tervitasin, olid märksõnadeks Euroopa Liiduga ühinemise referendum ja lähenev ühinemine NATOga. Nii julgeoleku- ja välispoliitika seisukohalt vaadatuna on see aasta olnud murranguline. Oleme saanud Euroopa Liidu liikmeks maaks koos sellega kaasnevate võimalustega edendada majanduselu, haridus- ja kultuuri. Kuulume NATOsse, mis tähendab koos teiste liikmesmaadega ühist vastutust turvalisema ja kindlama maailma eest. Ja selle hulka kuulub ka meie Eesti turvalisus ja kindlustunne. See annab meile meelekindlust ja lootust, et Eesti vabariik jääb kestma. Et eesti rahvas jääb püsima. Ka ei tohi ajalugu meie jaoks lõppeda. Kuulumine Euroopa Liitu ning NATOsse ei kaota vajadus aktiivse välispoliitika järgi vaid suurendab seda. Kohustus kujundada ning selgitada oma seisukohti lasub ikka Eestil endal. Aastakümnete ja sadade jooksul kujunenud riikide vahel vaheliste suhete jõujooned on tihtipeale keeruliselt põimunud ning ei ole kirjeldatavad lihtsate mustvalgete vastandustega. See, mis on meie jaoks on olnud selge Arusaadav ei pruugi olla teistele üheselt mõistetav. See, mis toimus sinimägedes aastal 1944 on paljude jaoks eestlaste võitlus bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse eest. Teiselt. On selge, et fašismi kuritegude ohvritel on raske aru saada meie vabadusvõitlejate õilsetest motiividest. Võrvel mundris. Me peame endasse jõudu seda tõde tunnistada. Eriti veel teadmisel, et just Hitler, Ribbentropp andsid Eesti vabariigi 23. augustil 1900 39. aastal Venemaa meelevalla alla. Me iseseisvus on nii kaua tugev, kuni me suudame olla demokraatliku maailma usaldusväärne partner. Me oleme lubanud jagada demokraatlikke väärtusi. Väärtusi järgivad meie partnerid Euroopa Liidus ja NATOs. Ning me ei saa endale lubada seda luksust, et läheme teise liivakasti, kui meie soovitud mängureegleid ei aktsepteerita. See puudutab ka meie suhtumist terrorismi. Beslanist toimunut saab hinnata ainult kuritegu. Ei saa olla, et mitte mingisugust õigustust. See on medali üks külg, sisepoliitiline külg ja ma usun, et õnnestub meil puhtana hoida. Kuid on ka teine välispoliitiline külg ja see esitab meile märksa tõsisemaid väljakutseid. Pean silmas jätkuvaid sirve avaldusi Eesti vabariigi rahvuspoliitikale. Olen valinud vägagi selgelt tee, mis tagab eestlase säilimise meie riigis suure töö tulemusena. Ja selles on aktiivselt osalenud ka riigikogu liikmed. On meil õnnestunud ka teisi tiiki veenda, et meie valitud tee on õige. Seda suurem oli meie üllatus, kui OSCE parlamentaarse assamblee istungil Edinburghis hääletasid meie vastu ka nende riikide esindajad, keda oleme esinenud iseenesestmõistetavalt liitlasteks pidanud. See oli valus õppetund ja sellest tuleb teha järeldusi. Kõigepealt pean ma kahetsusega nentima, et just nendel otsustavatel rasketel hetkedel ei laabunud muidu igati sujuv koostöö riigikogu ja välisministeeriumi vahel. Niisugust asja ei tohi edaspidi juhtuda. Teiseks me peaksime kriitilise pilguga üle vaatama meie töö rahvusvahelisel tasandil. Ma arvan, et väliskomisjon peaks üle vaatama delegatsioonide koosseisud riigikogu, vaat esindama need riigikogu liikmed, kellel on parimad oskused ja võimed rahvusvaheliseks suhtlemiseks ning kes suudavad mitte üksi esindada Eesti poliitikat, vaid mõjutada ka oma kolleege teiste riikidega, parlamentaarne liikmeid, parlamendiliikmeid toetama, meie seisukohti me seda ei suuda. Jäämegi surve alla. Tõsist ümberkorraldamist, vajab parlamentide vaheline koostöö teiste balti riikidega. Me ei deklareerinud koostööd, samas jätame ühes kohas reageerimata alusetute selle meie vastastele süüdistustele ning ei koordineeri piisavalt oma poliitilisi samme. Lugupeetud riigikogu liikmed. Ma kutsun üles nendesse probleemidesse täie tõsiduse ja vastutustundega suhtuma. Me peame oma õiguste huvide eest seisma, see on meie kohustus rahva ees meie valijate ees. Sel sügisel saab teie hoo sisse riigikogu kui Euroopa Liidu liikmesriigi parlamendi tegevus. Kas me oleme selleks valmis? Tahaksin loota, et jah. Kuid see nõuab hästi koordineeritud tegevust Euroopa Liidu asjade komisjoni alaliste komisjonide ja vabariigi valitsuse vahel. Ainult siis saame olla kindlad, et Euroopa liidus ei võeta vastu selliseid otsuseid, mis ei ole vastuvõetavad Eesti riigile. See nõuab aga meie kõikide tõsiseid pingutusi. Loodan, et üheskoos saame ka selle ülesandega hakkama. Head riigikogulased. Soovin teile kõike head tahet. Tahaksime nende tõsiste probleemidega hakkama saama. Selleks jõudu tööle ja nagu ülikoolides ilusti öeldakse, head uut aastat. Tänan tähelepanu eest. Head uut aastat soovib teile Toompeal palju ja olin soovijate hulgas. Minagi kuuleme nüüd mõned intervjuud riigikogu komisjonide esimeestega ja olgu öeldud, et valik oli juhuslik, sest arendalise Ene Ergma mõtet ei ole esimesel koolipäeval häid ja halbu ega õigeid ja valesid õpilasi. Esimesena soovime head uut aastat riigikogu õiguskomisjoni vastsele esimehele Väino lindile. Väga tänan heade soovide eest. Et teie jaoks on see alanud poliitika parlamendi aasta nüüd tõepoolest kõige uuem, sellepärast et just tänasel parlamendi avaistungi päeval valiti teid ka õiguskomisjoni esimeheks, sellepärast et eelmine esimees Märt Rask lihtsalt siirdus teisele tööle, nagu öeldakse, ehk riigikohtu esimeheks. Ja teile on täna tõepoolest uus päev usast. Jah, täpselt niiviisi on ja öeldakse, et ega loodus tühja kohta ei salli, aga poliitikas on olukord täpselt samamoodi. Meie fraktsioon otsustas, et Märt Raski asemel siirdun mina põhiseaduskomisjonis õiguskomisjoni ja õiguskomisjonis valiti ka täna, mil siis praktiliselt seitsme poolt- ja ühe vastuhäälega komisjoni esimeheks, mis näitabki, ega seda, et et need kohustused, mis komisjoni esimehe töö on, et ma pean nüüd hakkama, siis üpris usinalt ja korralikult täitma. Aga see töö ei ole jumala abiga teele mitte võõras, seda tööd olete te tegelikult ju enne teinud ka? Ja mis seal salata, ka eelmise riigikogu koosseisu viimasel aastal kaksikliidu moodustamise algusest peale olin aastakese samuti õiguskomisjoni esimees, nii et selles mõttes nagu niisuguste õiguskomisjoni menetluses olevate seaduseelnõude menetlemise selle süsteemiga olen ma ikkagi küllaldaselt tuttav. Ja sellega seonduvalt ka täna tegime komisjonis juba plaan edaspidiseks ja vaatasime üle need seaduseelnõud, mida on tarvis kiirelt menetleda. Piisab siin öelda vaid meid kõiki kindlasti hakkama puudutamast tulevad, kus on tsiviilkohtumenetluse uus seadustik, on täitemenetluse uus seadustik, need on juba võiks öelda, et meie kiire õigusloome arengu perioodil ajale lihtsalt jalgu jäänud ja see seadus, mis vastuvõtmisel näiteks täitemenetlusseadustik 1993. aastal oli üpris uus ja kaasaegne, siis tänaseks on ta lihtsalt juba valunud on uusi seadusi vastu võetud ja on tarvis viia ta nii-öelda siis juba korrelatsiooni olemasolevate seadustega, arvestades ka tänaseid õigusriigi põhimõtteid. Ja arvestades loomulikult ka seda, millisesse olukorda tegelikult terve Eesti riik on juba sattunud. Me oleme harmooniliselt Euroopas, nii et tegelikult selle pilguga tuleb ilmselt ka õiguskomisjonil. Nii üht kui teist seadust hakata avatama ilmselt. Praktiliselt küll jah, kuigi ka meie Eesti õigus on tänase seisuga ikkagi harmoniseeritud juba Euroopa Liidu õigusega. Vastasel juhul ei oleks meil nagu ka olnud asja üldse Euroopa liitu, aga kindlasti selliseid väiksemaid vastuolu punkte võib veel leida ja sellel on kindlasti ka üks meie põhiline ülesanne selles töös. Mis siis nüüd esimene asi on, mis, mis homme juhtub. Õiguskomisjoni esimees Väino linn, mis homme juhtub teil vastse komisjoni esimehe parlamendipidupäev on tänasega otsas, on käes Teisipäev reaalne töö. Ja me kinnitasime nädala päevakorra ja homme on tarvis ette valmistada juba, et seaduseelnõud, eelnõusid, mida kolmapäeval riigikogu suures saalis Õiguskomisjonil on tarvis, siis ette kanda minul komisjoni esimehena kanalist ette siis tsiviilkohtumenetluse seadustikuga seonduva eelnõu ja aseesimees härra Laanejärv, Olev Laanjärve on ettekandja siis täitemenetlusseadustiku eelnõu osas ja neid menetlusseadustike, meil on tarvis ka siis juba homme täpsemalt üle vaadata, millega tegelikult alustasime ka täna. Õiguskomisjoni töö ei ole lihtne, aga aga kus ta tegelikult üldse lihtne on, aga määra linde, mida te uuelt poliitik aastalt ei ootaks. Mida te kujundlikult öeldes kindlasti tahaksite vältida, on see siis laiemalt poliitikas või õigusloomes? Tänan Ma ma loodan, et ei, ei teki ühelgi meie poliitikul soovi selliseid kiireid pöördeid, vangerdusi meie õigussüsteemis, mis muudaksid tänased põhimõtted hoopis olematuks. Ta unustaks selle selle ära, mida me siin oleme aastatepikkuse tööga on õigussüsteemis suutnud muuta ja oleme selle teinud läänelikuks, kuid samas siiski me ei tohi ka kõigest nii-öelda üle pingutada. Ja ka täna juba komisjoni istungil jõudsime ühte seaduseelnõu ühte muudatust vaadata selles valguses, et tõepoolest ei ole siiski õige, kui, kui nii-öelda kohtumõistmise juures näiteks selline elektrooniline süsteem on ta siis dokumentide esitamine mis iganes, kui see oleks ainult kohustuslikke, kui näiteks kirjalikus vormis ei saakski mingeid dokumente esitada. Ma toon ühe näite, et me võime ka teinekord isegi üle pingutada oma niisuguses kaasajastamises, õigus õigusloomes. Aga ka seda võtame vältida. Ja see vist vist ongi kõik, ma usun, et, et õigust, sest süsteem areneb ja me peame minema tasa ja targu ikkagi mitte tegema selliseid kiireid uithüppeid. Kas niisugune oht on ikka veel olemas, kuigi parlament on ju selles koosseisus ka juba päris hästi kokku klõpsunud? Ma siiski arvan, et selline oht võib endiselt teatud mõttes meie kohal olla, sellepärast et poliitika on juba kord niisugune asi, kui niimoodi võiks öelda, kus vahel vahel mõnedele tundub, et, et just mingisugune kiire hüpe võib pööre, võib tuua mingisuguse muutus, võib-olla ka positiivses suunas ja võib ka mitte tuua. Ja just nimelt siin niisugune niisugune samm-sammult oma rea seadmine seost kõige õigema Kas vaim on selleks kõigeks valmis, kas puhkasite suvel hästi? Ja ei kurda, tänan, ja selline, selline vihmane suvi ongi selline just et oma kodu juures askeldada ja maal käia ja ja miks ka mitte, nii et usun, kus on küll, et õiguskomisjonis saab meil tõsine tööaasta olema ja siin on ka hea meel õiguskomisjoni kohta öelda seda, et see õiguskomisjoni koosseis, olenemata sellest, kas on nüüd eelmises koosseisus, kui nüüd sa näidanud seda, et seal tehakse tõesti sellist vahel ka päris poliitika vabatööd, sellepärast et need seadused, mida me seal menetleme, eelnõud, need on sellised väga igapäevased õigusega seonduvad seadused seotud eelnõud, kus sellist nagu ühepäevapoliitikat, kes kellele ära teeb, seda on väga raske seal tegelikult läbi viia ja selle alusel ka midagi muuta, sest need seadused on tegelikult meie kõigi jaoks igapäevane elu käib nende kaudu olemas sellest, kas keegi on vaeraste opositsioonis või koalitsioonis, nii et selles mõttes on õiguskomisjoni isegi mingil määral erinev komisjon parlamendis. Head uut aastat riigikogu maaelukomisjoni esimees Jaanus Marrandi. Vaatame aknast õue, vihma sajab, niisugune on olnud ka tegelikult enamus seda suve. Kas see teeb maaelukomisjoni esimehega kuidagimoodi murelikuks, eriti kui on tulemas ka ju varsti riigieelarve parlamenti? Ma arvan, et see peaks iga inimese tegema murelikuks, kellel on asja saagikoristuse ja sellise tegevpõllumajandusega, minul paraku see side on olemas, nii et loomulikult põksub süda selles rütmis. Samas peab muidugi tunnistama, et ega siin Riigikogus vahel riigikogu maaelukomisjoni töös ei ole just meie asi tegeleda ennekõike sademete küsimusi, on ikka ikka täitevvõimu ehk siis põllumajandusministrile filmi peamine küsimus, aga loomulikult eelarves katsume vaadata kõiki maaelulise maa elulisi küsimusi nii-öelda positiivse pilguga pilguga. No täna on nii-öelda esimene koolipäev, esimene ametlik suure saali tööpäev, mis on maaelukomisjonis laual ootamas, millised eelnõud, millised algatused? Meil on ootamas üks maareformi muutmist käsitlev eelnõu, mis peaks järgmisel nädalal tulema ka saali. Noh, samas on meil täiesti selline üsna uus tööpõld veel, mis alles esimesest maist võib nii öelda, mida me oleme kündnud, esimesest maist alates on Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika küsimused ja neljapäeval on meid ees ootamas arutelu komisjonis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengumeetmete sellise muutmisega, kus on oodatud siis ministeeriumi ametnikud ja minister ja, ja võib-olla see on üks sellise tegevuse prioriteete seondub juba eelarvega ühest otsast ja teisest küljest kõik need meetmed, mis siin lehtedest uudistest kuuleme, et paari-kolme päevaga on põllumehed ja maaelu arendajad nii-öelda kolme aasta normi pool sellest ühe aastaga paari nädalaga tühjaks nii-öelda nõudnud, siis eks see on teema, millega meie maaelukomisjonis peame üsna teraselt tegelema. No kindlasti riigikogu maaelukomisjoni esimees liikus suvel ka maarahva hulgas, ma ei kahtle, selles kindlasti liikus. Kas maarahvas on ka nüüd Euroopa liidu suhtes mingeid järeldusi juba teinud, sellepärast et kui käis jutt Euroopa Liiduga liitumisest, siis käis üsna äge agitatsioon ja propaganda, et uskuge maarahvast ja elu läheb Euroopa liidus paremaks. Mida nüüd täna teie kõrvu on, sellest korstnad? No kõigepealt ma olen ise külamees nii-öelda elama ja, ja seetõttu noh, see ongi minu loomulik elukeskkond tegelikult ja suvel seda enam et eks seda maarahvast on ka üsna mitmesugust. On selliseid aktiivseid põllumajandusettevõtjad, kelle jaoks on üsna selgeks tehtud, missugused meetmed on tulemas, missugused on, missugused finantsid, aga jääb nii-öelda loetakse iga krooni ja ma arvan, et need inimesed küll teavad täpselt, mida oodata ja sellist üsna ootusärevust täis, sest on teada ju iga inimese enda juust, kui palk suureneb vähemalt esimesel kuul või esimesel aastal on seda natukene tunda ja nii ka Euroopa Liiduga see on üks väga selge selline aktiivne seltskond, aga loomulikult on maal üsna palju ka selliseid nii öelda heitunud inimesed, pettunud inimesi, kes ei usu suurt millessegi, rääkimata siis veel kaugele olevatesse mingisugustesse eurolubadustesse, see on tõsiasi. Jaanus Marrandi. Nii, mida te uuelt poliitika aastalt uuelt parlamendi aastalt ei ootaks, mida te tahaksite? Kindlasti Parlamendis välditakse. Ausalt öeldes ma ootaksin, et parlamendis on võimalik väga selgelt alusel nii-öelda tööd teha. Et me teaksime, kes on kes ja mis on, mis, ehk arvestatakse tõepoolest ka valijate tavaliste inimeste ootusi, et me ei kogeks seda, liikudes oma valijate või, või nii-öelda kodukohas, et sa tead, et inimesed räägivad ühte, alates tervise ja muudest küsimustest. Ja samas me siin Riigikogus pean hoopis millegi muu hääletamisega tegelema, mis neid nende, seda vabadust, millest siin ka räägiti, vabaduste väärikust, millest siin president esines. Et me tegeleksime tõepoolest nende nimel. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna head uut aastat kultuurikomisjonile ja teile. Aitäh ja head uut aastat minugi poolt. Nii kõigile nendele, kellele täna algas uus poliitika-aasta, kui ka kultuuri ja koli inimestele. Mis seal ootamas kultuurikomisjoni töölaual? Täna on juba tegelikult kuigi esimene täiskogu tööpäev on ju komisjon juba vaadanud üle, mis siis ees ootamas on. Täna oli ka kultuurikomisjoni esimene istung uuel hooajal ja meil oli seal kaks päris huvitavat eelnõu. Üks nendest oli vähemasti neli aastat valmimist oodanud. Loovisikute ja loomeliitude seadus ja teine ei olnud otseselt seaduseelnõu, aga. Opositsiooni poolt esitatud juunikuus esitatud riigikogu otsuse eelnõu, mis peaks vabariigi valitsust kohustama seitsmes üsna olulises hariduspoliitilises punktis seaduseelnõusid ette valmistama ja riigikogule esitama. Kogu sügisene hooaeg tõotab tulla tõepoolest nii nagu ajakirjandusest lugeda on olnud üsna teguderohke kultuurikomisjonile. Eelkõige on haridus, kus ministeerium ette valmistanud päris mitu seaduseelnõude pakett, tee, mis on laiemalt tuntud siis 21. sajandi hariduse programmi nime all ja, ja kindlasti tuleb ka Kultuuriministeeriumi poolt seaduseelnõusid juurde. Ootame juba tükk aega, näiteks rahvusskulptuuriseadust mida on umbes sama kaua kui eelpool kõneks olnud loomeliitude ja loovisikute seadustki ette valmistatud. Loovisikute seadus jah, selle kohta võib küll öelda, et kaua tehtud, aga kaunikene on vist veel vara öelda või kuidas teile tundub, kas nüüd saab asjast asja igatahes asjaomased inimesed, loomeinimesed ootavad seda küll juba aastaid seda seadust. Ma usun küll jah, et et ootused on üsna kõrgele kruvitud nende aastatega, millal seda seaduseelnõud ja tõepoolest ka koos pea kõigi loomeliitudega ette valmistati. Tänane meeleolu kultuurikomisjonis oli selles mõttes paljulubav, et me pärast natuke rohkem kui tunniajast arutelu, milles osales ka kultuuriministrina Paet. Suunasime selle eelnõu, siis riigikogu suurde saali esimesele lugemisele ja mulle tundub, et et sellel eelnõul on head šansid lähima kuu või kahe jooksul seaduseks muutuda. Loomulikult on väga tähtis dokument sel sügisel ja kõikidel sügistel. Riigieelarve järgmise aasta riigieelarve siin on kultuurirahval ja haridusrahval kindlasti omad suured ootused. No teie kindlasti ei jaga seda arvamust, et et loomeinimesed peavad olema õnnelikud ainuüksi juba sellepärast, et nad luua saavad, et raha ei olegi oluline. Kindlasti ma loodan, te seda meelt ei ole. No võin, võin küll kaasa noogutada, et ei ole jah seda meelt et loomulikult ainult raha ei ole see, mis meid õnnelikuks teeb, aga ilma rahata olla üpris õnnetu. Kindlasti mingil määral on ka kultuurikomisjon sellesse riigieelarve menetluse protsessi kuigi mitte põhitegijana kaasatud ja, ja me loodame lähinädalatel siis pärast seda, kui see eelnõu ametlikult üle antakse, ka sellega lähemalt tegelema hakata ja ja üks asi, mille koha pealt ma hetkel ei julge öelda, kui reaalne see on, kas veel selle aastanumbri sees, see tähendab enne jõulusid Riigikokku jõuab ka ettevalmistamisel olev uus ringhäälingu seadus, mida eelkõige Rasarna teie ametiõed ja vennad ilmsesti ootavad, aga, aga töö selle kallal kultuuriministeeriumis kindlasti käik. No seda laskmata karu nahka me esialgu veel jagama ei hakka, aga tõepoolest ka seal on ikkagi ootused suured ja nad on üsna suureks kruvitud, et stabiliseerida ka avalik-õigusliku ringhäälinguseisund. Tänases Eesti vabariigis. Päris kindlasti jah ja, ja ma arvan, et meil jätkub konstruktiivset meelt vähemasti kultuurikomisjonis ka seda eelnõu perspektiivitundega arutada ja, ja vajalik otsusteni jõuda. Me oleme nüüd rääkinud sellest, mida me ootame uuelt aastalt, aga mida te, härra Arno, kindlasti ei oota, mida te tahaksite kindlasti parlament väldiks alanud parlamendihooajal. Ma arvan, et sisimas iga poliitik ootaks ehk seda, et, et me ei tegeleks tühja tuule tallamine ja, ja, ja, ja pelga poriloopimisega ja kas see, kas see niimoodi päriselt välja kukub, seda näitab aeg, aga, aga minusse sisendas vähemasti tänane esimene päev ja eelkõige see meeleolu, mis kultuurikomisjonis valitses optimismi, et et paljudes asjades oleme võimelised ikkagi ühiseid lahendusi otsima, leidma. Teie enda vaim on valmis, kuidas puhkasite, kas olete nüüd selleks kõigeks heaks tööks tõepoolest valmis ennast seadnud ja akud laadinud? No ma usun, et mitte ainult mina, vaid, vaid teised kolleegid ka on, on ka piisavalt leidnud sellel natukene vihmasevõitu suvel ka oma akumulaatorid laadida niimoodi, et ma arvan, et me oleme mõõdukalt aktiivselt puhanud, kõik. Kuidas teie konkreetselt puhkasite, kuidas suvi läks? Enamalt jaolt olen kodumail olnud ja, ja, ja füüsilist tööd püüdnud jõudumööda teha, mille kõrvalt ei ole keelatud mõtlemisega oma lõbuks tegeleda ja kindlasti jääb sellest möödunud suvest üsna eredalt meelde kümnepäevane reis polaarjoone taha. Põhja-Norras ja Põhja-Soome. Aga see on juba teine jutt praegu siis veelkord jõudu ja raugematut energiaks uueks uueks parlamendihooaeg. Suur tänu. Riigikogus ei toimu midagi kogemata. Riigikogu aseesimees Peeter Kreitzberg, palju õnne ja head uut aastat, te olete taasvalitud riigikogu aseesimeheks. Nii ta läks, kuigi väga napi häälteenamusega, pool aastat tagasi oli see kaheksa häält ja täna oli ta kõigest üks saal. Muidugi, mis on võib-olla kõige üllatavam on ikkagi koalitsiooni häälte hajumine. Rein Lang 160-st võimalikust häälest 39, nii et siin käis hästi kirglik poliitiline heitlus. Väga tugev argumenteerin oma kandidaatide kasuks, võib-olla mingisugused vastuolud ka koalitsiooni sees, mis veel kord tõestab seda, et Eesti poliitiline maastik on hetkel vist üldse kõige ennustatud, mis ta kunagi on olnud. Nii palju, kui on õnnestunud siin tänasel päeval riigikogu liikmetega juttu ajada, kõik soovivad ju tegelikult seda, et tuleks ilus, stabiilne, rahulik, seaduseloome aasta, aga kas või võtame täna ka teie valimishärra, Kreitzberg, ilmselt seda väga suurt rahu ikka vähemalt alguses küll looda. Ta ei ole selle peale tulles Iisraelist. Äsja tahaks öelda, et ka kõik sõjad on peetud rahu nimel, et saaks kätte sellised tingimused, et oleks hästi hea rahulik toimetada ja kindlasti poliitikas käib võitlus selle üle, et see rahu oleks siis selliselt, et mu positsioon oleks piisavalt soodne selles rahuolukorras ja ma hästi välja paistaks ja juhiks võimalikult palju ja otsustaks need. Loomulikult kõik tahavad, aga igaüks tahab seda rahu veidi teistsugustel tingimustel. Te olete väga kogenud poliitik, te ütlete seda ausalt ja häbenemata välja? Ei no kahtlemata poliitika on tegelikult kogu aeg üks rinnapistmine võitlus ja eks see tagab ka otstarbekad otsused. Nii et ega siin mitte midagi paremat ka välja pakkuda ei ole. Ja samal ajal, kui riigikogu tuleks kokku ja lepiks täieliku staatus koova, nii nagu alguspaika pannakse siis tähendab, et riigikogu ei tee piisavalt tööd. Poliitika on ikkagi see, et igaüks peab näitama, et tal on õigus ja ta on parem ja selle käigus sünnivad ka paremat otsust. Mis on need esimesed asjad, mida riigi kogunet sellel hooajal täna alanud hooajal peaks siis kõigepealt ette võtma? Te olete tegelikult ju aseesimehena väga hästi informeeritud? No meil on hulganisti arupärimisi ja seadus ei, kahtlemata, aga ma ütleks, mis on kõige tähtsam, 22. antakse üle septembril riigieelarve riigikogule ja kahtlemata riigikogu eelarvedebatt saab olema kõige tähtsam siin üldse varjutades kindlasti väga paljud teised seaduseelnõud. Ja ta on üsna erakordne eelarve selles mõttes, et me oleme siirdumas üksikisiku tulumaksu alandamise teed 24 protsendi peale mis on tekitanud päris palju debatiga Euroopa Liidu tasandil ja kindlasti tekitab siin saalis nii-naa, kujutan ette, et selle aasta riigieelarvedebatt tuleb kahtlemata ülitõsine. Teine suur asi, mis vallandab vaidlused, on haridusprogramm 2001. Seal on ette nähtud väga palju muudatusi koolide tasandil teehariduse rahastamise tasandil ja üks võtmevaidlus tuleb selle ümber. Kas koolide investeeringud peavad olema suunatud läbi riigi kinnisvara aktsiaseltsi, mis tähendab seda, et riik justkui võtab endalt, et maha sellise hariduspoliitilise vastutuse andes ainult raha mingisugusele eraaktsiaseltsile, kes siis hakkab seda nagu välja andma saades, koolid võib-olla endale koolid hakkavad renti maksma ja võib juhtuda niimoodi, et mõned koolid ei suuda seda raha tagasi maksta osadest koolides täitsa ilma jääda. Ja need, kes selle peale lähevad, on Pihtla kindlasti rikkamad vallad, nii et siin võib tagajärjeks olla hariduslik kihistumine piirkonniti suurem. Et see on väga tõsiste tagajärgedega asi. Kujutan ette, et see läheb ka väga tuliseks vaidluseks, need ma tooksin välja nagu kaks sellist asja, aga riigieelarve sees on kindlasti pensionide probleem, mis on väga valus ja ja siin pensionäride kriitika selle ümber. Et esimese samba raha läheb teise sambasse ja võiks minna nendele, saaksime pensioni kiiremini tõsta. Pensioniindeksi probleem mis hakkab seda aastat veel iseloomustab, on tõenäoliselt väga paljude Euroopa Liidu seadusandlike aktide analüüs ja nende kohta seisukohtade andmine ja vähemalt komisjonides arutamine. Op asjade komisjon käivitub meil palju tugevamini ja suurema töökoormusega kui seni. Selles võib-olla vist jah, kindel, et iga riigikogus siiski ei hakka sel sügisel kindlasti mitte. Kas teie vaimu nendeks võitlusteks aruteludeks valmis seda hästi puhanud suvi oli vihmane, aga ma käisin kahel päikselisel maal Koreas ja Iisraelis. Ja ma usun, et ega ma ei ole palju halvemini valmistanud kui teised kõik võrdselt Sirts korras. Annaks jumal muidugi, et see ülearu niukene kirgede möll sinivallandumis varjutab sisuliste küsimuste arutelu ja ma loodan, et selleni ei lähe. Mida te väga ei oota, mida te üldse ei soovi alanud hooajast. Kas seesama liigsed kired? Ma ei sooviks tühja kriitikat kriitika pärast ma sooviks seda. Kui opositsioon kritiseerib koalitsiooni, siis selle taga oleks väga tõsised argumendid, mitte soov. Homme valitsus, lihtsalt mahavõtt, samal ajal ma sooviks seda, et valitsus tuleks välja suurema hulga eelnõudega ja need eelnõud ei teeniks väga kitsa grupi huve. Iga eelnõu taga oleks siiski Eesti riigi huvid väga paljude inimeste huvid. Ja võib-olla see ongi, mida soovida. Ja nüüd viimane intervjuu riigikogu eilse avaistungi kuluaarides ettearvatult aga oodatust vähemate häältega valiti riigikogu esimeseks aseesimeheks tuntud meediategelane Rein Lang, kes juhib ka Parlamendi ja Euroopa Liidu asjade komisjoni. Pärisin langilt, kas komisjon peab neid uue esimehe valima? Euroopa asjade, õigemini õige nimetusega Euroopa Liidu asjade komisjon ei pea valima endale uut esimeest kuna riigikogu aseesimehe ja selle komisjoni esimehe ametikohad on ühitatavad. Ja see oli ka üks üldse motivatsioon, miks ma soostuksin kandideerima, aseesimeheks, et ma igal juhul soovin jätkata Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena sest see annab ka teatava niisuguse väga selge nii emotsionaalse kui ka praktilise aktsendi selle kohta, kui tähtsaks Eesti riik ja Eesti poliitikud peavad Euroopa liitu ja Euroopa Liiduga suhteid? Sinu suvi ei ole olnud mitte igav, ma saan aru, et seenemetsa ja heinategemise jaoks ilmselt väga palju aega ei jäänud sul selle tähtsa komisjoni esimehena. No heina õnneks ma ei pea tegema ja seenele olen ka paar korda jõudnud, võin muidugi öelda, et Põhja-Eestis vähemalt on seeneuputus. Aga peab ütlema küll jah, et, et Euroopa Liidu asjadega nagu tegelevad riigikogu saadikud, on pisut teises olukorras, kui ainult siseriiklike küsimustega tegelevad saadikud. Abba institutsioonid puhkavad ainult augustis. August on tõesti see kuu, kus midagi ei juhtu, see tähendab Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa komisjon ei saada mingisuguseid initsiatiive ega tähtsaid dokumente juulikuuse vastu. Äärmiselt pingeline. Eestlased on teatavasti harjunud puhkama juulis. Nii et need ühitada seda meie tsüklit sele roopa tsükliga, see ei saa olema mingil juhul lihtne. Ja oleks ka väga kahetsusväärne, kui tekib selline olukord, et on siis üks kiht saadikuid, kes siis juulis rabavad palehigis ja, ja teised, kes juulis nagu mitte midagi ei tee. Sest augustis ju nagunii suurt midagi ei juhtu. Tänu jah, nüüd sellele meeldivale ametite hüvitamisele on Euroopa Liidu asjad saanud tegelikult parlamendis kaalu juurde ja kui me kuulasime ka vabariigi presidendi ja riigikogu esimehe kõnesid, siis olid siin ka vihje, et meie välissuhtlusele ja päris otseütlemised ja ütlemised ka paremate ja töisemate kontaktide suunas välisministeeriumiga. Et ka siin tuleb sul nüüd oma uues ametis sügavat vagu või sügavamat vagu ajada, kui seni ehk. Et selles rõhuasetuses on omad õiged punktid, aga on ka asju, millega ma päris ei saa nõustuda. Arvates täna eriti, mis puudutab Euroopa asju, on riigikogu ja välisministeeriumi ja terve Eesti valitsuse suhted suurepärased. Meil kogu see süsteem, mis meil käivitus, esimesest mõista ka, mis seadusandlikult jõustus juba enne liitumist Euroopa Liiduga, on on tõepoolest korralikult käivitunud. Nii et see näitab, et see eeltöö ei olnud mitte asjatu. Me tõepoolest uurisime kõikide vanade liikmesriikide kogemusi selles osas. Ja lõpuks väädisime sellega, et meie arvates süsteem parlamentaarses rolli osas valitsuse tegevusele on kõige ajakohasem ja, ja nii sellepärast ma selle omaks võtsime. Et mis puutub nüüd Eesti välispoliitikat ida suunal ehk Venemaa suunal, siis siin on olukord muidugi hoopis teine. Ja me peame endale aru andma, et kui seni on olnud meie kogu tegevuse peatähelepanu suunatud ikkagi sellele liitumisel Euroopa Liiduga ja suhetega suhetes Euroopa Liiduga liitumisele NATOga ja NATO suhetes siis Venemaa teema on paratamatult jäänud siin kolmandale kohale. Ja muide, minu isiklik arvamus on, et selles ei ole mitte midagi halba kui me räägime, et NATO ja Euroopa Liit peaksid omama tugevat välispoliitilist dimensiooni. Tegelikult me peaksime Venemaa poliitikat kujundama rohkem NATO-s ja Euroopa liidus sees. Ma arvan, et selles oleks meie edu võti. Venemaa juba tänu oma tohututele, traditsioonidele ja suurriigi staatusele. Ei soovi rääkida väikeriikidega ehk Eesti on nende jaoks ikkagi mikroriik. Nende jaoks on tähtsad bilateraalseid suhted Ameerika Ühendriikidega, Prantsusmaale ja Saksamaaga eraldi. Nii et me võiksime pigem rääkida ikkagi Euroopa Liidu ühtsest välispoliitikasse, tuleks meile kindlasti lõpuks kasuks. Kuidas kommenteerid sa tänaseid riigikogu aseesimeeste valimisi? See kõik ennustab siiski päris huvitavat poliitika sügist ja uut algavat poliitikahooaega. Poliitika sügisel tuleb igal juhul väga huvitav, see on, on vaieldamatult tänase päeva lõppedes selgem ent Reformierakonna jaoks on koalitsioonileppe pidanud. Reformierakond on koalitsioonilepingule alla kirjutanud, ta kavatseb seda täita. Aga mulle isiklikult tundub, et opositsioonimäng erinevate opositsiooni osapoolte mäng siin riigikogus mis ongi opositsiooni ülesanne lüüa kiilu koalitsiooni. Et see mäng on leidnud sihukese hea pinnase kogenematute parlamendisaadikute poolt, kes on siis mõelnud, et kasutades ära seda, et Keskerakonna hooldumise tagajärjel on meil tekkinud üks saadikurühma Võtad nad sooviksid nagu iseendale valida opositsiooni ehk siis koalitsioon, õigemini osa koalitsioonisaadikuid tahaksid ise näha endal, milline see opositsioon on? See ei ole koalitsiooni asi, sest sugune parlamentaarne kultuur ja parlamentaarne loogika ütleb seda, et riigikogu juhatuses peab olema esindatud nii koalitsioon kui opositsioon. Tahe koalitsiooni tahes suruda peal, milline see opositsioon on, on minu meelest küll ülimalt lühinägelik. Nii et need head sõbrad, kes läksid selle mänguga kaasa ma lihtsalt ennustan teile vastu näppe, saate te tulevikus niikuinii sellest? See ei ole koalitsiooni ülesanne ja antud juhul on tegemist teie järgmise lühinägelikkus. On teada niisugune lend ja lennukas lause, et koalitsioon on ühtsem kui kunagi varem. Rein Lang, kas sa kinnitad seda ka tänasel päeval? Mina ei ole kunagi selliseid väiteid esitanud. Poliitika on kompromisside kunst, Eestis esindavad erakonnad väga erinevaid suundumusi, väga erinevaid maailmavaateid, meil on ka erakondi, kes muidugi ühtegi maailmavaadet ei esinda. Meid esindavad lihtsalt sellist kategooriat, mille nimi on võim. Aga, aga kui me räägime konkreetsetest asjadest, mis siis materialiseeruvad seaduseelnõudeks ja sealtkaudu veel seadusteks läbi riigikogu siis see on selgelt maailmavaateline küsimus. Ja kuna meil on erinevad parteid, meil on parteide paljusus, siis järelikult on meil ka olemas selline asi nagu, nagu vajadust teha kompromisse. Nüüd, kui väita seda, et koalitsioon on hästi ühtne, siis milleks üldse need erinevad parteid selles koalitsioonis? On erinevad parteid ja need, kõik need parteid kannavad erinevat maailmavaadet. No ütleme, kaks neist enam-vähem samasugust maailmavaadet, üks ikkagi päris erinevat. Nüüd valitsemises me peame leidma kompromissid, kui me neid kompromisse enam ei leia, siis tuleb vaadata, kas on võimalik kokku panna mingisugune muu kooslus selle parlamendi koosseisu juures. Siiski väidan seda, et see usalduskrediit, mis on valijate poolt antud sel nendele koalitsiooniparteidele, kes täna on võimul, ei ole veel siiski lõplikult kadunud. Vähemalt kui vaadata nüüd avaliku arvamuse uuringuid, et mille, mille järgi tegelikult ka poliitikud alati 100 protsenti juhinduma, sellepärast et on ajaperioode, kus tuleb paratamatult teha ebapopulaarseid otsuseid, sest seal riiklikesse rahvuslik rahvuslikes huvides. Nii et elame-näeme. Mina isiklikult arvan, et vaatamata kõikidele probleemidele on koalitsioon täna seisab, koos seisab veel mõnda aega koos mis seal, see, mida sa kindlasti uuelt poliitiku pojalt ei oota. Loodan, et siin väheneb ikkagi tohutu kiirusega selline ka panemine ja mängurlus ja võrreldes selle aastaga, mis ma siia, kui ma siia tulin ja, ja nüüd, kui ma siin olen aasta otsa olnud, on seda kõvasti vähemaks jäänud. Need inimestevahelised suhted on paremaks läinud ja ma arvan, et see Euroopa Liiduga liitumine ja NATO-ga liitumine on tegelikult andnud kogu Eestile uue hingamise. Mis saab ajakirjanik ja sõna osavast raadiomehest Rein Langist nüüd, kui sa oled tervelt riigikogu aseesimees Ma võin ainult lubada, et esialgu Eiki Nestoriga jätkame oma pühapäevast kella 12-st saadet, kus me anname omapoolse pilgu Eesti ajakirjandusele. Need olid mõned intervjuud riigikogu avaistungipäeval 13. septembril aastal 2004. Koridorivestlustes kinnitasid kogenud poliitikud, et parlament pakub ajakirjandusele sügishooajal palju tööd ja jutuainet. Õhus on äikest, aga vähemalt algus oli pidulik. Tänase saate pani kokku Ainsaar.