Kaunist keskhommikut rahvateenrite kuulajatele täna siis vikerraadios rahvateenrite stuudios. Kolleegid Sulev Vedler, Eesti Ekspress, Urmet Kook, rahvusringhääling ja mina all rannamäe, samuti rahvusringhääling ja televisiooni pool. Nooh, ega siin väga palju meil vist vaja mõtiskleda ei ole ja ei pea olema mingisugune eriline Delfi oraakel, et et aimata, mis, mis meid täna kõige enam köidab, sest et üks väga mõnus korralik skandaal on jälle jälle püsti kord pandud ja skandaali väljatooja esindaja meile täna kohal, nii et Sulev kindlasti teab rohkem rääkida, et meil on täna ilmselt suurem osa saate jooksul teema, mille, mille kallal siis ka järada. Ja loomulikult on selleks siis järjekordne skandaal, mille ulatust ma julgen väita. Ja sügavust me vist veel ei tea. There tõenäoliselt küll. Mina olen siis Eesti ekspressist ja. Me hakkasime juba eelmisel aastal tegelema selle teemaga. Selles mõttes, et me kuula, ta on hämmingus, jutt on Reformierakonna skandaalist ja, ja hakkasime eelmisel aastal sellega tegelema. See lugu sai pihta tegelikult hoopis teises skandaalist. IRL-i skandaalist, mäletate, eelmise aasta kevadel me kirjutasime loom, kuidas Iierroodi bussidega, ei, et kurjategijad on IRL-i ridadesse võetud. Ja kui me selle loo olime valmis teinud, siis tekkis täitsa loogiline küsimus, et aga kuidas teistes parteides selliseid sisevalimised toimuvad. Ja siis jupikaupa, hakkasime teiste parteide pabereid vaatama. Reformierakonna puhul paistis silma üks kummaline asi, et seal on vanainimesed elektrooniliselt hääletanud ja me avaldasime selle kohta pisikese sellise sahineb on minu meelest eelmise aasta novembris, et näete, näete, et küll Lääne-Virumaal on küsinud sellised vanemad parteilased elektrooniliselt hääliaga, Igor Gräzin, Andrus Ansip ja vist ka Rein Lang annavad ikkagi veel paberil, et küll on selline kummaline asi, et seal on täiesti edumeelsed inimesed. Eks me tegelikult ise hakkasime uurima, et kas nad, kas nad ka siis andsid need hääled ja siis vaikselt sasi tiksus ja sellel nädalal sai üks looks. No kõigepealt koht, miks Lääne-Virumaa? Tähendab, kas, kas Lääne-Virumaa on praegu arheoloogiliste väljakaevamiste nii-öelda üks punkte ja väljakaevamisest tegelikult? M arvan, väljakaevamised, jätkuvad ikk, et Lääne-Virumaa lihtsalt jäi silma, et seal oli neid nõnda nõndavõrd palju. Millegipärast läks ta töösse nii-öelda. Tänaseks on tulnud andmeid, et et on ka mujalt. Näiteks Võrumaalt on sellist siis sobingut tehtud, tõsi küll, need Võrumaa jäljed omakorda jällegi viivad millegipärast need logifailid, mis teha, kuidas neid nimetatakse, viivad Brüsselisse millegipärast Võrumaa vanainimesed vist sai. Võib-olla ma võin eksida, võib-olla nooremad inimesed on Brüsselist hääletanud. Jäljed viivad sinna Kristiina Ojulandi poole. Arvad, et see on nagu huvitav, et kui Ekspressi, ajakirjanik Don leidma ja, ja Margus Järv on meil oli just et on öelnud, et see laane Virumaa valiti välja juhuslikult ja ja teisi piirkond ei ole veel suudetud nagunii põhjalikult läbi kammida, siis Reformierakonna vastus on olnud juba praegu see, et ka peaministri suu läbi ase puudutabki ainult Lääne-Virumaad. Et mujal sihukest jama ei ole. Ehk et võib-olla siin tuleb ühel hetkel hakata kellelgi sõnu sööma ja, ja ma arvan, et need ei ole ajakirjanikud. No ma ei võtaks seda nii hullusti, et ta rääkinud pigem nagu sellistest esialgsetest andmetest ja see uurimiskomisjon töötab ja et ma ei võtaks seda asja, ei ole olnud, ma arvad partiidigi täiesti õieti. Kuulge, kolleegid, ma arvan, et asi on keeruline ja ma arvan, et mitte kõik meie saate kuulajad ei ole lugenud ei viimast Ekspressi ega ega, ega ka muud ajakirjandust, kes on nüüd siis tsiteerinud ja midagi ka nii-öelda omalt poolt lisanud, et me peaksime ikkagi natuke vist lahti selgitama, selgitas, mis esin oravavõrk küll, et no mis asjad oravavõrk ja kuidas see toimib ja kuidas 89 aastaselt inimeselt noh näiteks üks näide, eks ole, ainult saadakse kätte mingisugune hääl ja, ja millise Osada moodustab siis juhatuse valimistel jutt on kahe juhatuse valimisest juba kahe aasta tagusest 2011 ja need viimased, mis sel nädalal olid no oravavõrk nagu lihtsustatult öeldes on ju põhimõtteliselt selline intraneti tüüpi nagu keskkond. Et paljudes asutustes on see olemas, rahvusringhäälingus on sama moonis olemas, meil on sinna sisselogimine, toimub kasutajakonto ja salasõnaga Reformierakonna oravavõrku saab sisse logida minu teada samamoodi kasutajakontoga, pangakaardiga, Facebooki kontoga ja nõnda edasi. Ja, ja siis need nii palju kui mina aru saanud, et need võimalikud need kuritarvitamised või siis identiteedivargused või teise teise nime all siis hääletamine ongi toimunud nende kasutajakonto ja salasõnade põhjal on ja et mitte mitte nagu siis noh, ID-kaardi või Facebooki kontoga, mis on ka loogiline, kuna arvestades seda, et tegu on nagu vanade inimestega siin on, siit tuleb kohe järgmine loogiline küsimus, et miks siis erakond Tegu tegelikult suvalise erakonnaga tõenäoliselt nii-öelda e-hääletamist kasutab laialdaselt just nimelt Reformierakond. Et, et miks nad ei kasuta sama sama hääletussüsteemi nagu on valimistel sellele küll vastus, et kui sa vaatad, et kui palju seal näiteks erakonna näiteks sisevalimistest nagu inimesed, osa võtavad, siis vähe ja vähe, aga, aga omakorda sellest vähesest 87 kuni 93 protsenti eelmistel, siis näiteks 2011 nendele sisevalimistelt, kes osutusid valituks. Hääled tulid e-valimiste kaudu, et see nagu nagu muutunud selliseks mugavaks nagu keskkonnaks. No ta on kallis ka ilmselt ja, ja üks asi on riigile tehtud, teine parteiasi, et ta ei saa üle võtta seda, mis on riigile võetud täiesti erinevad asjad, eks. Nii, kuidas asi edasi, nagu toimis, et asi toimis niimoodi, et et keegi pettur hankis. Tegi võlts, siis ütleme emaili aadressi ja saatis selle pealt keskkontorisse teated, ta tahab saada paroole, tema selline aadresse on selline, selline arvates, et vanainimene nagunii ei kasuta internetti. Keskkontor lahkelt andis nüüd sellepärast, et noh, kõikidele parteilastele on seal lubatud ja siis sai see inimene Ennuga lõpuga Holta või keemia või kõik, need on ju täiesti vabas kasutuses, nii et mina, mina võin pärast siit saatest lahkumist vabalt teha. Sulev Vedler, ät Gmail komm näiteks. Ja kehakeel ja ei ole, kui sa ei ole sellenimelist, Nad on teinud, kui sul seda ei ole, siis siis ma saan vabalt selle selle nagu ära vormistada paari minutiga. Mis läheb nüüd natukene kõrvale, aga hea näide on see, et Facebookis on tehtud nagu võltskonto, Mihkel Kärmas. Ja partei töötab usalduse peale arstidelt usalduse peale. Kes kopter andiski nende nende asferdid just kokku pidi olema oma paarkümmend inimest, sealhulgas siis kõikide piirkondade arendusjuhid, kellel on ja piirkonna esimehed, kellel on ka võimalus, siis näiteks kui inimene unustab oma justkui oma selle salasõna ära, millega siseneda, et siis see konto nii-öelda uuesti avada, et, et see on ka nagu piirkondades, kuhu see võimalus olemas, kus sa, Sulev ütles, et partei töötab usalduse peal, siis see kehtib juhul, kui nii-öelda partei keskvõim ehk Tallinna kontor või partei peakontor Tallinnas on, on nii-öelda puhas, eks ole, ja kui kohapeal keegi teeb pätti, siis, siis ta nagu toimib usalduse peale, kui keskkontor on, on ka asjasse segatud. Ma ei taha midagi sellega öelda, et need on nagu antud juhul oleks. Aga siis on nagu usaldus on, on ilmselt see vale sõna. Nojah, aga siiamaani ta töötas usalduse peale, ma arvan, ta töötabki edaspidi usalduse peale siiski. Sellepärast et mis see partei on ikkagi nende inimeste ühendus, kes on mingit ühte mõtteviisi tulevad ajama. Me ei hakka kunagi mõtlema selle üle, et inimesed lähevad parteisse selleks pettust teha. Ja kui on tegemist massilise organisatsiooniga, näiteks reformierakonnas on üle 10000 inimese siis selliste organisatsioonide puhul ei saa kunagi välistada, et keegi sigadikal sinna sisse ronivad. No ja peaminister ütles ka, et erakond on sõpruskonda teisiti nagu sa ei saagi eksisteerida. Aga minu meelest see, see on, on järjekordne näide sellest, kuidas partei liikmetega manipuleeritakse ja ükskõik, kas siis manipulaator on, on üleval või kuskil keskastmel mingi mingi piirkonna tegelane. Et sisuliselt see juhtub ikkagi näitab taaskord seda, et et see suur liikmeskond on, on ikkagi nagu pakas uha. Et tähtis on välja näidata, et liikmepiletit, parteipilet on taskus väga-väga paljudel inimestel. Aga tegelikult pumba juures on, on ainult käputäis inimesi. No Keskerakond ja Reformierakond on silma paistnud sellega, et nad on väga jõuliselt endale uusi liikmeid värvanud, et omal ajal rahvaliit ka ja omal ajal rahvaliit ka rahvaliidu liikmete kohta öeldi juba tollal, et need olid nagu paljuski nagu surnud hingede, nii et aga, aga nemad on teinud kaubanduskeskustes agitatsiooni ja, ja tihti on olnudki kuulda seda, et, et võib-olla sellised vanemad inimesed, kes päris täpselt ei annagi aru, et kui need kuskil maa allkirja annavad või nõusoleku annavad, et nad saavadki selle erakonna liikmeks. Et ka ka selles case'is oli ju üks üks Aktuaalse kaameraga rääkinud proua, kes rääkis, seda ta ikka hääletab ju Isamaaliidu poolt muidu et ega ta ei saanudki täpselt aru, et ta on kuskilt värvatud Reformierakonna liikmeks ja tagatipuks on ta Reformierakonna juhatus valimistelt elektroonselt osalenud. Et, et noh, tegelikult ju selle kõige sellise omaks karikatuursemaks. Millised on erakondade sisevalimised ja kuivõrd palju seal on sellist pseudodemokraatiat ju selle väljenduseks oli ju ühtse Eesti suurkogu, mis oligi ju tegelikult ju sellest teemast ennekõike rääkis kui lihtne on manipuleerida mingit mingil osal Erakonna figuuridest selle erakonna massiga. Et see etenduse ju sisu oli ka seal kohapeal, et kui tuli valida ju lihtsalt meenutan seda ühtse Eesti suurkogu, et et kohapeal tuli ju Indrek Tarand läks kõnepulti ja seadis siis ühtse Eesti suurkogu esimehe või siis nagu loodava partei esimehe kandidaadiks Allar Jõksi. Ja, ja siis olid seal ka vist need mingit alternatiivset oli alternatiivne kandidaat, oli Tiit Ojasoo, siis paluti saalis olijatel SMSi hääletada, saalisolijad hääletasid kõik valdavalt, ütleme sellist 70 protsenti umbes Allar Jõksi poolt tunduski, et et uus erakond on sündimas ja esimees on Allar Jõks. Ja siis viimasel hetkel saabusid siis no teatri näitlejad ja teadsid, nendel on igalühel siin nii palju sadanud, mitusada volitust kaasas sellest piirkonnast. Hääled läksid siis idujasele lahkus nagu suur just aga väga prohvetlik loomulikult ja ka reformierakonnas, muuseas on selline õlitamine keelatud. Ma küsisin selle parteist järgi, et ei ole sellist asja, et sa saad koguda kokku teiste inimeste volitusega siis olnud hääli? Ei no sisuliselt on toimunud politamine või, või siis ka volituste endale kahvamine, kui seda me nimetame, pigem vargus varguseks jah, et, et mis, mis seal ühtse suurkogusid oli samamoodi ilmselt keegi volitanud mitte kedagi, vaid lihtsalt öeldi, et ühel on 20, ühel on 41 selle teema nüansse, et eile õhtul oli meil rahvusringhäälingu uue lõpetamine, siis tõusis ka ühes ringkonnas kui seal jutuks, et et kolleeg Mihkel Kärmas ütles minu meelest jumala nagu õigesti, et et siin on üritatud jätta nagu ka osaliselt nagu mulje, et seal kuna siseasi ja, ja see nagu ei peakski nagu laiemat avalikkust nagu puudutama ja mis ta meedia nii palju sellest räägiti ja pasunat, et see on ju erakonna siseasi. Et ühtepidi on, see tõesti käivad ise klaarivad. Ühtepidi on tõesti see nii, aga, aga nagu mihkel ka ütles selle vestluse käigus, ma loodan, et tal ei ole midagi selle vastu, kui ma teda nagu refereerinud, nii see, et et see, kuidas sa käitud juba oma erakonnast, ütles, et see on nagu sõpruskond, on ju. Kui sa oma sõpruskonnas käidud juba oma sõpradega niimoodi et kuidas see siis käitud nagu muudes küsimustes, mis su sõpruskonda ei puuduta, et riigi asjades käidud, et paratamatult see kandub, selline hoiak ju ka nendele tegudele. USA leelo õõnestab veel kord ikkagi sünn neetis, see, see asi on, on ühe, ühe keti järjekordne lüli kuhu me võime panna Michali juhtumi, partei rahastamine ja kõik, kõik muud skandaalid ja me võime sinna panna veel ka teiste erakondade skandaalid, et noh, Kokolliksid patuget, eks ole. Et selles mõttes ei, ei ole ju mingisugune üllatus, et niisugused asjad juhtuvad ja et see ongi see, see ongi normaalne asjade nagu, nagu käitlemine, tähendab nagu ütlesin, ei, ei ole, ei ole tegelikult sõpruskonda, sõpruskond on, on võib-olla võib-olla see, see, see tipp, kes seda seda erakonda juhib, võib-olla on, kuigi sealt paistavad ka muud traagelniidid välja. Aga, aga tegelikult on, see on see puhas inimeste häältega manipuleerimine. No ei ole olemas 10000-st sõpruskond, no sellega ma olen ka täitsa nõus jah, et seal on, seal on võib-olla kümnendik, kes üldse sisevalimistel osaleb ja tegelik seltskond, kes siis seda poliitikat väljatöötamisel osaleb, on ja seda teeb tunduvalt väiksem. Et see ei ole mitte kümnendik, heal juhul on ta viis protsenti veelgi vähem. Aga, aga seal on ka täpselt samamoodi näiteks suurtes ettevõtetes ka mina olen mingi väikeaktsionär kuskil firmas, eks, et ega see ei tähenda seda, et ma nüüd üritaks üritaks siis seda firmat juhtima kuidagi hakatud, see ongi niimoodi seal alati massiorganisatsioonide puhul selline. Me eurosaadik Kristiina Ojuland on, on sattunud nüüd nagu hammasrataste vahel ja mitte mitte siis oma redik ülitõttu, Vaida mis olevat hirmkallis, vaid, vaid see just just sellepärast, et on, on Lääne-Viru piirkonna juht. Ja ega me seda ka tegelikult ei tea, kas, kas Ojuland üldse on asjaga seotud, tähendab see see iseenesest, et, et ta võtab enne vali nende juhatuse valimisi telefonitoru koos oma oma abilistega ja kukub helistama ja võtab mitusada kõnet ja teeb selgeks, et noh, tema on see õige inimene, et esindab just nagu seda piirkonda seal juhatuses noh, niivõrd-kuivõrd üldse juhatuses inimeste esindavad piirkondi. Ja vähemalt inimesed seal võiksid teda tunda, kuna ta seal aeg-ajalt ju käib ja nii edasi, et, et see, see on nii-öelda normaalne tegevus. Ja, ja loomulikult, kui sa oled piirkonna juht ja, ja kui sa, kui sa ei ei tea nagu tegelikult, mis su selja taga toimub, siis sa ilmselt oled sa kehv juht, mis ei tähenda iseenesest seda, et ta oleks selle selle asjaga otseselt seotud. Nojah, nendele andmetele ligipääs on kahel inimesel, üks on siis selle piirkonna juht, kes sealpool on Kristiina Ojuland ja teine on arendusjuht, tema nimi on taimi samblik Lääne-Virumaal, keda ei õnnestu ajakirjanduse kätte ja kestreen lõbusalt. Õnnestus siiski Virumaa teatri Aagaal põgusalt õnnestus, aga tema tõenäoliselt on see inimene, kes siis see üks, see üks härra peaminister nimetas ja kes on üles tunnistanud, ta on seda pattu teinud, nüüd on küsimus, kas nad tegid seda patukoos, kas Ojuland teadis, et et samblik seda või ei teadnud või see oli initsiatiiv selline noh, alati saab ju, ja see on initsiatiiv. Tahan silma paista ja toon hääli. Aga sellisel juhul tekib küsimus, et kui sa ütlesid siin eelnevalt, et et ka Võrumaapiirkonnast on tulnud neid hääli, mis viivad logifaili Brüsselisse Taimis amlikul Virumaa arendusjuhil kindlasti ei ole juurdepääsu Võrumaa liikmete kontodele. Noh, seal see asi võib olla laiaulatuslikum, äkki on meil rohkem initsiatiivikaid inimesi, mina ei ole Eesti, mine sa tea, huvitav on ka see, mida milline on olnud Kristiina Ojulandi siis reaktsioon esialgsele vaikimisele ja, ja siis eile vägatiivsele rääkima hakkamisel on olnud see, et ta on viidanud sellele, et tegu oleks justkui erakonna sisevõitlusega ja, ja mõnel määral karistusaktsioonina tema vastu. Et ta ju sellel silver keti ajal ju ju tegelikult ütles tõesti nagu mõningaid kriitilisi arvamusi välja erakonna juhtfiguuride suhtes ja nende käitumise suhtes. Ja samuti hiljutisel Reformierakonna üldkogul panid nad ju teise Erakonna sisese kriitiku Kaja Kallasega ju sisuliselt seljad kokku ja said juhatuse valimistel väga tubli tulemuse. Sellele oskab muidugi vastata. Ojulandi kasuks räägib on see asi, et meie lugu kõneleb 2011. aasta valimistest 2011. aastal. Ojulandi kandideerinud järelikult tal ei tulnud hääli vaja aja, need anti kellegi teise kasuks. Aga tema on piirkonna juht ja tema selles mõttes noh, ta vastutab, peaks vastutama. Noore, mis, mis järeldusi siis peaks? Eesti üks suuremaid ja kindlasti juhtiv erakond tegema, et siis igatahes tuleb välja rookida, see on, süüdlased tuleb üles leida ja siis ütles, et muidugi üles leida, aga siin peaminister on öelnud seda, et et kuna need võltsingud või või petu petuskeem oli, oli niivõrd väikene, et need eriti nagu ei, et see üldse ei mõjuta juhatuse liikmete valimisi, et, et noh, põhimõtteliselt sama sama juhatus oleks niikuinii kokku tulnud. Et siis ei ole nii mingit põhjust juhatuse ümber valimiseks, nii nagu seda on soovitanud Reformierakonnale politoloog Rein Toomla. Reformierakonna uus juhatus tuleb kokku minu teada järgmisel kolmapäeval ja ja muuhulgas seal on ka muid huvitavaid teemasid, et erakonna esimees peaks seal esitama kolm erakonna aseesimehe kandidaati. Et traditsiooniliselt on need erakonna juhatuse valimistel kolm enim hääli saanud inimest, aga see ei ole reegel, see on selline tava olnud Reformierakonnast. Ehk väike intriig on seal ka järgmise nädala juhatuse valimisel see, et kas need kolm inimest ta esitab või või esitab kellelegagi tagantpoolt näiteks Hanno Pevkur, kes vist tuli alt alustada alles kuue Sagadis, millest on räägitud kõige rohkem. Hääletajate hulk oli akord väike ja need vahed häälder olid, olid ümar käinud, eks ole, seal oli küsimus mõnes 10. hääles, et olla kas pingerea eesotsas või päris tagaotsas, et et noh, sellel ei ole üks huvitav nüanss sisevalimistel veel, et et selle elektroonilise mäletamise aega pikendati. Ja säilitatud on seda Reformierakonna poolt sellega, et kõik inimesed ei jõudnud elektrooniliselt hääletada mis on nagu selline mõnes mõttes nagu kummaline selgitus, et mis mõttes, et ei jõudnud, kui tähtaeg, teadlane kui ei jõua, siis ei jõua, on ju, kui ei jõua, siis aga tegelikult või noh, ma ei saa öelda, et tegelikult noh, spekulatsioon on selle taga hoopis see, et see põhjus, miks seda pikendati, oli see, et kui need elektroonilise valimisesialgne tähtaeg oli möödas siis selgus, et Kaja Kallas sai juhatuse liikmete valimistel rohkem hääli. Kui sai Andrus Ansip ainsa kandidaadina erakonna esimehe kohale. Et sellist piinlikku olukorda, kui hääletajaks alati avalikuks ja piinlikku olukorda vältida, siis pikendati seda perioodi mobiliseeriti siis need inimesed, kes erakonna esimehele truudust veel kord vandusid, aga, aga see on nagu puhas spekulatsioon. Sellele skandaalile on kindlasti veel üks tahk olemas. Et meil on olemas ju MTÜ ausad valimised, kes sõdib kõvasti igasuguste e-valimiste vastu ja see seltskond saab kindlasti indu juurde, et näete, missugune, missugune võltsimisvõimalusi on olemas, mida tegelikult siin ei ole, sellepärast et on väga-väga-väga erinevate süsteemide üksuse riiklikel valimistel kasutatav süsteem ideaalses korduvalt testitud. Ja teine on selline Reformierakonna sees usaldusel põhinev süsteem, need on kaks erinevat asja, neid ei tohi segamini ajada. Aga ma arvan, seda aetakse. No sa võid öelda ka, et see MTÜ on Keskerakonnaga seotud, et et ma arvan, et seda hakatakse nüüd väga jõuliselt tegema. Sest Keskerakond on olnud alati nagu e-valimiste vastu. Sest e-valimised aktiviseerinud neid valijaid, kes traditsiooniliselt hääletavad nende erakondade poolt, kes ei ole, kes kes ei vali keskerakonda ja selles mõttes ma arvan, et Keskerakond kasutab seda võimalust kindlasti ära, aga Ma usun, et siin tuleks nagu väga palju, nagu selgitustööd teha, nii ajakirjandusel kui ka e-valimiste nagu korraldajatel ja vähem poliitikutel võib-olla et rääkida ära, et need kaks asja eriala ja, aga neid asju ei saa ja ei tohi ja, ja muud sõnad segamini ajada, aga, aga no vaadake, missugune magus, magus rosin ikkagi e-hääletamise vastastele. Et piisab lausest, et noh, me ju ütlesime ja kahtluseuss on, on külvatud ja, ja, ja küll see uss idaneb kuskil ega siis tal oma mõju ja ta avaldamata, nii et et sa võid selgitada üksipulgi kõik asjad lahti, ega see, see enam ei, ei ei tööta, et just tegime võltsingu, seda siiski ei usu, et isegi kui sihukene kampaania tehakse T noh, nagu tõmmatakse paralleele, siis need inimesed, kes on kasutavad e-valimisi, kuna see on niivõrd mugav Ega nende hulka sellepärast ei, vähem ära sa ütle see, seda me saame tegelikult alles valimistel teada, et vabalt võib, võib juhtuda niimoodi, et et, et see ussike närib ja, ja inimene, kes istub arvuti taha, mõtleb. Vaat sel kevadel oli üks jama, eks ole, maa parem mitte. Aga seda me muidugi näeme alles siis, kui valimised on selge. See, see e-valimine vastab praegu ajastu vaimule, et oleme siiski digitaalse digitaalses ajastus elama, et et see vaevalt et sa hakkad nüüd nagu tagasi minema, aga aga mulle miinus kogu seda lugu vaadates üks. Üks artikkel, mille avaldas ajaleht Äripäeva aasta võis olla kas 97 98 ja see lugu rääkis sellest selleks eksperiment. Äripäeva ajakirjanike andis meelehead ühel äriregistri töötajale, et siis ühe firma paberid liiguksid kiiremini soli. See oli selline eksperiment, mida tõenäoliselt on meeles kõikidel kõikidel mõtlevatel inimestel ajalehelugejatele seal kujukas näide, kuidas kuidas riigiametniku saab ära osta. Ja see leidis laialdaselt kõlapinda. Äriregistris toimusid muudatused, Äripäev sai väga vahva loo. Kuidas see lugu lõppes, seda ilmselt teavad tunduvalt vähem vaesemad inimesed. Nimelt selgus, et seda töötajad kas raha vastu võttis ei karistatud selle eest, et ta meelejad võitjas, kuna ta ei saanud seda teha. Tegemist oli nimelt kelmiga. Tal ei olnud mingit võimalust neid pabereid liigutada, aga ta jättis mulje, et et ta saab seda teha. Nii et tegelikult sattus hoopis ajakirjanike raha pakkuma kelmile. Nüüd selle loo puhul tuhansele paralleeli, sellepärast et mul tekkis ühel hetkel küsimus, kas see jännata on üldse lubatud partei sisevalimistel. Et see on võimalikel ütlema riigi riigikogu valimistele, aga kas ka see on võimalik MTÜ näiteks juhatuse valimisel sama ette küsimus? Olen see, kirjutasin selleski artikli eilsesse päevalehte on, ütleme, partei läks päris närvi, tellis selle peale Glikman advokaadibüroost arvamusel. Arvamus on, minu jaoks oli see suhteliselt pentsik. Seal on päris palju küsitavusi, kas see üldse on lubatud, mis ei tähenda seda, et valimistulemused oleksid kuidagi ütleme siis valimised ei kehtiks, kindlasti kehtivad need hääled, mis on kohapeal antud. Aga kui kehtib ainult kohapeal antud hääled, siis võib-olla tulemus hoopis teistsugune. Ma meenutan, et nagu ma ütlesingi, et see suurusjärk, need, kes sisse pääsesid juhatusse nende poolt antud e-häälte hulk oli vahemikus, kui mu mälu ei peta, 85 kuni 93 protsenti. Elamusjaam 2011. aastal anti 88 protsenti kerkimise ajal translangebki sellest minu jaoks nagu eeskätt on küsimus on suhtumises, et et on, kas on olemas eetika ja moraali vallas suur vale ja väike vale või on, või on lihtsalt üks üks vale. Et kui siin ka peaminister ütleb, et noh, et see, et need rikkumised ja pettused ei, ei mõjuta juhatuse nagu kokkupanekut tervikuna ja sellepärast ei ole ka juhatuse uusi valimisi vaja, siis see on, see on nagu ülestunnistus, et et väiksed pettused on lubatud, aga ainult teatud piirini. Noh, see on, see on jällegi küsimus, et kus, kus tõenäoliselt ei ole mitte mingisugust kriminaalset tausta, kus prokuratuur võib rahulikult käed süles edasi istuda ja ei olegi vaja midagi teha, kus samas jällegi seisukoha peaksid võtma valijad. Aga, aga valijad esiteks, valimised on on kaugel. Ja teiseks võib tõesti mõelda niimoodi, et ah, see on ju erakonna siseasi, kuidas nad oma juhtorganeid valivad ja ja meid huvitab ikkagi nende põhikiri ja programm ja see, mis nad on ära teinud ja see, mida nad lubavad teha ja nii edasi. Et ah, see, see ei lähegi mulle korda. Noh, küsimus on, kas ta on kriminaalne või ei ole. Valimispettus saab teha ainult süüteona tuleb kõne alla siis, kui on kas siis riigikogu, kohaliku omavalitsuse või europarlamendi valimised, et siin ei olnud ühegagi nendest tegemist identiteedivargus ja seda kindlasti, aga identiteedivarguse puhul jällegi nagu prokuratuur ütleb, see eeldab, et keegi peab olema kahju saanud. Nüüd kas keegi nendest inimestest, kelle häält Ta on ära kasutatud, viitsib kirjutada näiteks avalduse prokuratuurile öelda, et temas ei kahju, kuidas see tegu on vanemate inimestega? Tuletame meelde, aga jah, aga me ei tea, muidugi kui suur see seltskond on. Meie vaatlesime, võtsime asja selles mõttes nagu loogiliselt, et nad, vanemad inimesed, tõenäoliselt nad ei kasuta arvutit, aga võib-olla on ka mõne noore inimese identiteeti ära kasutanud ei tea ju seda. Noh, ja lõppude lõpuks, kui seal te olete välja uurinud ühe ühe inimese, kes oli vist kui ma õigesti mäletan, 66 aastat vana ja kui ta on väga tegus ja võib-olla see on see inimene, arvutigeenius võib-olla ta ta töötab kümnete programmidega ja on, on noh, näiteks ma fantaseerin, elupõline raamatupidaja, midagi taolist, kes tunneb arvutit paremini kui meie kolme peale kokku. Et, et ei, ei maksa inimesi nagu selles mõttes ühte patta panna, et kus see sünniaasta on sees tingimuste loll olema. Muidugi see prokuratuuri case on ka ikkagi mõneti nagu noh, kuidas ma ütlen, laetud, et et nagu ka Kärt Anvelt, Ena Heili Sepaga on teinud Eesti päevale laupäeva lisas intervjuu, et et Kärt küsib sellest, et kas prokuratuuri nagu vaikimine selles case'is praegusel hetkel tähendab seda, et eelnevat arvestades ehk siis silver Keiti ja ka Keskerakonna büroo läbiotsimist arvestades on prokuratuur kuidagi kohtleb Reformierakonna siidikinnastes. Et Heili Sepp lükkab selle ümber ja toob täpselt sedasama sama nagu seletuse, mida Sulevgi siin, et et keegi kriminaalselt läheb asi siis, kui keegi tunnistama, et ta on saanud kahju, onju. Aga sellele vaatamata noh, ega prokuratuur on olnud üsnagi suure poliitilise surve all. Ja kuuldavasti on ka üks Reformierakonna riigikogu saadik Valmistamas ette kohtuteed sellesama riigiprokuröri vastu, teemaks siis see, et selle silver keti ajal jälgiti teda ebaproportsionaalselt palju tema küll telefonikõnesid kui, kui emaili vahetust ja, ja väidetavalt oli see ka põhjuseks, miks sellest riigiprokurör vist ei saanud ka uut ida ida prefekti. Nii et selles mõttes kindlasti on prokuratuuril üsnagi nagu keeruline olukord ja ja noh, põhimõttekindlus on see, et ei tohi tohi kordagi nagu kellelegi nagu mingi survele nagu alluda ega muutuda fantoseeritavaks. Noh, enesetsensuur on väga lihtne tulema ja, ja see on ise teame, kuidas kasvõi ajakirjanikutöös see avaldub ühel või teisel kombel ja mis seal seal nii tavaline, varem mitte ja äkki juhtub jälle midagi ja nii edasi ja kuigi ütleme, seaduse tõlgendamine, kuidas sa saad kahju hääle andmise teel on ka päris huvitav, et siit võib tulla täitsa pretsedenti. Kuulge, läheme oma jutuga edasi, et küll serva pidi sama sama teema kallale. Linnapilti on ilmunud siis vähemasti Tallinnas Ja ka kindlasti teistes Eesti linnades suured plakatid, kus üks erakond teatab, et nad tunnevad Eesti üle uhkust ja teised erakonnad või enamus neist teatab veel midagi muud ja ja me saame iga päev seada Tallinna linnapeakandidaate näiteks tuleb nagu Vändrast saelaudu, sisuliselt üks suur erakond ei ole veel noh, ei ühe, ühe suure erakonna puhul ei ole veel siis teada, kes on nende pealinna linnapeakandidaat. Kuigi kuigi ka teine suur ei ole ametlikult teatanud, aga aga vaevalt, et eilne suur sünnipäevapidu tähendab siis seda, et et see inimene poliitikas jätkab. Kuigi, kui inimene on saanud teatud arvu aastaid vanaks, siis ta võib ju vabalt jääda pensionile, nii et ta on selle igati ära ära teeninud, aga, aga noh, oleks väga ebaloogiline, kui kui, kui läheks kuidagi teisiti, aga ühe erakonna puhul on asi on asi ikka päris lahtine. Sa mõtled Reformierakonda ja ma pean silmas Reformierakonda, jah, kus ametlikult on kandidaadi kandidaate veel kaks, aga, aga kuuldavasti käib kõva masseerimis tegevus. Et, et lisanduks ka kolmas. No alustame sellest, et mis on selle kohalike valimiste peamine intriig Tallinnas, et selle peamine intriig on see, et kas Keskerakond saab 50 protsenti pluss üks kohta või ei saa. Et see on ju see p kohta, mitte hääli. Et hääli hääli võib saada ka 46 47, sõltuvalt valimisaktiivsusest saada ikka 50 protsenti pluss üks kohta, et sealt tulevad need hääled, kes iganes on sisse, mis kantakse üle. See on nagu see peamine intriig, et kas, kas need ülejäänud kolm suuremat erakonda, kes tõenäoliselt sisse kõik saavad ja noh, ilmselt teistel läheb ikka keeruliseks. Suudavad seda praegu praeguses volikogus olevat Keskerakonna absoluutset enamust. Ümber lükata või mitte ja kui, ütleme, kui ma veel ütleme niimoodi kuu-poolteist tagasi võist võis nagu tunduda, et, Et ega need erakonnad ise ka väga tõsiselt seda ei usu. See oli seotud nende kandidaatidega, keda nad omakeskis olid nii-öelda arutanud ja ka meediale välja pakkunud. Ja ka viimased küsitlused näitasid seda, et Keskerakond juba rahvusringhäälingu tellitud EMORi küsitlus näitas, et Keskerakond kogub taines 47 protsendist vist häältest mis on piisav reeglina absoluutse häälteenamuse saamiseks. Siis mulle tundus, et see oli nagu mõningane, nagu äratuskell ja erakondade sees hakati. Hakati nagu vaatama, et kas need inimesed ja, ja valikud, keda me oleme praegu nagu võimalik ka linnapeakandidaatide esinumbritena välja käinud on nagu piisavalt, nagu tugevad või mitte. Ja, ja see, mis sa viitasid, et EKi reformierakonnas on ametlikult välja käidud Valdo Randpere ja, ja Laine Randjärve nimed ja ennekõike siis nagu rohkem räägitud randperest kui piirkonnajuhist siis väga jõuliselt üritatakse tõesti nagu Jürgen Ligi veenma veenda, et tema oleks ikkagi Erakonna esinumber. Väidetavalt on ka Reformierakonna enda poolt tellitud küsitlused ka näidanud seda, et ligi toetus oleks nagu oluliselt suurem ja, ja ta oleks oluliselt tugevam esinumber kui kui, kui need kaks ja teine muutus, mis oli, oli siis see, et Isamaa ja Res Publica Liit mõneti ootamatult Ta muutis oma linnapeakandidaati. Nende selge favoriit oli sinnamaani Liisa Pakosta. Räägiti iga veel võimalusest Tõnis Palts või Juhan Parts. Ja siis üsnagi tegelikult üsnagi ootamatult tuliseeri must hobune rannast, must hobune Pärnust, Eerik-Niiles Kross, aga mäletame, kuidas Eerik-Niiles Kross alustas oma kampaanias pärlas. See oli see õnnetu juhus, kus tellis läks natuke midagi nihu ja, ja selles mõttes see restortalised talla täiesti vajalik, sest Pärnus kandideerinud oleks seda talle seda pidevalt meelde tuletatud. Tallinnast ta saab nüüd jällegi nii-öelda puhtalt lehelt alustada. Huvitav muuseas seejuures asjaolu, et vaikselt on alustanud lisaks sellele uhke on olla eestlane kampaaniat minu meelest ka Keskerakond vähemalt Tallinnas. Sest täpselt sellise valimisplakati kõrvalt nägin madena teis plakati. Tark on olla tallinlane. See kell on Tallinna linna raha eest välja pandud plakat, aga kui seal tuleb juttu, et nad tasuta ühistransport ja nii edasi, siis noh, see ütleb mulle tegelikult selgelt, et kuulge, see on Keskerakonna reklaam, sisuliselt ta seda on. Sisuliselt on, aga vormiliselt mitte ja rahastamine on täiesti õigustatud loga ikkagi, kui me paneme nüüd siin Mart Helme, siis rahvusliku koonderakonna Konservatiivse rahva, Konservatiivse rahvaerakonna juht on, on nagu kritiseerinud teisi erakondi selle eest, et nad ei pane oma tipptegijaid välja siis Eesti suurimast omavalitsuses võitluses siis linnapea tooli eest ja kandideerib siis oma erakonna juhina ka siis Tallinna linnapeaks. Siis selles mõttes on tal õigus, et et teised erakonnad väga paljuski ikkagi on nagu loovutanud positsioone ja on sisuliselt loobunud nagu Tallinna Tallinnasse võitluses selle nimel, et Keskerakonna noh, kui mittetool alt ära lükata, siis vähemalt seda tooli natukene kõigutada. Et küsimuste küsimus on muidugi see, et mida siis ikkagi rahandusminister Ligi nagu selles selles staatuses suudaks nagu ette võtta või, või tulemust kuidagi mõjutada? Jah, aga samas on ta puhas peibutuspart nagu mäda, jaluta. Ta ju ei läheks rahandusministri koha pealt isegi võidu korral tõepoolest Tallinna linnapeaks. Aga me teame, et võitu ei tule selles mõttes avavõit oleks siis ta läheks. Mina, aga ma pigem pigem ta ikkagi on rahandusministrina läbilööv inimene talle ennast tõestanud. Aga ta on tõestanud ennast ka tasa, mõtlen kaitseministrina. Meil on olnud kokku kogemusi inimestega, kes on olnud linnapea ja siis rahandusminister Tõnis Palts. Meil on olemas ka kogemusi majandusministriga, kes on linnapea just. Eino inimesedki liiguvad suurel kiirusel ja hulgakaupa võime. Hea küll, kas sa saad tulevad, et seda ju ei tule või seda nagunii ei saavuta, aga, aga me võime kas või nagu teoreetiliselt mõelda selle asja peale, et et oletame, et kolm erakonda saavad siis mitte praegu võimul olevat erakonda, saavad üle 50 protsendi volikogu kohtadest ja panevad kokud tulevase linnavalitsuse ja, ja, ja reformi juhtfiguur selles võitluses olnud ligi. Sa tahad öelda, et siis ta ei, ei lähe sellele kohale, siis on juba surve nii suur, et okei, võib-olla on raske, et raske on raske keelduda, võib-olla ma eksisin, võib-olla ta lähebki. Sest siis, kui on nagu reaalne võimalus tegutsemiseks ja mingite omad oma oma mõtete ideede elluviimiseks, et siis siis on jah, väga raske ette kujutada, et öelda, et aa, sorri, ma tegin pulli. Ma tegelikult selle selle koha peal ei hakka. Praeguste küsitluste järgi on ikkagi küsimus selles, et kas keskerakonnale jääb absoluutne ülem väljumiter absoluutselt krossitoomine, noot, meie oleme, eks ole, oma oma selles ametis, kes me oleme ja me tunneme krossi väga hästi ja ja oleme temaga seotud oma igapäevase töö kaudu ja nii edasi. Ma mida sa vaatad, ma olin julgeolekuekspert, Eerik-Niiles Kross, on, on teie saadetes väga sage külaline, tahtsin ma öelda, kui, kui see lase, vajas tõlkimist. Me ei osale temaga koos luuretöös. Aga et mida, mida nagu IRLi juhtfiguurina Tallinnas ta, ta võiks nagu kujutada, ma, ma väidan küll, et et noh, ta on täiesti tundmatu figuur. Vähemalt ja ida poole jäävates regioonides meie linnas. No me ei ole teda näinud, juhine tegelikult? Ei, seda seda mitte, aga, aga et tema, tema nimigi ütleb midagi. Ja ma kardan, kui me siit sõidame, nüüd istume bussi peale, sõidame ühe kilomeetri, eks ole, siis vot selles linnaosas. Ta on täiesti tundmatu ega IRL-il ei olegi põhjust ju ju selles linnaosas nüüd väga suurt kampaaniat tehasest tulenevalt ajaloolisest pärandist ei hakka siin venekeelne elanikkond nagunii kunagi väga massiliselt IRL-i valima, et, et selles mõttes Eerik-Niiles Kross või Vicinaarne ei peagi sõitma Lasnamäel. Et pigem IRL peaks tegema väga tugevalt kampaaniat eestikeelsete valijate seas. Võib-olla Eerik-Niiles Kross oma võib-olla sellises IRL-i taustas natukene puhta vabama isikuna võib-olla suudab tuua mõningaid neid valijaid, kes on võib-olla sellised, mitte väga teadlikult erakondade valijad, vaid vaid sellised noh, vaatavadki, mingid natukene uudsem tüüp poliitikas, ma arvan, IRL mängib pigem teda valides, nagu sellele pedaalile ja venekeelseid valijaid ei ole ka reformierakonnal erilist šanssi, vähemalt. Lähema ma arvan kümnekonna aasta jooksul seal nagu läbi lüüa, et seal on kaks põhjust, esitakse ennekõike ikkagi jätkuvalt see pronksiöö taak. Ja teisalt, et on kunagi tehtud üks uuring, kus on uuritud Eestis elavate eri rahvusest inimeste maailmavaatelisi eeliseid ja sealt tuli väga selgelt välja, et Eesti venekeelne elanikkond on märksa rohkem kandmas neid väärtusi ja põhimõtteid, mida, mida kannavad vasakpoolsed erakonnad ega ainus erakond, kellel on mingigi šanss keskerakonnalt vene valijaid ära tõmmata, on sotsiaaldemokraadid. Ja, ja selles kontekstis tuleks vaadata, et kuidas, kuidas sotsid ju sõidavad siin ka ringi ja Eesti venekeelsete kirjadega bussid kunist sagiteerivadki sotsidega liituma vist oli seal peal. Huvitav, kuidas valimiskampaania ja valijate häälte püüdmisel mõjub nisugune loosung nagu, et kui on must, näita ust. Või mida ma tahan öelda või mis oli parem ukrainlane kui pigi, see parem ukrainlane ja venelane, kui pidi. Et mina ütleks, allikad on kaks täiesti erinevad, mina ütleks see, et kui seda tahetakse tuua kohalike valimiste konteksti, selliseid teemasid, siis see on puhas populism. Et teil teemadel pole mitte midagi tegemist kohalike omavalitsus, sest ega need on toodud sellised. Ma saan aru, et riigikogu valimiste kontekstis arutatakse midagi immigratsioonipoliitikast. Aga, aga see on klassikaline populistlike erakondade nagu tegevused, otsitakse mingi üks kaks kolm teemat ja rajatakse oma kampaania selle ehitusele. Mida, mida ise tahetakse ära teha, seda või mis on jaotusele nendele kampaaniasse positiivne programm, seda nagu reeglina ei ole olemas, võetakse ühiskonnas mingit kolm teemat näiteks ja siis öeldakse, et me oleme nende vastu. Ja, aga kui me lähen, klassikaline populism, kui me läheme konkreetseks, siis on see ka kohalike omavalitsuste teema lause saatest siis tehakse neile virumaade keskus, Nad hakkavad seal kohalikes külades käima, varastamas rüüstamas vägistamas sest täpselt seda teevad, muud nad ei teegi. Ja siis räägitakse meile, millised rassistid kohapeal on ja nendega läbi saa. Milleks meile sellist jama, tsitaadi lõpp? Et see on ühtaegu nii populis kui kui puhas rassism siis kõige ehtsam rassistlik avaldus ja siin sellest ehtsamad ehtsamaks enam enam minna ei saa, kui ei seal avaldatud, nüüd, mida ma tsiteerisin Postimehes, jutt käib televisiooni saatest autor Martin Helme. Et enam enam selgemalt ei, ei, on raske nagu, nagu rassismi defineerida, et kui see ei ole rassism, et mis, mis see veel on? Okei, nende nende nišš on, on nende Nissi ja kuidas nad oma valijate hääli või, või mida nad teevad, see olgu aga, aga mind mind ausalt öeldes isegi tänases tänases lehes pikki intervjuus oli siis LP-s vä? Olari Taal andis pika intervjuu, tema intervjuusid ja mõtteavaldusi on alati väga väga huvitav lugeda. Aga otse see pigikoht, ma olen täiesti nõus. Ma olen nõus ka Martin Helmega, selles mõttes, et, et poliitkorrektsus on, on peaaegu et saatanast ja ja sõnakasutus peab olema niisugune, et asi oleks selge. Aga, aga antud juhul seal urvet kriipsutab neid neid kohti alla ka paremad kohad on seal seal väikses kastikeses vasakult või jah, vasakut. Et et, et kui sa lähed nagu Safarile ja, ja krokodille küttima. No kuidas need, me peame neid kohalikke nimetama, neeger ei saa talle öelda, sellepärast et neeger on neljandaga solvav, aga ütleme, pigi. Aga kui lihtsalt nimetataks kohalikuks või, või inimeseks või kohalikud meie giidid või, või need, kes neid saatsid, seal, sellel safaril. Ja see ja see pigitamine, sepigitamine käib siin läbi läbi Poola artikli. Et see on, see on, see on kummaline, et ikka mõistlikud inimesed nagu ei saa nagu lihtsatest asjadest aru, sa läksid teisele külla. Sa võib-olla maksid küll mingisuguse megasumma, et saada seal krokodilli küttida, aga, aga, aga see megasumma väljakäimine ei anna sulle õigust. See näitab kuidagi, ma ei tea, minu minu kõrvadele niisugust nagu ikka ülimat piiratust või või et sa ei ole nagu üldse maailma näinud või võid, võid lähed sinna koha peale oma oma mingisugust nagu üleolekut näitama või. Et mul on, mul on väga, väga kahju, et seda nihukest asja lugeda, et just Olari Taal on niisuguste asjadega selliste, sellistes nagu sõnadega hakkama saada. Ei no raske on sulle midagi nagu lisada, et ma arvan, et see tulenebki sellest, et mingi osa Eesti ühiskonnast ongi nagu kasvanud sellel perioodil, kui kui selliseid kokkupuuteid muu maailma muu maailma mitmekesisusega oli nagu vähe ei olnudki võimalik käia ja võib-olla olid ainult ainsad, nagu tumedanahalised, keda, keda keda nähti, olid mingid merekoolis õppivad mehed, et et. Need, inimesed on kasvanud selles nagu keskkonnas üles ja ja ju siis ei ole ka hilisema elu toonud nagu põhjusi enda silmaringi laiendada. Eesti on väga valge maha minagi pisikesena hõikasin issi-emme, vaadake neeger ja see on täitsa normaalne, kui sellel Tsee Armon. Aga praegu on elu edasi läinud, mängib esimest lõiget kunagi Leningradis ja vahtisin suu ammuli pisikese poisina, tänapäeval on elu lihtsalt edasi läinud. Aga me ei saa nagu üle sellest, ma saan kõigest aru, et arutletakse immigratsioonipoliitika üle ja värsked sündmused Rootsis andsid selleks igati põhjust ja alati saab normaalselt arutada, keda me tahame siia, keda me ei taha ja ja kõike, kõike seda saab ju teha täiesti normaalselt. Aga kui, kui üks väidab, et, et need, need teised, need pillid ja mustad ja kõik muud karvased, ei, mitte midagi muud ei teegi, kui ainult röövivad ja vägistavad ja, ja teevad muid asju, et et noh, siis see paneb nagu nagu õlgu kehitama, et, et mis mõttes. Aga Ma olen täiesti veendunud, Martin Helme sai oma avaldusega ka päris palju pooldajaid juurde sest rassismi on meie ühiskonnas päris palju. Seda mõtteviisi on, seda kuna meil ei ole, kuna meil ei ole trassi probleeme pidevalt, siis ei avalda niimoodi, aga sügaval sisimas on eestlaste ikkagi päris palju. Kuid see, mida ütleb Olari Taal välja selle kohta, on teinud minu meelest Saar Poll aastate jooksul mitmed uuringud on küsinud seda, et keda te tahaksite, keda ta ei tahaks näha oma naabritena ja siis on toodud nagu noh, nagu eestlastel lastud vastata nagu variandid, kus ei ole eestlasi endeid nagu sees. Ja, ja, ja sellisel juhul avalduks neis küsitlustes väga suur poolehoid ütleme, slaavi päritolu inimestele. Ja väga suur vastuseis inimestele, kel ennekõike nahavärv on. Ei noh, see on kõik on, see on selgitatav ja arusaadav, et 50.-te aastate immigratsioon, milles me ise osalised ei olnud, oma oma nõusolekut ei andnud, kes leidis, sealt, jalutasid siin sisse, said korteri, häid töökohti ja, ja oli tükk aega ka ka võimul. Et, et see on meile mingisuguse oma jälje jätnud. Nüüd me siis hõlmama absorbeerimine neid ja me ei saa selle selle ülesandega hästi hakkama. Ja ei, ongi loogiline tõenäosust, et me ei saa hästi hakkama, sellepärast et see kogus on, on noh, Eba ebavõrdeliselt suur eesti põliselanikkonnaga. Aga mis, mis ei tähenda ju iseenesest seda, et, et sa pead kõike, mis meist nagu erinev. Kusjuures selle inimese enda kodumaal seal, kus ta on oma omas kodus, ta ei ole sealt isegi Ameerikasse rännanud, vaid endiselt püüab seal krokodille ja näitab seda valgetele meestele, kuidas see, kuidas see värk käib, miks sa pead seal neid halvustama hakkama. Ja kui seda teeb mõistlik inimene, kes on olnud väga vastutavatel ametikohtadel meil siis noh, mõtlesin selle peale, et käed vajuvad jõuetult rippu ja, ja noh, südamest on kahju, et, et meie, meie ajalehtedes peab niisuguseid jäitseva eksponeeritakse veel eraldi kastide sees ja selgitatakse, et mida, mida muuta siis ongi üks, üks üks pigi, eks ole. Ja see, et kui tagasi tolle tolle eelmise migratsiooni juurde või immigratsiooni juurde, siis, et noh, muidugi nad tulid, jõuga, nad toodi, nad on siin mitmendat põlve, aga noh, selle tõttu, et nad on siin juba nii kaua on, nad on nad saanud nagu rohkem omaks kui, kui nüüd peaks täiesti teise kultuuri ja, ja, ja, ja keeletaustaga inimesi siia siia, aga see muidugi kõiki tähenduses seda, et immigratsiooniteemadel ei, ei tuleks Eesti ühiskonnas ka diskussioone pidada. Kindlasti tuleks, et vaatame kas või seda, mis toimus hiljuti Rootsis, toimub siiamaani seal vaatame, mis toimus Londonis siin aasta või natukene rohkem tagasi. Et kindlasti tuleb nendest teemadest rääkida ja kindlasti tuleb nendest teemadest ka võib-olla kohati ka poliitkorjata. Sa saad rääkida. Aga, aga jah, et küsimus on see, et selle käigus ei tohi nagu langeda sellistes avalikes diskussioonides ka päris nagu mudaliigasse. Just küsimus ei ole ju nahavärvis, minu meelest. Meid häirib. Kui siia tulevad inimesed, kellel on täiesti võõrad kombed võõras uske, püüad seda peale suruma hakata. Küsimus ei tohiks olla kunagine nahavärvis, seda ei saa inimene ise valida. Nonii, sellised olid siis meie tänased jutud ropodeerites Urmet Kook, Sulev Vedler Aarne Rannamäe veeretasid siis jutu viimase 55 minuti jooksul. Igal juhul aitäh teile kuulamast ja ega midagi muud, kui nautige ilusat nädalavahetust.