Kirikuelu tere õhtust, head kuulajad. Tallinna lähistel Laitses tegutseb Lootuse küla. Selle eesmärgiks on aidata alkoholi- ning narkosõltuvuses inimesi. Kristlik võõrutusprogramm kestab umbes aasta ning selle aja vältel elavad sõltlased Lootuse külas oma elu teevad tööd. Osalevad palvustel ning jumalateenistustel tarvitamata alkoholi, narkootikume, tubakat, münte. Kui seni on aidatud vaid mehi, siis nüüd plaanin Lootuse küla luuaga naistekeskuse kõigest lähemalt algavas saates. Mina olen toimetaja Meelis Süld. Kirikuelust. Tänases kirikuelu saates me räägime Lootuse külast ja küllap väga paljud raadiokuulajad teavad ka, mis asi see Lootuse küla on. Tegemist on siis sellise külaga paigaga, kus saavad abi need inimesed, kes on alkoholisõltuvuses narkootikumi sõltuvuses. See küla on siis aidanud väga-väga palju mehi. Siin stuudios on William Porošenko, kes on Lootuse küla tegevjuht ja tema kõrval administratiivjuht ja, ja ka abikaasa Liis Porošenko. Päris uus plaan, kas ta nüüd nii väga uus on, aga teil on päris kindel plaan, et ma rõhutasin siin meelega seda, et lootuse küla on aidanud palju mehi. Aga te tahate, et Lootuse küla võiks aidata ka naisi liis? Ja mina olen Loodsa külaga küll olnud nüüd kolm-neli viimast aastat seotud, aga ma olen kuulnud, et see soov, et aidata ka naisi, on olnud tõesti kuus-seitse-kaheksa aastat, kus me oleme sellest unistanud selle pärast palvetanud ja, ja me näeme seda päevaselt, et seda on vaja, sest meile helistatakse, küsitakse, aga kus ma oma ema saadan, kus ma oma tütre saadan. Nad teavad, et me teeme efektiivset ja head tööd meestega ja siis naised vajavad ka abi, nii et selles mõttes tõesti see ei ole meie jaoks uus teema. Aga uus teemad on selles mõttes, et need uksed on nüüd juba, me ei saa enam öelda avanemas, vaid need on juba avanenud, et, et meil on siin päris konkreetseid samme, mida oleme astunud ja astu maas, et ikkagi lähiaasta pooleteise pärast me saaksime tõesti võtta vastu naisi hakata samamoodi nagu mehigi aitama. Aga räägime natukene ikkagi sellest taustast ka, et mida Lootuse küla on tänaseni teinud ja praegu teeb William Porošenko, kuidas saab aidata inimesi, kes on raskes alkoholisõltuvuses narkootikumisõltuvusest? See on selline sihtrühm, kelle peale väga paljud inimesed lihtsalt vangutad pead ja löövad käega, et ega midagi teha ei ole, inimene on sõltuvuses ja, ja sellest ongi väga raske välja tulla. Jah, eks see selline ongi üldlevinud arvamus kahjuks ühiskonnas ja, ja mis on kujundatud tihti Nende tarvitajate mõjul inimeste hulgas, siis, kes on saanud puudutatud või mõjutatud kas vargustest või vägivallast, millest iganes. Mäletan, esimestel aastatel, kui pääsesime Lootuse küla, siis tuli üks elektriMontöör Lootuse külla paigaldama trafot sinna väravasse ja ja tema siis küsib minu käest, et kuule, et mis siia on siis tekkimas kõndimas ja kuuldes minu käest, et see on tekkimas keskus alkohoolikute narkomaanide üllatunud sest tema arvates ainus lahendus sellele probleemile on viia inimesed metsa, aga mitte siis taastuma või aidata seal neid aga määrdekuul pähe lasta. Ja nüüd tema kord oli, oli üllatada, kuuldes, et mina olen üks nendest, kes on saanud abi siin ja huvitav on see, et seesama mees mõni aasta hiljem tuli ise programme abi saama oma alkoholiprobleemiga. Nii et see on, mida, mida me oleme teinud tänaseks siis pisut üle üle 10 aasta. Huvitav Me olime hiljaaegu ka ühel konverentsil organisatsiooni konverentsi, kes tegutseb üle maailma. David ocessoni poolt asutatud organisatsioon olen, kellel on siis keskusi sõltlaste aitamiseks 96. riigis üle maailma. Ja seal tõdeti, et üle maailma on täna 200 miljonit sõltlast kes otsivad lahendust, lähedased otsivad lahendust, nii et miks me oleme seal, see on, miks jumal on kutsunud meid ja paljusid teisi nii Eestimaal kui ta maailma vastama sellele probleemile. Aga kuidas? Neid inimesi selles mõttes, et on olemas mitmesuguseid programme ja, ja väga palju on ka sellist meditsiinilist sekkumist, aga nii palju kui ma tean ja olen külastanud seda, siis ma tean, et ühtegi arsti või meditsiiniõde seal ei tööta. Ja meil on niimoodi, et täna on meil 20 hektarit maad, mille peale on siis erinevatesse maa osadesse ehitatud erinevad hooned. Seal on melon saega, Meil on elamud, meestele hooned, kus õppida, süüa ja, ja aega veeta ja nii edasi. Need mehed tulevad omal soovil programmi, selles mõttes omal soovil, et sellest ei piisa, kui naine, ema või keegi seda tahab ja siis võtke mu mees või poeg programmi ja, ja kui nad on ise avaldanud selleks soovi ja nad saavad aru, kuhu nad tulevad, siis hakkabki töö ja tõesti esimesest päevast nad peavad loobuma suitsetamisest, joomisest, narkootikumidest ja, ja see, me näeme, et see, see on võimalik ja, ja, ja see programm siis tähendab tegelikult seda, et nad tõusevad hommikul, neil on osadus jumalaga, siis neil on õpivad Löövad töötavad saekaatris või kuskil mujal ja, ja selles mõttes, et noh, nii-öelda seda võiks nagu kirjeldada niimoodi. Aga iseenesest sa nagu vabal tahtel kui inimene tahab oma elu muuta ja meie oleme seal, et aidata seda teha, et toetada teda. Villem loomulikult programmist toimimisest kindlasti oskab nagu kahest aspektist ise enam rääkida, esiteks on ta olnud ise seal programmis 10 aastat tagasi ja täna ta juhib seda programmi, eks ju, et mis me nende meestega süsteeme seal metsas. Jahmed panete nad tööle? Ja see on kindlasti väga oluline aspekt, mis sa tõid esile ja kuigi tihti see on nagu ületähtsustatud, sest lõppude lõpuks Afaid umbpuu otsast alla ja inimene ei hakanud siis maad harima. See ei olnud see põhjus, see olnud, kuidas asjad käisid, nii et töö ei tee inimesest inimest, aga aga selle 10 kuu või enam-vähem aasta jooksul seal ei ole nagu ühte konkreetset päeva või võtet või mingit sammu, et vot see on see, mis me nüüd teeme. Aga see on kõik nagu üks komplekt, et kui võtta näiteks lihtne näide auto, et seal kõik osad on vajalikud, et moodustada üks tervik aga läbiv osa kindlasti kõige olulisem see selgroog või mootor, seal on siiski Jeesus isiklikku osadust temaga seal midagi, mida mehed hakkavad õppima esimesest päevast peale. Aga samal ajal me elame materiaalses maailmas maailmas, kus on vaja tööd teha, kus on vaja makse maksta, kus oma võlgu maksta, kus on vaja poest piima osta, tööl käia, olla distsiplineeritud, nii et see kogu see ülejäänud struktuure, et tõusta kell kuus olla kindlal ajal söögisaalis õppetükid kaks tundi hommiku õppida tundma ennast maailma sellisena, nagu ta tegelikult on, mitte nagu me oleme endale ette kujutanud seda ja teha tööd saekaatris ehitusel, küttepuude peal õhtul teha kodutöid, hoida korras seda kõike ehitada üles suhteid oma oma lähedastega, sõpradega meie ümber, nii et nii et see kõik moodustab sellise terviku. Aga see alus või see selgroog on siiski see osadus Kristusega. Aga ilmselt need mehed ei ole ju kõik kristlased algusest peale. Ja, ja õieti, see on seal lihtsam. Tulles Lootuse külla abi otsima ja kui mees on olnud varem ütleme, kinnipidamiskohas või kunagi käinud aktiivselt kuskil koguduse juures ja omab mingit teadmisi ja võib-olla väga häid teadmisi piiblist ja sellist dioloogiast siis tihti see moodustab sellise nii-öelda Molotovi kokteili, et mis ei tööta tema kasuks, aga tema vastu, sest ta segunenud sõltuvusega sõltuvus on väga isekas ja need teadmised ja printsiibid on pööratud nagu enda kasuks tööle jäämise. Õieti muidugi teevad seda asja raskemaks, nii et see tuleb nagu ümber õppida, mitte puhtalt lehelt hakata. Aga kas nad on kristlased olnud, kas nad on käinud jumalaga või nad pole üldse aimugi olnud? Midagi sellest, meie ei tee nagu midagi erinevust või vahet nende nende puhul sel juhul Ja ega nendest ei pea ka kristlased, saame ju ei sunni, aga kuna see, see programm on ikkagi üles ehitatud piibli tõdedele ja selle läbi, Me näitame sellele inimesele endale ka tema väärtust ja teiste inimeste väärtus siis paratamatult, et see saab osaks tema elust varem või hiljem nad vabatahtlik ja igaüks erineval hetkel. Siin on olnud juhuseid, kui ehitatakse katust ja kuskil käib mingi Bobin ja inimesed tulevad muudetud nägudega sealt katuste pealt alla ja, ja on on seal töö käigus elu jumala vastu võtnud ja nii edasi. Et selles mõttes see, see ei ole nagu kohustus, aga ma tahtsin selle päeva ja selle struktuuri juurde, et niipalju veel öelda, et täna ju meie klientuur paratamatult eriti nooremad mehed, nad pole elu sees töötanud, nad on narkomaanid, üldjuhul nad on olnud 10 aastat, seal võib olla süstinud, tarvitanud ja käinud vanglast sisse-välja ja neil ei ole tööharjumust ja samamoodi ka vanemad mehed, nad tihtipeale on alkoholi juba nii paljude arvitanud, et nad elavad juba tänaval, nende lähedased on löönud nende peale käega. Neil ei olegi enam inimesi, kes nendest hooliks, sest nad ei ole ise andnud põhjust seda nad ei ole iseendast hoolinud ja see kindlasti, et see struktuur seal päevas ja seekord ja töö tegemine ja, ja see on nagu selles mõttes väga oluline, et nad tihtipeale nad õpivad seda tegema ja nad ei ole kunagi seda teinud. Ja see on ka hea koht, kus rakendada seda õppetundides õpitud, sest kui nad õpivad, et armasta ligimest ja andesta ja nii edasi, aga siis töö juures mingi asi närvi, siis, siis kindlasti on see hea koht, kus rakendada seda, mida, mida õpitakse. Kuidas teie tegelete nende kõrvalmõjudega võiv kaasnähtudega, et et inimesed teavad, et sõltuvusest on väga raske loobuda ja siin on tihtipeale meditsiin appi tulnud. Aga kuidas teie tulete toime sellega, kui inimesed ilmselt on ärevuses ja paljudel on võib-olla füsioloogilised vajadused selle sõltuvus ain järele, kuidas te sellega toime tulete? Me ei saagi kuidagi nagu selle seda koormat ise kanda. Et seal on erinevad mõjud, kas siis alkoholi või narkootikumide tarvitajal. Kindlasti ütleme, füüsiliselt ja eluliselt ohtlikumad järelnähud on alkohoolikud. Ja kui sellised Viieselt legendidele, mis liiguvad Ja et narkomaania on kindlasti ebameeldivam ja ütleme füüsiliselt raskem, aga, aga eluohtlikum on alkohoolikud ja, ja kui need järelnähud on, siis me oleme viinud inimest siis Wismari haiglasse aidanud, sealt läbinud sihukse paaripäevase protsessi, toonud tagasi teda puhastusprotsessi, nüüd muud igasugused tujud, ärevused, muretsemised, jahud, olematused. Neid ei saa kiiresti ühe päevaga lahendada. Eestlane eriti ta muretseb, muretseb oma auto, muretseb kõik asjad omale lapsed ja isegi lapsed, jah, nii et see hagi, milles me peame võtma aega ja, ja usaldama, et väga-väga suurelt öeldes, et jumal täidab meie vajadused, aga see on tegelikult niimoodi, kui meie tegeleme sellega, mis on meie, minu tänane kohus, minu tänane vastutus. Siis ma ei pea muretsema ülejäänud asjade pärast. Kõige niisugune suurem väljakutse tihti. Kui palju on selliseid kristlikke talitusi, hommiku palvusi palvetamist, lõuna ajal jumalateenistusi seal Lootuse külas? Me nimetasime ka, et see osadus Jumalaga on läbivalt kesksel kohal, siis see on igal pool on nagu sisse põimitud, et alati enne söögikordasid. Me palvetame, meil on jumalateenistus, iga pühapäev, mis on kõigile avatud. Tere tulemast Lootuse külla, jumalateenistusele. Laupäeviti ka palvekoosolekud iga hommikul on, on siis palveaeg see miinimumpäeva jooksul pool tundi, kus siis iga mees ehitab üles oma isiklikku osadust jumalaga, et ainult rääkida jumalale oma probleemidest või oma vajadustest, oma muredest, raskustest aga ka kuulda jumala häält, et mis jumal ütleb selle peale. Ja siis on üks selline vihik. Me nimetame palle ühikuks ja siis me paneme, et vastased sinna kirja. Ja sest lõppude lõpuks Lootuse küla jääb sinna, kus ta on, et inimesed ei jää kindlasti Lootuse külla. Aga see suurim aare, mida igaüks saab kaasa võtta Lootuse külast, on osadus jumalaga ja kui me tunneme teda, ei pea muretsema ealeski, satume hätta. Lootuse küla on praegu siis Laitses, see on siis üsna Tallinna lähedal aga siiski linnast piisavalt eemal. Ja tulles tagasi selle saate alguse juurde, kus mainisin seda, et teil on plaanis nüüd hakata abistama ka naisi. Miks te sinnasamma külla ei võta meeste kõrvale ka naisi, kes, kes võiksid selles programmis osaleda, miks ainult mehed praegu? Ja see on nagu sihuke igivana asi tõenäoliselt, et algab, kuidas piibel algab, eksju, Eeva ja Aadam olid, olid eedeni aias ja mis juhtus, tehti patu. Et tegelikult rehabilitatsioon oma toimuda koos, et kui su fookus läheb kuskile mujale, et hakkab romantika, siis inimene ei saa keskenduda oma elu muutmisele. Selles mõttes need asjad ei saa koos käia ja mis on täna meil nii-öelda toimumas on see, et me tahame osta enda kõrval meie maatüki kõrval asuvat maad, mis on siis meile just sobivalt eraldatud ühe Vasalemma jõeharu ka, et niimoodi vabalt igaüks sinna minna ei saa ja meil oleks hea opereerida selle maaga ja haldusküsimused nagu koos ajada, aga samas naistekeskus oleks piisavalt kaugele, saaks seal omaette toimetada, sest mehed ja naised kokku niimoodi koos olla ei saaks. Me käisime just hiljuti oli meil võimalus käia Prahas Hilliamistega, rääkis sellel konverentsil ja seal konverentsil oli ütleme peaaegu pooled selle 39 riiki ja kui nende inimestega rääkida, kes siis keskusi osad olid sealmaal, kus meiegi osad olid rajamas, nii nagu ka meie alustasime enam-vähem puukuuris alustajad, nemad, et oli huvitav näha nagu, et see ühtemoodi need asjad sünnivad. Siis need, kes tegelesid naistega, neil oli täpselt samuti, mitte kusagil ei olnud see, et mehed ja naised oleks koos, kes on seda proovinud, ütlesid nad, lõpetasid päris kiiresti ja teiseks seal on veel muidugi naistega, tõenäoliselt see programm peab olema natuke teistsugune, kuna naised ise on teistsugused. Lisaks sellele täna on küsimusi, mida me meestega töötades pole sisuliselt pidanud üldse lahendama. Näiteks naisterahval on lapsed, kuigi paljud meie tulevased kliendid, võib-olla on neil juba vanemlikud õigused ära võetud ja nad on oma eluga nii kaugel, et need hoopis tuleks hakata taaslooma, suhteid lastega. Aga kui tal on Need lapsed käe otsas, mis siis teha, kas ta tuleb koos lastega sinna programmi, kui tuleb, siis on juba seaduslikud alused, kõik hoopis teistsugused. Samamoodi võib tulla sinna programmi oodata last. Seal oli ka üks Leedu keskused, kes ütlesid, et neil oli niimoodi naine, tulija sünnitas ja ja siis läks ära. Ja siis neil juhtus nüüd nii, et see töötaja lapsendas selle lapse. Aga noh, kas me jõuame nüüd nii palju lapsendada, eks ju selles mõttes seal on ka erinevad nüansid, mis tuleb läbi mõelda, aga kindlasti ka, et selles mõttes need asjad ei saa koos olla ükse Praha lähedal olla keskust, mida me saime külastada, mis oli ka selline tohutult ilus ja seal oli nii mehed ja naised mehed ja naised kohtusid ainult pühapäevastel jumalateenistustel ja siis oli ka nii, et kui teenistus sai läbi, siis naised tõusid, läksid ära, mehed ei tohtinud väljuda ennem seal, et ruumis mingi viis minutit või hiljem nad läksid. Nad tegid küll naised näiteks pesid meeste pesu ja mehed tegid seal jälle naistele süüa ja no ütleme, aga nad ei puutu igapäevaselt kokku, et selle vahendavad nagu tööd. Et see lihtsalt see on nagu ülemaailma kogemus, et need asjad ei saa olla koos. Jah, vähemalt noh, me ei näe, kuidas saaks võimalik olla, et isegi isegi tasemel aidates täna mehi ja nähes, kui palju ütleme, suhted tüdruksõpradega ja need suhted on muidugi erinevaid, aga just mis puudutab negatiivseid, olles koos tarvitanud midagi kui palju tas oma lemmikharjumuse, seal alkoholi või narkootikumi, kui palju me püüame põgeneda just nendesse suhetesse? Jaa jaa, mehe peas on AT 99 protsenti sõltlastest mõtlevad, et kui ma leiaks selle õige naise, siis ma jätaks joomise maha. Ja kahjuks me kohtame ka selliseid naisterahvaid, keda selline mees on leidnud ja nad on aastaid aastaid tundnud enda misjonitööna seda meest toetada ja aidata ja lootes, et see tõepoolest muutub, aga tegelikult muidugi ta ei saa seda teha. Teine oluline asi on see, et ennem kui saaks midagi suhteid kahe poole vahel mehe naisterahval hakata nagu ehitama, mees peab ennem olema võimeline vastutada oma elu eest. Need mehed, kes tulevad Lootuse külla täna. Sest see samm näitab ja üldsegi mitte halvustavalt, aga tõele näkku vaadates, et nad ei suuda vastutada oma elu eest, mina ei suutnud vastutada oma elu eest, kui ma tulin sinna jätma, hakkasin hakata vastutama kellegi teise eest abikaasadest oma kõrval või tulevase abikaasa eest. Ma vajan ennem saavutada isevabadusele stabiilsuse ja see ei tähenda mitte ainult pommi läbimist. Aga meie soovitame vähemalt kaks aastat peale programmi lõpetamist üldse mitte midagi romantilisi suhteid. Luua seal loomulikult teistmoodi, kui inimesed on juba abielus, aga meie klientidest tegelikult on väga vähesed veel abielu, noh, selles mõttes, et kui nad on ka kunagi abielus olnud, siis on need naised ammu neid maha jätnud, et see on täna vist on ainult üks 24-st mehest meil, kes on tegelikult veel abielus ja kui on abielus, siis loomulikult meil on ka jälle eraldi praktika sinna juurde, meil on eraldi peretunnid, mida me läbi viime. Meil on selleks ka omad isikud ja meetodid, kuidas teha, et selles mõttes, et aidata, sest perekond on ju kaassõltlane tegelikult kui seal on lapsed, seal naine, seal on vanemad nad on aastaid pidanud seda kannatama ja tegelikult sõltlase pere ei ole ju selles mõttes, kas normaalne pere Perekonnas peab iga inimene saama oma vajalikul hetkel oma tähelepanu siis sõltlase perekonnas üldjuhul saab tähelepanu ainult sõltlane, kõik tants ja trall käib ümber tema. Et kuidas nüüd täna on ja kas on ja nii edasi ja sellest kõigest, et kaassõltlased siis lapsed ja naised saaksid vabaneda, meil on ka omad meetodid, kuidas neid aidata, nii et kui nad on abielus ja loomulikult me julgustame neid suhteid parandama ja, ja seal on eraldi tegevused, mis me teeme, aga üldjuhul me vist inimesena oleme nii isekad ja isepäised, et me arvame, et me saame ise hakkama, et tõenäoliselt mõtleb iga alkohoolik, et ma võtan viimase pudeli. Ostan täna ja, ja narkomaan, et ma võtan täna viimase doosi ja et ma saan ise hakkama, aga üldjuhul nad ei saa ise hakkama ja meie juurde kahjuks nad ikkagi tulevad alles siis, kui nad on ikka sisuliselt kõik täitsa tänaval. Samas programm ülesehituselt on ilmselt siis sarnane meeste programme naisteprogramm, see sisuline osa aga saekaatrisse naisi tööle ometi ei saada aru, mis nad teevad siis need päevad läbi. Kuigi on ka häid naisi, kes võivad saekaatris et okei, ma saan aru, sai, mõtlen siin soorolle, meil on olnud siin mõningaid mõtteid, aga ega loomulikult siin on ka jälle. Me vajame palveid ja ise mõelda, mis on, võib-olla peaks oma pesumaja et leida kliendid ja naised saaksid pesta, see, ma ei tea, hotellide või kellelegi pesu, võib-olla pagari. Võib-olla hakkame vaipu kuduma, et kindlasti peab olema seal muidugi mingi asi, kus need naised saaks ka nagu aidata, teenida neid kulusid tasa ja, ja see töötamine on ju ka selline. Ta on loominguline ja ta on selles mõttes hea protsess, et sa saad midagi tehtud ja valmis ja, ja need inimesed tihtipeale on alavääristatud olnud ka alati, et sa ei saa hakkama, seal pole keegi ja kui ta näeb, et ta nagu suudab teha mingit tööd ja ta saab hästi hakkama, et see on kindlasti nagu väga julgustavaks ka nende tervenemisprotsessile. Või tuleb teine saekaater, mis töötab veel paremini. Võib-olla hööveldama hakkab mööblit tegema, mismoodi üldiselt satuvad need inimesed üldse Lootuse külas, sest et ma tean, et on inimesi, kellega räägitakse, et sa peaks minema Lootuse külla ja ta võtab seda õlgu käivitades kuulda, aga ütleb, et mina ei tea, see pole ikka minu. Minu mure ei ole nii suur. Jah, see pole mulle. Aga kuidas need inimesed siis lõpuks selle sammu astuvad ja tulevad sinna, kui kohti on? Et eks see on peamiselt ikkagi lõppude lõpuks kinni inimese enda otsuse tahtes. Keegi ei saa aidata abivajajat ennem kui abi abi vaja ise seda otsustab teha väga raske inimest veenda selles, sest sõltlastena me me usume seda maailmavaadet või, või seda hinnangut, mis, mis me ise näeme, aga kui palju on pistmist reaalsusega seal üsna küsitav. Nii et kui mehed tänase päevani on, siis jah, kui mees on otsustanud, et ta tahab oma elu muuta siis ainuke tingimus saada abi Lootuse külast on minu kindel tahe minu kindel tahe, minu kindel otsus, minu valmidus teha, mis iganes Hannes, see nõuab, aga tulla välja või jätta selja taha siis endine elustiil. Ja see on, see on ainuke, siin ei ole mingeid muud selliseid kriteeriume, millele ta peab vastama. On ta eestlane, on ta vene rahvusest, on ta kaheksateistaastane, on ta 68 aastane, igalühel on lootust kindlasti. Aga rehabilitatsioon on ju väga kallis ja te olete usuorganisatsioon ja et ega teil pole ka midagi sotsiaalministeeriumist loota. See oli küll ei pea peitma end tähendab selles mõttes, et meil on küll, nagu me alati ütleme, et meil on väga head suhted riigiametnike, vallaametnikega ja erinevate teiste inimestega, tõesti, rahalist toetust me nüüd ei ole saanud aastaid, meil on korra olnud justiitsministeeriumi üks projekt, kus, kus saime aga tõenäoliselt, et üldse ette heites, aga mina ise hea küll, alati olen öelnud, et ma usun, et Eesti riik ei olegi nii kaugel veel, et saaks aidata seda kontinenti, sest et meil on nii palju, meil on vaja õpetajatele palka juurde. Meil on vaja pensionäre aidata meil oma lapsi aidata, et selles mõttes üldse mitte mitte nagu pahandades, vaid just mõistes. Aga selles mõttes, et meil on teine kodakondsus veel, meie oleme jumalariigi lapsed ja tõesti jumal hoiab meid. Et meil oli siin paar aastat tagasi tõesti, oli väga raske raske maksta oma arveid, rasteri polnudki leiba lauale panna. Ja me tegime inimeste üles kutsuda, et astuda nii-öelda selle 10 euroklubisse, et kes, kes saaks annetada 10 Laurat, mõni saab viis, mõni 20 iga kuu ja meil on täna neid annetajaid kuskil sadakond, kes iga kuu annavad mingi summa, kuidas kellelgi on jõukohane. Ja siis meil on mõned inimesed või organisatsioonid ka välismaalt, kes annavad rohkem ja nii see raha kokku tulebki. Muidugi saekaatris ka me teenime, eks ju, et oma toodangut kui müüme ja selles mõttes. Meie elu on omamoodi määramatu, aga meie kindlus on jumalas ja me teame, et need asjad saavad korda ühte või teistmoodi, et, et selles mõttes küll, et meil ei ole nüüd niimoodi nagu aastasumma ei tule arvele, aga samas meil ei ole ühtegi laenu liisingut ja meil on kõik arved makstud. Aga mehed ise ei maksa ju selle rehabilitatsiooni eest, vähemalt alguses mitte ja et see See tasu on vähe teistlaadne, ütleme niimoodi mehele, kes tulevad Lootuse külla, temal ei tule maksta mingit hinda või tasub programmis osalemise eest. Küll, aga et kummutada seda müüti eriti, mis puudutab sõltlasi, aga võib olla ka kristlasi, kõik peab tulema tasuta ja minu abi peaks tulema ka tasuta, siis me ütleme. Ja see on tõepoolest niimoodi, et Lootuse küla kogudus tema siis tasub iga mehe rehabiliteerimis vaid taastamiskulud. Need võivad seda muidugi ka ise teha ja väga paljud meie lõpetajad tegelikult igakuiselt on ka kes kannavad meile raha ja tasuvad ja kui neil on see võimalus ja nad on tööd juba saanud, siis nad seda teevad. Aga see, eks see nii-öelda intress nende elude pealt ma ei usu, et see peakski nagu tulema sajaprotsendiliselt Lootuse külla, et kui see tuleb 10, viis protsenti Lootuse külla, et me oleme väga õnnelikud. Aga ma usun, see suur vähem intress tuleb ühiskonda tuleb perekondadesse inimestesse võib-olla, kellega me kunagi oma elus ei kohtu nende lähedased ja nii edasi, et nemad on tegelikult Need, kes on maksnud seda, kuidas öelda abi toetust juba aastaid, makstes nende võlgasid, makstes advokaate erinevaid kulusid kandes, rääkimata moraalsetest ja sellisest südamevalust. Nii et nemad on need kindlasti need kõige suuremat kasusaajad. Ja peaksidki olema see, see on täiesti normaalne, et see niimoodi on, et ja tihti ka mitmed mehed, kes ammu aastaid tagasi on lõpetanud programmi oma eluga edukalt edasi läinud nende vanematena külastavad Lootuse küla koguduste aitavad erineval moel Lootuse küla, need aitavad mitte Lootuse küla siis kui asutust või organisatsiooni aitavad siis neid mehi, kes täna seal on ja nii-öelda on vanemateks paljudele. Aga see naistekeskuse avamine, et kas te selle osas olete juba juba leidnud need head inimesed, kes toetavad ja Ei ole ja see on ka see, kus me vajamegi abi, sest et meil on olemas maa nagu siin on juba ka öeldud, mida me tahame omastada. Me oleme sõlminud eellepingu ja maksnud ka esimese sissemakse omanikule ja see maksab 50000 ja kokku, mis me oleme ise suutnud kokku saada ja siis juba ka niuksed, paari-kolme hea inimese kaudu on 35000, aga meil on 15000 eurot puudu. Ja see on see, kus me tegelikult vajame abi, et me saaksime hakata naisiaid tema, kui me saame selle maa ostetud ja me peaksime selle välja ostma, siis selle aasta lõpuks, millest on siis puudu see 15000 eurot, siis, siis me saaksime ikkagi suhteliselt kiiresti püstitada esimese hoone ja hakata vastu võtma naisi, on vaja loomulikult veel koolitada naisterahvaid, kes hakkavad naisterahvaid õpetama, aga ka sellel teel me juba oleme tõsiseid samme astumas. Et täna, nagu me tõesti näeme, et need uksed on avanenud, me astume erinevaid samme, kõige suurem takistus on täna rahapuudus. Aga me oleme täiesti kindlad, et see laheneb ka ja, ja me usume ikkagi, et kuskil ma ei tea, nüüd, aasta pooleteise pärast, ehk saame juba, me ise loodame, et saame esimesi naisi vastu võtta ja hakata aitama, et me ei pea enam, kui meile helistatakse meie telefonile ja küsitakse ja öeldi, et ei, meie ei saa aidata ja me ei tea, kes saab aidata. Et seda on nagunii paha öelda inimestele, kui, kui tõesti ühe naisterahvaga ma kunagi rääkisin Grex oma emast ja ma ütlesin, et me loodame, et kuskil kahe aasta pärast saame, siis ta ütles, et teate, mu ema ei ela nii kaua na et kust ta täna abi saab, et on kahe aasta pärast surnud. Kui paljud need inimesed, kes on programmi läbinud, siis jäävad ka kaineteks. Kas teil on seda tagasisidet ja statistikat? Me suhtleme palju oma oma vilistlastega, eelmine aasta meil on iga aasta augustikuus kokkulepitud ajal vilistlaste päev, eelmine aasta oli seal üle 70 inimese, kes tuli sellel päeval. Ja see oli tõesti väga tore päev, aga me suhtleme ka igapäevaselt, sest tegelikult nagu sa ka ise ütlesid, et tähendab, üks probleem on see, et kuidas ta algusesse pakama sõltuvustega, aga tegelikult, ega siis see, kui sa oled lootsükle lõpetanud, igal inimesel on omad võitlused elus ja see seal ka hiljem võivad nad vajada tuge ja meil on nagu päris püsiv selline suhe nendega. Aga me oleme 10 aastat tegutsenud ja selle 10 aasta jooksul, kui vaadata Ta inimesi, kes on tulnud programmi tihtipeale nad ei pea vastu, nad ei tee lõpuni, kuid kes teevad lõpuni selle programmi, siis 69 protsenti meie lõpetanutest jäävad kaineks, kas maksavad makse, abielluvad, kasvatavad lapsi, on täisväärtuslikud, ühiskonnaliikmed ja kui nüüd see just see Praha konverents, kus me käisime, siis meie üllatus oli suur, et Me teame erinevaid organisatsiooni välismaalt ja oleme võrrelnud ennast, aga seal oli nagu tohutult hea võrdlusmoment, kuna seal oli 39 riiki koos siis nad päris enam-vähem toimivat samadel põhimõtetel samamoodi ja nende töötulemused samasugused. Nii et kuidagi on jumal selle süsteemi loonud, mille üks osa meie oleme. Kirikuelulootuse külastaja loodavast naistekeskusest rääkisid tegevjuht William Parišenko ning tema abikaasa ja Lootuse küla administratiivjuht Liis Porošenko. Lisainfot Lootuse küla kohta leiab kodulehelt www. Lootuse küla. Mina toimetajat Meelis Süld. Soovin teile head õhtut. Ja kui jumal lubab, siis kohtume taas järgmisel pühapäeval kell 19, null viis. Kuulmiseni.