Liivimaa kuningriigi lõpuvaatus 1577. aasta sügisest 78. aasta jaanuarini. Sündmustik areneb Väina Daugava jõest põhja poole jääval Liivimaal ehk üle väina Liivimaal Väina jõe ääres Kokneses Cheesises ja Valmieras Gauja jõel ehk eestipäraselt Võnnus ja Valmaris Koiva jõel. Koiva jõgi algab üsna Eesti piiri lähedalt Võnnu kandist ja Riia lahte üsna Riia lähedal. Neis paigus siis üle väina Liivimaal toimusid põhilised sündmused, mis tähendasid Liivimaa kuningriigi lõppu ja seda, et Magnus jäi oma kuninga tiitlist ilma, räägib ajaloodoktor Andres Adamson. Saatejuht on Piret Kriivan. Jälle ma pean kaugemalt pihta hakkama, väga hea. Hakkame pihta sellest, et hertsog Magnus oli 1577.-ks aastaks loomulikult juba täielikult pettunud selles kokkuleppes, mis tal Ivan julma oli olnud ja ta oli juba pikemalt aega, vähemalt siis 75.-st aastast sellest ajast, kui venelaste kätte läksid Pärnu ja Läänemaa ja neid ei antud, talle. Oli ta hakanud ette valmistama oma Liivimat lahkumist või noh, poole vahetuste kuidas tahes oli hakanud otsima mingisuguseid võimalusi. Oli uuesti astunud sidemetes oma sugulastega pakkus näiteks oma oma onule hertsog Adolf file, et tolle poeg Friedrich võiks olla tulevane Tallinna piiskop, juhul kui aidatakse Magnusel seda linna oma kätte saada. Kõigepealt, eks ole? Ei või, või pakkus oma nooremale vennale Ants nooremale, pakkus seda, et omakorda tolle poeg sellele viieaastane võiks olla tulevikus võiks olla kurama kohadjotor kurama ei kuulunud, eks ole, justkui nagu sellele Liivimaa kuningülima kuningriiki Kuramaal. Magnus oli maaisand kui hertsog, hertsog või vabandust, piiskopi ametihoidja või valdaja. Ja viskoppidel tihti olid kohad Jutorid, eks ole, et vaat, et paneme sinu poja nüüd kohadiootoriks ja siis, kui mind Ena selles ametis pole, siis temast saab piiskop. Vot taolisi taolisi taolisi kokkuleppeid nagu, nagu otsinud noh, neid võib võtta küll, muidugi mitte ainult võime võtta mitut moodi, et seda võib võtta kui lähenemist predelikule või oma sugulastele, eks ole, aga võib võtta ka kui hoopis diversiooni, et nende katseid, sest nad võtsid ka nagu omal käel ütlesin mingeid samme, et Liivimaal kinnistuda ja nii edasi topiseid põhja lasta ja mängida, üks sugulane teise vastu välja ja et võib võtta kuidas tahes, aga, aga pigem oli see ikkagi olid nad ikkagi mingit väljapääsuotsingud, et oli, oli vaja midagi leida. Ja aina rohkem ja rohkem hakkas tunduma, et ütleme, ütleme siis võimalik oht, potentsiaalne oht Poola-Leedu poolt muutub reaalsemaks, et tuleb leida kokkuleppe eelkõige Poola Leeduga. Noh, näiteks septembris 1576 üks kamp noori kurama jonkroid hõivas leedulast abiga embute lossi kurama piiskopkonnas siis Magnuse valdustes, eks ole, ja ehkki ehkki siis kuramas diftifo Karl sööge, võttis selle lossi kohe tagasi ja riputasid junkrotsel müürile. Aga poos üles, ühesõnaga, aga, aga nii või naa. Noh, see oli nagu otsene osundus sellele, et kui eks ole venelased ja Magnus ei pea vaherahu Poolale eduga Poolale tugev trukid. Et nii nagu oli see Pärnu-Mõisameest ala olnud mingisuguses eriseisundis ja venelased olid seal hõivanud, nii oli eriseisundis ka Kuramaa piiskopkond ja vaat kui leedulased hõivavad selle et Magnusel oli tekkinud siis ka ilmne hirm, et tema ainus nüüd päris oma valdus sõltunud venelastest, eks ole, vurama piiskopkond kaotsi minna. Seegi hakkab käest libisema, hakkab käest libisema ja on vaja otsida mingisuguseid mingisuguseid kokkuleppeid. Võib-olla tuleksid varemgi juba otsima hakanud, aga, aga Poolas Leedus käis kodusõda. 1572. aastal oli surnud Sigismund teine august. Sellest meil oli juttu, eks ole, siin ühes varasemas saates ja neli On aastad Poolas Leedus ei olnud nagu sellist kõikide poolt tunnustatud kuningat olid erinevad, erinevad konkurendid oli valitud siis kuningaks keiser Maximilian, kes suri peatselt, aga enamik enamik Poola-Leedu aadlist oli toetanud hoopis Stefan patori valimist. Türgi ohu tõttu. Stefan patori oli Transilvaania vürstinna olnud türgi sultani vasall. Ja tema valimine tähendas nagu selle õhus rippunud türgi sõja. Vot selle ärajäämist. Tatarlaste kallaletungide lähenemist ja, ja igasugu muid niisuguseid asju. Aga nii või naa, eks ole, esialgu see kodusõda alles käis. Noh, esimese hooga Magnus, hoopis ägestus kõigest sellest nendest sündmustest vallutas, mis jällegi siis vaherahu rikkudes vallutas hoopis Lemsalu Limbaži linnakese siis selgelt teisel pool vaherahujoont. Läks sellepärast omakorda siis tsaarivanniga tülli, sest too käsitas tahtis seda ise üle võtta. Magus oli sel ajal Pärnut piirati ja sel ajal, kui Lääne Läänemaad vallutati ja nii edasi oli, oli ka Magnus siiski laiendanud oma valdusi, et tänapäeva Põhja-Läti alal olid mitu väiksemat lossikest tema kätte läinud. Seega seletab, mismoodi ta sinna lemmsaluni siis sattunud oli, aga ma ei hakka seda siukest pisisõda, ei hakka kirjeldama. Olulisem on, et 1577. aasta aasta alul oli Magnus juba salaläbirääkimistes siis Poola-Leedu võimudega, Liivimaal üle väina Liivimaal ja Ertsakettleriga Kuramaa hertsogi Kettleriga Gotthard Kettleriga. Viiendal veebruaril 1577 jõudis ta juba sellise salakokkuleppeni, millega siis lepiti kokku sellises ühises tegevuses venelaste vastu ja selles, et Magnus venelaste võimualalt põgeneb, põgeneb siis Poola-Leedu võimualale. Sellel vot nendesamade segaduste tõttu Poolas, Leedus noh, ei olnud nagu veel selge, eks ole, et mismoodi Stefan patori sellesse sellesse suhtuma hakkab. Ühesõnaga, oli vaja veel ka siis noh, nagu Poola-Leedu kuningaga mingisugune konkreetsem kokkulepe saada nende kohalike võimumeestega Kuramaa hertsogi ka, kes oli kaunis tähtsusetu kuju selleks ajaks kotarketlerist, meil oli kunagi juttu, eks ole, hotell oli visteri saade kihast, jah, no siis oli juttu ka sellest, et et pärast seda, kui ta tagandati üle väina Liivimaa asehalduri kohalt pärast sõda tal poliitilist kaalu palju polnud. Et oli niisugune rohkem nominaalne valitseja, elas ka väljaspool oma hertsogkond, elas Riias. Aga ta oli kontaktisik tema kaudu liikusid sidemed, suhted edasi. Nii et et Magnus kasutas Siska Kettleri vahendust lähenemisel lähenemisel siis Stefan patorile ja noh, kõik oli nagu hakkas valmis saama selleks üleminekuks. Aga samal ajal tsaar Ivan Julm valmistas ette kogu ülejäänud Liivimaa, see, mis seal vallutamata sellesama üle väina Liivimaa ja ilmselt siis ka kuram hertsogkonna, eks ole, vat nende vallutamist, et ära kasutada seda olukorda, mis noh, nagu soodsat olukorda venelaste jaoks tekkinud siis seda, eks ole, et Poola-Leedu kodusõda polnud veel läbi. Et väga pikalt poolteist aastat oli, oli patori nagu takerdunud tantsigi piiramises. Tantsige vaba linn, mis siis keisri nogeenser küll suri ja siis Taani toetusel noh, nagu ei nõustunud siis Poola-Leedu uue kuninga ülemvõimu, nagu veel tuli. Lõpuks sõlmiti kompromissi, tantslik tegelikult kaotas, aga kompromiss sõlmiti ikka. Ja see kodusõda oli, noh, seal ma ütlen lihtsalt niimoodi, eks ole, et et umbes kaks konkureerivat kuningat, vaid need omavahel põrkavad kokku, nende väed liiguvad mööda maad ringi vaid see lõhestas üldse ühiskonda. Lokaalse kodu, sõjakesed, vaenused ühe või teise kuninga poolehoidu või, või mõne kolmanda kandidaadi poolehoidjate vahel, eks ole, olid Poolas, olid Leedus ja, ja nii edasi. Nüüd selles olukorras, kus polnud selge, mis Poolas Leedus saab, ei hoidnud sultan tagasi tatarlasi ja need korraldasid suuremaid rüüsteretki Poola-Leedu aladele. Ja need jõudsid välja etnilise Leeduni. Et nüüd oma kodu kaitseks omakorda need Leedu üksused, mis olid Liivimaal, tegid siit minekut sõdimaks siis poliitiliste konkurentide või tatarlastena kodus kodu tuli kaitsta. Liiwimoli vägedes tühjendatud. Karlis olid muidugi olid mingisugused aganad, olid, nad olid väiksemad ja nõrgemad Janhotkevitš, kes oli siis Livim asehaldur oli samuti läinud läinud leetu. Rootsi oli hetkel nõrgestatud, sellepärast et just oli, eks ole Tallinnat piiratud rootsi pannud seal suutnud õieti midagi midagi, ettevõtte piiramine oli küll nurjunud, aga nii või naa, Rotsioli hetkel nõrgestatud oli kaotanud Läänemaa, eks ole tal peale Tallinna ja Hiiumaa ei olnudki midagi siin Liivimaal. Ta ei olnudki nagu hetkel valmis siin midagi tõsisemat ette võtta võtma, kui oli saade Tallinna piiramisest, siis arvatavasti mainiti ka seda 1576. aasta lõpu orkaani mis oli omakorda aidanud seda piiramisele kaasa sellepärast et oli olnud väga kohutav torn, mis puhus kellatornid ümber ja ja hävitas sadamad ja no need on tõeline orkaan. Et ka see oli siis Rootsi olukorda tema võimalust nagu meritsi laevastiku abil midagi teha oli järsult vähendanud. Ja ka krimmitatarlased olid, olid hetkel nagu probleemidest, sest et juunikuus 1577 suri pikaajaline krimi kandev Ladki rei katku. Noh, see uudis tuli ka üsna ruttu Moskvasse ja omakorda aitas kaasa sellele et otsustati sellise suure sõjakäigu kasuks Liivimaale nüüd tsaari enda juhtimisel. Saar tuli teist korda elus Liivimaal. Nii nii, et, et just sel ajal, kui Magnus valmistus poolt vahetama just sel ajal saabus Ivanov Pihkvasse ja hakkas magusale kirju saatma, tule siia. Et on tähtsat juttu ajada ja nii edasi. Magnus üritas sellest nagu kõrvale kõrvale hoida, vabandas oma vaesusega ja igasuguste muude probleemidega ja nii edasi, aga iga uus kiri Ena nõudlikum. Ja lõpuks tulid lausa sellised noh, enam-vähem käsud, kus ähvardati juba karistusega. Meil ei maksa igapidi just jagu, Magnus kaebaja kaeblaseta umbes pole, umbes pole kus magadagi, eks ole, siis Ivan Julm saatis talle telke ja ja varustas ta kõige vajalikuga, et ühesõnaga ettekäänded võeti ära. Ja jäänudki Magnusel muud üle, kui teatada siis üle piiri, üle väina Liivimaale. Et ta peab minema, et kõik nagu lükkub ja nii edasi ja läkski, läkski siis Pihkvasse. Nii et 29. juunil jõudis siis magus Pihkvasse ja Pihkvas siis selliste pikkade läbirääkimiste, pidude ja nii edasi käigus andsin talle teada sellest uuest sõjakäigust ja selgus tema üllatuseks, et see ei tule, mitte ei lähe mitte Tallinna alla mis oli nagu loogiline, eks ole, vaided, et vaherahu rikkudes tungitakse ülaväina Liivimaale. Ühtlasi lepiti kokku, kes mida saab. Et mida siis Magnus pidi saama ja mida ja mida Ivan Julm pidi saama, sõlmiti kokkuleppe. Ja selle kokkuleppe kohaselt Magnus pidi saama kõik selle, mis jäi Koiva jõest põhja poole Koiva jõe paremale kaldale, muuhulgas Võnnu linna, vanalinn on paremal kaldal. Ja kõik ülejäänu pidi jääma siis tsaarile. Aga juhul, kui mõni teisel pool jõge olev linn või ala tahad Magnustama valitsejaks tunnistada, siis otseselt keelatud ei olnud, vaid sel juhul tuli tuli siis tsaari informeerida, paluda temalt luba vajadusel saadud alt ka veel suurtükiväge ja edasi abiks, kui vaja midagi piirata. Nii et nii või naa, ühesõnaga vallutusretk oli, lepiti nõukokku ja Magnus naases avaldustesse hakata väge koguma, oma omavahel kokku kokku ajama. Seejuures tema selline topeltmäng jätkus, et oma alluvate või oma alluvate pealike lossipealike kaudu informeeris kõigest toimuvast jällegi siis üle väina Liivimaa võime. Need lootsid viimasedki need, et oleme ikka vaikus ja ärme paljasta midagi, et võib-olla ehk läheb seekord veel mööda, et ehk ikka ei tulda mehe kallale. Ja nagu Magnuse suhted siis üle väina Liivimaaga halvenesid, siis vahetult enne seda sissetungi ennast, sest et veel kord liivimaalased, teadlased kaitsetud üritasid viimase hetkeni noh, nagu ikkagi kõrvale jääda. Ja ka sissetung algas, sõjavägi oli seekord jälle küllaltki suur, seekord on tema suurus ka täpselt teada, vaja voodid, alampealikud, kõik on nimeliselt teada, nende meeste arv on enam-vähem teada. See 35000 meheline vägi. Ja lisaks oli tal oli siis kaasa kavandatud 13000 talupoega, noh, abi tööjõuks, osaltki Eesti alalt. Aga noh, see on nagu teine lugu, et ma ei hakka. Ma ei hakka seda seda kirjeldama, eestlased osalesid üsna mitmetel vene vene sõjakäikudel tol ajal lihtsalt sellepärast, et noh, kaasa kavandati ka teenistus, aadlikud ja abitööjõud Eesti aladelt, mis olid vene võimul. Nonii ja ja see armee liikus siis lõunasse piki Liivimaa idapiiri. Ja siis kui jõuti Daugava Väina jõeni, siis pöörduti läände ja tungiti sealsest Riia suunas. Ja omakorda siis magusama salkadega pidid olema siis põhja poolt. Vastupanu oli kõikjal vähene venelastele, et üldiselt üritan üldiselt ikkagi läbirääkimiste järel anti pikem alla ja venelased käitusid erinevalt erinevates lossides kutsuvad metsikud metsikused inimesi, tapeti ja piinati ja müüdi orjusse ja nii edasi ja kus lepiti lihtsalt nii-öelda vene võimu allatulekuga, et justkui kõiki seal kui endistviisi ja et päris selget seletust, miks see nii oli, väga ei olegi. Ilmselt noh, ausalt selline tunne tekib, et vastavalt sellele, kuidas, kuidas siis tsaaril parasjagu tuju oli. Aga nii või naa, sel ajal, kui see Ivan Ivani vallutusretk oli jõudnud juba, oli kestnud juba paar nädalat ja, ja jõudnud juba sinna, mitte Koklaseni päris, aga sinnakanti juba pikki Sis Väina jõge. Sel ajal esimesel augustil tuli magus juurde härgmäele, kus ta parasjagu oma oma oma oma väge kogus. Tuligi Johan line Kalvunnust ja teatas, et Võnnu linn on otsustanud siis vabatahtlikud Minna Magnuse võime olla. Teisel augustil mõnus algaski ülestõus, voololedu garnison löödi osalt maha, osalt võeti vangi ja Magnus saatis siis kohe üha väiksema väesalga saatesse vannusse. Ise läks sinna Energy siis ta Võnnut üle võtma. Võnnu alistumine oli teatud mõttes märgilise tähendusega. Sellepärast et Võnnu oli linn, millel olid noh, pealinna tunnused oli esiteks oli ta kõige suurem nagu linn, mis üldse kunagi magusa võimu tunnistas. Aga pealinna tunnused olid seal sellepärast, et Võnnu oli, oli väga pikka aega olnud Liivimaa ordumeistri residents. Et noh, et kui peapiiskop oli Riias olnud vanal Liivimaal, eks ole, Riia oli nagu peapiiskopi pealinn ja formaalne pealinn, siis tegelik ülemvõim Vana-Liivimaal kuulus Jordule ordu peale panna. Nüüd oli pealinn Magnusel jälle pealinn ja magusel oli jälle pealinna, esimest korda oli tal üldse linn viivamalt selline linn, mida te ise polnud linnaks kuulutanud, eks ole. Ja noh, Võnnu oli, oli pagenud hulk Livimaadlik üle väina Liivi maadlike, enamik paganliku kreeka, eks ole, aga kes nägi mingit lahendustele Magnuse võimu tunnustama, sest need olid seal. Et väga suur osa nii venelasest süle väina Livimaadlist oli seal. Kui Magnus sinna jõudis, siis ta võeti juubeldustega vastu teda, ta võeti vastu kui kuningas, eks ole. Kasutati seal kuningaid, regaaliaid ja, ja nii edasi. Et kindlasti kindlasti soli, noh, ülendav ja meeliülendav tema jaoks ja selline uhke hetk tema mitte eriti edukas elus. Ja et see Võnnu üleminek siis Magnuse võimu alla see vallandas sellise laviini, kus korraga paarkümmend siis põhjaleti lossi lossikest järjest, nagu avaldasid soovi vabatahtlikud magus võimu alla minna. Enamik nendest klassidest olid loomulikult teisel pool seda, seda joont, mis oli magusale lubatud. Teisel pool Koiva jõge. Volmeri Valmiera linn kohe pannu lähedal, eks ole, näiteks sealsamas teisel pool jõge või Koknase ais Kraukla ja nii edasi kõik, eks ole, juba lausa lausa Väina jõe ääres. Nii et Magnus rikkus rikkus sellega siis tegelikult juba kokkulepet, et ta ilma saaliga konsulteerimata kohe nõustus nende alade oma võimuletulekuga ja teiseks, teise meelitasid oma võimul. Ta saatis laiali selliseid meelitus ähvarduskirju, mis pealegi olid sellised sellise kahemõttelise sisuga, kus ta teatas, et miski ei toimu siin Poola-Leedu riigi huvide vastaselt ja ja noh, nagu vihjas vaikselt sellele oma kokkuleppele oma kokkuleppele Poola Leeduga, eks ole, mis oli ka lõplikult vormistamata, aga noh, oli olemas, oli õhus. Andis nagu mõista, et tema võimu laiendamise eesmärk on lihtsalt, et viia need alad jällegi siis vene rünnakute alt välja. Vaikses hiljem näis ja ilmselt väga tihti asja, nii võetigi. Saar esialgu aktsepteeris seda kõike, oli sellest võib-olla esialgu ka väheinformeeritud, aga ei saa öelda, et ei oleks üldse informeeritud olnud. Oli veel mõni mõningaid väiksemaid, selliseid detaile, võiks Magnuse kuller, nimetame selle vähemalt ära, näiteks kelle ta saatis, saatis Volmari hõivamise järel lõunasse, eks ole, Väina jõe poole, et üles leida tsaari pealaager, teatada, mis Holmaris juhtunud oli. Selle asemel siis see võttis hoopis jalad selga, panin kõigepealt põhja poole Helmesse oma pruuti külastama. Aga aga noh, selliseid selliseid väiksed intsident oli, aga mis kõik muidugi hiljem, eks ole, kumuleerusid ja tekitasid suurendasid seda tsaari viha ägedust aga, aga noh, nimena nüüd Volmaris oli see võimuvahetus toimunud nagu välisemalt, kui vanus. Ja seal oli, oli siis Magnuse kätte langenud küllaltki nimekas tegelane kolmaristarost. Vürst Aleksander Volumenski, venelane muidugi mitte poolakas ega leedulane, eks ole. Nii nagu see Leedu suurvürstiriigi aadlik päevadel valdavalt oli, oli lääne, olid Lääne venelased hoopis Dmitri orikas soovitusi õigeusku ja, ja nii edasi. Tuntud isik, ühesõnaga nii või naa kelle vastu kaivanud julmal oli selline teravdatud huvi. Ja kuuldes siis miholmaris juhtunut hooldased palumenski on langenud Magnuse kätte nõudis, nõudis Ivan Julm tema väljaandmist. Caroli kuulda saanud kõigest sellest loomulikult, eks ole. No näiteks jõuab vene vägi mõne järjekordse lossikeseni, seal antakse teada, et võim ei ole hoopis Maple mehed. Tegelikult Magnus võib-olla oli sinna saatnud kümmekond, eks ole meest kirukat midagi niisugust näha, mida, mida nüüd tehases, mida tsaar pidi tegema, paisus vihamaisus, ärritus paisus kogu aeg, eks ole, loomulikult siuksed mehed teksti kohe minema Jaagunud sisse jäeti ja vastavalt siis vastavalt tsaaritujule sihukese lossikese rikkunud jällegi kas kannatas nüüd selle Magnuse asemel tapeti maha müüdi orjusse või siis teinekord jäeti rahule, kuidas kunagi, aga 25. augustil siis just just siis, kui tsaar oli jõudmas Kopneseni viimases laagris, enne kui aknast, mis oli tollal noh, oluline kindlus väina jõel. Siis saabus kiri tsaarile magusalt, kus, kus too loetles, loetles siis losse, mis tal olid, alistunud kiri pole säilinud, aga säilinud on Ivan julma vastus seal, Ivan Julm loetleb 18 kassi. Ja Nendest neli olid tegelikult jõudnud juba vahepeal venelaste kätte langeda, need Saarol tegelikult teadlik, mis seal juhtunud oli. Nüüd selgus tema üllatuseks, et, et Kokneson kah millal saal oli suundust parasjagu piirama, eks ole, on samuti Magnuse võimu all, et Magnus on sinna 50 Messatnud ja no ilmselt nüüd korraga Ivanud julmal sai mõõt täis. Konkrose hõivati noh, ilma olulise vastupanuta. Need magusa 50 meest, välja arvatud üks sõna ja need käivad, vangistati Mucati julmalt garnison ja, ja siis elanikud samuti osalt hukati, ostad, müüd jälle tatarlastele orjadeks. Ja tsaar siis saatis ahnusele sellise väga terava terava noomituse, kus ta siis süüdistas teda siis, eks ole reetmisest sisuliselt, kes oli tõsi. Magnus oligi tegelikult ju praktiliselt poolt vahetanud. Ja soovitas tal tegelikult üle mere kasida ja, ja nii edasi, magus esimese hooga või Magnus Magnusel eris esimese hooga usutubki seda, mis Koklases juhtus, ta veresauna, mis seal oli toimunud. Ja nüüd seal ehmatusega muidugi seda enam, et niikuinii selle suure vene väega sõdida oleks suudetud seal ehmatusega andis Magnus käsu kõikidele oma oma lossi pealikele. Et niipea kui vene vägi nende juurde ilmub, nad annaksid otsaga olla teataksite Nongi lossi hoidnud venelaste jaoks ja ja nii edasi. Aga nüüd oluline on siis see, et nüüd kuklase vallutamise järel vene äkki võttis suuna põhja Võnnu ja Volmeri peale. Nüüd oli vaja seda sõnakuulmatut vasalli karistama minna. Tõenäoliselt oli plaan algselt minna Riia alla. Ja Riias oli ka paanika. Inimesed pagesid Kothorketler, kes oli Riias elanud aastaid, tegi sealt sääred ja need nagu jumal teab, mis on saanud oleks, eks ole. Aga kõigepealt oli vaja Magnuse laiendada Magnuse arved õiendada kõigepealt ja nii et see natukene seletab siis, miks, miks see sõjakäik jõudnud hiljem selliste lõplike radikaalsete tulemusteni. Nii need kõigepealt siis nõudis Saarne palumenski väljaandmist, noh, magusale midagi üle andis välja, saatis siis tsaarisaadikutega hulleritega Polovenski ära tooma, korda, ruttas siis Ivani juurde jõudes oma elu päästma kõiges kõiges Magnus süüdistama väitis, et Magnus on tal seal 40000 Ungari kuldne väärtuses vara, omand, omand omastanud Volmarissaga Volmeri pidi tsaarile kuuluma, järelikult võeti ära, eks ole. Pidevalt sai siis saar täiendavaid mingisuguseid lisaandmeid selle kohta, et Magnus on teda reetnud. Ma ei hakanud kirjeldama kogu seda järgmiselt järgmist asja käiku, mismoodi, milliste losside kaudu siis Ivan Julm lõpuks lennuni jõudis ja mis nendes erinevates lossides juhtus, aga ta jõudis, ta jõudis, jõudis sinna 31. augustil ja nõudis et magus otsekohe lossist välja tuleks tema juurde, eks ole. Noh, jõudude vahekord oli üsna selline lootusetu ja enesetapulaadne, eks ole. Ja Magnus saatis kõigepealt oma paar oma oma nõuniku, Saari juurtega, nendele anti seal peksa lihtsalt ja saadeti tema juurde tagasi ja nõuti, et siis otsekohe tuleks magus välja ja paluks armu ja annaks Blumenski varandus üle ja ja Magnus võttiski siis oma julguse kokku ja tulin lõpuks siis kas 23 24 või 25 kaaslasega välja. Ja venelased kasutasid juhust, nõudsid otsekohe, niipea kui Magnusel väljunud, nõudsid otsekohe linnaväravate avamist. Magnus andis kohe vastava käsu nendele, ütleme Võnnu raeliikmetele, kes olid teda väravani saatnud, värava avati, venelased tungisid sisse. Ilma et siis kodanikud, rahad oleks teadnud seda karta. Et lind all endi hõivati, haloss sul sulgus, Veross jäi, jäi nagu Magnuse meeste või ütleme siis nende magusamehed ja mõndu pagenud aadlikud ja nende kätte. Magnus ise oli väljas, magnoosis oli väljas ja nii, et noh, lossi lossi siis sulgus kuskil 300 magusameest ja, ja aadliku. Ja lisaks siis hulk noh, nagu Altlinnast põgenenud siis noh, nagu palumenski ütleb lätlasi. Ja nüüd Magnus vastased viidi kõigepealt siis ühe tsaari, lähema abilise tuumanud Vassilis selgaalovi juurde ja seal pidid andma siis tunnistuse selle kohta, milliseid pahategusid ta kõik teinud on ja et on 40000 kuld, Nat Ungari kuulnud võlgu tsaarile ja palumenski varandus siis ja edasi ja siis lõpuks viidiga tsaari ette, kust ta siis pidi saari ees põlvili roomates pidi paluma oma mälu eest ja tsaar teda sõimas ja ütles, et tean, et reetsid ja ja nii edasi ja sel ajal toimus nagu lagedal väljal. Lossi lähistel, sel ajal lossi Rossi poolt tulistati, nende suunas kuuldakse üsna üsna tsaari lähedalt mööda raevu muidugi ajas tsaari veel rohkem vihale magusad oma mehed jäid küll ellu. Kes temaga olid tol hetkel, aga nad vangistati, vihuti paljaks, pandi ühes ilma katuseta Sarasse siis valve alla. Ja samal ajal algas siis Võnnu piiramine, Võnnu lossi pommitati, kolm päeva, tulistati suurtükkidest kolm päeva, selle piiramise ajal sunniti siis mahust kirjutama piiratavatele mitu korda, et nad, et nad alistuksid, kuid piiratud, et seda noh, teades, mis toimub, seda seda ei teinud. Samal ajal näiteks samal ajal kui piirati Võnnut piiratiga Volmaritega Valmari andis suurema astumannut, võidi ilma vastupanuta alla see neid inimesi, kes Valmoris olid olnud eesotsas maguse nõuniku Jürgen vilkeniga. Endise Lääne-Saare-Lääne toome ära, aga see neid ei päästnud, vaid need magusamehed Volmorist toodi võndu ja Võnnu kaitsjate silme all, siis hukati hajuti tükkideks, aeti teibasse ja, ja, ja nii edasi. Need teisel septembril lasti siis Võnnu eelkindlusemüüri jälginduse müüri auk, mille järel siis kaitseb. No kas tead, sa teadsid, et nad seda eelkindlust enam kaitsta ei suuda? Põletasid järgneval öösel seal olnud tallid ja muud ehitised ja põletasid kogu selle vara, mida nad, mida nad ei saanud siis omakorda kaugemale viia, hukkasid kristallides olnud hobused. Nad teadsid, et surm tuleb ja otsustasid mitte midagi, mitte midagi, Ivan julmale ja venelastele jätta. Kolmandal septembril tulid mõned sellised täitsa meeleheitele aetud inimesed, kes arvasid, et äkki ikkagi jääb hing sisse eesotsas ühe preisi paavstiga. Tulid lossist välja, et armu paluda. Ducati kohe piinarikkalt. Lossis algasid juba kaitsjate enesetapud, isandad lasid oma teenrite, lennustab pajas, istapsid teenrite ennast ja ja nii edasi. Ja neljandal septembril lasid siis umbes 300 inimest ennast lossi kirikus õhku teades, et nad enam loss endaga hoida jaksa. Kõik ei saanud kohe surmalööklaine, paiskas osa nendest lihtsalt sellest lõhkenud või purunenud kirikust paiskas siis lossi vallikraavi tiikidesse saatnud õngitseti siis niimoodi poolsurnutena välja ja aeti teibasse. Selle püssirohulaadungi oli süüdanud üks maguse rit meistreid Aimbriks, poismann. Tallinlane Tallinna raehärra, poeg? Kõige noh, ütleme olulisemaid nimetamata mõisamehi mõisa mehisest magusa poolel algusest peale. Või selle kuningriigi afääri algusest peale. Ja poiss man õngitseti kah kirikust veel niimoodi poolsurnuna välja. Ta jõudis ära surra enne kui enne, kui teda jõuti teibasse ajada, khati ikkagi. Nii et toimus selline, noh, selline võigas veresaun ja kõik, kes elusalt kätte saadi. Kõik need siis, kas, kas siis hukati ehkki pääsenuid oli ka käsilane, tunnistusi andsid tunnistusi, et mis seal, mis seal ikkagi toimus ja ja nii edasi, näiteks magusa teener pääses eluga, pääses Saaremaale ja andis seal tunnistuse ja vähesed ellu jäetud müüdi orjaks. Nii et tõeline veresaun, milles hävis suur osa üle väina liivi maagist ja suur osa magusa pooldajatest. Magus oli hetkel siis mitte ainult kaotanud oma noh, valdused vaid ta oli kaotanud, ütleme, tema pooldaskondoli füüsiliselt hävitatud. Aga Magnus ise ikkagi pääses Ivani käest. Kus ta siis? Ja muidugi noh, need mehed, kes oli kuskil teistes lossides, kuhu see sõjaVedki Eiki üllatu ulatunud, eks ole, Karksist Helmest edasi need loomulikult pääsesid ja aga nii või naa, Kuningriik kui niisugune oli, ta oli ametlikult veel olemas ka pärast sõda, aga sisuliselt oli kadunud sellepärast et sellele kuningriigile ei olnud enam pärast seda katastroofi võimalik leida mitte mingisugust liivimaalaste toetust. Seal täielik häving, naisMagnuse sai, Magnus viidi, viidi siis pärast seda, kui Vene vägi nüüd peale ta Võnnu veresauna ja läinud enam Riia alla vaid lahkus Pihkvasse uuesti. Magnus viidi kaasa noh kas siis ilmselt 18., ehkki on ka teisi kuupäevi. Septembril jõuti Tartusse. Kus siis juba tee peal tsaari suhtumine magusesse oli hakanud mõnevõrra paranema, aga nüüd siis päev hiljem, järgmisel päeval tsaar sõimas magus uuesti läbi, kuulas üle ikkagi, et miks ikkagi sinu nõunikud seal informeeritud ikka neid ja need nõunikud eelkõige, Christian shafer, miks nad ikkagi viibivad seal Leedus või kuskil mujal, kellega nad läbirääkimisi peavad ja nii edasi edasi sõimas läbi, aga tapma ei hakanud ikkagi kroonitud kuninga värd isik, eks ole, ja ja niimoodi au poolest nagu väimees ja ühesõnaga määras talle trahvid. Magnus oli andnud allkirja, et on, eks ole, võlgusele 40000 kuld, not ja nii edasi. Aga lasi Magnuse varsti pärast seda koos oma naisega temalossidesse siis Karksist, Helmest, Võrtsionaal, noh ja muud väiksemad lossid, mis tal olid. See jant selle nende võlgul olevate summade üle, nagu käis hiljem edasi. Magnus palus jälle jälle järjekordselt tal tema juurde saadetud saadikud, kes tulid raha järel, eks ole. Palus nende kaudu summat, vähendatakse või loobutakse, et tal pole anda midagi peale mingid naise, ehete ja muu niisuguse, mis ta ikkagi kokku kraapida võttis. Ja Ivan ähvardas teda võlavangistusse, panekuga ja edasi sihuksed pool annekdootlikud asjad. Aga huvitaval kombel magus, ütleme see kontroll magusa üle pärast tema lahtilaskmist jäi suhteliselt väheseks. Mis, noh, Ivan Julm oli väga umbusklik ja niisugune paranoiline kuju, eks ole. Et jääb lausa mulje, et ta soosis magusa põgenemist, ta käsi ei tõusnud või mingil põhjusel ta ei tahtnud kuninga verd isikut lasta hukata või saata kuhugi, eks ole, eluaegsesse vangistusse midagi niisugust, vaid arvestaski tema põgenemisega. Sel juhul tekib muidugi küsimus, et kuidas ta nii loll oli, et ta, et ta siis oma dünastia liikme seal magusa naise marja samuti nagu magusaga koos vabastas, lasi, lasi oma kontrolli all, et ära, et see oli ju potentsiaalselt ohtlik, eks ole, dünastiliselt ohtlik võis piiri taga kuskil hakata sündima ju Vene troonipretendente mingite sündmuste puhul. Nii Vena kui Magnus oli siis Põltsamaale jõudnud vabanemist, siis ta võttis otsekohe ühendust Rotsias halduriga Tallinnas. Ja saatis siis Lemsalu mullu oma kontaktisikuid, oma volinik, et need omakorda võtaksid võtaksite ühendust siis Christian Stratfori Kettleriga tuuriks, kas siis Stefan patori on, on mingisuguse konkreetsem otsuse juba saanud või saatnud? Ta jätkas seda poole vahepeal pooleli jäänud ettevõtmist Poola-Leedu kaitse alla minekuks. Ja ka venelaste võidu viljad hakkasid neil kohe nagu käte vahelt välja rabev välja pudenema, sest et leedulased liivimaalased võtsid järjest tagasi neid losse, mida venelased olid siis sellesuvise sõjakäiguga vallutanud. Muuhulgas võeti Võnnu tagasi ja hiljem juba 1578. aastal. Venelased piirasid veel korra Võnnut ja said siis ka hävitava kaotuse osaliseks avalahingus seal Võnnu Võnnu all. Aga see on teine lugu juba sellest möödas, Magnus otseselt ei osalenud. Nonii, Vena detsembrikuus sedasama 1577. aasta detsembrikuus sai siis magus juba konkreetsema vastuse Stefan patorilt. Ja pärast sõda jaanuari alul jõudis ta koos oma naise ja lähikondlastega lemmsallu kus siis veel natuke kõheldi ja seejärel mindi mereäärt ja paatidega. Siis purjetati meri pannud jäädvel purjetati siis meritsi nagu Riiat, vältides kuramaale Kura piiskopkonda mis ei olnud venelaste kontrolli all. Et jaanuaris 1578 Magnus lahkus lõplikult Ivan julma võimualalt või alal, kus tolle spioonid pidevalt ringi liikusid ja nii edasi, eks ole, kust, kust doose dosena adekvaatset informatsiooni ja sellega võibki liima kuningriigi loo lõppenuks lugeda. Magnus suri. Pilte lossist oli 42 aastat vana ja tema surm oli ootamatu. Kas küsimusi ei tekitanud? Ei saa öelda, et päris ootamatu oli, ta oli juba pikemat aega põdenud, tähendab noh, jah, teatumatuseli muidugi ootamatu, aga noh, vähemalt ei tekitanud mingit küsimusi, mingisugust mürgitamist, midagi niisugust ei kahtlustatud, ilmselt polnud ka põhjust. Magnuse surma tol hetkel, kui ta suri, tekitas kõikidele osapooltele probleeme palju rohkem, kui lahendas midagi. Nii et seda noh, keegi millegipärast tahtis ta lahti saada, ei pea nagu kahtlustama. Ja ta jah, näete, nüüd mul pole ka peas, oli ta 40 kolmandat aastat käis jah, ei olnud veel 40 43 täisõigus ja see vanus ei olnud ju tol ajal nii vähe ütleme, kui keskdiakriisid tänapäeval on 40. 40 aastastel inimestel, siis tollal olid need 30 aastastel inimestel, et, et see on juba niisugune noh, hiline keskiga juba tollal valesti ütlen, eks ole, et päris nii ei olnud, et inimesed, kes noh, laste suremus oli suur, eks ole, aga need, kes elasid täisealiseks, nende väljavaated elada pikk elu olid täiesti olemas ja oli ju piisavalt saja-aastaseid ja vanemaid giga tollal. Aga noh, valitsejad valdavalt, et palju üle 40 seal ega eriti ei ei ela. Võtame näiteks Rootsi kuningas Gustav Adolf saabki lahingus surma, vanad on, muide hukkub ei tea, 36. On vana, on noormees, eks ole, meie mõttes, vaata puhta poisike, vaatate tema pilte tänapäeval halli habemega, selline tüse onu, eks ole, kuidagi ei peaks 36 aastaseks tema hilisem järglane, eks ole, Karl 12. näiteks tuleb jällegi sõjas vanad on, ei tea, 36. No omakorda Karl 12. var, Kaheteistkümnenda isa Karl 11. eks ole, kes keda Eestis küllaltki noh, austatakse ja peetakse lugu ja pakuks, et oli ka nii umbes 43 aastane või sureb. Ja ometi, eks ole, oli, on niisugune kuningas, võiks mõelda telehalli vanaduseni. Ivan Julm sureb aasta pärast Mahnust ja tõenäoliselt mürgitatakse. Aga jällegi, et vana ta siis on. Ta on käib, käib 50 neljandat eluaastat ja ta oli täielik rauk. Surma hetkeks. Nii et see 42 43 aastat, see ei olegi nii vähe tollases maailmas. Aga kui Magnus poleks kogu oma ettevõtmistega läbi kukkunud, kui tal oleks näiteks olnud Taani kuninga oma venna toetus, mis siis oleks saanud? Kui teil oleks algusest peale 1560.-st aastast peale, kui ta Liivimaale tuleb, olnud Taani kuninga niisugune aktiivne, tegus toetusraha, kõik nagu antud. No mis on muidugi ses mõttes, eks ole, nagu mõttetu küsimused, et, et kui kui Frederik oleks toetanud Magnust nagu täie energiaga ja nii edasi, siis oleks tulemuseks igal juhul olnud suurem sõda Venemaaga. Taani poliitika eesmärk oli seda sõda vältida, hiljem sattunud ikka kahel korral sõtta Venemaaga. Aga need olid tööõnnetused. Noh nagu mingil juhul ei olnud, eks ole. Frederik nagu tahtnud seda, stan ei olnud kunagi varem olnud Venemaaga sõjas ja kui mu mälu ei peta, siis pole kunagi hiljem ka olnud. Ainult see Liivi Liivi sõja käigus kaks kaks intsidenti, aga ma nüüd seda, et kunagi hiljem pole andnud, ma ei julge küll päris mürki võtta, et võimalik on, aga aga mul ei tule ette küll. Ja vabandust on muidugi sellepärast. Peeter kolmas näiteks kuulutasid laanile sõja ametlikult Holsteini tagasivõtmiseks ja need, need selliseid noh on, on need on juba sihuksed seigad jah, et reaalselt pole olnud. Taani huvides oleks olnud tegelikult tegelikult vaatamata sellele sõjaohule Venemaaga aktiivsemalt sekkuda Eestis, sellepärast et, et juhul, kui Taani oleks ise hõivanud Põhja-Eesti mis oli tõenäolisem, pigem küll aastal 1558 siis sel juhul oleks ära jäänud Rootsi suurriigi teke. Noh, või vähemalt oleks suur tõenäosus, et oleks ära jäänud ja Rootsi oleks igalt poolt mujalt peale peale siis Venemaa merepiiri, eks ole, oleks saanud ära, oleks olnud isoleeritud maailmast. Ja noh, oleks olnud nagu suurem tõenäosus, et õnnestub see põhja ade unioon uuesti taastada ja nii edasi. No suurema tõenäosusega muidugi ei oleks õnnestunud, et iga korrektrootsi püsima jäänud ja nii edasi. Aga selles noh, selles võitluses, et kumb Põhjamaad, Taani või Rootsi on, see suurriik oleks võib-olla kaalukausid langenud ikkagi nagu Taani kasuks, kellel oli potentsiaali rohkem Trantsi võimalused oleks olnud väiksemad ja eestirootsi võimalused oleks saanud väiksemad. Et kui mõelda veel niimoodi, et millisel valitsejal oleks olnud võimalik võtta Liivimaa või suur osa Liivimaast Eesti ala näiteks oma võimu alla, ilma et see oleks kaasa toonud sõja Venemaaga. Et noh, jällegi, et tõenäoliselt oleks toonud nagu õige, eks ole, aga kes, kellel oleks olnud kõige suuremad väljavaated asju niimoodi ajada jah, taanil. Et miks teiemaalased muidu 1558, eks ole, maapäeval otsustavad taani valiku kasuks. Sellepärast et Taani võimu all on kõige suurem tõenäosus venelastega mingi kompromissi saavutada. Jah, et nii võib küll öelda, et hertsog Magnuse läbikukkumise peapõhjus on, ütleme siis see vend teda ei toetanud. Et vend toetas seda ainult siis, kui ema sundis. Ainult nii, nii vähe kui võimalik. Ja nii edasi, et see on jah, tema läbikukkumise pea nagu peapõhjus ja teistsuguse poliitika nagu eelised või plussid Taanile on kannatanud. Eestlastest. Piimasõjas tuleb siiski juttu küll aga ühes teises saates. Seekord oli jutt Liivimaa kuningriigi viimastest päevadest, rääkis raamatu Liivimaa kuningriik autor Andres Adamson. Ja selles raamatus toodud ka kirju Magnuse ja Ivan julma kirjavahetusest enne traagilisi sündmusi. Mõnus. Saar saatis Magnusele näiteks k range noomitus ja ähvarduskirja, milles on muu hulgas öeldud. Saatsid meile sinu inimesed, aga see on teadmata. Ta, kes nimeliselt saatis sinu läkituse ja selle sinu läkituse järgi toimetad sa kooskõlas meie vaenlastega meie pärusvaldusi kõrvale. Aga mis vara neil on, seda vara kaotad meie jaoks. Aga kui olid meie juures Pihkvas, siis me sulle neid linnu ei andnud, ainult üht ainsamat Võnnut lubasime sulle endale hankida ja neid linnakesimis teisel pool Koiva jõge. Ja sa asusid nendesse linnakesse asjata. Ja nüüd puhastame me jumala tahtel meie pärusvaldustest Liivimaad. Ja kui peaksid tahtma ka need meilt ära võtta. Aga me oleme siin sinu lähedal ja nendes linnakestes istuvad jumala käsul meie voodid ja inimesed. Ja sinul pole kohane nende linnakeste pärast muretseda hoitakse ka ilma sinuta. Aga Bristavaid, sinu linnakestesse, niipalju kui jumal meile appi saadab, nii paljuga saadame, aga ka ise tuleme, kuidas ja niipea, kui saame sinu linnakestesse, aga raha ja kuivikuid, mis kätte saada, seda ka toome. Ja kui juhtub, et sa ei taha meid kuulata, siis meie oleme valmis, aga sinul oli meie pärusvaldusi puutuda sobimatu. Aga kui sul pole Võnnus ja neis linnakestes, mis koiva taga millegi eest elada, siis mine oma Saaremaale või mere taha Taanimaale, aga meil pole sind millegi jaoks vaja ja isegi kaasanisse sind saatma. Seegi on etem ainult sõidaga mere taha, aga meie puhastame ja hoiame jumala tahtel meie pärusvalduse Liivimaa. See oli tsaarivanni julma ähvarduskiri Magnusele enne traagilisi sündmusi Võnnu all, mille langemine tähistab Liivimaa kuningriigi lõpu. Head aega.