Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku reede, 31. mai olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Peaminister Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles, et partei juhatuse valimistel häältega manipuleerimise kohta on olemas juba esimene ülestunnistuse erakonna liikmelt. Ta keeldus seda nime avalikustamast, kuid viitas sellele paroolide juurde. Pääsesid Lääne-Virumaa piirkonna juht ja arendusjuht. Piirkonna juht Kristiina Ojuland ehitas oma seotust manipuleerimisega. Sama tegi eile piirkonna arendusjuht taimi samblik põhja prefektiga Kristian Jaani ja ida prefekt Vallo Koppel. Siseminister kinnitas täna ametisse Pärnu vana Villemi pubi, kustutustööd käivad ikka veel. Tule levikut on küll suudetud piirata, kuid maja ilmselt päästa ei õnnestu. Eesti vabariigi 100. sünnipäeva ettevalmistused. Üks riigi suure sünnipäeva tegudest on 100 tamme salude istutamine. Täna pandi esimese tammeistikud mulda Kiviõli esimese keskkooli õues. Euroala töötus kasvas aprillis 12,2 protsendini, teatas Eurostat. Suurim tööpuudus on Kreekas väikseim Austrias. USA välisministeerium väidab täna avaldatud eelmise aasta terrorismi raportis, et Iraan toetab üha rohkem ülemaailmset terrorismi. Eesti suveteatrite hooaja avab täna Ugala teater Martin alguse kirjutatud algupärandiga. Joso ehk nähtamatu õhk. Eestimaa velotuuri liidrina jätkab Gert Jõeäär. Homme on enamasti pilves ilm, mitmel pool sajab äikesevihma. Sooja on 21 kuni 27, meretuulega rannikul kuni 18 kraadi. Peaminister ja Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles, et partei juhatuse valimisel häältega manipuleerimise kohta on olemas juba esimene ülestunnistuse erakonna liikmelt. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Ajaleht Eesti Ekspress avastas Reformierakonna sisevalimistel pettuse, mille käigus andsid e-valimiste teel häälega eakad inimesed, kes enda sõnul tegelikult valimistel ei osalenud. Erakond lubas pettusi uurida ning moodustas ka vastava komisjoni. Peaminister Andrus Ansip kinnitas pärastlõunal vikerraadios esinedes, et praeguseks on selgunud vähemalt 30 väidetavat pettusjuhtumit ning kõik need toimusid Lääne-Virumaal. Ega seal väga palju neid isikuid ei ole, kellel on võimalus inimeste oravavõrku logimise paroole vahetada. Erakonna peasekretärid on ühe konkreetse isiku seletus kirjalikus vormis olemas, kus ta tunnistab, et Ta nimetatud teod toime pani ja ta viitab küll ka sellele, et ta tegi seda kedagi tahtel ja teadmise, neid inimesi on vähem kui 20, kes saavad erakonna liikme parooli vahetada, kui erakonna liige on selle parooli unustanud. Ja tõepoolest, praegu tuleb tunnistada, et senise informatsiooni põhjal üks nendest inimestest on usaldust. Piirkonnajuht ja piirkonna arendusjuht võiksid olla piirkonnas need inimesed, kes, kes saaksid seda teha. No enamasti on see ikkagi piirkonna arendusjuht, kes saab inimestele uusi paroole saata. Helistasin ka Reformierakonna, Lääne-Virumaa arendusjuhile taimi samblikule, kelle telefon oli täna pärastlõunal välja lülitatud. Eile ütles ta meie reporter olev kingile, et on valmis uurimiskomisjoniga koostööd tegema. Aga uurimisrühm koguneb meil esmaspäeva hommikul ja, ja kindlasti teeb Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsiooni igakülgset koostööd, et selgust tuua siis tekkinud olukorda. Kas selline olukord tuli teile üllatuseks, tuligi. Piirkonnajuht, Europarlamendi saadik Kristiina Ojuland kinnitas hommikul, et tema küll häälte manipuleerimisega seotud pole. Palusin Ojulandil selgitada, kuidas võis juhtuda, et tema poolt andis elektrooniliselt hääle üks Rakvere inimene, kellel pole arvutitki. Kogu valimisperioodi käigus, mis kestis poolteist nädalat, ma helistasin isiklikult, minu meeskonna liikmed, Vabatahtlikud helistasid sadadele inimestele ja ainuke, mida mina isiklikult helistades küsisin, ma võin täiesti seda täiesti kindlalt öelda. Küsisin toetust inimestel, kas nad on valmis minu poolt hääletama, aga mida ma ei saanud teha, oli see, et ma ei saanud ju kontrollida, kuidas nad mäletavad, sest minul mingisugust juurdepääsu inimeste hääletuskvootidele ei ole ja see on täiesti võimatu ja seetõttu on mulle täiesti arusaamatult, kuidas sellised asjad saavad juhtuda, et veel kord, et selline juurdepääs isikuandmetele on erakonnas väga piiratud inimestel ja mina kahjuks nende hulka ei kuulu, et neid poode kasutada. Peaminister Andrus Ansip rõhutas, et laupäeval toimunud erakonna üldkogul polnud võimalik häältega manipuleerida, sest hääletamise ajal pole kellelgi võimalik vaadata, kui palju hääli on mõni erakonna liige. Valimistel seni saanud. Kristiina Ojuland väitis, et eelhääletamise ajal esines valimissüsteemis tehnilisi tõrkeid. Vaadates ka seda häälte arvu, mis ma sain, ei peaks mul mingit põhjust olema tegeleda mingite häälte ostmisega või sahkerdamise Makerdamisega, et ma sain ikkagi erakonnas viienda tulemuse 21-st kandidaadist. Ja see tulemus oli üle-eestiline toetus ja ka kohapeal Tartus hääletas väga palju inimesi, aga mis mulle tegelikult muret teeb, on see, et valimiste ajal toimus null tõesti Lääne-Virumaal päris palju selliseid tehnilisi küsitavusi. Et noh, inimesed, kellele ma näiteks ise helistasin, palusin, et kas nad mu poolt saavad hääletada. Nad ütlesid, nad ei pääse isegi oravavõrku sisse nende kvootidega, mis neile on antud ja selle probleemiga pöördusin ka erakonna peakontori poole, arendusjuht tegeles sellega ja, ja seal oli üks selgitamist. Te saate meile kinnitada, et teie ei olnud teadlik sellest, et osa inimeste hääled on võetud nii-öelda kasutusse nende teadmata. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tegi siseministrile ettepaneku nimetada põhja prefekti Kristian Jaani ning ida prefektuuri juhiks Vallo Koppel. Siseminister Ken-Marti Vaher kohtus täna mõlema mehega ning nimetas nad ametisse. Kristjan Jaani alustab põhja prefektina 10. juunil ning Vallo Koppel ida prefektina kaheksandal juulil. Kristian Jaani on viimased viis aastat töötanud põhja prefektuuri korrakaitsepolitseijuhina. Vallo Koppel on juhtinud Lõuna prefektuuri kriminaalpolitseid. Pärnu südalinnas Kuninga tänaval põleb ajalooline puithoone. Tulekahju sai alguse täna keskpäeval keldrikorrusel asunud Villemi pubi freitöörist. Tuli levis kiiresti läbi ventilatsioonisüsteemi pööningule, kus asusid korterid ja sealt edasi esimese korruse äriruumidesse. Kiirabi viis ühe suitsu sisse hinganud inimese tervisekontrolliks haiglasse. Lisaks Pärnu komandole osalevad kustutustöödel Kilingi-Nõmme, Türi ja Lihula komandod. Redelauto telliti Tallinnast, kuna Pärnu komando redelauto rikke tõttu reageerida ei saanud. Hetkel kustutustööd veel käivad ning Kuninga tänava päästetöödeks suletud. Päästeamet palub kõigil õnnetuspiirkonda vältida, jätkab Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Selline plekk-katusega hoone, tulekahju kaks üks raskemaid tulekahjuliike üldse konservikarbis enne kustutada ei saa, kui seal on lahti tehtud ja nii ka siin, et enne, kui me selle hoone katust korralikult lahti saanud võetud ei tulnud sealt ka kuumus välja, ei saanud aktiivselt hakata kustutama. Paraku selleks ajaks juba sees tuli läinud nii suureks ja vahelaed hakanud läbi vajuma. Me pidime oma seest kustutavad meeskonnad välja tooma. Et tagada oma töötajate ohutust, on suudetud ära hoida tule levik sellele kõrval olevale hoonele. Vahe kõrval oleva hoonega on allapoole meetri ja mõlemad puithooned ja ühe hoone seinu praktiliselt maha põlenud. Teine hoone on alles tulekahju levikule selle vedela. Mul on kindlasti oma mõju, avaldas Eesti on ühtlaselt teedel autode tõstuk autodega kaetud, aga tõesti, kui on olukord, kus mõned neist on rivist väljas, siis tuleb arvestada täiendava ajafaktoriga pääsjadele teostamisel. Tallinnas EBS-i aulas toimus täna arutelu tasulise ärihariduse üle. Uku toom käis kuulamas. Kohalolijad arutlesid teemadel, millised on tänapäeva väljakutsed äriharidusele ja mida ootavad koolilt tööandjad ajal, mil kehtestub tasuta kõrgharidus. Kinnisvaraärimees Viljar Arakas on ise EBSi vilistlane. Ta ütleb, et koolid annavad teatavasti akadeemilise hariduse, ettevõtjad ootavad aga praktikuid, nii et siin on teatud ootuste lõhe. Samal ajal aga äriharidus on ise väga praktiline. Et ütleme ärihariduses nagu laboratooriumi katseid nagu teha ei saa, et seda laboratooriumi tingimustes õppida ei saa, selles suhtes tõe kriteerium ärihariduses on ikkagi ikka. Aga ennem kui praktika juurde asumist peaks ikkagi nagu teoreetiliselt ka ikkagi teadma, kuidas a'la bilanss koos käib ja kuidas ettevõtte struktuuri ülesehitused võiksid olla nii et ega selles suhtes ilma teoreetiliselt baasita ka ka ei pääse. Haridusminister Jaak Aaviksoo on EBSi tööga rahul. Ta ütleb, et kooli tegevus vastab rahvusvahelistele standarditele ja EBS on oma rolli täitnud. Kooli rektor Arno Allmann arvab aga nii. Olukorras, kus on toimunud üleminek või toimumas üleminek õpitoetuste süsteemile peab tasuline haridus erineva selle poolest, et ta peab olema kvaliteetsem. Esmalt meie jaoks on hariduse kvaliteet see, et ta peab kindlustama selle hariduse saajale töökoha rahvusvahelisel tööjõuturul. Ning haridusminister Jaak Aaviksoo No kvaliteetne peab olema nii tasuta kui tasuline haridus, et, et ma arvan, et kvaliteet on ühine mure kõikidel koolidel, aga erakoolil on terve rida eeliseid avalike ülikoolide ees, avalike ülikoolide kohustused laiemad lisaks konkreetsele õppekavale ka üldise kultuurilise arengu eest. Tasuline erakool saab palju fokusseeritumalt nii oma haridusteenuse pakkumises paenlikkuses, rahvusvahelises koostöös õppekeele valikul. Kõik need võimalused on erakoolil palju lihtsamini kasutatavad ja ma arvan, seda nad ka teevad. Ning Viljar Arakas tasuta kõrgharidusest ja tasulisest äriharidusest. Ma ei ole tasuta kõrghariduse kõige suurem austaja, aga ütleme, et ärihariduses, tegelikult ma arvan, et ta isegi peaks tasuta olema, et siin peaks ikkagi igal õpilasel omaosalus olema. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna Tallinna linnapeakandidaat on erakonna esimees Mart Helme. Helme leiab, et praegu linnavõimu omavale keskerakonnale tuleb välja pakkuda selge ja tugev alternatiiv, mis avaldaks valijatele muljet. Ja siit edasi välisuudiseid. Kristi Sobak. Euroala töötuse määr kasvas aprillis 12,2 protsendini, teatas Eurostat. Kogu Euroopa liidu töötus kasvas 11 protsendini, mullu aprillis olid need näitajad väiksemad. Väikseim töötuse määr oli Euroopa liidus Austrias 4,9 protsenti ja Saksamaal 5,4 protsenti võrreldes mullu sama perioodiga. Tööpuudus enim vähenenud Lätis, Eestis ja Iirimaal. Suurim tööpuudus oli Euroopa liidus Kreekas 27 protsenti ja Hispaanias 26,8 protsenti. Ühtekokku on Eurostati hinnangul Euroopa liidus töötaja 26,6 miljonit inimest. Rootsi parteid näevad Venemaal halbu arenguid ning soovitavad valitsusel teha tihedamat koostööd NATOga. Kaitsepoliitika nõuandev komitee, mis koosneb nii võimul olevate kui ka opositsiooniliste parteide, samuti Rootsi valitsuse esindajatest, saatis valitsusele ettekande, milles märgitakse, et Venemaa poliitilised arengud ning relvajõudude moderniseerimine tekitavad muret. Komitee hinnangul on ida poolt lähtuv oht võrreldes 2007. aastaga kasvanud. Ettekande koostajad juhivad tähelepanu sellele, et autoritarismi, kas Venemaal suurendab piirkonnas ebastabiilsust. Raportis soovitatakse lisaks senisele koostööle NATOga tugevdada ka ühistegevust Põhjamaade vahel ning pöörata suuremat tähelepanu Balti riikidele. USA välisministeerium väidab täna avaldatud eelmise aasta terrorismi raportis, et Iraan toetab üha suuremas ulatuses üleilmset terrorismi raportit. Üldine järeldus kõlab, et Ühendriigid on silmitsi senisest teesentraliseerituma ja geograafiliselt mitmekesisema terroriohuga. Ühendriikide raport seostab Iraani terrorirünnakutega tänases Euroopas ja Aafrikas ning hoiatab, et Teheran toetab Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi. Kiviõlis tehti algust Eesti vabariigi 100.-le sünnipäevale pühendatud 100 tamme salude rajamisega. Ago Gaškov käis kohal. Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva tähistatakse ka 100 tamme salude istutamisega ja täna tehti Kiviõlis sellega algust Kiviõli kooli õpilased istutasid maha 17 tammeistikut, viie aasta pärast peaks nad ümber istutama siis tamme saludesse. Eesti vabariik 100 töörühma juht Jaanus Rohumaa, miks just saadame salvutamises Tammets, Tammann pühapuu meie kultuuris ja nii me mõtlesime, et kui täna vastame, tähistame Eesti vabariigi 90 viiendat siis võiks käima lükata midagi, mis ulatub tegelikult 100-sse välja, mis on tõesti suur ja oluline, nii nagu Tamgi me võiks teha Eesti vabariigis 100.-ks juubeliks. President ütles, Eesti korda võiks teha ka selliseid ilusaid ja lihtsaid asju, asju, mis on meile jõukohased, me, ma arvan, see oleks ilus vaatepilt, kui aastal 2018 Eestisse kerkib 100 tammesalu erinevatesse kohtadesse. Seal on ka selles ettevõtmises väga olulisel kohal, sest et tegelikult ka see on üks osa sellest loodusharidusest seda, et kuidas üldse nagu tõrust kasvatada istik siis istikust juba selline taim, mille kõlbab nagu siis sinna parki maha panna selle plaani kõige roosa unistus on see, et, et lisaks sellele 100-le tammesalule, mis siis nii-öelda koos lasteaiaomavalitsustega ühiselt tehtud saab, võiks olla nõnda, et iga Eesti inimese kohta istutame 2018, ühe tammepuu. Nii mõnelgi rahval on, on tamm nagu pühapuu ja meil on ta veel nagu rahvuspuu, Sagadi looduskooli juhendaja Peeter. Mis tähtsus on Tammedel eesti kultuuris ja miks just Eesti vabariigi 100.-ks aastapäevaks peaks hakkama rajama tamme salusid? Ega see tamm on kuidagi kultuuriloos olnud oluline? Väga ei ole teda märganud seal ja kui on ikkagi selline väga väärikas sündmus tulemas, et siis korraga tuleb kõigil see mõte pähe, et aga tammi, aga see põhjus vist on ikkagi selles, et ta on väga-väga pikaealine puu, ta on üle aegade ja eks, aga saab kassi suureks, kui tal kassade lastakse. Teatrite suvelavastustest on kujunenud Eestis omaette siseturismi osa. Kui Eesti teatri agentuuri andmetel oli eelmisel aastal suvelavastusi 60, siis tänavu on uuslavastusi vähem. Kuid mõned etendused lähevad teisele ringile, lisandunud ka uusi ja ära unustatud mängupaiku. Eesti suveteatrite hooaja avab täna Ugala teater Martin alguse kirjutatud algupärandiga Arjozo ehk nähtamatu õhk. Piret rist jätkab. Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Hillar Sein nendib, et enam ei ole teatrites suvelavastused Jantlikud, vaid publikut kaasa mõtlema kutsuvad. Teatrite suvelavastustest on kujunenud omaette siseturismi osa. Ei ole harukordne see, kui omavalitsused toetavad nende näiteks vallas tehtavat suvelavastust just selle eesmärgiga. Külastajad käivad ka siis võib-olla seal mõnes mõisas või jäävad ööbima mõnda turismitallu, nii et see on viimastel aastatel täitsa tugevalt arenenud ja nii palju, kui ma olen teatritega suhelnud, nemad on öelnud, et piletiostjate puhul on küll näiteks samuti ei ole harukordne, kui nad ütlevad, et ahah, täna ma vaatan selle ära, homme ma sõidan sinna kas siis häälega või jalgrattaga või autoga. Et siis ma vaatan veel seda lavastust, selline teatriturism, suvel on meil juba tekkimas. Tänavune teatrisuvi on huvitav just uute mängupaikade poolest, aga mõned mängupaigad ka nii-öelda puhkavad. Nagu Viinistu näiteks, et kui seal ei toimu suvel midagi, siis võibki tunduda, et nagu suvelavastus ei toimu, aga selle eest on suvelavastuste arv kasvanud ja geograafiliselt on see ikka väga üle Eesti laiali läinud. Täna suvehooaega alustav Ugala teater on taasavastanud mängupaigana, näiteks lossimäed, kus kaheksandast 16. augustini etendub kultusfilmi viimne reliikvia ainetel Peeter Simmi lavastatud viimne võttepäev. Aga täna esietendub Vanas Ugalas ehk Koidu seltsimajas Martin alguse kirjutatud näidend Ozo ehk nähtamatu õhk. Selles mängivad kultuuriakadeemia diplomandid ja Ugala teatri näitlejatest luule Komissarov ning Arvo Raimo. Lavastajaks on ta kodupiin, kes soovitab enne etenduse vaatamist selgitada endale, mis on budism. Lugu on siis sümbolistliku kaaluga inimese identiteedi ego kaotuse lugu konteksti nõnda paigutatud siis aastasse 1914 ja tinglikult Liivimaa kubermangu lugu täpsemalt räägib siis sellest, kuidas peategelane saab ühel päeval hea töö eest preemiaks puhkusereisi kaunisse kuurortisse mingitel bürokraatlikel asjaoludel see reis järjest ja järjest lükkub edasi järjest järjest hakkab ta selles selles sellises vaakumis avastama siis neid momente, millest ta enam teadlik ei olnud ja vabaneb sellise protsessi käigus, et selline suhteliselt budistlik ego kaotuse lugu ja. Arhitektuurimuuseumi on üle võtnud Eesti kunstiakadeemia lõpetajad. Mari Rebane räägib lähemalt. Arhitektuurimuuseumis paneb Eesti kunstiakadeemia magistritööde näitus TASE 13, kus ühtekokku näeb ligi 80 noore arhitekti, disaineri, kunstniku, kultuuriantropoloogi, muinsuskaitsja, kunstipedagoogi, restauraatori, teadlase, Jourbanisti töid. Ja just nii kõlab värske installatsiooni ja skulptuuri magistri Marianne Jõgi töö kuuldamatud. Vormilt on see teraslehtedest valmistatud kera, sisult aga teos, mis tegeleb selle osaga maailmast, mida me ei kuule. Iga heli koosneb osa helidest, millest kõiki me palja kõrvaga ei kuule. Neil helidel võib omavahelises suhtluses olla aga suur roll, räägib Marianne jõgi. Minu teos analüüsib seda inimese häält, inimene saab mikrofoni kõneleda ja helianalüsaator analüüsib selle inimese hääle siis näiteks osa helideks ja need ringlevad selles keras ja tulevad kõrvaklappide kaudu inimese enda kõrvadeni tagasi. Mis nende ülemhelide, osahelide või ülemhelide puhul mind kõige rohkem paelus, on see, et kui näiteks kaks inimest omavahel räägivad siis nende häältes peituvate ülemhelide omavaheline kattuvus on see, mis määrab ja et kas nende häälte vahel on konsonant süüdistama. Et selle peale ma ei mõtle tegelikult need asjad, mida me kuulaja tegelikult häälestavat nii palju meie vahel nagu liikuvast informatsioonist Magistritöö oli noore kunstniku ajaks nii arendav, et ta ütleb, et tunneb end nüüd olevat valmis sisenema kunstiellu, kas tema koos ülejäänud veidi vähem kui 80 kunstnikuga on seda ka, publiku meelest peab iga vaataja ise soolalaos otsustama. Kuraator Gregor Taul ärgitab vaatajat kultuuri ja kunstiharidusest laiemalt mõtlema. Kunstiakadeemia on avalik-õiguslik õppeasutus, kõik, mis siin tehakse, on Eesti inimeste poolt kinni makstud ja minule meeldiv alati mõelda kunstiakadeemiast kui kinnimakstud revolutsioonist. Et see on midagi, mida me hoiame üleval selleks, et meie mõtlemine oleks ärksam ja kahtlustavam ja paeluv on. Nii et kunstiakadeemia lõputööde näitus on selles mõttes nagu lakmuspaber, et kui muidu nagu päris hästi võib-olla ei taju, mis ühiskonnas toimub, siis kord aastast tuled lõputööde näitusele ja siis on näha, kuidas lahkavad seda, mis toimub arhitektid, nagu Eesti ruumilises plaanis, kuidas võib-olla poliitilisele olukorrale vastavad kunstnikud ja, ja nii edasi. Traditsiooniliselt antakse rahvusringhäälinguhooaja lõpetamisel kätte Valdo Pandi ajakirjanduspreemia. Tänavu pälvis selle vikerraadio pikaajaline toimetaja ja saatejuht Kaja Kärner. Uku Toomi intervjuu värske laureaadiks. Palju õnne kõigepealt, aga kui ma loen seda rahvusringhäälingu pressiteadet, kus on märgitud sinu tegevus nii teadustajana, kommentaatorina, saatejuhina, siis küsin ma loomulikult, et mis selle aja jooksul sulle on kõige rohkem meeldinud, millised saated või milline tegevusraadius. Tänan õnnesoovide eest, kõige rohkem on mulle meeldinud teadustaja töö. See on see, mille peale ma ligi 40 aastat tagasi raadiosse tulin. Ma tulin teadustajate konkursiga alguses, tõsi küll, teadustaja ameti ma ei saanud, aga, aga mõne aja möödudesse siiski õnnestus. Ja kui sa küsid, miks mulle meeldis kõige rohkem lugeda täistunnil uudiseid, siis mulle tundus tookord, et ma hoian elu pulsil kätt peal, et kõik, mis juhtub Eestis, kõik, mis juhtub maailmas, et ma olen üks esimesi, kes saab sellest teisi inimesi ja kuulajaid informeerida. Aga võrreldes veel seda varasemat teadustajatööd ja praegust tööd siis oli töö tekstiga. Nüüd on töö inimestega selles mõttes, et praeguse intervjueerid ise praegu sa vestled konkreetselt inimesega tookord sa lugesid lihtsalt mikrofoni neid värskeid uudiseid, need on ikka erinevad asjad, kui neid võrdleks. Inimesed üldjuhul on huvitavad jällegi mõni inimene ja mõni intervjueeritav on natukene huvitavam kui teine. Ka selle töö üks väga suuri võlusid on just nimelt see, et ükski päev ei sarnane teisega ja siin on just see, et kohtud väga eripäraste inimestega käsitled erinevaid teemasid ja on üsna suur. Loominguline vabadus on see, mis on mind nii kaua selle töö juures hoidnud. Spordiuudistega jätkab Merili Luuk. Prantsuse lahtistel tennisemeistrivõistlustel eile vihma tõttu pooleli jäänud kohtumises Kaia Kanepi šveitslanna Stefani vöögeli vahel kaotas Kanepi eduseisust esimese seti kuus-seitse. Kiire lõppmäng kuus. Kaheksa, teise seti kanepiAga võitis kuus. Kolm. Kolmas sett on veel mängimisel. Eestimaa velotuuri teise, 192 kilomeetri pikkuse etapi Tallinnast Tartusse võitis itaallane Angelo Four Laan. Velotuuri üldliidriks ei kõhuviiruse käes vaevlev äär, kes täna lõpetas peagrupis 19.-na. Homme on tuuril kavas viimane, 150 kilomeetri pikkune Tartu Grand Prix etapp. Eesti koondise esindaja Toivo Suvi. Eile tegime tulemuse šargi, täna pidime seda särki kaitsma ja nagu teada, teada on. Särgi kaitsmine on väga raske töö. Kui me selle särgi nüüd ilmselt säilitasime, siis meie töö on korralikult tehtud, täna tublid poisid tegid 170 kilomeetrit meeskonnaga ees niikaua kui kõik kinni püüti ja siis hakkasid teised ka liigutama ennast. Sinnamaani olime ainult meie meeskond ees. Cofidise esinumber Rein Taaramäe valmistub Tour defraasiks, alustades pühapäeval toffine velotuuri. See Dauphine velotuur ongi nädal aega ja eks ta ongi sihuke mägede laagri moodi rohkem, et seal iga päev on suured mäed enam kuskile spetsiaalselt minekut ei ole. Pärast seda tuleb niikuinii puhataja, siis on juba Eesti meistrivõistlused ja siis on, ongi tuur ukse ees. Kuid tuur on juba praegu ukses, kuid ma arvan, et konditsioon on juba nii hea, et ma olen seal kui kala vees. Juba. Sellise taseme juures on ikka keeruline eesmärk paika panna selles suhtes, et eesmärk saavad paika. Panen need mehed, kes on varem juba võitnud ja, ja kõvasti sõitnud, et minu eesmärk naiste sõita. Ning sõudmise Euroopa meistrivõistlused Hispaaniasse Viias on eesti paatidele alanud edukalt paaris aeruline kahepaat koosseisus Allar raja, Kaspar Taim soodsaid eelsõidust otse poolfinaali. Sama suutsid ühepaatidel ka Kaisa Pajusalu ja Tõnu Endrekson. Ja nüüd nädalavahetuse ilmast, Ülle Jõemaa, palun. Täna sajab veel paljudes kohtades hoovihma ja on äikest ja sadu võib olla tugev. Öösel tekib paiguti udu, kuid pärast keskööd peaksid sajuhood harvemaks jääma. Puhub idakaare tuul viis kuni 11 meetrit sekundis ja sooja on 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval on ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sajab äikesevihma. Puhub idakaarest tuul viis kuni 11 meetrit sekundis, äikese ajal võib-olla ka tugevamaid tuuleiile ja sooja tuleb 21 kuni 27 kraadi, meretuulega rannikul kuni 18 kraadi. Pühapäeva ja esmaspäeva öösel on ilmselge või vähese pilvisusega ja peamiselt sajuta. Puhub idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Päeval on aga ilm muutliku pilvisusega ja kohati sajab hoovihma, on võimalik äike. Puhub idakaare tuul viis kuni 11 meetrit sekundis ja sooja on 21 kuni 27, rannikul paiguti 18 kraadi ümber. Aitäh Ülle Jõemaa, te kuulsite, 31. mai Päevakaja pinal emal Mälberg, kena õhtut.