Tere õhtust. Tänase päeva viimane tund on neile, kes kaugelt või lähedalt, mälestustes või praegugi on seotud Eesti üliõpilaste ehitusmalevaga. EV on 16 aastane, ta on kasvanud, kindluse saanud, on ületanud raskusi ja kiitusi vastu võtnud. Tal on omad veteranid ja traditsioonid. See teebki tudengimalevast meie EV mille pärast on kõikide suvede malevlased südant valutanud. Ja kas pole niisugune mure just see kõige valusam ja kõige magusam nagu ikka armastuse valu. Siin me nüüd oleme. Nüüd tuleme tudengite reaa, mis sõja ajal ei peatu siin nüüd oleme siin. Nüüd tuleb tudengitele. Ja nagu igatses suve järele. Nagu ma ei kujuta ette, mida ma teeksin oma malevas, ei lähe. Mul ei ole mingit tegevust seal kodus, istun ringina nad seltskonnaga nagu lõbusam. Mööda Eestit saab ikka rühmaga ringi sõidutada. Tööd saab teha. Ma olen lihtsalt nagu käte saamatavatesse võimalustest elu ideaal, võiks isegi öelda, et minu jaoks malev armastus, see, mis läheb iga aastaga järjest-järjest suuremaks. See tunne, see tunne. Maleva niux nisu huvitav koht kus on väga palju inimesi ja näiteks kui malevasse satub üks niisugune noh, kuidas öelda, suur organisaator, siis temal on alati olemas tööpõld, kelle kallal tema saaks näiteks rakendama jõude, noote. Me oleme nagu võimaldab igal inimesel nendes aktiivselt sekkuda oma afääri kas või tegeleda sellega, mida ta oskab ja saaks tegeleda ja nii edasi. Ja kui keegi nüüd suvatseb öelda, et ma olen nagu halvemaks läinud, võib-olla siis on lihtsalt malevik jäänud mõnevõrra vaesemaks, just nimelt nendest inimestest viimastel aastatel peavad väga oluline näitaja vist isegi see, et näiteks kolmandat, neljandat, viiendat kursused ei saa täielikult malest osa võtta, sest neil hakkavad praktikad ja nii edasi, et enne nagu seda ei täheldanud. Nii väga. Ma mäletan, et maleva sõin 76. aastal, siis oli niimoodi. Ma tean, et meil olid neljanda kursuse poisid seal kuidagi see praktika nagu oli väljaspool malevat täitsa malev aeg ikka nad said puhtalt ja äärmisel juhul kaks nädalat malevas, nad kaotasid raudtee niimoodi, et ikka puhtalt kuu aega kaotad ja nii edasi ja ja, ja minu meelest ka just vähendab seda just aktiivset kontingendist. Praktiliselt ikka neljas viies kursus on see, kes juba väga palju näinud just nimelt tudengi tudengi silmaringist oskaks nagu just teha seda, mida tudeng peaks tegema. See asi määrab ka nendesse maleva tänase pale. Nii ja naa, meil lin ja tol ajal. Nad naeratavad näolanna. Reeli Jaanil räägi, palju on hea, kui aeg nädala vea proosarakkude maha jäävad. Ei ole. Veel aru, saab ja. Ta elab. Tänase saate laulud ja taidluskavad jäid linti maleva sellesuvisel kokkutulekul Kehtnas ja paljud juttudki on siis seal räägitud. Kuulsime mitut moodi arvamisi, mida pakume teile kuulajad edasi mõtlemiseks ja arutamiseks ehk oma rühma kokkusaamistel nüüd, sügisel ja talvel. Ning ehk on midagi nendest ka vaja meelde jätta, selleks ajaks kui EV kannak jälle uut numbrit 1980 millest algab malevasuvi, vastab Väätsa rühm. Ilmselt sellest öisest sellisest ettevõtmise tahtest ja sellisest aktiivsusest, et sellist kõrvalistujat nurgas olijad ei ole, impulss, peab rühmas olema, nissan aktiivsem, väljaspool tööd olema. Hea kui üks on aktiivsem, siis lihtsalt ei tule mitte midagi välja. Ilmselt jääb see niimoodi olema, tüdrukud peavad olema ikkagi need ja särtsakad, aga need ka, kes ikkagi selle kodukolde eest hoolitsevad, et maja oleks puhas ja korras ja et selline südamlik suhtumine oleks kõigesse omavahel ja ei oleks vaja ütelda, et seda tuleb teha ja seda tuleb teha, kui meil näiteks põhid niimoodi väga hästi saavad aru, eks ole, kui tuleb seal solgipange täiesti välja viia, mida Gunnar siin pidevalt mainib juba selja taha. Ilmselt seal tema lemmik lemmiktegevus. Et niisugune kollektiiv ja tõesti väga hea siis algab just nimelt pisiasjadest pihta. Muidugi ta tulbi seas suurtes juutiga näiteks muutuksid malevas maleva, elusasin rühma elus neid pisiasju, õige vahepütiga tähtsamad asjad. Mõne asja tegemata jätad tugevasse tundmise pärast. Ma olen kolmandat aastat malevas, aga see on esimene rühm, kus ma näen, et noh, nii palju tüdrukutele tähelepanu pööratakse näiteks objektiga. Varematel aastatel oli tavaline tüdruk, seal venitab tsemendikotti ja ei tee teist nägugi, näost sinine või ükskõik. Aga siin juba hakkad seal väga eluga betooni viskama, siis poisid ikka tulevad lausa keelama, ikka suunatakse kergematele teedele, nii on kodus ka. Vot sellest algabki vastastikune, selline üksteise tähelepanu ja, ja oskus niimoodi 11 aidata. Jah, minu meelest on see väga tähtis, aga kui palju on malevas maleva suvel vaja niisugust enda ületamist enesest võitu saamist? Kogu aeg, iga moment. Eelkõige ikka töö, töö, juuruses, pärase tööd ja vahel on nii raske jälle väsile tööd, tahan maha minna, aga ei vaja süüa teha ja vaja seda ja teist ja kolmandat ja siis piduga lõpuks pidanud jälle tantsima, siis on juba kõik üle läinud. Esineb Mistrahv rühm oma rühmalauluga. Oma tagumise poolega. Aare räägi-räägi. Enne muret pra Saaremaale mao ta parim paik. Seal pandi maleva üks vaata A la kõlab. Ava töötu poja malevas Vaivara labidaga ja. Katkenud Värska taidlusega vask. R 79. Karjatute Rütma päevaraamat. Esimene päev saabusime kohale ja tutvusime elupaigaga. Tuleohutusega oli kõik korras, ainult ruumid on veidi kiitnud. Esimesel päeval möödus lõbusas jalakirjutuses teine päev, Ooti. Tutvusime lehma kõige ohtlikumat kehaosadega ning õppimise, mis neid teistest eristab. Pärast selgitas rühma arst meile ravimtaimede kogumise vajalikkust meile kätte ravimtaimede välimäärajat. Neid uurides möödus märkamatult kogu õhtupoolik. Kolmas päev rühmas toimus koosolek. Komandör selgitas meile, hüppas ise korda, eriti rõhutades, et rühmast lahkudes peab igal malevlased olema kaasas Londoni turbekiri. Sest mine tea, äkki tahab mõni vastutustundetu autojuht vaatamata kõigele tema jalavaeva kergendada. Lõpuks otsustati osta kogu rühmade organiseerida sõpruse jaoks Muumulised supelpüksid, välja arvatud ujumise instruktor komandöri ooteinstruktor, kes peavad kogu suveteistes klubist kaldalt jälgiv. Õhtu lõppes ühislaulude ning lõbusa jalakeerutused. Viies päev. Andsime kontserte oma kolleegidele kohalikud kaheksaklassilises koolis. Kui külalised olid näinud, otsustasime veidi jalga keerutada. Kuid selgus, et magnetofon õhtu möödus korvpalli mängides. Kuues päev toimus laupäeval. Iga karjatas meist viis lehma rohkem kui tavaliselt. Töömeeleolu oli kõigil üle seal kohendatud lõbusat laulu, mida jätkus terveks päevaks. Õhtu möödus põnevates korvpallilahingutes. Seisides päev pühapäev, otsustasime veidi pärast väsitavat nädalat veidi puhata. Laulsime, kuulasime pisut muusikat ja mängisime korvpalli. Ja niimoodi lõbusalt jalgu keerutades möödusti kogu meie malet. Värske rõhk, sellised pedagoogilised probleemid või mõtted tulevad teile sellepärast, et rühmas on palju pedagooge. No ikka suu laulab, süda muretseb ja ilmselt võib-olla üks üritus on veel, mis ei ole kamale lavaline dispudid. Võtsime mõnel õhtul ennast kokku ja siis lihtsalt rääkisime suvi suveks. Probleemide vaim nõuab oma osa, võim peab ikka värske olema. Tudeng on ikka selline, et peab olema ikka mõtlev inimene ja see nüüd ujume siin suvel, ütleme seda nüüd üsna nii tuima tööd teeme, aga see ei tähenda veel seda, et me nüüd üldse enam millelegi ei mõtle muule sellele, eks ole, või siseselt Alt lõbutseda. Vaimule peaks nagu ka minagi olen, Vihula saab niikuinii kõvasti, vaimule ka vain päris nüriks ei muutuks. Ja muidugi teine suur probleem, noh, kuna me oleme vanakesed, vanema vanemad malevlased, siis teine probleem, mis meil oli eelmine aasta, oli dispuuti teemaks, et see on see maleva probleemiga, et kuulajad püüdsime väikeses sõu ette astumisest seda asja teha ka ja paistis, et see ei ole mitte ainult meie mure vaid enamus enamus. Nimelt eile vaadates neid shousid, siis tundus, et see on väga paljude mure, just et kuhu, kuhu me jõuame sellise veega sest tõesti enam see, mis ta varem oli, mina olen esimest korda malevas 72. aastal, no igatahes võrrelda enam ei saa. Mis mulle minule isiklikult kõige rohkem muret teeb, see, et ei ole rühmade vahel enam seda head läbisaamist arsti, kui kaks rihma saidiga kokku, siis oli see ikka rõõmus sündmus, aga praegu on niimoodi, et isegi väga ülbelt suhtutakse, sest kõik loevad ennast kõige paremateks ilusamates kõige targemateks, aga kas ta Ja muidugi väga bürokraatlikuks kipuksime olemine. Rahalised arvestused, komandör, panen. Finantssüsteem on tõesti nii keeruliseks aetud, et iga kopikas tuleb nüüd lõhki ajada, minu meelest ei ole sellest kunagi ma minul vähemalt nii palju, kui mina olen. Ma ei ole funktsionaal, esimest aastat ei ole aga mingit probleemi olnud, et kuhu nüüd kadus see või teine kopikas. Vähemalt ei ole esinenud niisugust asja muidugi. No muidugi ma usun, et see süsteem on tulnud üldse sellest, et on olemas terve rida seltsimehi, kes tõesti, ma isegi tunnen mõningaid selliseid, kes tõesti kasutanud seda rühma raha kurjasti. Muidugi, nojah, nende vastu oleks hea, aga üldiselt see too vald asjata tööd kaela. Sest komandöri töö on niikuinii pead sa päeval tööd tegema, siis veel poole ööni seal mingisugust finantsi tegema, siis see ei ole ka päris eriti just, mis ma vaatan, väga hulluks laseb, on seesama sotsvõistluse, kusjuures sotsvõistluse väga blufitud. Sotsvõistlus on muutunud lihtsalt võistluseks võistluse pärast juba lihtsalt. Igaüks kirjutab siis nii palju kui annab kirjutada ja siis kui tulevad sama muidugi ka komissar teenistuses mõeldakse välja igasuguseid niisuguseid üritusi. No siin viimasest malevalehest näiteks lugeda mingi rihm andis kontserdi kohalikule ehitusbrigaadile, no kena, kui andis, aga üldiselt jätab väga kahtlase mulje selline üritus. See on lihtsalt ürituse ürituse pärast, minu meelest, kui ka teha üritus, siis ikka teha midagi niisugust Stovski ja siis kontserti ehitusbrigaadile. Me oleme praktiliselt meie näiteks, anname iga päev, sest meil seal oma müürikas seal keegi objektil näiteks laome, siis tüdrukud laulavad kogu aeg ja siis võiksime igapäevane. Andsime kontserdi kohalikele ehitusbrigaadile. Kas on õigustatud, kutsutakse kokkutuleku ainult parimad rühmad? Ma siiski leian, et see on õigustatud, sellepärast et kui oleks kõik rühmad koos, need on siiski Eesti peale väga palju, siis oleks see mass niivõrd suur, et seda ei paneks mitte midagi tegema. Veel rohkem oleks seda niimoodi ringi hulkumiste igavust, sest kõik ei saa ju esineda selle kolme päeva jooksul. Aga praegu on ju ka, rütm on siin täna 38 esines näiteks täna ainult kaheksarühmalist, oli jah taidluskonkursil, aga milleks need ülejäänud siia tulid, ülejäänud teevad jälle midagi uut, vaatavad muud. Esmalaulu, sporti küll, aga spordis ka köievedu, näiteks ainult regioonide vahel, eks ole, aga lihtinimene rühmast, mida võiks teha oma regioonile kindlasti kaasa elada. Nii palju rühmi on tulnud sisse jäänud sellepärast et kaasa elada ja mitte midagi teha, võta osa ainult õhtusest diskost sisse. Ei, ma ei usu seda. Sellepärast, et ka sõna ja see on ka tegelikult üks suur elamus iseenda jaoks. Olen esimest korda malevasse nagu varem pole. Nii suurel üritusel nagu pole olnud. Ja väga tore näiteks kaasa hüüda, lihtsalt kaasa hüüda, mis te arvate sellest tänasest Paidlusest? Üldiselt nagu öeldakse, et maleva taidlus käib alla ja ma olen sellega täiesti nõus. Sellepärast et lava peal tehakse siiski selliseid asju, mida ei tohiks teha. Ja üks oluline probleem on veel, on see osarühmi, kes teeb oma taidlust? Teeme niimoodi, et meil endal on lõbus, nad ise naeravad lava peal, aga kusjuures saalis ei jõua, et oleks puudutatud niisuguseid probleeme, mis, mis nagu meid kõiki puudutab, mitte ainult jumala naljalt ainult tühine. Minu meelest taidlustasemel, et küll on tore õues olla. Teiselt poolt jälle, et küll on paha jõue aia taha ja küll on tore juua ja nii edasi ja nii edasi. Joomine on ikka paha, see minu meelest ei anna väljatäit üliõpilast haidlust, peaks olema ka natukene midagi tõsisemat, mida tõesti tahad öelda. Aga teie enda kava, kust see välja tuli oli meile lähedane ternidelt lehti ja. Sellega me saame öelda seda, mida me tahame öelda. Säde rühmakava võitiski esimese koha. Ja siis armastage vennad, armastage kui keha kestab veel katki, pole luud, kui pole inimest ja varmastada külma rauda, kas vangla võõras püssi suud? Jah, armastage siiski armastage. Liig ruttu liha nõrku aru ka. Ning juhus elada ei ole kuigi sage. See õnn on üürike, meil süda rinnus ta. Me ei saa kurta meelanud tegevust. Meil on kõhud täis, sööme proovigasva ühiskondlik produkt. Tänavad on tühjad, lepingud lõplikud, sireenid, vaikivate läheb mööda surnutena peetamediteetu. Vihm on järele jäänud sõda kuulutamata. Sellega pole kiiret. Peseme rootu meeskondliku prodooti sõrmeküüsi, sööme minevikku. Veel pole kuhugi kiiret, veel pole midagi ütelda. Meil pole midagi varjata, aga meil on koik olemas. Keerlevad kahtled, keeratud elu korraldatud taldrikult, loputatud. Viimane autobuss läheb mööda, et me ei saa kurta. No mida me veel ootame? Kui. Kiiresti peab kinni kakkuma, vea ruttu kasvama, seal aru nagu keegi ei näeks. Hea. Siin on vaja värsket ajakirja kokku lapiku võõbaga korda seada. Maja vajavad ära vaevata tiaara. Uuele praad. See pole veaolev hoopiski vea. Koitjärve värske, aina paika lappe, sea pääseb spordist, vapustust rõkkab meil aknaid ostes. Kui kokku langeb ka kolm korda, seal on vaja, et perepoja kott siin on vaja, siin on kõik uueks, muudab see. Poole. Alaossa info. Ka ja la. Soo. Me. Ega ma Teema. Ärge ei saa see ka. Ka see ja. Mure. Ka vaeva projekti. Laadi ja. Tore. Ka. Käel järv. Rühm, kelle komandör tunnistati kokkutuleku kõige populaarsemaks malevlaseks Valgjärve. See aasta on näiteks, me jõuame kolmandale, kui palju neid kaks kaks kokkutulekut oleks paras näiteks tegelikult selle piirkonna kokkutulek. Kolm nädalavahetust järjest. Küllaltki küllaltki määral on ühtemoodi, ikagaksid Tartule Nonii kokku parem seal maleva, Kohtla seal on üks põhiline asi on see, et näiteks, et noh, et näiteks Tartus on vanad vanad tegijad, keda sa tead ise Nemad teavad ka inimesega kindla kindlaid mehi, kes moodustavad rühmadega, seal lähevad komandörid, eks, ja noh, enam-vähem saad teada, kui juba niuksed omad kambad tähendab, ja sealt on ka teada, meil on head juhtkonnad ja tulevad head rühmad, sellepärast ta ütelda aktiivne rihm, kogu aeg kõikus, isetegevus see, mis näitab seda, mis, mis rühm on laul, laule, isetegevus, sport suurt eriti midagi ei näita. Seal on ka väga tore sport, spordirühm on ka väga toredad, üldiselt kipub nii olema, et kui tahaks, Eestis ei tehta väga-väga hästi kartuli väga hästi, väga hästi mõlemat teha. Sest vahepeal streeritaline lihtsalt palgati mehed sportedrid tegema. Nüüd noh, eritist, nüüd on sport läinud regioonide omavaheliseks niisuguseks kiskumiseks ja terve see kokkutulek peaaegu, et muud ei kuule, kui ka ühelt poolt Väinamere Vinta vänta ja, ja siis sellele öeldakse neile midagi vastu ja kas see niisugust kokkutulekut käisust, regioonidevahelist hõõrumist ehk järsku esile kutsunud heatahtlikkust? Kogu aeg ja see on väga tore, oleks väga kõikuks suured niuksed, sõbrad, pakkusid, vingerdama panid, nojah kui neid sinna malevasse tagasi vaadata, sinna, no ütleme, viie-kuue seitsme aasta taha, minul on iga suvi järjest rohkem meeldinud. Kui, kui see oleks, kus oleks niimoodi, et järjest kehvemaks läheb, siis malevasse lähekski ja ometi on tulnud siia. Ma ei tea, minul on küll 76, seitse 778 tõusujoones. Ikka jah, järjest läheb paremaks teha. Mina, mina vaidleksin vastu natuke. Et lihtsalt no vahel vahel olnud, endal ka läheb, istub paremini vahele, istun. Kui neid aastaid juba nii palju koguneb, siis seal oli ikka juhtub nüüd siis aastal kehvemad graafikud tõmmata ei saa vist? Maleva veterani tüüp, et seal on, peabki niimoodi rääkima. Noore, igal pool räägivad vanasti oli kõik parem, kokkutulekul ongi, mis nihukest rühma eneseteadvust ning tekitavad ja ei õnnestunud ära võita, midagi ära tuua ja tunda, siis on ikka noh, rühma ühtekuuluvustunne tõuseb eneseteadvuse. Valgjärve jagas Dailusest säde rühmaga esikohta lauluvõistlusel oli aga Valgjärve kindlalt esikohal ja nende laul saigi selle aasta malevalauluks. See on vana vana lugu. Sellest, kuidas Mandelson kaldal on ootamas poegi allveelaevadel Kuid poegadest, vaip, heeringat jaamas Ja vesi. Sogane, vesi. Tänavusel laste aastal heidame meiegi oma pilgu lapsepõlve mängumurule ja kus lapserõõmude ja mängudega tuleb meile meelde, kuidas vanaema sujub, sulgutas või tulele imemuinasjuttudega, imekaunist, hiigeltugevast, vaprust ja targast veest. Milline hiigelsuur igatsus sündis meie pisikeses lapsekesel südamekestes lõkkeõhtute ja vonklevate tantsuridade järele? See igatsus ja neid ka praegu haua veerel maha jätnud õe kummitab meid endiselt kõikjal kuuleme teda kesköösel ukse taga krabistamas sügiseses pargis lehtedest saistamas näeme tema varju pimedasse kangialusesse kadumas. Nüüd unistuste tiibadel korraks kalda vikerkaarevärvilistes pilvedesse ja tuletame meelde, kuidas vanaema jutustas, et EV-s oli kehtestatud kuiv seadus. Imekaunis muinasjutt veest on ka mitmeid kirjanikke sundinud kirjutama malevateemalisi näidendeid. Esitame nüüd teile kaks katkendit. Esimene katkend pärineb näidendist meister. Kas bluffida võimete, Blohvrida, sõja, lõõtsamängija, käsi? Teine katkend on näidendist toredat malevasuve oodates. Lähme minema. Ei saa minna. Miks? Peame ootama, mida? Malevas? Õigus küll. Ei saa, miks, pean ootama, mida toredat vanemas. Õigus küll. Lähme minema, ei saa minna. Miks, peame ootama, mida? Malevas? Õigus. Vanaema rääkis, ETV-s oli väga tore lõbus olla, seal mängiti ja lauldi igasuguseid toredaid laule ja mänge. Siin me nüüd oleme, siis nüüd tuleme tudengite reaa, kes sõja ajal ei peatu siin nüüd oleme siin. Nüüd tuleb. Ei tea, mis värvi on armastus kuid see noorem jaagu äide, mis värvi on armastus? Ühesõnaga, üks asi on, ütleme niimoodi maleva armastus, ma mõtlen sellele küsimusele, armastan malevat kui sellist, eks ole, see on, see on selline asi, mis, mis tekib ilmselt pärast pärast mingit pikemat malevas olekut. Või see malev on ikka juba üdini tuttav oma oma põhiloomuses, ükskõik siis, milline ta igal konkreetsel aastal on. Aga kui nüüd võtta armastust malevast, ega ta vaevalt ei erine ju ju armastusest tavalises elus. Ainuke asi, ainuke asi on, on selles võib-olla, et üürike, eks ole, ja teie aga teisest küljes samal ajal on, on pidev koosolemine. Igareid, kohutanti erineb sellest tavalisest, sest et inimesed on kogu aeg koos, teevad kogu aeg koostööd, eks seal elavad nagu ühe katuse all söövad koos, kõik on nendel ühised mured ja tegemised, noor inimene ilma armastuseta üldse olla ja eriti suvel. Ma tahaks öelda seda, et siin on see, et, et kuidagi ühekorraga nagu, nagu saab armastada tervet hulka inimesi. Nädal, ma mõtlen seda, et tervet rühma, eks ole, sellest see ju näitab, kui osa rühma vastu jääda ükskõikseks, eks ole, ütleme iga rühmaliige ja, ja vastavalt teiste suhtes ükskõikseks, siis need faktid, rühmal nässus kogu mingil moel peo põrmustada kogu rühm selle armastuse täiesti noh, kokku panna selle igatsusega, mis talvel peale jälle tuleb ilmselt ilmselt armastus ja igatsus, see on ikka käsi käes. Nagu õnn ja õnnetus. Ja poisid jäävad igatsema oma tüdrukute järele, nüüd talveks. Ja vastupidi, kuid meie paljudel on ju kõigil pruudid olemas, tegelikult aga, aga vastu. Ja vastupidi ja tüdrukutel on jälle kavereid, võib olla linnas olemas, aga siin malevas Me oleme ikka üks pere. Igal maleva suvel on oma laulud ja laure loovad malevlased ise. Igal maleva suvel on oma probleemid ja kordaminekud ja needki sõltuvad malev lastest endist malevasuvi 79 jääb nüüd meenutustesse. Kuni aastanumber 1980 kutsub rühmad taas tööle. Jääme ootama. Saate valmimisele olid ametis Alar Rästa ja Silvia Karro.