Tere päevast, väikesed rahvad meil Eestis, meist idas ja meist lääne pool on täna argipäevast teema. Kes nad on, mida nad ootavad riigilt, kus nad elavad ja mida on riigil, kus nad elavad, võimalik neile pakkuda. Saates Rahvuste Ühenduse juht Jaak proosas ja saatejuht Piret Kriivan. Alles eelmise nädala lõpus tähistati tegelikult Eestis rahvuste ühenduse sünnipäeva ja rahvusvähemuste päeva 24. septembril. Täpselt nii. Kuidas pidu läks? Tegelikult oleks pidanud olema päris suur pidu ju aga kuna tegemist oli siiski niukse, ütleks esimese korraga, siis toimus 23. septembril üks selline rahvusvähemuste kontsert, kus esinesid rannarootslased, peipsivenelased, vanausulised ja poolakad. Kuid 24. septembril toimus siis selline suurem suurem foorum, mis oli küllaltki esinduslik nii esinejate poolest kui ka kuulajate poolest. Et kokku oli kohal umbes paarsada delegaati ja ja arutleti siis probleemide üle, mis siis teevad rahvusvähemustele siin Eestis muret. Nendest probleemidest räägime meiegi, aga kõigepealt ma tahaks teada, et kas loeti üle ka, et kui palju erinevaid rahvusi oli sellel päeval või nendel sündmustel kõikidele. Kui statistikat, nagu on väga raske tagasi teha, et tegelikult on niimoodi, et Eestimaa rahvaste ühendusse kuulub 49 organisatsiooni, kes esindavad üheksateistkümnete rahvust et rahvusi on ju Eestis veelgi. Kõik nad ei kuulu Eestimaa rahvuste ühendusse. Tegelikult peaks ju vastupidi olema, rahvuseid on rohkem kui ühendusi. Noh, tegelikult ongi, tegelikult ongi nii, et lihtsalt osade rahvust, kas arvukus on niivõrd väike, et noh, nad ei moodusta oma organisatsiooni pole vajadust, eks ole, noh näiteks ütleme, Eestis elavatel taanlastel hoonandastel, kes on reeglina niuksed, ärimehed, noh, meil ei ole vaja seltsi, mis on noh, reeglina on seltsid ikka niuksed sotsiaalsete väärtuste kandjad, aga Eestis elavad need taanlased või hollandlased, on enam nihukest ärimaailmaga seotud seotud inimesed. Teiseks ei ole seltsiga mõningatel noh, päris suurtel rahvusrühmadel, aga nende rahvusteadvus on niivõrd madal näituseks ütleme, karjalased keda Eestis on umbes tuhatkond, aga aga karjala keelt kuigivõrd palju oma emakeeleks ei peeta ja puudub selle keele rääkimise järgi vajadus ning seepärast Eestis elavatel korraldustel oma seltsi ei olegi. Meie tahaksime täna rääkida nendest rahvastest, kellel ei ole oma riiki, oma maad. Et kas nad on väike rahvas, annad siin Eestis rahvusvähemus, on nad vähemusrahvuspaneme, need terminit hakatuseks. Ja nende terminitega muidugi on igas riigis ju erinevast, et Eestis põhimõtteliselt ju, kui võtta nii sõna-sõnalt vähemusrahvuseid, et kes on vähemusrahvused, siis tinglikult võiks Eestis lugeda vähemusrahvuseks vastavalt selle kultuurautonoomia seaduse järgi, mis mis on nüüd lõplikult vastu võetud aastal 1993, aga mis baseerub siis 1925. aasta seaduseseadusele selle järgi siis rannarootslased, sakslased, venelased ja juudid, aga samas Mäikesele kõike teame näiteks seda, et Need, sakslased, kes elasid siin aastal 25, ei ole sugugi need sakslased, kes elavad praegu, et Eestis elab küll üle 1000 sakslased, tegemist on eelkõige volga sakslastega ja rootslastega täpselt sama lugu, et Okk rootslaste sõja ajal lahkusid 43. aastal ja ja need rootslased, kes siin on tinglikult nende nende järeltulijad ja tegelikult on tegemist juba ka uus roostega, kes rootsist ümber ümberasunud ning juudid juutidega teadagi mis juhtus. Need juudid, kes Eestis Eestis elavad, valdav osa ja domineeris keerivamad, on just Venemaalt ikkagi viie-kuuekümnendatel aastatel sisserännanud juudid mitte nende juutide järeltulijad, kes siin kolmekümnendatel aastatel olid. Aga aga, aga noh, ma ütlen tõesti, et neid tinglikult võib lugeda vähemusrahvuseks ja samuti võiks lugeda ka Peipsi-äärseid venelasi vähemusrahvuseks. Ja, ja, ja nüüd oleneb jällegi noh, kuidas me mõistame, eks ole, setu küsimust, et põhimõtteliselt kui setod ennast väga täpselt teadvustavad rahvusena ja seda igati väljendavad, siis tegelikult võiks ja peaks neid lugema eesti eesti vähemus vähemusrahvuseks. Ja veel võib-olla üks, üks üks moment, ingerisoomlased, kes on ainukesed siis kes on saanud oma kultuurautonoomia ja läbi selle kultuurautonoomia võiks siis ja peaks ingerisoomlasi lugema ka Eesti vähemusrahvuseks. Foorumil räägiti probleemidest, mis on meie Eestis elavatel vähemusrahvustel. Missugune see peamine probleem on? Probleemid on väga-väga mitme mitmetahulised, et mis on nende kõige-kõige tähtsam probleem, et seda nagu ühesõnaga ära ei ütle, sellepärast et vaadata Eestis erinevaid rahvusi kes on valdavalt olnud väga lühikese aja jooksul Eestisse viie-kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel siis need rahvusrühmad on üsna üsna erinevad, on väga suuri ukrainlased, keda on, eks ole, 30000. Noh, ma räägin siin 2000. aasta rahvaloendusest või siis väikesed rahvused, eks ole, usbekid ja nii edasi, keda sadakond siis on selge mured on ka üsna-üsna erinevad, et et Eesti riigi seisukohad, mis, mis probleemid on noh, eelkõige võiksin välja tuua probleemi selles suhtes, et puudub ikkagi Eestis rahvusvähemuste seadus. Et noh, ma ei usu, et meie ühiskond selle seaduse vastuvõtmiseks veel niipea valmis on. Aga, aga tegelikult see on Kreem, et rahvused, organisatsioonid on praegu registreeritud mittetulundusühingute seaduse seaduse järgi. Aga meil on kultuurautonoomia seadus, meil on kultuurautonoomia kahjuks kultuurautonoomia seadusega on siis selline lugu, et see kehtib siis nende rahvuste suhtes, kes siis kellel oli selle 25. aasta seaduse järgi see kultuurautonoomia-õigusi ja nende rahvuste suhtes, keda on enam kui 3000 rahvusnimekirja kantud ja kes peavad olema Eesti vabariigi kodanikud, paraku nihukesi rahvuseid, kellel oleks Eesti vabariigiga taanike 3000, neid praktiliselt peale venelaste, ingerisoomlaste ja ukrainlastel, võib-olla nibin-nabin, ütleme nii, on 3000 Eesti vabariigi kodaniku aga valdavalt on ikkagi tegemist kas vene või hallide passide või siis kogunisti Raina kodanikega ja kui näiteks ukrainlased praegu püüaksid keeennal endal kultuurautonoomiat teha, siis tähendab seda see, et see valitud organ pole legitiimne esindaja ainult kolme tuhandet. Aga Ukrainas on ju 30000, et järelikult oleks tegemist üsnagi tunnustamata, ütleme organisatsiooniga. Et selline on see, see, see olukord. Aga noh, mida, mida veel võiks siis probleemide all välja tuua, võib ütelda seda, et pühapäevakoolide asi on vaatamata erinevatele püüdlustele ikkagi ikkagi probleemiks see asi on nimelt selles, et pühapäevakoole praegu finantseeritakse projektipõhisest. Ja tegelikult puudub ka jällegi siin seadusandlik tavaliselt, kuidas registreeritud pühapäevakooli pühapäevakooli praegu saab registreerida kui kui era erakooli, aga tegelikult on tegemist ikkagi kooliga, mis kuulub nagu kogukonnale. Ja sellele Meil on, eks ole, ostab meie seadus on igasuguseid nõudeid hariduskvalifikatsioonide muuta, toredad asjad, aga noh, teades siin Eestis elavaid rahvusvähemusi, siis vaatamata sellele, et nad oma emakeelt võivad ju perfektselt vallata, ei ole neil sugugi mingit pedagoogilist haridust või võib-olla pole üldse kõrgharidust, nii et siin on üksjagu üksjagu küsimusi. Et need, need on niuksed, põhi põhiprobleemid, aga kolmas, kolmas tahk on jällegi niisugune esindatuse. Seetõttu see probleem, et tegelikult see aasta Me oleme kurvas nentinud seda, et presidendi vähemusrahvust ümarlaud ei ole koos käinud. Samuti on olemas konsultatiivnõukogud rahvusvähemuste esindajatest kultuuriministri haridusministri juures. Ka need ei ole koos käinud, nii et tegelikult võidakse töötataksegi välja erinevaid seadusandlike initsiatiive dokumente, määruse ja nii edasi, ilma rahvusvähemusi kaasamata. Ja, ja ikkagi see esindatuse küsimus, et rahvusvähemused tahaksid, et nendega rohkem rohkem arvestataks ja ja et nad oleksid esindatud kahtlematult läbi presidendi ümarlaua. On üks unikaalne rahvuste esindatuse nagu foorum, et see on nagu kurb, et on niimoodi juhtunud. Tähendab, nende väikeste rahvaste esindajatel on oleks huvi lüüa kaasa Eesti elus, ütleme siis niimoodi. Jah, tunduvalt rohkem, et me võime küll alati ütelda ja näitas, eks, et noh, et rahvusvaheliselt endalt tuleb vähe initsiatiivi, et nad ei suuda töötada nende dokumentide ja nii edasi, et jah, see on tõsi. Aga teine asi on ikkagi see, et läbi selle osatuse näituseks riik näitab oma suhtumist rahvusvähema muste kogukondade esimeste või juhtorganite suhtes ja sellega tõuseb ühe või teise rahvuskultuuriseltsi prestiiž ja selle juhi prestiiž. Et olgem ausad, ega Eestis elavad rahvusvähemused, et kui palju nende organisatsioonid tegelikult esindavad ühte või teist rahvusgruppi. Et on ülimalt hea näitaja, kui, kui üks või teine selts suudab esindada kümmet protsenti näituseks kogukonnast. Näitlikult, öeldes, et et kui on olemas 300 oline Chovosside kogukond, et tuleks lugeda ülimalt heaks, kui seltsi kuuluks 30 liiget. Aga see tähendab ikkagi seda, et et selle seltsiga see rahvus rahvus kuigi võrdeks ei, ei arvesta, see protsent on tihtipeale kaks, kolm või neli protsenti käes, eks ole, seda suhtumist. Kõik need rahvuskaasad tihtipeale käivad erinevatelt tandritel sünnipäevadel rahvusõhtutel läbi, kui nad näevad riigipoolset tähelepanu, siis kogukonna prestiiž tõuseb ja läbi selle kahtlematult riik muutub nagu sellele kodanikule, kes Eestis elab tunduvalt lähedasemaks. Ja kodanikuühiskonnaga noh, see on üks niisugune nii olulisemaid momente, millega peaks minu meelest nagu rohkem arvestama. Tähendab riik peaks olema tegelikult sellest eluliselt huvitatud. Muidugi, kui riik riik peaks, sellest, oleme huvitatud, et muudmoodi riik ei saagi ju tegelikult täita oma riigi riigi funktsioone. Küsimus on muidugi selles, et kirik peab ka jälgima, et, et ka partneri huvid oleksid väga selgelt määratletud, et noh, sind tulebki see probleem, mis on rahvusvähemustele, et riigi ees võib olla korraga kuus tatari seltsi, kes kõik ütlevad, et me oleme kõige õigemad ja kõige, kõige paremini kõige suuremad kõige kõige paremat tööd, nii, aga mis siis teha siis siis on kas üritada näit kõik kokku kutsuda või siis ikkagi leida neid mehhanisme, et need ühishuvideks välja selgitada. Aga tegelikult kui oleks rahvusvähemuste seadus, siis ma arvan, et seda kuute, sellist seltsi ja ühe valjult karjuvat esimest, eks ole ei oleks. Siin on sedalaadi Sedalaadi problemaatikat. Aga et üks asi on see, et kas riik tahab või ei taha, aga teine asi on ju ka see, et kui palju riik suudab? No selles mõttes näiteks, et ühele väikerahvaesindajale on haridus ja keel väga olulised, eks ole, aga kui me ütleme, et meil õpib ühes linnas näiteks üleüldse kui 10 mordva last, et kuidas siis riik suudab anda, kui nad väga tahavad, ütleme, et see on kindel, et nemad tahavad, aga kuidas riik suudab neile kindlustada, et nad saaksid mordva keelt õppida? Siinkohal peaks Eesti riiki kiitma, et tegelikult alates eelmisest aastast et juhul kui on mõnes piirkonnas noh, ütleme 10 valgevenelast 10 mordva last kui nende vanemad avaldavad soovi Mordva keelt õpetataks, siis, siis see võimalus on tegelikult olemas. Aga küsimus on siin ikkagi eelkõige selles, et, et ka seda võimalust ei kasutata, et minu teada niukene rahvusvähemus, kes seda on kasutanud linlased Sillamäel, kes õpivad ukraina keelt meie põhihariduse baasil. Siin on sedalaadi problemaatika, et et rahvuslane, inimeste esindajad, noh, ütleme lapsevanemad siis esitavad selle küsimusega, miks Eestisse mordva keeli, mis ta selle keelega peale hakkab, et inglisekeelne, saame aru, eesti keel saab aru vene keel. Aga selle mordva keelega ei ole midagi peale hakata, et see vaid segab lapsel saamast head haridust. Et siin on siin on sedalaadi probleemistik ja, ja see on ka kinni mõnes mõttes ka rahvusteadvuses kui niimoodi võtta, et Eestis elavatel rahvustel ju on rahvusteadvus suhteliselt madal, see tähendab seda, et et rahvust, keelt emakeeleks pidavate inimeste protsent on suht suhteliselt madal, et tihtipeale on see alla 50 protsendi ja muidugi Eestisse ei ole ju tuldud sellepärast et siin säilitada seda mordva keelt või heinakeele arendamiseks, et Eestisse tuleku motiivid on olnud absoluutselt teistsugused ja see annab, see annabki siis märku praeguses hariduspildis. Aga selleks, et neid seltsid saaksid ikkagi seda oma rahvust, kes siis ühe või teise liikmeni viia, selleks ongi olemas need pühapäevakoolid, mis siis erinevast rahvusest siis väiksema või suurema initsiatiiviga nagu käivad ja, ja seal on siis ka noh, mitte ainult keeleõppele ei pöörata tähelepanu ka väga palju kultuuriõppele käsitööle. Ja, ja noh, väga hästi näiteks on pühapäevakooli korraldatud armeenia kogukonnas, ukraina kogukonnas, et noh, tõesti pühapäevakoolid toimivad. Kas keele ja hariduse puhul on ka niisugune väike rebimine, et kuhu poole see väikerahva esindaja kaldub, kas vene keele ja vene kultuuriruumi poole või eesti keele poole? Ka see on ju probleem, et Nõukogude Liidu ajal, kui siia Eestisse tuldud, siis siis paratamatult tuleb tõdeda seda, et selleks, et et teada saada oma lapse õpivõimekust, siis pannakse see laps või pandi laps vene, vene kooli. Ja, ja selle tulemusena praeguseks väga hästi näha, et tegelikult ju Eestis elavad rahvusvähemused. Kui hakata niimoodi summeerima, siis tuleb tõdeda seda, et nad mingil määral venestuvad. Vähemalt paar aastat tagasi oli see pilt selline, mul uuemat statistikat ei ole. Kui nüüd on tulnud üks niisugune niisugune uurimused euroga parameetri küsitlus tänavu mais ja juunis, euro uuriti Euroopa Liidu riikide keeleoskust ja selle järgi peab kõigest 19 protsenti Eestis elavaid inimesi oma emakeeleks vene keelt. Ja kõigest 19, see on väga väike number tegelikult, et siis on mingi nihe toimunud kuskil. Küllaltki hämmastav nihe, sellepärast et näiteks 2000. aasta rahvaloenduse järgi tuleb, tuleb tõdeda seda, et. Vene keelt emakeeleks pidavate inimeste protsent oli kõrgem kui eesti keelt pidavate rahvusvähemuste seas, nii et siin on toimunud siis viimase siis viie aasta jooksul tõesti niisugune kahekordne ütleks, vähenenud. Aga me ei tea täpselt uurimused aluseid, midagi. Seda ei ole teada, et mina räägin siiski väga konkreetselt rahvaloendusest, mis toimus, toimus aastal 2000 ja kui seda võrrelda, siis rahvaloendusega, mis toimus aastal 1989 siis on ikkagi päris selgelt näha, et on toimunud ikkagi rahvusvähemuste edasine venestumine on integreeritud ennem venekeelsesse ja siis selle läbi siis on mindud üle eesti keelele, et see on väga-väga selge protsess, et et kahjuks on niimoodi, et väikestest ukrainlastest ja poolakatest valgevenelastest maridest saavad Eestis NM venelased ja venekeelsed ja siis alles eestikeelsed, nii et see ongi meie integratsiooni üks selliseid sõlmküsimusi, et integratsioon oleks hõlpsam, kui oleks võimalik Poola või mari keelest otse minna, siis eesti keelde ka praegu toimib niimoodi, et enne minnakse siis vene keelde ja siis alles alles eesti keelt. Kui suurt väikest rahvast peaks riik abistama, et näiteks on ju Jüri Viikbergi järgi meil tohutu hulk, ma ütleksin tõesti niisuguseid rahvaid, mida ei teagi üldse, meil on üks kanassaan, üks Oromo, üks rutul, üks tšuktši, üks varr, üks agul ja nii edasi. Küsimus, kuidas seegi, oleks ju meie riigi rikkus. Aga kunagi tuleb ilmselt piir tõmmata. Aitäh kahtlemaksamatult see ongi meie riigi rikkused. Ühes sellist seisukohta ei saa päris olla, et alles alles hiljuti käisin Rootsis ja näiteks riigipoolne tugi oli nendele nendele kogukondadele, kelle nimekirjas on 1000 liikmemaksu maksvat liiget ja näituseks Rootsis elavad eestlased, nendel on kaks sellist suurt organisatsiooni, nendes mõlemas on üle 1000 inimese, kuid nende arv kogu aeg väheneb, kuna on toimub kogukonna vananemine. Ja nad kardavad, varsti jäävad nad riigi toetusest ilma kokku, selliseid organisatsioone on 130, kes saavad siis riigi poolt riigi poolt tuge. Meil on olnud, mis on väiksemad grupid, nemad peavad siis lootma projektitoetustele ja, ja kohalike omavalitsuste toetusel, et nii see paraku on, aga samas jällegi Rootsi riigis. Et kui näiteks üks vietnami perekond tahab, et vietnami keelt ikkagi laps saaks seda õpet, siis riik peab seda ka võimaldama, nii et et Meil on, ütleme siis, praeguse piir võiks ütelda tinglikult on 10. Ehkki noh, ma arvan, et Eesti riigil ei ole selle vastu midagi, et kui näiteks koguneb mingis piirkonnas seitse Tšuwashi näituseks ta garanteerib riigi tasemel seda, seda õpet, et et siis noh, umbes sinna võime siis selle piiri piiri panna. Et Eesti riigis ma ei ole väga kuulnud, et, et riik toetaks nüüd ühe niga massaani näituseks ema emakeelset õpet. Ehkki võib-olla huvitav muidugi kuulda sellest sellisest omamoodi pretsedent ministrit, mis siis ikkagi juhtuks, kui üks on, tahaks, et tema laps peab saama, on Kanaši keelset õpet ja ja kuidas, mismoodi siis algab see dialoog riigiga, kas riik kompenseerib selle või leiab seda, et. Meil hakkab ikkagi perekonnast, et kui teie oma peres ei räägi seda, siis ei saa ka meie mitte midagi teha. Rootsi näite põhjal võib siis järeldada, et me oleme üldisest Euroopast maas nende seadustega. Või ei. Ei, mina seda küll arva, tegelikult ma arvan, et et Eesti riik võiks olla tegelikult ikkagi päris paljudele tegelikult eeskujuks ühiskond, arvestades seda, kui lühikese aja jooksul on tulnud siia erinevate rahvuste esindajaid kokku on Eestis ju kuskil 150 erineva rahvuse ümber, et siin on tegelikult üli üli randmekeskkonda ja järelikult ka riik on osanud niimoodi käituda, et puuduvad etniliste gruppide vahel vahel pinged, et tegelikult ja nagu ma ei saanudki aru, et miks peaks nüüd OSCE ja iga suht komissaride tegelased käivad siin Eestis surkimas ja märkusi tegemas, et endisel kodumaal ütleme Taanis või Rootsis, kus ütleme, muulaste osakaal on kuskil 10 protsendi ümber, on niivõrd palju probleem hetkega Eestis on, eks ole. Rahvusvähemuste protsent on üle 30 ja ja ühiskond siiski ju toimib ja mitte sugugi halvasti. Euroopa riikides on ka suur hulk väikerahvaid, ütleme neid, kes on olnud põliselt nendes riikides elanud. Ärme räägime viimastest immigratsioonilainetest, kellel ei ole oma riikened rahvat Bretoonid, friisid, valloonid, mustlased, greenid, katalaanid, baskid, mõned neist on väga suured rahvad muidugi missuguste probleemide käsitlemise eest, kuidas riik nende rahvastega seotud probleeme käsitleb, oleks Eestil ka õppida. Eks iga riik ikkagi suhtub oma rahvusvähemustest vastavalt ajaloolisele traditsioonile, et on ju väga jõhkraid näiteid, noh näiteks nagu Prantsusmaa ütleb, et noh, on kõik, on prantslased ja polegi midagi, nüüd viimasel ajal on natukene ehk Bretoonid teatavalt tuntud tunnustust ütleme saanud, et ja samas on, eks ole, selline selline riik nagu Saksamaa, kes noh, küllaltki hästi jälginud, nüüdseks ütleme sorbide või võis taanlaste näituseks friiside tegemisi ja toimimise püüab igati nagu neid nagu toetada, nii et need suhtumised on väga, väga, väga erinevad ja ja tõesti, nagu sa ütlesid õieti, et mõned võivad olla väga suured, rahva tantsis katalaani on tõesti üle üheksa miljonit, see on ikka päris päris suur arv. Ja kui nüüd vaadata neid, siis Euroopa need rahvusi ja kõiki neid, neid asju siis Euroopas on kolm sellist organisatsiooni, kes nende küsimustega tegelevad. Et neist vanim on Euroopa vähemusrahvuste föderaalliit Fuenn, kelle peakontor asub Flensburgis mis on asutatud aastal 1949 ja, ja sinna tõesti kuuluvad siis erinevate rahvusvähemuste esindajad, kuid mitte ainult siis niuksed, riiklisete rahvad, nagu Bertoolid on seal ka muidugi esindatud ja retroromaanid, aga seal on ka esindatud ka sakslased ja ungarlased igal pool koopas tegelikult on niuksed põlised ütleme saksa, saksa kogukonnad olemas nii Rumeenias, Ungaris, kus on aastasadu on olnud või horvaatide kogukonnad on olemas nii Austrias, Ungaris, kus on ka aasta aastasadu olnud, nii et tegelikult on tegemist siis kah põlisrahvastega, kellel on oma oma riik olemas. See on selline jah, omamoodi huvitav, selline organisatsioon, kelle rahalised vahendid tulevad liikmemaksudest, aga aga küllaltki paljus toetavad niuksed piirkonnad, kus on siis vähemusrahvuste esindajad näiteks Austrias? Karintenid, Kärtan, eks päris suure suure osa annab oma oma Pütschetist siis sellesse föderallit, rahvas, seal elab, seal elavad Slovinits, hol, noor vaadi, soojusveini niukene, sega, sega elanikkond. Noh siis Schleswig-Holstein, seal on Taani ja friisi vähemus. Nii et ja üks suuremaid toetajaid on nüüdseks põhja põhjalik Itaalia pooseni piirkond, kus on siis noh, Tirolid, saksa, saksa põlissaksa vähemus. Itaalias veel võiks nimetada selliseid organisatsiooni nagu vähemusrahvust, Euroopa keskus on taas Flensburgis oma peakontoriga ja see pole ka mingi imetajate kahe organisatsiooni niuksed, kontorid on seal sellepärast, et see on niisugune väga pinev, ajalooliselt olnud väga pinev ala, kus on Saksa ja Taani küsimus, on lahendatud läbi läbi suundumi ja omal ajal olnud seal palju pingeid, kuid noh, võiks ütelda tõesti, et ma nüüd ei eksi, üks eeskujulik võimeid, territooriume. Ja siis muidugi, mis on, oluline on L Euroopa regionaal ja vähemuskeelte selline liit mis on aastal 1982 asutatud ja mille peakontor asub Brüsselis ja üks kontori aluga tablinis, kuhu siis ta on asutatud aastal 1982 ja sealt tuleb ka see statistikat, kui palju neid vähemuskeeli siis on kõnelejaid, et siis kokku 46 miljonit nüüd, et tegemist on ikkagi väga, väga suure suure arvuga ja ja see organisatsioon siis võimaldab nendel erinevatel kett keeltel siis saada nagu rohkem tuge, tuge, tuge ja toetust. Ja, ja teda finantseeritakse rohkem siis Euroopa liidu enda struktuuride poolt. Muideks on huvitav märkida seda, et et selle organisatsiooni vastav Eesti haru on ka eelmine aasta asutatud ja selle järgi siis näituseks meie regionaal ja vähemuskeelte hulka kuuluvad iidis mustlaskeel rootsi keel, saksa keel, setu keel, soome keel, tatari keel, vene keel, võru keel võru keelt, nii et jah, see ju eestlasele torkab muidugi silma, et võib-olla see juhatabki sisse võib olla sellise sellise teema, mida võib-olla päris huvitav arendada niuksed, ütleme, tunnustatud ja tunnustamata rahvused, et kui Bretoonid või retroromaanid või latiinid on selge, et need on niuksed, tunnustatud ja aktsepteeritud rahvused, siis Euroopas on ka päris palju selliseid nii-öelda tunnustamata rahvuseid või tunnustamata keeli, et ja, ja siit tulevad need küsimused, millal need rahvusküsimused hakkavad politiseeruma ja millal, millal mitte. Et et tõepoolest neid siukse seto küsimusi tead, on Eesti-Vene piiriläbirääkimised ja setu küsimus on küllaltki, küllaltki küllaltki pinev. Kas Euroopas võiks friisidest selle koha peal rääkida, kuidas friisid on? Kui nende käekäiku vaadata, siis kirjelduse järgi võiks arvata, et väike rahvuslik liikumine ärkamine on käimas. Jah, et friisid kelle põhiosa elab Põhja-Hollandi osas, kus neid on umbes 300 300 400000 omapärase kultuuri välja välja arendanud, et ja siis veel kahe trenni, jah, ja nad on veel Saksamaal ja Taanis, et tegemist on väga põneva elanikkonnaga. Tegemist on noh, selles suhtes nagu tunnustatud rahvusvähemusega, kelle kaitseks on igasugused programmid olemas ja keda aktsepteeritakse, et jah, et on olemas friisi keel ja et siin nagu seda probleemi, Me ei ole, aga Euroopas ja ka Eestis on ju tihtipeale see probleeme, et noh, ütleme tegemist tunnustamata nii-öelda, kes tegelikult Zetode kohta öeldakse. No mis setu keel, et et see on ikkagi eesti keeles, on Lõuna-Eesti keel ja pole olemas sellist sellist asja, kui ei ole setu keelt olemas, siis ei ole ka muidugi setu rahvustulemused. Aga ma mõtlen seda, et kui näiteks friisid on tunnustatud, siis tegelikult friisidele on ju ka oma murded kolm, kolm friisi ala keelt, eks ole, siis hakkavad need ka nõudma, et üks tahab olla päris keel ja teine tahab olla päris keel ja. Üldiselt on ikka igal pool, on nad seda küsimust, nad ei ole niimoodi, ütleme, nendes suurtes organisatsioonides keeruliseks ajanud. Aga, aga see keeleküsimus on väga, ja rahvuse küsimus, väga pinev küsimus shoursiinide puhul, et et ütleme, Slovakkia näituseks jah, et grusiinid on üks Bush, ukrainlased on teine rahvus. Aga Ukrainas, eks ole, Uružinid ei ole muidugi mingi mingi rahvuse rusiini, keelt pole ju olemas, on ukraina keel, ukraina keele dialekte kogu lugu, siin on nagu kuidas naabrid omavahel mängivad, samamoodi vaatame, eks ole, Vene riik, eks ole, kuid seal Eestis on rahvaloendus, siis, eks ole, et on setud olemas. Vaatame vene rahvaloendus, ennäe imet, setud rahvusena kirjas on riike, Venemaal on näiteks vaktsiinid kirjas rahva rahvaloenduse andmetel aga Ukrainas ei ole Slovakkia selle Russiidid on olemas või teine asi näiteks Sileeslasedeks Sileeslased Tšehhis on rahvusena olemas. Aga Poolas sil eestlasi muidugi jällegi rahvusena, nagu pole kirjas. Siin need probleemid siis on, et kus kohas, kes aktsepteerib ja kuidas see rahvuse niukse politiseerumine, see küsimus, mis on üsna pinev ja aktuaalne, aga noh, tegelikult eks ole, Euroopas elab ju väga palju niukesi, niukseid rahvusi, kes kas vähem või rohkem tunnustatud või tunnustamata, et on olemas siin Lenkid ja uut suulide Muraavlased ja ja igasugused huvitavad huvitavad rahvused, kes kašuubi või kelle tegelikult rahvuslik identiteet on viimasel ajal olnud tegelikult selgelt tõusuteel. Tegelikult Ongi euroopasniku kaks sellist liikumist, et ühest küljest toimub globaliseerumine ja ja suurte keelte ja need on ka teisest küljest toimubki niukene, teatav tagasivaatamine ja erinevate rahvuste selline omamoodi niukene renessanss. Et ka kõige väiksemal on õigus siiski omale oma keelel, oma kultuurile ja, ja kui see väikerahvuse ennast niimoodi määratleb, siis minu meelest küll suurel ei ole siis õigus üteldi, et aga ei, teie ei ole mitte kohe rahvus, kui eks ole üks või teine rahvusgrupp valib endale teatava esindusorgani, kes teavitab, et jah, et me oleme rahvus ja meil on see keel, siis ma arvan, et, et küll, et suurel rahval või riigil ei sobinud ütelda, et teid ei ole tegelikult olemas. Mõnikord poolakad, aga need Rosiinid näiteks range rusiinide küsimus on üks olulisemaid küsimusi, mida nendes Euroopa noh näiteks Euroopa vähemusrahvuste föderaalidus on mitu korda tõsiselt arutatud sihukesed noh, grusiinid esindajad neitsiks väidavad, et Ukrainasse kiusatakse neid taga ja ja rahvustunnuse põhjal. Nende niuksed rahvuslike aktivistide lastakse lahti ja töökohtadest, nii et, et siin on sedalaadi probleemid tegelikult rahvusküsimused, on noh, või ütleme ka mustlasküsimus näituseks euroop Euroopa Liidu riikides tegelikult märksa-märksa tõsisemalt kui siin Eesti rahvus rahvusküsimused, et meil on meil see asi on dünaamilisem ja rahulikum, aga seal ikkagi tihtipeale need olukorrad väljuvad nagu kontrolli alt ja pinged on täiesti tuntavad. Suhtumine väikesesse rahvasse sõltub mulle tundub palju riigi tugevusest heas mõttes tugevusest, et kui riik on piisavalt ise tugev, siis ta on väiksema vastu sallivam ja julgeb lubada seda kartmata, et see asi läheb. Et ühe rahvuse kasvamine läheb üle separatismiks. Jah, et see on ka demokraatia küsimus, on see, kuidas riigiteadvus jõuab selle rahvusvähemusele. Et kui rahvusvähemus tunnetab seda, et riigi riigi tugi on piisav ja see ei ole. Kui riik ei püüa assimileerida vägivaldsed, seda gruppi, siis suurepäraselt saab üks või teine rahvuseks oma kodumaal elada ja ei teki mingeid pingeid, ütleme sorbide puhul Saksamaal näituseks noh ei ole, ei ole märgata, sorbid, oleksite saksa riigi poliitikaga rahulolematud või ei ole ma ka pingeid näinud näiteks Austrias Kärteri piirkonnas. Et oleks selliseid teravaid momente ka, näiteks, on olnud teravad momendid tirooli sakslased Põhja-Itaalias, kus on olnud nagu nihukesi konflikte või päris terav on olukord Spretooside seas Prantsusmaal, kus prantsuse riik nagu ei võimalda neil haridust ja püüab betoon igati nagu kiusata. Et riigid on mõnikord ka tegelikult tugev riik, noh ütleme prantsuse, Prantsusmaa puhul ei pruugi alati olla kuigivõrd salliv, et olla, oleneb ka väga palju mentaliteedist. Et siin on, need on niuksed, keerulised küsimused ja rahvusküsimus, et võib-olla testist raske ütelda, et kus on hea ja kuidas on halb, et igas riigis on see rahvusküsimust küsimusele niivõrd pika ajalukku niivõrd pikad juured, et me tihtipeale ei mõista seda seadusandlust, kuidas see on arenenud ja rahvusvähemuste ja migrandi niukseid mõistlidki on riigiti niivõrd erinevad, et et niisugust väga-väga raske on tuua välja neid väga kindlaid kriteeriume, aga võib-olla, et raadiokuulajatele ikkagi selgem oleks. Et mida siis eelkõige ikkagi peetakse vähemusrahvuse silme all silmas, siis osa riikidest saab vähemusrahvuse mõistest aru niimoodi, et tegemist on siis pikemat aega kompaktselt ühes piirkonnas elanud rahvusega, et tihtipeale määratletakse siis noh, kas 100 aastat 300 aastat või aga seda elanikkonda siiski, kes on noh, ütleme Saksamaal Türgits, neid tuleb kohelda kui migrante. Kas see on hea või halb elada, kas me teame või ei tea? Me teame, ühted maridel on Venemaal halb elada. Venemaal võib-olla on ka teistel rahvustel halb elada, lihtsalt maridel on erinevalt võib-olla teistest, ütleme siis soome-ugri rahvastest võib-olla ehk rahvuslik liikumine natukene ehk aktiivsena tugevam ja võib-olla ka rohkem natukene politiseerunud ja marid läbi selle liikumise ja läbi selle Nad on ka väljapoole arendanud kontakt, et nad on otsapidi esindamata rahvaste organisatsiooni liikmed ja otsapidi nad on pooleldi liikmed ka selles Euroopale vähemusrahvuste föderaalliidus läbi neid rahvusvahelisi organisatsioone nende teavitamise kaudu nende probleemid on jõudnud siis ju maailma üldsuse ette ja sellepärast need rahvusvähemust liidud või need organisatsioonid ongi nagu tähtsad, et see annab väikestele rahvustele mingigi võimaluse oma olemasolu ja oma probleemide teavitamiseks, keda siis üks või teine riik on sunnitud aktsepteerima. Et maride maridele nagu Komordolastel murtidel, et ega ei saa ikka pidada seda olukorda ju normaalseks, mis, mis selle marimari keelega toimunud on. Viimane teade, mis meil on maride kohta, et nende üks eestvedaja Vladimir Kozlov alustas näljastreiki ja see oli septembri alguses, kuidas see streik läks? Kuidas tegelikult, et alustab näljastreiki, kui kombi nimeline muuseum keskus, muuseum ruumidest välja visatakse, et et tegelikult seda nagu ei toimunud ja näljastreik tegelikult ei saanud algust. Nii et praegu siis on meie haridusministeerium otsustanud toetada seda Vladimir Kozlovi juhitavate muuseumit niivõrd palju, et, et üürirahad saavad makstud ja ja ma loodan, et Vladimir Kozlov ei pea nälgima. Kas marid olid meil siin tähistamas ka rahvusvähemuste päeva? Foorumil olid, olid mari esindatud küll, aga aga noh, tegelikult on niimoodi, et see rahvusvähemuste päev on meil ikkagi niukene. Kui Eesti riigis on Eestis maris, elab ju 250 ümber, et ja on väike kogukond. Ja nende jaoks on see teataval määral ehk tõesti pidu, aga eelkõige mari teoks, nii nagu kogu soome-ugri maailma jaoks on peoks ikkagi hõimupäevad mis saavad alguse siis 10. oktoobril ja kes tahavad Eestis siin terve nädala jooksul ja Eestis on ka tulemas marja murduma folklooriansamblid ja meie meie inimestel ja on võimalik siis läbi erinevate näituste või kontserdite, siis maride kultuuri ka näha ja kuulda. Kindlasti on kohal hõimurahvad Euroopast aga Venemaalt, kui palju tuleb peale marida veel ja mordva laste? Me ei ole kunagi eesmärgiks seadnud. Et tuleks nagu kutsuda väga-väga palju, kui siin saavad ka rahakott seab oma piiri, et et tegelikult on tulemas veel kommid, mordvalased udmurdid, neli nihukest permi ja volga soome rahvast, et et sellest peaks küll piisama, aga noh, muidugi soomlased ja ungarlased, et seal on nagu juba traditsiooniks. Tänase jutuajamise kokku võtta on niimoodi, et tegelikult sõltub väga palju riikidest, kus väike rahvas elab, aga sõltub väga palju ka väikesest rahvast endast. Vaadates maride käekäiku Euroopas väikerahvaid, et Endal peab pealehakkamist olema ja ütleme normaalsel demokraatlikul riigil peab olema tahtmist kaasa aidata siis läheb väikese rahva esindaja elu edasi. Et tegelikult riigid võib-olla tõesti näevad tihtipeale rahvusvähemustest teeme, et tegelikult on olemas ikkagi kas see teine pool, et tegemist on ka rikkusega. Ja eriti suure rikkusega on need riigid, kellel üks või teine rahvusvähemus on põline. See on niisugune maailma kultuuripärandi line rikkus ja riigil on vastutus selle etnilise grupi või rahvusvähemus olemuse säilimise ees kogu maailma kultuuri või tsivilisatsiooni ees ja sellest peaks riik aru saama ja igati neid eelkõige just põliseid ilma riiklikkuseta väikerahvaid rahvusvähemusi toetama. Aitäh rahvaste ühenduse ja Fenno-Ugria juht Jaak Prozes, saatejuht oli Piret Kriivan.