Vikerraadio suve kutsub eetrisse Eesti Ringhäälingu kustunud hääli. Pühendame selle saatetunni Fret Olbreile ja Felix moorile. Esimene rajas riigi ringhäälingu, teine rääkis raadiokuulajale omaseks. Kui raadiosse tuli Feliks Moor, oli ringhäälingul rahvale pakkuda vaid muusikat ja informatsiooni, uudiseid ja muusikat. Kui raadiosse tuli Feliks Moor, oli alanud aasta 1927. Maailm, kus elati, näis justkui suurem ja elu keerles aeglasemalt. Ometi juhtus juba siis mõndagi. Üks hulljulge ameeriklane lendas üksipäini ühe mootorilisel lennukil 33 tunniga New Yorgist Pariisi ja Charles Lindbergh oli üle maailmakuulus nimi. Venemaal visati komparteist välja keegi Trotski. Aga see meid ei riivanud, sest see oli kaugele seal poolt Komorfkat. Eestis hakkas ilmuma uus ajakiri talu perenaine, millel peagi oli palju tellijaid. Pealinna kõige moekam tantsuorkester mängis Estonia valges saalis. See oli kuulus bänd, keda hetkel kuuled. Kui ringhääling oli 50 päeva vana, helistas pika tänavastuudio ukse taga Felix Moor. Sees hüüdis meie esimene halloomees Aleksander Tamm mikrofonis. Üks minut vähe aega ja avast tulijale ukse. Tutvumise järel puhuti mõni sõna head juttu, kuni saatejuht leidis, et üks minut vähe aega on kestnud küllalt kaua ja vajutas nupule. Roheline lamp kustus, punane sõitis. Samal hetkel hakkas esikus parmuna põrisema uksekell. Halloomees heitis ukse poole õige kurja pilgu, nimetas kiiresti-kiiresti järgmise heliplaadi loo ja läks uut tülitad sisse laskma. Usutavasti nii see võis ka olla, sest umbes sel ajal annab ajakirjandusraadiole ka esimesed väikesed vitsad ja nimelt hoitagu tüütavalt pikkade vaheaegade eest. Öeldagu iga pala eel, mis tuleb, jättes ära, härrad prouad ja teised ülearused sõnad. Saate algus olgu punkti peale samuti ka lõpp. Vahepeal on Felix moorile, kes jäi Yomeist stuudiosse ulatatud kimp telegramme. Ta peab need katse korras ette lugema. Ja kui järgnevast tundub teile miski liialdatuna, siis liialdab Felix Moor loendama mälestusi. Mäletan, et mida lähemale saabus mikrofoni ette astumise moment, seda suuremaks läks ärevus. Ja enne mikrofoni avamist õhetasin üleni. Pulss võis olla vist üle 120 löögi minutis. Süda oli nagu kurgus. Oli nendele päris pahane, et nii hõlpsasti andsin oma nõusoleku. Aga imelik, niipea kui olin lausunud esimesed sõnad, saavutasin rahu ja enesevalitsemise hääl sai tagasi tavalise kindluse ning lugemine läks ladusalt. Ettekande lõpul sain väikese aplausi. Vanahärra, kelleks osutus kuldsuu Aleksander tamm. Tolleaegse Osaühingu raadioringhäälingu juhatuse esimees tegi mulle ettepaneku hakata Eesti ringhäälingu esimeseks palgaliseks konfereerijaks. Veidi hiljem hiilib ühel hilisõhtul stuudiokeelusiltidest mööda uudistejahil lehemees et kirjutada Feliks moorist, kes istub nüüd laua ääres nagu rahu ise mikrofoni ees, loed päevauudiseid ja tõmbab vahele paberossi. Kardan küll, et taberossi on moori sõrmede vahele pistnud ajakirjanik. Ka pulss on uudiste lugemisel tema kirjutises tõusnud 120-lt 140-le. Oli kuidas oli, igatahes istub pisikeses stuudioruumis nüüd, Felix Moor keerutab grammofoni vänta ja tõstab mikrofoni Parema kuuldavus huvides hästi grammofoni lähedale. Kui plaadimängija ootamatult tõrgub, hüüab ta mikrofonis 15 minutit vaheaega ja jookseb lähimasse ärisse uut grammofoni tooma. Kui ringhääling alustas, ei olnud tal pakkuda muud peale muusika ja uudiste. Kui tuli moor, algas ringhäälingu tegelike võimaluste avastamine, katsetamine ja kasutamine. Aastal 1927 jõudis eetrisse esimene deklaratsioon. Esimene lugemistund, esimene lastetund, esimene kuuldemäng täiskasvanuile. Aastal 1928 annab Felix Moor esimese reportaaži raadionäituselt. Aastal 1929 satub Rootsi kuninga visiidi aegu reportaaži käigus saatesse esimene intervjuu Balti jaamast. Ei, mitte tema majesteedi, vaid vedurijuhiga, sest väljasõit hilineb, aga aega tuleb täita. Samal 1929. aastal korraldati Estonias esimene avalik raadioõhtu. Aastal 1930 tegi esimese spordireportaaži jällegi Felix Moor Assisteerimas Aleksander Antson ja Ernst Idla. Need kõik olid otseülekanded öeldud sõna haihtus ütlemise hetkel. Kuid aastal 1930 jäädvustas heliplaat vist esmakordselt Felix moori hääle. Tuntud karika turisti humoristi kori kirjutatud kahekõnes esitab juhmi kohtlast küsijat Hugo Laur. Kannatlikkus seletaja rollis on Felix Moor. Ja see on Aegviidu Aegviidu, no siis oleme juba Eesti piiridest välja, kuid nii Eesti piirkonnale õige kauge too apteeki ei olegi nii väike. Loe kapa nii väga väike ei olegi, on maailmas vähe manti veel vähemaid, näituseks Raadio oli igatahes vähem, vähem ta nüüd küll ei ole, kuid seal on mitu riiki kuu. Siis oli ju mitu riiki koos. Eesti riik, vabariik, kartlik, vabariik, see on kõik ükskõik, üks Eesti riik. Eesti on igatahes vanimaid riike, vaadake, kui suured metsad, näiteks tindi kasvavad löödud juba Tugasvan loorikumatu riigil aidata alles pisut üle 10 aasta ab rippumatud. Kas vaimne rikkus siis, kus kohas rep? Noh, ta oli Venemaal venerima all. Ja ma mäletan, kord lugesin kuskilt, et kreeka Nadolivat viltu suurt maa alt välja kaevata ja niisuguseid aluseid linnu peab ta küll ja küll veel olemas või siis siinpool kandis on ka niisugusi veeti tulnud. See tähendab siis, et siin elasid vanad kreeklased või ei, või olla Jon põline eestlastest. Ta oli küll ajutiselt rootslaste, taanlaste ja sakslaste Albuid pärit peremehed on ikka eestlased ja loodetavasti jäävad latekssessioon olnud kõigi eestlaste südameid, loob enne ja pärast Lembitu. Nüüd on Lembit ja Kalevipoeg ja veinijooja öelnud, söödama teon, Polü nende mõlema peal käinud Kalevipoja polükes olid kus joobes nagu nüüd mööblivabrikud olid, ma ei räägita. Räägin Lembitu ja Kalevipoja vaimu, mis jälle eesti rahva teada hakkas. Need vaimud on siis nüüd Eesti ratta seal. Kui ma arvan, see on kaardita Balticul vaimudega Aafrikas hulluma vaimude väljakutsumisega ei maksaks, Janno, need panevad sulle niisuguse põõna betoonpaati, mõistate, mis ma tahtsin ütelda, et Eesti rahva seas on jälle karjed üles ärgata see Kalev, millest Kreutzwald kõnelenud asementsee poolt croikva ponisti, luuletaja, kes manalasse läinud, kuid kelle töö ei unune. Maan Arthur seal baikali järve ääres või? Tähendab ta läksid sinna saadikud või ei, ta on juba surnud. Surnud on nii, noored. Joovad hommikul nagu rahva ütlemine, sekretäri tuulutaja, nagu tähendasid. Ja nüüd ei ole, siis tähendab Eestit enam luuletaja ja on meil on isegi mitu head luuletajad, võtame näiteks Under, Visnapuu temp, assembler, kaapenud, südameni, ma tundnud seda, tegi mulle läinud talvel mütsi toppama, ütelnud küll, kuradi müts ei olnud teade, nagu pähe tõmbasin nii peana korrigeerida kui temagi hakanud luuletama. See on igatahes keegi teine sente. Ühenimelisi on juba asju. Näiteks. Lugu läheb samas vaimus veel pikalt edasi. Puänt on aga seda väärt, et nõel heliplaadil edasi tõsta ja loo lõpp ära kuulata. Rong teatubki Atun silmasuminal, Trei. Sõidate viskel kaugelt joomakaalukale otse väli. Miks mõni äriline ettevõte? Mul suuremaid ülesandeid sõidan välismaale, et seal Eesti tutvustamiseks tööd teha? Palun tähelepanu mikrofoni ees on Felix Moor. Minu esimene esinemine oli täpselt 50 päeva pärast ringhäälingu asutamist. Astusin ringhäälingusse tööle kuuendal veebruaril 1927. aastal. Olla teadustaja reporter, saatekava korraldaja, millest olid tingitud, et teie nii mitmeid kohustusi pidite, kantne tuleb arvesse võtta. Petringhääling oli tol korral ärimeest, ettevõtte osaühisus. Kuid pärast ringhäälingu riigistamist suurenesid ka koosseisud. Ringhäälingu pere kasvas ja siis olid juba peamiselt kuuldemängude lavastajaks, tarbe korral aga tuli siiski täita ka muid ülesandeid. Elati õllereporteriks. Kuuldud helilõik on pärit aastast 1947. Küsija hääl kuulus toimetaja liid võimelile. Arhiivist on võetud ka järgmine helilint. Aastate eest on iseloomustanud oma populaarset kolleegi, Eesti raadio kauaaegne peainsener Aleksander sillalt. Välimuselt ei või ütelda, et ta oleks eriti silma paistnud nagu ta ise ennast väljenduses. Mis ma olen mõni juuksekarvu kesk, pealage teete tähneline nägu ja kõhetu, et see pole midagi, mees, aga muidugi ta liialdus, ta oli siiski väga meeldiva välimusega mees ja kui temaga rääkida tema hääle värving ja see näitas ta sisemist soojust inimeste vastu ja. Ma leidsin, et ta oli väga sõbralik ja, ja nii mõnus kaaslane ka peale oma niisugusse raadiotöödega raadiotöö läks tema ees laabus ka väga selgesti ja kergest näiteks reportaaži minnes kaal ta tehnikameestega arutas ka kõik selle läbivõimalused ja ja nii et oli kõigel täpselt teada, mida keegi tegi seda reportaaži ajal ja ja niisugust tehnilisi, viperusi või arusaamatusi või, või midagi ütlemist reportaaži kestel või selle vaheajal ei tulnud kunagi. Minu minul küll ei tulnud. Noh, hästi taastame nüüd ühe sellise olukorra, kus te olete koos temaga või vahel isegi kahereporteriga välja sõitnud ja mikrofonid on püsti pandud. Temal on oma kava või paberit käes. Ja soovib alustada. Mida ta siis ütles? Sel ajal ei läinud need helisalvestusseadmed nii kohe käima ja võtnud õiget usulisi. Sellega sellepärast oli vaja alati öelda salvestus ees, tähelepanulõige. Siis õieti kokkuleppel kas viis sekundit või 10 sekundit, vahed siis alles hakkas kõnelema. Head kuulajad. Te olete sageli istunud teatrites nautinud lustliku muusikalavastust. Olete imetlen, millise kerguse ja ohjeldamatu huuga etendus rullub, näita lavad. Olete olnud võlutud solistide armikusest ja tantsijatega erisused. Olete olnud haaratud kooli võimsat esinemised ja orkestridistsipliinid. Eesriie avaneb, tekition lausa hämmastanud silmipimestavalt kirev lavapilt. Ja nii mõnigi naissolisti kostüüm on põhjustanud saalis istuvate daamide. Kas see aga olete teadlikud sellest, kui paljud eeltöid on tulnud teha selleks, et kõik lavalt pakuta läheks libedalt ilma takistuste ja viperusteta kui palju vaeva on näinud lugusid ja tegelasi on, et kogu seda hiigel? Tema muidugi valmistasin ette ka üsna põhjalikult. Ma ei tea, et oleks neid kirja kõiki pannud, aga tal oli umbes sarnane stiil, nagu ta kuulda mängus tegi, kõik oli paberi peale ära märgitud millal üks või teine sündmus toimub, mis siis teha või kellega siis juttu ajada ja see oli teada. Ta oli võrdlemisi rahulik ja ja tundus, et ta oli alati oma oma kindel, mida ta tegi. Kas moori esinemislaad rahvale meeldis ja oli vastuvõetav? Ja väga meeldis just tema esinemise laad, sest tema hääle värving ja ja see, see oli nagu sissekasvanud see moori hääl, see tundus olevat nagu ringhäälinguhääl. Ja kui nüüd tuli teine hääl, siis, siis see nagu ei olnudki see õige ringhäälinguhääl. Viibimegi töökojas laudadel jahve internaine kavandeid, millede järgi valmistatakse kostüümid ümberringi sente ääre asetatud varradel riputatud igasuguseid kirevaid kostüüme, mis lavalt peavad rõõmustama publiku silma. Üks munder on asetatud niinimetatud mannekeenile, kus talle antakse veel viimast lihvi. Rätsep on parajasti ametis juurelõikamisega. Kas kuulete? Teisel rätsepal on tegemist õmblusmasinal juures. Kolmas Rätsep Bon pressimisega tegevusest. Ega see kerge töö ei ole, ta võtab suu alul vett, Ta ei, purskab selluridele. Abeta. Riia aiva susiseb Kuule, kuule, kuule, see õlg Alla panna. Aga kuidas tallideol pole muidugi igavesi kujutlenud, et kõige lühemad siiani hüvitise kohta palju-palju-palju-palju häid võtab eest ära? Eeldan, muidu päris hea. Ega siin tuleb välja. Nii käib meeste kostüümide selga, prooni, daamide kostüümide selga proovimist, lugupeetud kuulajad, teile küllalt arusaadaval põhjusel me kahjuks ei saa jälgida. Kolm aastakümmet tagasi hakkas tõsist huvi Eesti Raadio ajaloo vastu tundma praeguse Tartu Raadio peadirektor Vello Lään. Asudes sel teemal väitekirja kirjutama, käis ta omaaegse riigi ringhäälingujuhataja Fred Olbri jutul. Ma toonitan, Vello Lään on ainsana intervjueerinud Feretolbrid ja see on ainus helilint viimasest Eesti raadioarhiivis. Mida te võite öelda selle seniajani kõige kuulsama Eesti raadioreporteri kohta? Ma võin päris puhtast südamest TÖÖD sobivamat inimest. Teadustaja koha peale, kui Felix Moor ei ole ma siia maale kohanud ja peab ütlema, et kõik need teised teadvustatis siiamaani mikrofoni esineda püüdnud moori jäljendada niimoodi et näiteks Felix Holm, kes temaga paralleelselt töötas, omandas tanud moori kõneviisi vaid ka tema hääletooni ja vähem mooritud tuld ja inimesed ja ringhäälingu vähem kul, siis ei saanud iialgi vahet, kummas rääkis, kas noor või kolm. Ja seda joont, umbes olen ma ka praeguste raadio Ringhäälingu teadvustad juures kuulnud ta maali, äärmiselt intelligentne inimene ja laialise silmaringidega ja andekas igatpidi andekas mees. Ja peab ütlema, et ringhäälingu edule saatekava edule on igatahes tema väga palju kaasa aidanud. Kui ringhääling riigistati ja selle juhiks insener Olbri kirjutati aasta 1934. Eestis oli just läbi viidud rahvaloendus. Meid oli üks miljon 126410 hinge. Tallinnas elas 136500 inimest, Tartus 58600. Riigivanem Päts likvideerib vabadussõjalaste liikumise, Nende juhid lähevad trellide taha. Lapsi toetanud raha ja ärimehed saadetakse asumisele Kihnu saarele. Saare naispere palub peagi külalised tagasi kutsuda, sest need õpetavad kihnu mehi napsitama. Kogu maailma proletariaadi juht Stalin laseb kõrvaldada oma parima sõbra ja rivaali Kiirovi leinapäevadele, järgneb metsik terror. Mussolini saadab oma vaprad sõdurid Abeszinja odameeste vastu. Ameeriklasi ka kuuleb sensatsioonilist raadioülekannet admiral Vöödi lõunanaba ekspeditsioonilt. Mikrofon otsib aina võimatumaid kohti. Reporterid laskuvad tuukriülikonnas jälgima veealust elu Bermuda saarestikus ja teevad kaasa õhulaeva Graf Zeppelin. Pikki lennureise džässikontserti kuulata on aga palju põnevam kihutavalt kiirrongilt. Niisiis, esimesest juulist 1934 ringhääling riigistati, võite öelda, milliseid positiivseid momente see endaga kaasa tõi ja kuidas ringhäälinguga seotud inimesed seda sammu tervitasid. Mitte ainult ringhäälingu enda inimesed, vaid terve kuulajaskond tervitas seda sammu sellepärast et seal langes otsekohe ära see kõige tähtsam faktor, mis oli selle asja liigutajaks osalises ringhäälingu nimelt kasusaamise küsimus, ringe ei aja kasu taga. Riik ja sellepärast ka oli siis tõenäoline, et, et kõik see raha, mis kuulajaskond maksab, läheb ringhäälingu enda sesse Uuesse tagasi. Ja sellepärast siis ka muidugi usaldus uue ettevõtte vastu rahva seas tõusis väga tugevasti ja seda usaldust osalises ringhääling ei petnud, sellepärast et kõik tulud, mis lõppude lõpuks juba üle miljoni krooni aastas tõusevad Sebset kuuleskonda arv tõusis juba 1900 40. aasta lõpuni ligi või üle 100000 kuul ja oli juba üle miljoni krooni, oli tulnud kõik seik. Tulud, mis olid läks täiel määral tehnilise sisseseade täiendamiseks, kuue saatejaama ehitamiseks, uue raadiohoone ehitamiseks. Ja ühtlasi sellega tõsteti saatekava peale tehtud kulude arvu tunduvalt suuremaks, nii hästi honorari kui ka saatekava enda sisu järele. Saatekava kestvus tõusis palju suuremaks, siis sai väga suurel määral täiendatud grammofoniplaatide tagavarasid. Näituseks oli meil kokkulepe suuremate plaatide valmistavate firmadega, kes kõik uued plaadid meile saatsid ja pealegi saadid meile plaadid, mida ei olnud isegi kunagi ennem proovitud nii-ütelda ilma kahinat absoluutselt ilma Kainata. Selle tõttu tuli meil sõlmida leping ka veel nende kramphony firmadega nii-öelda autoriõiguse seaduse alusel. Need lõppude lõpuks tuli neile ka teatud osamaks, aga see ei olnudki nii väga rõhuv summa võrreldes selle eelistada, mida me saime uute ja värskete plaatide saamisega. Jaa. Ja. Ja. Siin. Oleme edenes. Ma laadinud Et esimesed magnetofonid ilmusid peale pärini olümpia lagunemist ja seal olid veel kõik reportaažid, võti plastmassist plaatide peale, nüüd erilised niuksed, pehmede roosakat värvi plastmassid, mis samasuguste käsitlemisega olin nagu lakk plaaditi ja kõik olümpiaadi reportaažid tehti nende plaatide peale. Siis oli juba Se magnetofon oli väljatöötamisel, kuid ei olnud Vils valmistamisküps. Need esimesed magnetofonid, mida juba tööstus välja lasi, oli Kavil väikse seeriana. Berliini ringhäälingus oli minul isiklikult rahvusvahelisel konverentsil tuntud kuulus väga nimekas akustika. Doktofon Braun meil väga sümpaatne ja kena inimene. Ja sellepärast siis iga kord, kui mul temaga kokkupuutumise oli, oli meil ju väga pikalt ja huvitavad jutuajamised, kus ta väga paljud väga kasuliku näpunäiteid mulle andis. Eriti, kui meie uue ringhäälingu hoone projekti tegime, siis oli suurema osa neist kasutatud näpunäitest, ütleme, pärast ära kasutasime, oli just tema poolt antud. Ja muuseas nägin ma esimest korda magnetofoni, tema juures oli 36. aasta teise poole peal. Ja ma olin muidugi väga huvitatud sellest ja küsisin, kust magnetofoni oleks võimalik saada. Et ei, diaatiast hakkab laskma väljaost alles tuleva aastaaeg, keel on südant, aga meile tehti esimene prooviseeria ja mõtlesin, et kas kuidagimoodi võimalik saada. Ta ütles, et teate, mis, meil on praegu üks uus tellimine Medellimisel Ma ei mäleta vist 15 või 16 aparaadi, ma panin kaks aparaadi uurija metsate Kaksa Partsat omale. Maksame sellesamase hinna, mida Saksa ringhääling maksis ja kuidas ta seda asja nii omavahel ajas, seda ma muidugi ei tea. Aga siis teised neli magnetofoni, mida me juba hiljemalt saime, seda me saime juba Aegi firma kaudu. Nendest oli siis stuudiosse oli üles seatud kaks kiki. Kaks tükki oli Tartus siis selle suure hõbehalli päev. See oli esimene reportaaž auto mis Balti riikides. Internatsionaal autobussis asi, aga kuna meil Eestis ei olnud selle karosrii ehitamise töö kodasi, siis tellisime Soomest ja sellepärast saatsime meie sotsi Soome ja Soomes ehitati siis meie joonisti ja andmete järele see kere peale siin juba seadsime sisse aparatuuri, seal seisis kaks magnetofoni, siis olid kaks lakk plaadilõikamisaparaadi, mida me pärast siis juba välja viskasime, siis oli seal võimenduse seadet ja võimendaja reportaažid üleandmiseks ühesõnaga varustust täielikult, nii nagu üks moodne korralik reportaaže auto peab olema reportaaž autoga, siis sai Eesti risti ja põiki läbisõidetud isegi nende pisikeste laevadega, mis tol korral Hiiu, Saaremaa ja Mandermaav Kell liiklesivad, sai isegi sõidetud selle hõbehalliga Saaremaale reportaažid ja tegemiseks. Ja nüüd see oli määratu suur panus meie saatekava rikastamiseks. Paari sõnaga tutvustage tüli omadusi, kuidas võis teda võrrelda teiste Euroopa Ringhäälingujaamadega. Türi saatejaama projekteerimisel asusime meie väga niisuguse õidi loogiliselt põhjendatud seisukohale. Harilikult esitatakse keradi jaamate firmade poolt eitamise kompleksselt kõik nii-öelda mikrofonist kuni antenini. Aga oli võimalik ka osade kaupa tellida. Niuksed, komplekssed. Ehitamised on harilikult kole kallid, sest seal võetakse kütused kõrvalised kulude arvel ja nii edasi ja selle pärast läksime algusest kohe selles suunas välja, et me katsume võimalikult väikse raha eest kõige paremaid seadeldisi saada. Ja sellepärast siis tuli ka niimoodi saatejaama aparatuuri termiliselt sai tellitud Markooni käest. See on üks maailmafirmasid, kes on väga kõrgekvaliteedilise saatjat teeninud ja sellepärast võis kin tulla tagasi saata, saab olema ja peab ütlema, et inglased sellesse küsimusse suhtlused väga heatahtlikult ja kõik rikked ja puudused ja mis veidigi jaamade juures avalikuks tulid, nüüd kõrvaldasid ilma vastuvaidlemata ilma pikema jututa kohe. Aga siis meil osutus sel kombel sisanud see tervesse saatja on väga omapärases kokku lapitud antenni tellisin meie Ameerikast ja see oli teatud mõttes ka üks riskantne samm siis Euroopas ühtegi sarnastan nii veel ei olnud, maksis 130000 krooni see antenn, aga lõppude lõpuks oli see üks haruldase omaduste Kanten ja sellega lahendasime otsekohe kuuldavus ja küsimust ära. Pikk ta oli. See oli 197 meetrit, oli pikk, ta on sama pikku, praegune televiisori, televisiooni antenn. Aga ta oli oma konstruktsioonil hoopis teistsugune, televisiooni antenn on maa peale heidud, aga meil oli ta ise Laatrite bernet, terve antenn omas pikkuses moodustas enesest kiirgava süsteemi, mingisuguseid taati, temal enam ei olnud terve antenni ise ja see oli niinimetatud poole laine trenn ja selle tõttu siis ta kattis see Feeding viskas selle Fedina piirkonna hoopis kaugele, mis Tallinna Lasnamäe jaama juures oli hävitavaks, mis puutub nüüd teise saate ja ma ausalt, sest seal oli ka niimoodi, et need olid mitmest sugustest vabrikutest ja tehasest tellitud näiteks elavhõbedaavaldaja oli Bron poweri, Šveitsi aparaat, kõik masinad, küte, masinad ja siis lisapingemasinad, need olid Rootsi asjad. Siis. Jõujaam diisel jõulia oli Saksamaalt tellitud Aegi generaator ja manni diiselosa tegime me siin kodumalisenetsiks. Saate lampide jahutusseadme sai käidud siin Krulli juures Krulli vabrikus, meie enda arvestuste jälle. Nii et kui lõppude lõpuks see jama avamine oli, siis tuli tänu avaldada mitte ainult ühele firmale, vaid tervele reale firmale, kes Antsivad omalt poolt ühte või teist jaamale heaks kordaminekuks kaasa. Ja peab ütlema, et see jaam töötas tõesti hästi. Euroopa saatejaamade hulgas oli ta üks paremini kuulda vaid üle terve Euroopa. Ma isiklikult kuulsin teda terves reas Euroopa linnades Prahas siis Berliinis, Berliinis kostis ta peaaegu niisama nagu kohalik ja Pariisis Brüsselis, et välismaalt lõpmata palju meile kirjasse sisse. Jällegi nii kummaline kui see, kui see ka ei ole, oli kurioosum selleks põhjuseks, nimelt riigiringhääling hakkasid ka neljapäeval andma lühikesed teated esperanto keeles ja tõmbas sellega kaasa raadiokuulajad, kes ka Ja kõige korralikumalt kirjavahetuse pidajad ja sellepärast siis tuli välja, et peaasendisse spirantistide kaudu nende entusiastidega aulus saime teada, et sealt, kus me ei osanudki teid oodata, väga palju tuli Tšehhoslovakkias tantsis kirjasi siis isegi üksikud kirjad tulid Kanadast. Aga see oli muidugi täiesti juhuslik kuuldavus, sest et reeglipärast Kullust niukse liiga pikamaa peal ei saanud, aga see kõik näitas siiski, et terve Türi saatejaama komplekt ja aparatuur oli väga hästi kombineeritud. Need, need tehnilised tulemused olid väga head. Kuuldud intervjuu on salvestatud 1964. aastal ja samal aastal antud Eesti raadio arhiivi. Kuid kõik märgid näitavad, et see tollal saatesse ei jõudnudki ja nüüd ma olen Tartus toonaselt usutlejalt. Vello Läänelt küsimus, miks. No kõigepealt selle teema ülesvõtmine, tähendab Ringhäälingu algus Eestis oli tollasele juhtkonna vastukarva, sest leiti, et peaks tagurpidi olema, tähendab alustama nõukogude perioodist ja siis mainima, et noh, et enne seda ka midagi oli. Mul ongi silmuses Fretolbrid kiri ja ta ütleb, et nojah, et et esimene inimene, kes julges ringhäälingust rääkida enne seda raadiomaja noh, praegusel Kreutzwaldi tänaval oli ka midagi olemas ja alustatud mitte tühjalt kohalt ja olla seda hindas, ehk ütlen ausalt ära, et algul olid noh, kulus tükk aega, enne kui me hakkasime teineteist usaldama ja mõistma, sellepärast loomulikult üks noormees marsib uksest sisse. Kuna ta oli käinud niisugusest kadalipust läbi, siis ei, ta oli väga viisakas, ta vastas väga korrektselt, aga seal oli nii, et küsimus-vastus-küsimus-vastus kulus mitu kuud, kui me suhtlesime terve kirjavahetus siin Laura praegu, kui ta hakkas mind mõistma ja usaldama ja kui noh, eks meie perekonna saatusest oli mul talle ka midagi rääkida, siis ta hakkas mõistma, kellega on tegemist ja siis rääkis ta ka seda, mis isegi lintilentsist mõnda asja ütles, nii et parem, kui ma seda linti ei räägi. Ikkagi tuleb arvestada, mis aeg tollal oli, elukogemus oli tal taga, et et parem on, kui sa midagi jätad oma teada, aga siis oli ka nii, et mõni asi oli selline, mida ma isegi ei teadnud, sest mõtlesin, et võib-olla ma jätkan muidugi dollagi väitekirja teemid, kuni 1009 40 tähendab noh, Eesti vabariik, järsku on vaja ka 40.-test edasi, ma tegin isegi märkmeid. Isegi mõnda märki näitasin talle, et näed, et ma panin need kirja, on see õige, ta noogutas, et on õige, ma ütlesin, et, aga seda ei lähe töösse ja ei lähe ka linti. Aga võib-olla tulevikus läheb vaja ja ma isegi nüüd praegu või neid mõnda sirvida, sest seda lindis ei ole. Rehe nonii, üks jutt oli see, kui 1940 temalt küsiti, et kuidas ta suhtub nõukogude võimu ja siis ta oli vastanud, nii et kui see võim juba kehtestatud, no vot siis ma olen lojaalne. Ei, mitte rohkem ega vähem. Kuid on, ütlevad ka seda, et tal oli ka vestluse toonud, sest ta esialgu jäeti raadiomajja tööle. Noh, kuidas öelda tehnikadirektorina, kui nii võib öelda, oli öelnud, et ärge seda küll lootke, et ma nüüd kohe ümber kasvada. Et minu eas meestega seda nii ei juhtunud ja ta rääkis siis viimasest Konstantin Pätsi esinemisest ringhäälingus, sest Olbri isiklikult kontrolliks kõiki neid juhtmeid ja mikrofone. Ja muidu president olnud raadioesinemiste puhul väga reibas, energiline, aga nüüd oli mees üle piltlikult öeldes hall. Ilmselt oli see 1939. aasta baaside lepingu vägevaid sõlmimise ajal ja kui ta ütleb, et see oli nüüd presidendi viimane ja, ja kui siis Olbri seletas ära, et peale punase tule süttimist vaibaga. Ehkki ma ei küsinud, kas teil on veel mingeid soove, härra president, et oli päts vohanud, vastanud, mis soove mul nüüd enamat. Muide, neljandal aastal kutsuti Solbriga ülekuulamisel pagari tänavale ja algul ei tahetud nagu tollal kombeks, ikka ümmargust kena juttu, siis mindi üle provokatsioonide, tunnistage nüüd üles, millist nõukogudevastast tööd olete teinud? Jolbriori seletanud ära, et ringhääling tõtta, rääkis hooli, suhtlesid ju erapooletu Eestimaal, ta oli rohkem kultuuri kandja kui keele ühegi parteiteenistuses. Ega teda ei usutud ja panna meest rääkima, pisteti siis üle kuuldeliselt pihku üks tuh, fotod, näete, siin te olete koos teiste nende kontrovolutsionääridega ja Albre endiselt käitus nendel ülekuulamistel väga, kuidas öelda, rahulikult, rahulikult, dialoogilise võistlusega ta ju yldiselt võistluse sile kahtluste, tõe trumpas ülene ja ta oli küsinud vastu, mis aastal see foto tehtud. Vastati, et 923 selle peale oli hakanud Voldra naerma. Kallis inimene, mina olin sel ajal hoopis seal ja seal ja seal see oli Prantsusmaal. Nii, algul aeti nii et mis te nüüd pärast ilmselt tõepoolest kuskilt vaadata, järged ja sel ajal ta tõesti oli ja siis jutt lõpetati ära. Tookord oli selline aeg, mõned jutud, räägiti kas enne või enne mikrofoni avamist, võib pärast mikrofoni sulgemist kust te rääkisite ikkagi tema korteris, lindistasid teda, tema kodust kodusse ja see lint ei sündinud ka korraga, vaid seda sai ka mitmes jaos tehtud selles mõttes, et no talle tuli, ta kirjutas mulle kohe, mul tulid veel ühed asjad meelde ja, ja, ja siis ma läksin uuesti tagasi ja rääkisime veel juurde, sellepärast et ta oli äärmiselt täpne ja tema mälu, olgugi et ta ei olnud ka siis esimeses nooruses, kui mõelda, mis ta läbi on elanud, oli vapustav. No mis mulje sul temast kui inimeste erakordselt ausast erakordselt, no kuidas öelda? Ma saan aru, mida tähendas Eesti vabariigis olla? No kuidas öelda see mai jõud, mis viis Eesti vabariiki edasi siis need mehed, sest esiteks tõepoolest tema võime öelda moor oli nüüd loominguline pool, kuid tema sisuliselt lõi selle riigi ringhäälingu sellisena, et 40. aastal Türi raadiojaam oli selline, mis ei mahtunud ühtegi lahtrisse. Tehnilised näitajad oli nii, et Venemaal ei olnud selliseid näitajate lahtrit olemas, kuhu tuli paigutada või meie hõbehall, mis pärast viidi Moskvasse kopeerimisel, seepärast ei olnud Venemaal seda olemas. Ma ei räägi meie makid ja, ja kõik muu, tähendab, ta ehitas sellised Euroopa tipptasemel ringhäälingu üles, tollane, võiksime võrrelda ükskõik millise Euroopa maaga ja seda kõike tänu temale, no kuidas öelda erakordsele, mõistusele ja samal ajal töökusele. Need kaevagadega õiged noore perega. Eetris kuuldud hääled märkisid teise maailmasõja algust. Siitpeale hakkasid sündmused arenema filmikiirusel. Järgmisel suvel sisenesid riigi ringhäälingujuhataja kabinetti kutsumata külalised, saatjaks punaarmee kindral. Tulivad sinna sisse ja ütlesid, et vot ei, võtame Ringhäälingu üliminul muidugi. Oli esimene küsimus see access teid volitas selleks, sellepärast et mina olin vastutaja terve ringhäälingu eest ja ma ei saanud ju igale esimesele uksest sisse tulijale ilma pikema jututa ringhäälingu teleanda, olgugi et ma neid tegelasi seal tunds ja ma teadsin juba, et olukord nii Modonil Selles olukorras ei esitatud volitusi volituse eest olid punakindrali Nagaan ja soomusautot tänaval. Nende diktatuur on jäänud täiesti alasti. Õnnesbaatus tähendab propaganda, nende kõlavad sõnad rahvusest pole muud kui kelluke, mis heliseb ja maskis kumiseb. Mille sa enam ei usu, ükski tööline, haritlane, põllumees, kuna ta on ainult vaid kurna ja rasvast lõusta täitsa tasku, mille väravavahiks olid iseennast teadnud Eenpalu, Jürimäe, teised valitsused. Nüüd olla töötavad hulgad näidanud et see valitsemisviis enam ei kõlba. Et see võim on olnud rahvavaenlaste võim, mis on olnud sihitud kõige loova, kõige õilsa rahvaprodukt produktiivsete jõudude vastu. Kerkib küsimus, kuidas peame meie otsustama oma riigivõimu küsimuse. Kas peame jääme, jääme selle juurde, mis kaalutud ja leitud kerge olevat, mis juba läbi elatud ja mis on meile vaid hukatust toonud. Milles annab kelleltki. Riigiringhäälingust on saanud raadiokomitee, härradest ja prouadest on saanud seltsimehed. Ja vastsetele seltsimeestele kõneleb nüüd raadio kaudu nende kodus seltsimees Johannes Lauristin. Kuid nende raadiokuulajate koju mahub varsti lahedasti äraga Jalmar mäe, härra mäe muidugi Eesti omavalitsuse juht. 22. juunil möödunud aastal ringhäälingus loeti ette sõjakuulutus nõukogule venele. Siis ei tulnud eesti valemit, tee puit, välk selgest taevast nagu kogu muule maailmale. Vaithiilgulidega ooda tuur, krõbi Aatjana, Ediaatiana, millest igaüks, ori veendunud jah, ainult ei teadnud mitte aegaak lillalsel sõja kuulutult puretud. Ja lõnga 23. juunil möödunud aastal oli iga eestlasel võidupüha ema süda, need jälle uue rahvusliku rõõmupühad tõid, siis oli teada, et nüüd ei ole enam võimalik eesti rahva ärritamine, vaid meil täidab veel tuleriiki. Möödunud aasta võidupäeval algas vabu eesti rahva võitlus bolševismi vastu. Alga metsavendade võitlusena algaatriga üksiku kodaniku võitludena kui päiseid rahvuslõikude varralduste pääsklydegi. Sellest päevast peale ei olnud mitte elav paik Katgalavale liimi, vaid selle päeva peale ori. Võitlus VangS avaliku võitluse või vanglamüüride taga oli Aung langenud võitluses eesti rahva tulevikuga. Raadiokomiteest oli saanud Landessender, Reval Fretolbrist mobiliseeritud ohvitser kusagil Venemaa avarustel Felix muuristega vaba mees, kes ei kuulunud igapäevaste saate tegijate hulka, kuid kellele mikrofoni ette astumine polnud ka keelatud. Ta juhtis avalikke raadioõhtuid nagu vanasti ja nagu vanasti, tervitas publik onumoori eriti soojalt. Mida lähemale nihkub rinne, seda sagedamini esineb Muur välihallis eesti sõduritele. Jaanuaris 1944 saab Fret Olbri, kes on nüüd jumeeni sõjakoolis oma eriala õppejõud, korralduse sõita Moskvasse üleliidulise raadiokomitee käsutusse. Moskvas jätab ta oma kohvri Jaroslavli vaksali hoiuruumi ja võtab toa hotellis metropol. Samas ilmuvad uksele vastuluureohvitserid ja paluvad endaga kaasa. Jaroslavli vaksalist võetakse Ligiga Olbri kohver ning tee viib Leportuva vanglasse. Kambrisse lükatakse teinegi vang, kes on küll Olbrist õnnelikumas olukorras, kuna pääseb järgmisel päeval vabadusse. Olbri kasutab juhust, et saatesõna välja, mis on temaga juhtunud. Kusagilt leitakse pliiatsijupiriba paberit ning sõnum õmmeldakse vabaneva kaasmangi puhvaikasse. Mees astub Olbri kambri uksest välja ja uurija kabineti uksest sisse. Uurija süüdistab pulbrit spionaažis. Mis põhjusel olete käinud välismaal? Kes teid saatis Saksamaale? Volbri. Ma võisin ise kas või iga nädal sõita kuhu tahes uurija. Ja te väidate, et te läksite raudteejaama ja ostsite niisama lihtsalt pileti Berliini volbri. Aga muidugi, uurija. Valetad, lurjus ja käiku läksid rusikad. Ta protesteeris asjatult, sellepärast et prokurörile ütlen omavahel, mitte seda, et kuulge, mis te nalja teete, kui te olite kodanlikus Eestis nii kõrgele ametikohalt kodandil, siis te olete automaatselt joonud, seda ei saagi teistmoodi olla, see oli kõik, et mis, mis süütõenditega tahate saada. Ja ta mõisteti kaheksaks aastaks, kas oli algul Kuiboshevis, siis erilises poliitvangide laagris murdvas kuigi tema paragrahv oli selline, mis amnestiat, et ei näinud. Ta tegelikult pääses sellest laagrist peale seitsme pooleaastast istumist ütles ta ise nii füüsilist tööd tema õnneks ei tea ta tulnud kogu aeg röntgeniaparaatide peal, kasutati ära tema tehnilist taipu, kusjuures Felstriteks olid professorid ja ja iga päev toodi, ta kirjeldas seda kui jube, see oli praktiliselt igapäevane. Sest noh, kaarte mängiti inimelude peale, nii et ta ütles, et see on periood, milles ta isegi eriti Ta ei tahtnud. Te jõudsite siis tõepoolest usaldusväärse vahekorrani ja ärgem unustagem, et see oli aasta 1964, eks oli küll ja tähendab lõpuks jaht, vahetasime kirju, helistasime, ja noh, ma võiks öelda, et noh, praktiliselt täieliku usalduse pärast, et ta oli ka oma, andsin seda tööd lugeda, mis ma kirjutanud olin ja tema nägemus oli ka siis, kui me seda rääkisime, muuseas ega ta tal oli mingi lootus, et ükskord ajad pööravad ja ta ütles, et saab rääkida ka sellest raadiost ja kõigest nii nagu, nagu oli võib-olla ehk me ei eksi, öeldes, et Eesti Raadio eksisteerib tänaseni suuresti tänu Fretolbreina täiesti muuseas, ja tema kuulas raadiot kogu aeg väga palju. Ta elas raadiole, mis sest, et ta oli kõrvale lükatud, teda ei tunnistatud, ei kutsutud raadiomajja Taali sellest natukene riivatud täidlased, minuga võiks ju ka praegused juhid rääkida, muidu oleks võib-olla midagi öelda neile õpetada oma kogemusi anda. Siis ta ei teadnud ju mitte ainult Eestimaa tali õppinud Prantsusmaal Dali, Riias pinud tali Euroopas nii palju ringi käinud, kõik need lepingud külmarkooni ja teiste üleeuroopalist firmadega tipptasemel juhtidega ja ta oli natukene puudutatud, tajutanud seda otseselt, aga ta imestas mind ära kasutada. Ta töötas patendiametis, töötas tervishoiuministeeriumist, oli lubatud algul Tallinnasse tulla, elamisluba ei antud. Lõpuks siis noh, rehabiliteeriti nagu tollal oli. Ja ta ütles, et miks ma pean tobedate muude aladega tegelema, kui ma tunnen Eestis raadiotehnika. Ta muidugi ütles, et jumal tänatud, sillalt olid olemas, ütles, et sillad on nagu tema käealune ta c mees tunneb asja. Et noh, et teda oleks võinud märksa enam ära kasutada ja ma ütlen, et oleks nüüd praegusel ajal see küll oleks sellest mehest tulu.