Algav saade on salvestatud Pärnus. Pärnust pärit Leo sipelgas läks noore mehena esimesel kutsel Eesti leegioni lõpetas Saksamaal sõjaväetõlkide kursused ja saadeti Neyewelli rindele. Haruldasemaid seiku tema teenistuskäigus oli ülesanne konstrueerida omaaegne Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär Karl Säre 1943. aastal sakslane hauseni koonduslaagrist. Kopenhaagenis peetavale kohtuistungile. Üllatavaid kohtumisi pakub tänane jutustusi järkki. Selles jõuab Leo sipelgas Neville Alt Narva rindele. Me kuulsime raadiost pidevalt, et rinne laguneb ja venelast juba tublid, sõnas kohanimed nagu Kingissepa ja, ja, ja need tuttavad meile ja tekkis säärane õiendamine saksa juhtkonnaga, et kas kavatseti meitsejate kuivavad ära viia, Eestimaa mahedas Williamsit ise rindele Eestimaale nüüd pidevalt seal olles kuulasime ka, vaenlastab kuulma, kuulasime Leningradi jaamas selle propagandasaadet, surfašissid ja nii edasi vene keeles eesti keeles eesti keelt ja, ja mäletan hästi jõululaupäev 1943 juhime punkris koolseid küdada jõulupuud, eks ole, kõik toidud ja värgid olid valmistunud, punker oli suur ja ajaviiteks. Me kuulasime jällegi aset kuulamis, vaenlad räägib ja teate, mis saade oli, saade oli siis eesti ohvitserid, korpuses tervitasid nyyd ohvitser, kes Saksa sõjaväes teeninud, lugesid ette seal terve rea ka muide selle Soodla nime ja terve rida neid nimesid, keda nad teadsid, eks ole. Ja me kuulsime siis, et elavad niuksed. Tomberg veel, eks ole, ja, ja, ja mõtlesin dünamo külmaks tehtud, eks ole. Pärnamäe ei olnud kuulnud ega teadnud Niukest asja. Pärast oli Kaukaasiasse Kaukaasia siis on hea ja terve rida veel eesti vanemad ohvitserid, kes olid korporeis, kes tervitasid oma tuttavaid Saksa sõjaväes. See oli üks niisugune huvitav, siit me kuulsime siis Eesti ohvitser on saabul küljes, ise me mõtlesime, et ei tea, kas see õige on võib-olla niisama lusti jutt. Ja, aga siis meil oli Narva all, me teadsime juba raudselt vastus. No Narva all oli korpuse suurtükiväe ja õhtuti rinne käis meil seal ees, reni oli meie propagandakompaniis seal siis ta laulis sageli Artur Rinne, Artur Rinne ja, ja ütles, näe kuradid, nende pool ka minu plaadid õhtu lauldi, sealt saabub vaibunud õhtuks rahutu meri, eks ole, ja siis tule peale ja vihaga. Nii et kutsuti meid muidugi ülejal pakuti seal, naised valgete linadega ootavad ja ja kõik niukseid, ilusaid muinasjutte, ilusat meelitused ja, ja, ja vat ja ega seal polegi, ma räägin teile ühe looga mehest, kes üle jooksis. Selle nimi on mul siiamaani meelis Igor Baldwin. Ta oli Tallinnas koplist pärit ja Kopli venelane Aleksei eesti keelt, nagu mina teiega räägin. Ja niisugune asi oli, me olime Narva all Narva jõe ääres ja meile toodi täienduseks juurde Tallinnast karistuspataljoni mehi, tema toodi Patarei vanglast, ta oli olnud idapataljonis teeninud ja sealt jooksu pannud ja võeti kinni ja ei tahtnud enam saksa minna, mõisteti talle. Ma ei tea, kui palju karis kompoli ja tuli siis ette teise kompanii saa, mina olin teise kompanii ülemal leitud kiusa Lasil külas, tal oli sünnipäev ja tuliga sised, tähendab Baldwin ja kohe oli, kui ta toodid, dokumendid olid, kaaslased peale passida, kahtlane on venelane, rahvuselt võib üle joosta nii ja oli niisugune kokkulepp, kiusas, ütles, et ärge teda üksinda posti laske, et olgu temaga keegi kaasas ja sama järgmisel ööl tema hüppas jõkke ja ujus üle Narva jõe ja, ja mismoodi veel tähendab, jooksis üks mees siis punkrisse kallised paisi, läks ujuma ja ütles, et miks sa lubasid minna. Ma tahtsin lasta, ta oli kuulipildujalukud ka välja võtnud ja võttis kaasa ühe lukuga veel muide ja ujus tõesti siit tõmmati kuni talle peale küll tuli, arvati, et sai surma. Ma koostasin selle vangilaagris, kurat, sõjavangilaagris saadan ja, ja ta elas tõesti ja Ta rääkis, kuidas ta oli üle läinud. Tema oli tahtnud, et ise võitis, nii et ma sain aru, et mängud mängitud, et enda nahka päästa, et Mavin siis neile nii palju, kui tean, oli ju teada, et on valmis selleks, et taganemis sinimägedesse ja tunnistuseks võttis kaasas hõiska ühe kuulipilduja lugu passisse kui tohutult õnne siitpoolt kallasmineeritud teistpoolt, Kallas samuti. Ja läks rahulikult läbi ja ujus üle ja ütlesid, et tulistasite küll, kuradid, mõtlesin dialman hea ujuja ja, ja tuli venelaste poole välja. Supelpükstes lukk kaasas oli küsinud siis, et kus on rooduülem, sa küsid mis, milleks ma tulen, sabad küljes, Messasin nalja teed, rööde ta ütleb, vaata näidata truck rockile, eks ole. Ja nad räägivad ja nii ta siis jah, noh, ja siis viidi sinna muidugi ülemus tööle hakkas siis kohe pillimine ja no ta sai aru, mis mängutse tagukus, eks ole. Et ei tasand kuskil korpusega midagi minna, vaid ta löödi vangilaagrisse, rääkis, mida ta teadis, ja mina ei tea, mis ta saatus oli, ma ei oska öelda. Ja siis ma võin öelda, nendes lahingutes, mina võtsin nendest kõigist osa, mis seal olid. Kas teil oli usku, et rinna jääb Narva jõele pidama ja siis oli meil see usk, kinnistus täiesti, kui me nägime, kuid me kergesti võisime Venezi kloppida? Maida küll kergelt, aga kui te ütlete, et me olime hästi väljaõpetatud, meil olid head relvad, meil oli suur ürgne viha venelaste vastu, meie oskasime sõdida, aga sarnast sõda, kui nemad harrasteri ajasid voodi peale, meie polnud seda ette ei tulnud. Räägi ju nende rünnakuid Narva jões, kus nad kogunesid teiselt poolt jõge, nad tulid alla, eks ole. Jää peale, Hovitses jooksis, saterioodsaroodinust sain Ura Me tegin suitsu, rahalikutasime tulla, kurat, 20 meetri peale, kümnemetel tõmbasime siis tule peale, nad ei saanud siitpoolt kaldas üldse üles, hukkusid ahelikkude kaupa. Ega kõike surma ei saanud, hommikul olid pooled kadunud siis meil haketiga käsiti minna jää peale järele tuuesajat keeli ja tuua vange, et muidu nad viskasid kõik pikali maha ja kui kõiki neid üle elasid siia ja nähes kuidas küll niisugune arusaamine, et veerand võrdlemise mäda, et me peame siin kõvasti kinni. Rinne seisis üldse igal pool hästi ka keskrindel ja igal pool ja lõunal juba Niukest hirmsat taganemis hakkas, seal ei toimunud, aga kui hakkas lagunema iseärasus seal Vaševal seal, siis me saime aru, et see ei lõppe heaga. Muide taganemine 26. juulil 44 see vaim sinimägedesse, see valmistati ette. Oli ette valmistatud uued positsioonid sinimägedes. Aga see-eest ei olnud kasu mitte midagi, sest ega kokkuvõttes sakest mängisid ikka käest ära. Me pidasime küllalt sinimägedes veel kinni ja kuni 19. septembrini 44 venelast veel läbi kuskil ei saanud, aga siis nad muutsid Lätis levituid, juba tukkumus langes ja oli selge, et on lõppenud. Kas te olite sinimägedes kah nii-öelda naastu lina? On küll ja siis ma olin niisugune asi, mina olin diviis, mitte diviisi staabi juures, siis oli juba isiklik koosseis, oli niivõrd kahanenud, ei olnud enam vaja mingisugust ega midagi. Kõik, kes relva said, kandaal, läksid ette ja mina sain sinimägedesse pihta. Kaheksandal augustil 1944. Ma teened lahingud seal kõik läbi, et Grenaadile mäe võitlused ja ja, ja mäletan, ma ei ole. Ausalt öeldes, ma olen päris paljus lahingust osa võtnud. Ma olen niuksed hullu, hullusid lahingud, rohkem ülejäänud ja ma ei ole ka nii palju surnud Venezi näinud, mis oli kuumus, tohutu nadi kolinud, oma laipu ei matnud meie ööse eluga riskides ronisime välja, et panime karbiidiga põlema, Etti sellest hirmsast asjast lahti lahti saada. Ma olen nii palju venelasi, suvine kui seal, jumal hoidku küll ja töötlesid tööd. Te saite kaheksandal August tülistriata, kuidas see juhtus ja see päev oli võrdlemisi niisugune vaikne. Mina läksin postile vahetust piima ja üksikuid niukseid, töö, miinipilduja mürske, käkideksime, kutsusime vene tulisid nendega üks langes mitte kaugele minust. Ma sain mõlemasse jalga ja siis mitmel pool kõhtu ja keldriga nyt. Mind viidi ära, siis viidi Toilasse Toila haiglasse ja Toila haiglasse viidi siis Tallinnasse ja sealt viidi Paldiskisse. Sealt läks siis Saksamaale. Ma oleksin võib-olla ka saanud Eestisse maha jääda, aga ma ei tahtnud siia jääda. Ma avastasin, et võis oodata, mis toimub. Et midagi head ees ei oota, eks ole. Ja läksin siis, ütlesin, et ma olen ka Saksamaale, las käia. Missuguses seisukorras teid viidi, kuidas tervishoiu tervis oli mul juba üpris hea, aga viidi vilgu Saksamaale, tulime viidika veel, latsialetirivimees ikka ei olnud veel jäänud, mina läksin želatiini haiglasse ja olingi haiglas tükk aega. Sealt viidi veel, läksin veel edasi Saksamaale Kozlari ja mitmel pool on haiglasse, kes seal ringi. Ja lõpuks, siis, kui kui oli nüüd Eesti mahajäetud Eestimaa ja sakest evakueeris kaasa tuli, siis formeeriti uuesti Eesti diviis naisameris, siis kirjutati mind ka veel ajutiselt haigestunud naljamasse. Seal võis ka vist umbes 10000 eesti meest ja oli küll ja hammerisse. Vanast koosseisust oli võib-olla viis, 6000, ülejäänud olid, tulid juurde mitmesuguseid üksustes, eestlasi, mere väelasi oli all ja lennuväelasi ja, ja oma kaitsemehi ja politseipataljonide mehi õige mitte, sest me ju, sest mäe kuulutasin välja totaalse mobilisatsiooni seal Saksamaal kõigi eestlaste hulgas, kes seal olid. Ma mäletan hästi kollale sinka oma kaitseväljend oli küllaltki, vanamees tuli meile, sina hammerissinoda küll riigiohvitseriks ei tulnud, aga ma nägin päris vana ohvitseri isegi, käis meie juures Admiral Fonzaltsa see, kes asus 39. aastal Saksamaale. Ta oli väga vanamees, kes oli üks ühe Eesti merejõudu tööle ja oli küll ja ta tuli ja pidas meil vägeva kõne, seal veel merejõudude juhataja oli küll, jah, ta pidas meile sellesse õppelaagris vägeva kõne. Rääkis eesti saksa keeles küllaltki korrektne eesti keel oli, kutsus üles ikka mehiselt, võitleme nagu eestlased, vabadusvõitlejaid ja lollitad tsiviilis. Jah, tema oli tsiviilis, tema sõjamees ei olnud ta nii vana mees oli juba. Aga siis oli veel üks huvitav asi seal Saksamaal olles. Kui me olime, me olime rindel Sileesias ookeani lähedal, kutsutigi ookeani rindelõik siis hakkasid meie hulgas levineva jutud, moodustatakse Eesti komitee ja see tõesti moodustati, aga see ei saanud rakenduda, sest kapitulatsiooni, kus mul on terve hulk siin vähvat materjali selle kohta, Mul on arhiividest välja hankinud, et see tõesti nii oli ja ma näitan teile, siin, me võime lugeda nende saksa keeles, ma tõlgin teile, see on Himleriga kirjavahetus tema asetäitjal, selle Eesti komitee moodustamise suhtes. Ta teeb siis ettepaneku, keda sinna panna ja see on väga huvitav. Ta toob ka välja, et eestlaste hulgas ei olnud populaarne ei mäe ega meie brigaade füüre Soodla kuna sooda polnud kellelgi sõja rindel polnud olnud ja Mäebunud absoluutselt populaarne, siis otsustati leida üks noor eesti ohvitser, kes on väga populaarne. Ma arvan, see eks valiteeri palun, Haldrid, palun. Tema küll ei olnud mingisugune nats, aga oli kõva sõjamees. No eks ta saksameelne muidugi oli, sest hoidsipi kõik sellel saksa meelest olema. Rebane oli kavalam, Rebane pesi oma käed puhtaks, tema eriti Saksamaal olles kusagil ta ei püüdnud ette trügida temaga kaua aega oli üldse ära rindelt, küll oli tal magu haige, siis räägiti teda, neerud haiged on ja ja ega Kariipale kodus lihtsalt ära. Muide. Ja rebane on muide maetud Augsburgi linnas koos oma naisega seal kalmistul, samas on ka maetud Soodla samal kalmistul nendel hauad omangeelsele haudadel haua tipp-topp korras. Ja mäe maetud Lintsis Austrias. Tema suri ja tšehhid lasid maha. Paugupealt olin Maidla rüütliristi kavaleri, tema saatus oli, tunneta oli rüütliristi kandis kaelas või õieti siin ees ja kallis tšehhid võtta maha toodist, see pole mul seda andnud ja sealsamas jumalaga kohe. Nii et Eesti ohvitserid ja enamikus hukkusid aga riit palu pääses Inglismaale ja palusoo oli Inglismaal. Berliinis on Ameerika okupatsioonivägede arhiiv. Ja mulle keegi sakslane rääkis, et seal on kõigi Niukest kõrgete ohvitseride kohta rüütliristi kavaleri kohta ja nii edasi on huvitavat materjali ja nüüd on see arhiiv avatud salt võid saada andmeid ja ma käisin seal arhiivis ja siis lasin teha sealt koopiaid. Ma sattusin kogemata, selle peale, hakkasin lugema, seal nüüd neid asju vaatasin, oli tegemist eestlastest ja vaatasin Eesti rahvuskomiteed mäe suudlanemi. Nimelt kargavad siin-seal ja see asi hakkas hargnema. See on niisugune asi. Üks niisugune järelvalve osakond selle SS-vägede juhi Himmleri juures kannab ette ja teeb ettepaneku sümbrile. Aime salajane komando asi. Seda on ainult üks eksemplar, näete, välja antud üks üldse koostatud kaasaegse on päris, see on koostatud 11 novembri 44 aga peale niisugune riigijuht simla kindel. Eestimaa evakueerimise järele on toodud riiki umbes 80 kuni 90000 eestlast kelle hulgast on kergesti võimalik leida täiendust Eesti 20 Talle SS diviisile umbes 10000 meest. Kuid asi seisab ühe asja taga. Nimed maadirektor doktor Hjalmar Mäe ja senine Eesti vägede kindralinspektor brigaadi füürer Soodla on mõlemad täienduse võtmise vastu. Ja saetavad püstitavad ühe tingimuse, et ennem peab formaalsed tunnistama Eestina rahva iseseisvust. Võitluses bolševike vastu. Mul on isegi öeldud. Vormiliselt kell on tunnustamist ja sõrmisel rezis reageering ja, ja Eesti Eesti valitsust luua ja ja nüüd ta ütleb, kirjutab edasi niimoodi, et idaministeerium, mis sel ajal tegeles kõigi nende okupeeritud maadega on oma vale käitumisega toonud Saksa riigile ainult suurt kasu. Aga siis said aru ja, ja doktor mäe on juma väikeses seltskonnas kuuga kuulub brigaadi süüre Soodla juba Eestis arutanud, tuleks luua Eesti Eestimaal valitsus. Nii Soodla kui mäe on ennast noh, mitte kõige paremast küljest näidanud eestlastele ja mäel heidetakse ette, et osa tema kaastöötajaid on põgenenud Rootsi Upockis. Mis ka vastab tõele, vastab sellega kõigiga arvestorist ja tuginedes Eesti 20.-le SS diviisile, mis võitleb või mis on kohe minemas rindele Saksamaal teeb tema ettepaneku luua nii kauaks Eesti komitee kuni asja laenemiseni ja teeb siis ettepaneku Eesti komiteesse mitte enam võtta ei mäed ega suudlaid, kuid üks täiesti noor uuseestlane, kes ei ole millegiga olnud ennast kompromiteerinud ja teeb tema ettepaneku, see oleks siis ühe rügemendi ülem riipalu Harold Riipanu SS Ober turbalt, Harald riipalu, kes ei ole ennast millegiga kompromiteerinud eestlaste ees, on rüütliristi kavaler, juhatab 20. eesti SS-diviisis rügementi, on ennast hädro tatravõitlejana ja on ka küllalt saksasõbralik. See on ka üks tingimus. Ja ütleb, et ega siis oma ettekandes, et sarnasel juhul oleks võimalik Nende siia evakueerinud eestlaste hulgast laiendada diviisi ja diviis ümber formeerida. Korpuseksid ja ühtse, teeb ettepaneku kahepunktilise, et seda formeeritud korpust mitte üksikute üksustena saata ükstakõik puhu rindele, vaid rakendada teda ainult siis rindele, kuidas korraliku väljaõppe ja kui juba läheb sõjategevuse uuesti Baltimaade vabastamise peale, et see oleks siis Eesti noorte meeste niisugune tugi eesti rahvale. Ja loodab, et ja et ütleme niimoodi, et doktor mäega selles küsimuses tema läbi rääkimisi pidanud pole, kuid arvab, et doktor mäe jääb tööle edasi idaministeeriumisse ja võib seal rahulikult töötada Rosenbergi juurde. Rosenbergi. Aga komiteesse teeb ettepaneku võtta noored eesti ohvitserid. Komitee esimeheks paneb ette Harold riik, palun. Kelle koostatud see siis on? See on siis riigiameti? Teine ametlik tee, see, kes tegeles välismaised formeeringute, välismaa rahvaste järele nuhkimise ja asjaga ameti ettepanek Himmleri ja et luua Eesti komitee tööks 45. aasta veebruaris kutsuti komitee kokku Berliinis. Komiteele tuli ikkagi ka Soodla ja riik, palu ja käis ka Rebane ja siis oli veel terve rida eesti tsiviilisikuid, mina neid inimesi kõik ei mäleta. Aga sellest komiteest ei tulnud midagi välja, tihti ei suudetud omavahel kokku leppida, kes seal komitee esimeheks ikka saab. Ja sakraid lõid ise käega tulid juba peale veneri murdis kolaki läbi, Preisimaa langes, eks ole, ja liiva Bomberisse sõda ja see jäigi unistuseks, sellest ei tulnud midagi välja. Aga siin ta teeb, selles ettepanekus on küllaltki hästi kirjutatud, et see komiteesis hakkaks organiseerima kõiki eestlasi ja, ja koguks need kokku Saksamaal ja, ja valmistaks ette kaadrit ja kui jällegi uuesti Eestisse sõjategevus ja ilmtingimata ikkagi seda eestlastele ikkagi selgelt märku, et nad Rakitakse võitudeks oma kodumaa vabastamise eest, et muidu kaob eestlastel võitlus, huvi, see on tõesti õige, sest meile räägiti kohaka, seda jumala eest, et tuleb ime, tuleb imerelv, kõik pöördub ja Kuramaal meiega sylavene, teetilisetakse Kuramaal ja kuramat läheb kohe Eestis pole kaugele minna seal heas valguses mõningaid, võib-olla uskust, kuid müüb üldiselt suhteliselt skeptiliselt. Sest igal pool kärises rinne ju absoluutselt kohe selle kohta ei olnud, kus kusjuures seisma ja sakslaste oli lõpuks moraal niivõrd läinud võideldes Nemad nimetasid meid hulludeks. Aga meil polnud kusagil minna ega ei saanud jänes ameti venelastele vangi anda. Kuhugi minna ei olnud võõral maal, eks ole, hea, ainult relv käes, Ausid enda elu säilitada ja sellepärast me lihtsalt tuli see veres polnud teist võimalust. Kas teie jõudsite ooperini olla ja mina olin Opeli, on ka. Tegelikult oli asi niimoodi, kujunes kogemata, meie võib-olla poleks nagu kuulnudki. Need valmistati ette naisammeri õppelaagris ja õppused olid täiesti pooleli, aga vedestulid kolaki vanaisamaa lähedale ja me lihtsalt sattusime rindele enda tahtmata ja visati meid laeti meid kohe rongi peale pidime minema ookeani linna OP-i linn on muidugi juba juba venelaste käes. Kui me saime ookeani lähedale noorine oli Poloopial nii vastust siis meid laeti maha veel väljakul ei olnud mingit jaamega, midagi. Lumiväli oli, ma mäletan. Ja vaat siis ma pean ka ütlema, et me läksime kohe käigu pealt lahingusse venelaste vastu ja küllaltki rumalasti, ma ei ole ka nii palju eestlasi korraga langenud, kui siis selles lahingus. Me lõime küll seal venelased seisma, aga ma arvan selle hirmsa hinnaga, ma arvan, seal võis üle 100 mehe küll selle endise päeval, kui langile otsekohe, sest Läliuli täitsa täis-eestilisel pärast neid seal korjati ja viidi ära. Aga panime küljed ennast seisma, aga Saklaskujunbalt tõmbasid ära ja taganesid ära ja, ja sattusime koti silutud. Tulime kotist välja, kotist välja tulles langes diviisile, mahuks verre, juhuslikust kuulist juba täiesti rahulikult, tulime sealt välja, niisugune künklik maastik oli ühel künkal ta binokli pani ette, hakkas seal, vaatavad, kus teil minna samas tavastele kuuli oli võlts ja tulime sealt välja, siis uuesti läks formeerimisele eselt under formeerimist välja polnud neil enam anda ei masinaid ega midagi, ei olnud kõigiti enam relv. Kahurid jätsin maha, ei saanudki enam, lõpuks kahvlid polnudki, neelab rohkem anda. Ja sellise viimane kood ja see oli see viimane koondamine jahmane formeerimis, viimane farmeerime, jah, see oli. Mis Lanzuut või mis selle koha nimi oli, ma ei mäleta, kas see oli juba Tšehhi Malachi vanadel Jahjuspegi lähedal Jesberg ja siis seal hakati formeerima, aga, ja läksime uuesti rindele tagasi. Venestunud sõnu järele. Aga siis juba hakati rääkima, et Berliin on ümber piiratud, eks ole, et me saame kõik aru, et sõda on lõppemas, me hakkasime, räägime, kas siis ohvitseri lõpetamisel rindele olekut lähme tagasi minema, aegunud rindelt ära minna, kes tulevad juba siin veel selja taha jätta ja see tuleb vastav käsk selleks ikka. Ma hääletan hästi, kuradi rebane ilmus sinna kusagilt välja ja tema oli see mees, kes ütles, et rahu, rahu, kõik saab organiseeritud, tehtud, et keegi kedagi ei jäeta maha ja me lähme siit ära. Need olid tema sõnad ja tema sõnad ja ja tegelikult ma ütlen ausalt, et ta on, selles, võib olla süüdi, et tuhanded eestlased langesid, sest ta jättis maha ja pani ise lõikama ja ühe grupi võttis kaasa oma, kes ta läheb malle, olid nendega Need panid ajama ja ülejäänud jäid maha. Ja selles suures segaduses õit ei saanud keegi aru, mis toimubki. Näiteks mina läksin palavad, ilmad olid igavene kummaline, tulime ühte saksa külasse sinna Sudeetides. Ja mehise polnud, olid kõik tüdrukud ja naised kodus ainult õlut veinisõda lõppenud kohe ja jäime seal ja bumeldasime ja üks hommikul siis kui ma ärkasin, siis üldiselt mine vii relv ära, venestunud siin ei tundsin nagu seal ka Ameerikast, me lootsime, et nad tulevad, sest vahepeal võtsid Pilseni ära juba. Ja mis seal 80 kilomeetrit oli Praha, eks ole. Meilt tuli praasi 60 kilomeetrit, et tulevad siia, aga nad ei tulnud sinna üldse järele. Siis oligi niisugune asi. Ja ma käisin vihje relvale ja kuna kapitratsioon oli, kõik on seda õppinud ja tšehhid tõotasid. Tegelikult tuli niisugune asi, et tšehhid tõotasid, meile oli ka sarnaseid Tšehhi, kes olid, mitte kommunistid. Relvad ära, siis laseme läbi ja lähed liitlaste pooleli, aga tegelikult kommunistid võtsid seal võimu ja ja see oli rumalused, relvad ära andsime, oleks nüüd saanud, ma arvan, oleksime võinud pääseda läände. Ma ei tea küll, kas Ameerikast saaks meid vastu võtnud, võib-olla Skad tagasi saanud. Kui te relvi viima läksite, jahte olite veel vaba mees ja ma läksin hommikul, mul on niisugune hästi meeles. Üks noor tüdruk oli, kus me seal olime ja ütleb, et Leosti austuse ülesse, et venestunud siin mine vii relvad ära, tuleb ebameeldivusi, et sõda on lõppenud, nad kartsid endale jaja ja ma läksin sinna. Ma küsisin, kus ta ütles, et bürgermeistri vallavalitsus üle läksin siis sinna, see oli üks vene tanketisel ja seal oli hulga sakslasi, oli seal, seisid seal, tegid suitsu ja ma vaatasin automaadid ja püsid vedressermas, mul tuli automaat, ma viskasin omajagu sinna venel karis, eemalt viskasin Nonikusse, eks õlite vormis ja, ja on küll vormis ja sel momendil veel läksite tagasi sinna külla me ei saanud, enam ei lastud kusagil ei enam rohkem midagi. Ma võtsin siis oma frentši, viskasin kohe seljast ära, palav oli ka ja ma hakkasin kohe mõtlema, et kurat see neid essis tunnuseid ja kõike siin ei ole head. Ja et see on, tuleb nii palju kui võimalik nendest asjadest lahti saada. Ja mul tuli lihtsalt ka õnne. Ma sain ühe, ühe Luftwaffe ühe lennuväe frentši hiljem ja ma kandsin seda uhkuse auga ja võib-olla see mind päästis. Mul on küll see kuradi veregrupi märksõnaga nad. Ja nad ei kontrollinud vaatrid niivõrd noor ja nad ei uskunudki, et sa pead niukene mees olla ja ja noorus päästis küll mind ja, ja juhtus ka niisugune asi, meid anti üle alguses poolakatele. Ja poolakate üks Horuntši oli, kes rääkis hästi saksa keelt, haruntši vastav lipnik riiklikule ja isegi saksa keelt, meid veidi Presla vallasemineerimisele. Ja mis Emineeriminuliku edendab, läksid miini otsa, siis said surma siis veidi mineeritud, eks ole, millega ta domineeris, mütse, midagi oma kätega. Kate viadukt ja öeldi, et vaata, et seal on mineeritud ja näed. Vaata kui te kõrvaldage miinid, eks ole, ja enamikus polnud ju üldse meie hulgast pioneerid, eks ole, ja polnudki seda veel keegi saanud, nii et surma sai seal väga palju kohe. Ja siis ja, ja see horontši ütles mulle niimoodi, et, et kas sa tahad elama jääda või, või tahad sinna minna, mõtlesin, et Mahtalt küll elama jääda, ütles, et siis ma panen su kööki tööle, sa oled mees. Et sul võib-olla läheb elu veel tarvis. Poolakad ei saanud me ikka kaua pidada, anti meid venelastele üle ja, ja venelast alguses rääkis sõbralikud, et sõda, Pedja, lähete koju ja jutul lõpp, eks ole, hea koju viidud meid midagi. Meid viidi sinna Karjala-Soome ja Medvedjev korsk niisugune kohtun kargumegi, seal löödi metsa tööle ja sealt selles sõjavangide seal muide Eestis palju oli aga oliga sakesi, aga mina ei öelnud juba siis ma hakkasin. Sakslane. Ma mõtlesin, et ma võib-olla kuidagi pinge eksavad sakslast ennem lahti kui eestlased Aadee esimeste sakslasena. Sest dokumendi mingeid ei olnud mul võimalik seal niimoodi mängida, kuidas ma tahtsin perfektne ja kuna nemad Yasse, nemad sõidavad, ikka vahel ei võta. Ja oli niisugune juhus olles seal kargu mäe vangilaagris, meie käisime metsatööl ja meid valvasid Vene naised. Relvastatud valve oli ja langetasin metsa, aga rongid juba käisid. Sõitisid Leningradis, hüüavad sealt põhjast on seal hanges vist kui ma ei eksi. Kus raudtee tuleb? Urmas, vabas ja Murmanski, vot nii rongid käisid seal. Me olime, mets oli sealsamas raudtee ääres ja sageli vaatasime, no näed, läheb eželoni söega, eks ole, ja ja, aga midagi ei osanud mõelda, üks päev tööl olles, eneid karjub siias sudis oliiv Tehiti ja, ja viskas püssi mulle ma mõtlesin, et mis nüüd lahti ja ma sain aru, avatsin jaapani vint ja vene padrun tuli sinna sisse, ta löönud, aga ei saa edasi ega tagasi, see on üpris lähedane. Kurat, kaliiber seal juuksekarva vahe, eks ole, jah, eks neid lasen, arvutasid sa lased, kui sul on jaapani vintsi vene padrunid, olin seal täiest jõust vastu kuradi tüve muidugi läinud selle kuuli rauda, eks ole. Lasin ser paugu välja ja rääkisin siis sakslastele ja kõigile, kes olid, et ega nad meid lasta ei saa tama jama ajama panna, siis tuleb natuke ette valmistada. Siis paar päeva kogusime natukene leiba, eks ole, ja ja siis passis jagamise ajal umbes, mis need rongid tulla, seal käis regulaarselt kaubarongid käisid ja vot ma ei mäleta, kas kolm või neli päeva hiljem otsin panema ajama. Ja rong tuli aegamööda lõka-lõka seest, raudtee oli ka alles veel taastatud ega ja sõitis tasakesi, jooksis massiliselt sinna rongi peale mehi, kajuvatest hõistrile ju, mida sa lased, eks ole, ja hüppasin peale ja mina hüppasin peale. Ja me sõitsime soli, Sõe ešelon. Me sõitsime kusagile Leningradi alla välja, ma ei tea, mis koht see oli, igatahes nälg oli suur ja, ja juba tükk aega sõitnud ja ma otsustasin minna seal, teatas ešelon, õhtul oli, et ma olen kusagil hangin pärast seal leiba midagi tarvis süüa saada ja läksin siis jaama. Mitmete pagunirodu tald, ronisin läbi ja sain, tulin perrooni, leia vaatan, kurat istub naine, venelanna, niukene paberikoti ja leivad sees. Ma kargasin siia selle koti peale, kohe ei mõelnud enam midagi. See pani karjuva muidugi. Carool, eks. Must täitsa saksa mundris räbalas, eks ole, hea nagu neeger. Jaa, söetolmune seal. Ja ma sain sealt paar pätsi ja room ronisid jooksu. Ma jäin kurat. Puruks oli siis kirjades kindel Jonson Hageri tee, aga siis alguses andsidki reblassid hakkas naerma, kui need vaatasid mind ja pakkusid mulle ikka maha urkad ja küsis, mis rahvusest ma mõtlesin. No teie sitaga asi, spin Hollenderma hollandlane. Et seda keelt ei oska tõlkidega tuues ma võin teid lollitada küll, eks ole, tulid seal mitmesuguseid juudid ja, ja püüdsid muga asfaid rääkida. Macation rahulikult õlgu, rääkisin inglise keelt vastu neile, nii palju, kui ma oskasin, eks ole, ja ja et ma ei saa midagi aru. Ja niimoodi mind hoiti seal sugune, komandör oli muide õnge. Mis selle koha nimi, see on siit? Paganast Soome poolt tulles mammet rebanime, hoiti seal mind kinni tükk aega ja, ja ei olnudki väga tega anti süüa ja kõike, lasen silmadel akestaja. Ja siis lõpuks tüütas ära, mõtlesin, et ma olen ikkagi, ütlesin, et ma olen eestlane, hoopis veel. Mõtlesin, et ega seal tõlki ka ei ole, aga tõik üleminema eestlast sinna, see oli minu suur viga. Et ma seda üldse tegin. Ja siis läkski lahti, siis anti kohtu kätte. Tribunal mõistis 10 aastat ära jooksmise eest, eks ole, ma ei teagi, näidata päevad kirjuta alla ja näidata kahe käe sõrmede ja ja laskis siis või see, mis seal käis, eks ole. Massasin nahvusele löödi kartseri ja sellega oli kuusk oli toimunud, eks ole. Ja siis sain 10 aastat ja siis, aga ma sain siiski lahti, ennem ma ei saanud olla, sest vana Stalin suri ja see on eesti tuli ära ja siis ma sain lahti ja ma sain ikkagi Saksamaale minna. Uuesti sakslast siis paraja koha peal ja sent ikkagi ära minna, siis ei olnud enam sipelgas, ei olnud enam mu niimoodi hoopis teine Berg hõimunimi. Väga levinud ja sedaviisi, miks ma seal ütlesin, jääb väga hästi meelde, aga oma eesnime maitse küll alles leo ja mul oli mul oli, kui ma olin muide ka eestlase nimel, ma ei olnud ka mitte sipelgad, siis oli mõni pärnpuu. Ja sest ma julgenud ikkagi öelda, ma kartsin, kui saavad omaksed, et need kukuvad siin pinnimisel, aga nad niikuinii läksid Siberisse. Kui hakata järele mõtlema, tuleb vahel meelde sanest asfiv, siin käisid minu juures, Ameerika on niisugune asud, kes otsib taga kaduma läinud ameeriklasi ja vangilaagris kohtusime meiega muid ameeriklasi. Mina kohtasin kahte kohe täitsa ajastud on oma töö teinud, ei oska nime enam hülgas, need, võisid olla lendurid. Teate, mis huvitav saatus oli? Ameerika kommunistide arvates ei olnud hehe Nedrit säärased mehed mitte. Tulid Ameerikast, noorsõduritena, okupatsioonivägedesse, Berliini ja seal hulkudes ringi Vene tsoonis nad rabati kinni ja tihti neist spioonid kaks aastat olid, olid, meil hakkas, aga küll oli meie laagris üks, üks araablane, kes oli suur kommunist, jala tuli mekas siiani nõukogude liidus Ibidulema teine paradiis. Muidugi ta sai 20 aastat, mis ta sai sunnitööd. Ja siis ma kohtasin ühte sõnast hindut ka meie ühest küljest vangilaagris, ühe ratsapoeg oli ta veel õppis kusagil Inglismaal ja hiljem tuli sõjaaeg oli sellesse vastupanuliikumisest, mis oli, mida kandi korraldas ja ka tema oli kommunistlike vaadetega, siis tuli Venemaale ja õppima õppima ja siin ta pandi kinni hoopis Need Sanast mehi, ma olen küll kond aia, siis kohtasin küll ühte väga huvitavat huuli. Ma nüüd see tuleb mul hästi meelde. See oli üks sarnane Eesti piirivalvur, kes langes 39-l aastal Peipsi järv 38 Peipsi järvel. Vangi võeti venelaste poolt ja mina ei tea, ei oska tänapäeval imelikult seda seletada, meel kogunesime õhtuti laulsime ja ükskord tuleb meie juurde üks mees ja istub sinna meie juurde, vildid jalas ja puhtalt riides ja ja kuulab ja lauge veel. No tuli Vlad eestlane. Aga me ei teadnud, et nõks eestlane veel laagris on ja ja siis me küsisime, kus mees oled, tootja paha on juba 38.-st aastast siin ja siis rääkis, kuidas ta seal järvel kinni võeti ja ta tihti ka spiooniks ja seal oli mõistetud 10 aastat, see oli juba läbi, pikendati uuesti, nii et ta istus ja mina ei tea, mis sai, kas ta jäi ellu või kuud? Ei, ma ei oska öelda. Ja, ja siis oli veel niisugune huvitav asi. Meil vangilaagris oli Taišeti laagrist 1900. Ma ei mäleta, kas oli 49, minu meelest oli see, kuid uudi need Eestis tihti siin natsionaliseeriks terve rida punaseid ja siis 1000 950055 ja siis oli jah 50 kevadel ja mina olin, ma ei mäleta, kus kohal Taišeti igatahes trassil ühes laagris ja pühapäevane päev ja see päev ei olnudki meil tööpäeva, Arvo oli aga kuus kaks päeva karantiinis püha. Ja tuleb meie see reziim ülem tuleb baraki, hõikab seal palju eestlasi, elas. Tee ministri, toodi siia mingi, võtke neid ka vastu, kui ministrid. Ja teate, Me läksime, jooksime väravasse Nigol Andresen, Jõeäär olid kahekesi, seisid seal nagu kaks vahelist patust. Tabahhadrid neil peas ja kohvrid vägevad kõrval ja karakuliga praegu olid need kuradi veel need mustad palitud seljas ja atrid seal, noh, igasugust inimest tuli Omaxetuid vastu tuttavat rahvuskaaslast ja me ütlesime, et tulge siia, et siin on eestlasi veel. Et ei olegi need, need, kes, kes meid kinni panid, et nüüd me oleme siin, keda te kinni panite, eks ole, hea. Ja siis muidugi üllatunud ja, ja tulid siis baraki kaasa, seal oli üks paraku väga palju eestlasi ja osa mehi olid kohe nii šovinist, et naha palju ei või, lõpp peale, eks ole, ja siis otsustasime hääleenamusega maha ei löö. Kas toimus häälet jajaa estlast omavahel? Ja, ja mis siis teha, sest et oli osa inimesi, kes olid väga niuksed liberaalseid ja ütlesid, et, et ei maksa seda teha, et neid maha lüüa. Las nad on meie hulgas ja kannatavad sedasama, mida nad meile tegid, tahtsid, eks ole, nii. Ja mis seal hääletamine karjusid osad maha lüüa, enam kui sa ütlesid, mitte lüüa, otsustati mitte maha lüüa. Need jäätia ellu olid meie laagrist meie barakist aednikuks. Primaar jätan sel õhtul, kui või see, kui läksin barakki, siis haarati sellel Nigol Andresen kõrist kinni ja öeldi, et palju sa oled alla kirjutanud. Eestlastele langes põlvili, ütles ta, kellelegi alla kirjutanud, et seda tegi Jõer näitas, Joyer oli kohtuminister, ma ei tea, kas oli või ei olnud. Aleksander Jõeäär oli Eesti NSV Kohtu minister aastail 1941 kuni 1950. Nigola. Dresen oli tollal rahvakomissaride nõukogu esimehe asetäitja ja ülemnõukogu presiidiumi esimehe asetäitja. Tema suur karjäär algas varem kohe pärast Eesti annekteerimist 1940, mil temast sai varese nukuvalitsuse välisminister. Aleksander Jõeäär oli sama varese nukuvalitsuse põllutööminister. 1940. aastal oli Jõer punase riigivolikogu ägedamaid kõnemehi. Siinkohal väike näide, et tema kõnekunstist Seda avarat ette näidatud teed mööda tuleb ka meie töötavatel talupoegadel sammuda. Stalini konstitutsiooni päikese elustavates kiirtes mis nüüdsest peale särab ka Eesti taevas Ja siis muidugi vist lööge bioess paraskisse, eks ole, ja kohe lõpp teha sellel kord peale siin ja ja siis me tegime niimoodi, et meil juba siis anti ajalehti ja ja toodi üks pilt, ajalikus oli Stalin ja siis nad pidid sinna peale kusema ja selle suud anna selle pildilisest, seda mineldi tegime ja, ja siis oli õhtu tuli kätte, nad leidsid väga, ma kõik oli vaikne, niisugune ja siis ma mäletan, kui see ütleb. Nigol, kas magad? Pissisin, magasin košmaar. Ja nad olid pelgus hommikul viis seda raske lehise paraske välja viima, eks ole. Nad ei jõudnud seda tõsta, see kukkus ümber. Nad muidugi olid seal siis tegid ennast roojaseks, eks ole, nad tükk aega meie. Meie laagris olid päevikud, vanad mehed ja need ei ole mina üksinda, küllap neid mehi on veel, kes seda mäletab, hästi, seda. No aga ma ise mõtlen, et kui alatult käituti ka nendega ja kui tuli, siis ka laagri see režiim, ülem tuli ütlema, võtke oma ministrit vastu nii nagu, nii nagu ministri kohane, eks ole. Et teid kinni panid siia väike iroonia, joo ja seal ise muigas. Muidugi, see oli laagri administratsiooni rõõm, jah, oli küll, jah, oli, oli Väkile pojad, aga nad jah, nad jäigi ellu mõlemad, ja tulid ka tagasi Eestisse. Ja siis ma sain jah, lõpuks ikkagi Moosedasin ennast nii-öelda välja. Jõudsite saksa, mõtlesin küll, jõudsin küll veel jah, ausalt ja Roomas. Sunnin ennast normaalselt ja tulen kevadel jälle ja, aga kust te nüüd rohkem elate Eestis või Saksa mõlemal pool? Ja meelsasti olen siin, käin ka seal, ma räägin ka asja ära, et see maa on ikkagi minu kodulist, on ju Eestimaa, seal pole midagi rääkida. Ja, ja ma ikkagi ei ole mõeldud, et et ma võin ka Eestisse tulla. Ega sega mul keelatud ei ole, aga see on ka see teine maa on ka muutunud nii omaseks, sellepärast on raske seda otsust veel teha, aga ma arvan küll, et ma suren ikka Eestimaal. Sest et see aeg tuleb niikuinii kätte selleks veel rääkida. Aga see tuleks, teate, mina olen vana sõdur, jääb loogiline inimene, see tuleb kõigil kätte. Ma usun muheda, et seda mõelnud, ega meil, aga, aga ma ütlen, et maako mu süda on ikkagi Eestimaal, on küll, jah.