Värnik läks Eesti sõjaväkke aega teenima 1927. aastal jätkas allohvitserina Tartus kolmandas suurtükiväegrupis iseseisvuse lõppu päevini. Arvatuna punaarmee koosseisu võttis ta leitnandi auastmes osa 1941. aasta taganemislahingutest Venemaa pinnal. No ja siis olime seal ja, ja vot siis üteldi üks kord, et et nüüd on veel 20 meie tankis Eliis, seal oli vahepeal org oru kaldal, küla oli jää süle yhel väike jõekene kah. Seal oli jällegi kõrgem koht seal vastas ele orgu, et kui nüüd 20 tanki erand olnud, et siis tuleb ainult vastase tank. Vaatame, vaatame, hakkasite meie tantsides hirmsalt tulema, küll tulite, üks läks seal uppi seal all, seal uru peal, seal tuli järsku Bei vallalekt järsku alla, sealt tuli orgu, tuli järsku keeratage temas palju otse otse ja mehed oli seest välja ikka selle lati ja ja ja niiviisi lugesin, oligi 20 tankitükk aega. Ja mõtlesin pataljonile, noh, nüüd on vaikus tarnima, nad lähevad, paistab, ja ja see aeg ka siis vaatame, tank tuleb madalat keha nagu meie oma teos, kõrgeda torn. Ja meie saeti ütelda midagi, Politoloog kavades, koll koll, aga lasedki varsti oli omal niisuke, tuligi pääl. Üks kord ärkan, olin põrutatud, ärkan ja olen siis onude pääl säält ja hakkad vaatama, kurat, verine kaija. Eleminaiiviga patareil embaator pat suurt tuge taga ja talli pikali vaatasin, tulid jalad, tulid kõik talpuru ja ja siis Rolando kaevandaja. Ja siis oli siis seal kõrval oli siis pesas oli see üks venelane õhutõrje kuulipildujaga, toll oli alakeha kõik ära. Ja suurt ikka oli suur tükk täitsa murru. Meil jah, ja siis mina hakkan vaatama, mina ei lokkad lugema, kui palju neid surnuid seal oli, politruk oli jalga saanud lasta tuua, igatahes oli elusast raibe, mis pani, kus hakkas päälesi tubani. Vedela ja jah, nii et mina neid surnuid lugemas hakka ja siis vaibusid, läksin sinna. Küünikene hoone oli seal taga, siis viska sinna pikali, et ootan, mis asjast välja tuleb. Ja siis näed kuuliga läks põlema ei ole, katus, tuleks põlema, see. Ja seda seal ka valla. Ja, ja siis. Siis hakkan taga poole astuma. Ja sealt tuleb vastu sakslased ja see minu leitnandiks patarei sakslastega ja toodab little rulle ja no siis oli selge pilt, sakslased olid juba selja taga, sakslased olid mööda läinud teist juba ja kes, kes oli see eesti poiss, kes tuli, oli üks leitnant Ringvee kes meie patareis oli, kolhoos, teenisime, oli jah, ja siis läksime saadetki tee peale. See oli paremalt, läks mööda, siis oli üks eesti kapten võrse nimeline tooli Sand rinnust läbi oli vist ja ja sakslased valitsesid, toodi mootorratas, oli kohe väikese mootorratta peale kohe haiglasse. Siis tuli üks autosõiduauto ülemisse oligi muidugi ma ei tea, kust ta sinna ilmustil ei mootorrattale autosse pandud ja, ja viidi haiglasse kohe auto pääl mees ja sai terveks, tuli sõjavangi sõjavange noaga nii visioonitseda, tegelikult teda solvati leidudki ja aga ebaviidi haiglasse näitas, näitas valitsust ja, ja Reinhold läbi, aga need tervist pärast ma nägin, olin temaga koos, oli Saksa sõjaväes ja pärast siis tasust taastamist. Jah, no siis seepeale siis oli seal juba igavene kamp seal venelasi palju rohkem kui eestlasi Eesti kapteni oli, sest Humerati ülemaks jääs ja venelased pidid kõik olema eestlase valve all. Ja siis ma läksin patarei peale vaatama, et mul pidi portfell kuskil olema. Et kas oli seeliku peale või, või vai oli mul sorti juures ei leidnud ma midagi, sealt sa ei saanud. Ja siis tule ja kas ratsahobune seal liigub? Läksin jällegi tee peal ja seitse, kaks päeva selle hobusega tagas. Ega meile valveid juures pandud. Meile üteldi, et hakake minema tahapoole. Kapten oli, sest see oli see ülemus välja tagasi, aga minema, aga venelased hoidke omale neid minema ei lase. Kapten ei võtnud ka hobust teie käest ära. See ei võtnud ta alles siis, kui foor tuli, nendele oli vaja, siis võeti, et sul ei ole vaja seda hobust ja, ja huvitav, et, et huvitav, sakslased läbiotsimist ei teinud. Mis nad oldi, esimene asi, mütsimärki väeti. Nii et arvet pidada juurde kohta ja siis nüüd andke püstoli ära, andsin püstoli ära, penocoli mulle kaelas, andke binokkel ka. Aga siis kaarditasku oli mul seal patarei peal tolle saimepäraselt kätte, aga mulle ei meeldigi, et mul seal kaarditaskus kaks veneseda granaat, need pudelid ja mina oskan vaadatagi, ma kandsin neid kaks päeva kaasas. Öösel oli meil rivis puhkamine päevasel heinamaadel ja seal avastasid granaadid ja seda alla ja, ja siis hakkasime minema, siis oli hobune ära võetud. Tuli voor, vastaja, sakslased tood, nad annavad sulle. Nii, oleks vägisi võetud, sul ei ole midagi teha temaga. Ja, ja siis tuleb jälle vastu, sakslased. Kaarditaskud, mul näevad jäljega vägisi, palun palveta, anna ära, et sulle, mis sa teed ja ja kahekesi Evil. Võtke jaga kõva. Õigel ajal sai granaadid Venera visata. Ja siis läksime. Siis tuli vastu, üks auto pidas kinni ja ütles, et vaat mingi paar kilomeetrit edasi seal diviisi staap. Vot seal silla, minge läksimegi ja keegi võeti meid vastusesse diviisi ülemolija Oberst. Ja siis adju, tantsid jah, ja kõik tema asjamehed hakati siis meiega rääkima, üle kuulama, mitte üle kuuluvad ju olukorrast pilti saada, see esimene asi, et kuidas meie, meie värk on seal ja lõpuks sai ametlikult läbi. Küsib püks major, sakslane on eesti keeles. Häid katseid Tartu. Tartusse Tartus elav baltisakslane jah ja 100. pikka juttu ütles, et teie lähete kõik varsti kodu jahega teiega pikka pera ei veed, tutki väli veel lollid, jalga lastud oleks saanud kodukest, läksid omapead, olid ammuilma kadunud need, kes ei ka ameti, kus seda asja kurat vangilaagrisse tuli minna ikka omapäi minejaid ja, ja ma tean, Nonii kolme meest, meie mehi, ma tean, kes olid omapead kodu, tulbi ja mingit pahandust hiljem. Me ei räägi keegi, küsis üks mees oli nii, et tema oli saadetud. Kui sakslased olid veel seal kuskil laura kandis, oli uks oli komissar saatnud autoga oma naist. Et naine on seal. Aga tuli välja, et, et sakslased ammu juba seal tema sõitnud saksa kolonni sisse või sealt sakslased on seal laagris tee ääres sõitnud saavutamisel. Kuna Eestis ei ole see nimi meelde praegu ja saite te kodu selle autoga. Nonii oli meil seal ka mingit valvet ümber ei olnud ega ei olnud meeste lugema, siis ei olnud mingit valvet, aga vot seal kummi tyhi staabi juures vaid sealt viidi meedias autodega sinna Ostrovi. Vot seal oli juba Duval või ei ole ka kuigi tugev, seal oli nii majade grupp ja niisugune suur õu, vaat seal oli juba neid vange, palju seal venelasi ja krampi, seal olime ka midagi kaks päev ja paeti meid rongi pääle. Ja siis viidi meid sinna eevenrodesse Saksamaale ja Saksamaale. Ja huvitav jah, et üks mees rääkis teie saates, sakslased korjasid kõik asjad ära, panid koti, aga puha vale sakslase putu ühtegi asjas veeta. Seeberos laagrisse minnes oleks seal keegi läbi otsinud, et mitte keegi seda vaata Messareid, noad ja kõiksugu tööriistad, mis oli kaasas ja mitte keegi ei võta mitte midagi, niiet Saxotodiga väga korrektsed meetodid ütlema nuia ja selleks siis kuni Sügiseni. Vahepeal ma olin tühjusesse, oli seal iga päev, suri eriti venelasi, iga päev veeti, vanker oli vandid, pidasid ise neid surnuid. Ja siis nagu tüüfuse sain ambulantsiviidi, huvitav siis mul kadus juba eluusk ja ennem ei ole kunagi tundnud niisugust asja ja siis, et siit mina enam välja ei lähe, oli niisugune niisugune rumal tunne, muidu kunagi lahingus kuskil tundnud nisukesi, halba tunnet. Aga siis reitpaluna, see kuulus tooliga seal laagrisse, siis ta oli alles leitnant vanemleitnant ja siis huvitavat tema käis minu juures kogu aeg mind vaatamas, ma ei tea, milles ta arvas mind mina kapteni olema ikkagi härra kapten ja sujuv toosis, julgustas mind. Sa saad kindlasti terve seid, usu ise, usu härra, mõtleme midagi, et midagi juhtub, mingisuguseid arstimeid ei olnud ja ma ükskord minust sai välja mille, millest kukkusin maha veel ja ja, ja siis niimoodi on ja lõpuks saingi paga ainult kaks nädalat olin seal sees ja siis läksin välja, oli terve poiss ja. No ja siis olime kuni sügiseni seal tihti nimekirja, et viiakse ära, tegid eestlased 2600 meest või 500 meest ja, ja siis viidi meid sellises Black nimetati ja seal olid prantslased ja poolakat. Ja meid viidi ka sinnases, aedas kahe vahepeal Veerpalult prantslane mahlakat. Ja ega ma ise ka ei olnud, et juba novembrikuus toodi meid sealt ära Riiga. Aga kõik, kes toovad ära, huvitav, mul vend ta, mul oli vend ka, see kolonel vend, see oli kah seal laagris toodi sinna ka ikka sinna Stablackis sõjastablage, kõik eestlased ära, aga vend jäi maha ja need olid viinud sinna kuskile Prantsusmaale, minge kursustele. Kooli, kolonel, ta nimi oli ta vermit, sellise sõjakooli juures oli ta õppejõud. No ja, ja siis toodi meid, sealt jagati siis kätte kaks pätsi leiba ja jupp vorsti, kui palju see oli, ei mäleta pool kilo kindlasti. Ja, ja ei ühtegi valvet, kus rong peatas, mehed läksid maha ja meetodiga lähi- tallu talu seal, mida nad otsima hullud ja, ja rong vilistab, hakkab minema, tulevad, näeb, et hunt jääb seisma, lähevad uuesti tõepoolest meie hulka mehi maha, niimoodi. Jaapan slaidirongil sõit, et vaat, kui nad teavad, kuna. Mehed jällegi surid maha rondi peal, kaks pätsi leiba, mõni mees oli kinni pannud oraga ja siis seda surid maha. Kas te olite siis juba Eestis või õlise Lätis oli Lätti Lätimaal ma mäletan ja Lätimaa naine seal toodi ValkaValka ja siis panti siis venelastega laagrisse. Kuiskus vene vangid olid, mida venelased ise olid need barakid ehitanud ja nüüd oldi vene vangid, sellise ema Barakidelt? Üks projekt tühjaks. Küllalt suur barakk oli, nii et nii palju oli mehi täis, et mina sain ühe pinginurga pääl puusaga istuda niivõrd ära oli ruumi. Aga esimesel päeval viidi 100 meest välja ja mina lolles oskasin trügida, sest tea, et viiakse komandatuuri ja mul sõber sai üks sõbraid olla esimese satsiga eel samal päeval välja. No ja, ja, ja pime tuld ei ole. Ja öösel ükskord kuuleme, läheb lärmiks ja üks venelane endaga sokutan sinna. Ja et sa räägid, nagu ma ütlesin, et nendega välja minna koos. Aga mehed avastasid ära ja naljakal meestel asju ühe Varbergile ja siis hakkasid talle tuupi tegema. Noh, see oli nagu tsirkus, mõni ütleb meistrit. Tolle, kes ei räägi Fer, kes keelab, annad ange tollele ka ise. Nii et niisugune hullumaja oli. Ja siis meil oli kolmekesi meil omad mehed meetrile hoiame hommikuukse ligidale, katsume ette, väravavaht, tehakse, et kindel on see, et hakatakse paigale võtma ja nii oligi nagu see uksed, lahti-kinni, aga väljast Ädise. Ja olime kohe ja seal 100 meest punti ja komandantuuri ja seal oleks võinud vabalt, kui see venelane sinnatantaaž võinud vabalt sealt ära minna. Sellepärast et ega seal ühes kontrolli ükski, kes seal välja tuli, et kas sul on tunnistust või ei ole, saad saksa tunnimehed juures, olid, see sobis sulle, kui tulidki välja, tulid reisi ja muud midagi. Oleme seal sees siis ja hakata neid nimekiri oli olemas juba ja hakatakse siis anda ja ükskord tuleb suurem ülemus sinna, et lõpetada see nali. Et siin peab korraldama enne transpordi nendele, kuhu nad lähevad siin ilma mööda laiali hullu, et need veel siis hakkab asi otsas tuua, et tagasi laagrisse. Siis hakkasime seal, panime mõiste mängu rääkima, et me ei tahagi mingi ühistransporti meie elu Valgas siin sugulased ja meie oma meie oma jõuga läheme õõd. Ja lõpuks raviseerituses ohvitserid käidi enne jah ja siis ikka tunnistuse vabadustunde kätte, siis olid mine, kui sa ta siis oli juba naised seal juba laagris, kui me olime veel juba tulid leibadega jäävõileibadega jagama, teadjad eestlased olid seal kähku komandatuuri juures sendaga sisse kohe Jägala või teadsid, et nad olid nälginud. Ja siis tuli, eks tuttav, kellel oli maja meie vastast Tartus. Majaomanik, ja tol ajal majas elas seal üks mees, neid, kellega me koos olime ja too tuli sinna vaadabeli Valgasuta lihunik. Ja siis ma ei saanud sakslaste mast, sokutas, Valkampslasel tegi, varustas neid, valmistu, asi oli, tuli sinna, nägi meid ja et võtke nüüd tulge välja, tulge minu poole Maanadeli kõhutada täis ja. No ja siis nii oligi, läksin sinna ja magasime seal hommikuni ära ja rong läks hommiku vara. Ja siis läksime rongi peale, ega keegi siis bilites küsija. Nii sõitsime kodu ja, aga eelmisel päeval juba oli naine mul teada saanud, et mina ka tulen. Vahepeal oli sealt Everoodest saadid otsivat kirju ja siis Eesti ajaleht hel ees, mis olid siis neid nimekirju avaldatud. Ja oli minu nimi ka, on seal. Aga seal on niimoodi vanded, ohvitserid ja allohvitserid. Aga naine teadis, et, et Menali eestiaegne allohvitser minu nimi on see soovitserdi seas teadnud rääkida seal tuttavat ükse Ooetzemm vahel on hoopis, tema teab seda meest, kes seal Värnik on, et see sinu mees, sinu mees on surma saanud ja seal juba see laiu lahing oli seal tankitõrje seal veel ametlikku surnuks tunnistatud minu pärast mees, kes tuli sealt, tuli Eestisse tagasi, oli staabiskisse käskiv, koostasid kas naisel oli ka siis teie surma teada? Niinimetatud siis olidki venelased veel Eestis, kui lahing oli, kus ma surma ja oli käest andma, et üks kirja saatnud üks kes meid tundis oma emale ja too ja siis oli ükse velsker oli meil ja too oli, mina ei tea, kuidas too oli juba koduses saanud. Nii et kahest kohast ikka, et võtet. Et. Keri tollel naisel oma poja käest ja nii juhtunud sinna minema. Ja naised ikka sel ajal pidasid ühendust kuuldav ja teise käest omaste kohta poisi käest kirja. Ja tema ei küsinud, et mis ta seal kirjutab, ka? Poisikesi asi vaimis. Naine ja sain aru, et seal midagi kahtlast, vaata kirja tal käed. Ja lõpus Kirbeka Värnik sai surma ja kas kodusid uskusid seda teadet, mis ei usu, kui ta kirjutab alt, poiss oli ütelnud, et, et Sa oled minu isa elab. Ja siis kes enne välja tulnud, see mees enne eelmisi peale välja sai see sõber jälje naine tund linnase jälle läind, tolle pole sisse ikka noh, kuulda midagi vaadanud, kodus seal istub ja sealses ütelnud augustatud homme ess naine läind kodus suure lugeja näete, olev tulev nii et see oli jah, põnev, põnev värk. Ja sellega lõppes siis ühesõnaga Vene 100 või no vot ja siis olin Tartusse tükk aega ja oli niivõrd ära ikka kurnatud ja niivõrd näljas, et mul pidi kogu aeg, kui diivani pikutasin, pidi olema koidikut, olid naiste tööde kui kuid kogu aeg pini krõbistama, ikka süüa. Ühesõnaga, näljatunne pidev nalja, pidev näljatunne ja detsembrikuus juba. Hakkasin siis vaatama, et protsess lõppes ja naine sai kogu aeg toetust. Minu arvel võeti ära. Aga no peab ju midagi tegema, teenima 500, kes talle toetust. Ma hakkasid sakslased, sest maksime Eesti ühisabi kogu aeg, mofrondil olin ja Eesti ühisabi maksis toetust siis, kui te olite punaarmees nendele, kes olid eesti sõjaväelastele välja viidud ja on jah, te ju sõdisid sakslaste vastu ja kui te nüüd nende kätte vangi sattusite, kas teie käest ei hakatud ka küsima, et miks te meie sõdisid? Küsis jäi, sellest keegi ainult küsiti küll, et kas te tahate punaarmee vastu sõdima minna? Seda küsiti küll. Vastasin küll alati ja ja, ja siis oligi nii. Kurat, olid juba üks sõber, kes ennem tundsid, olid see tagavarapataljoni, oli Tiigi tänaval Eesti tagavarapataljoni. Nii et seal ja palka saavad seal ja midagi teha ei ole ja ja tule sinna, mina mõtlen. Lähen enne ikka vaata asutuisi mäele, Talleksi saeveskisse ja mis asutused ei mäletagi, seal küsitakse kohed komandatuurist, luba on saksa komandantuurist. Et ei ole, mis luba, et võib tööli võtta. Lähen komandantuuri. A ohvitser, sena sina valida, kas sõjavägi, politsei, omakaitse on valida. Siis mõtlesin, mis asja ma teen asja, ma teen, sõber juba mull, kes käismiseda lahti sai ja too oli juba Tartu politseis sekretärina ametis. Ja toodab, ütleb üks kõrvalõed, kuule mind vaadetes Väike-Maarjas, konstaabliks kästi vaadata, teine mees, kes on kohane, Ma tean, sina oled kirjamees ja ja tola sinnades. Mõtlesin, mõtlesin, et ainult üht-teist siiski see politsei nagu mulle ei meeldi ja, ja omakaitse ka ei. Mis asja servadele, tule sinna. Ja nad tagavarapataljoni segmatasid, et Joy iga tegeled nii kõigest, nii süütu, need võeti, kaitse meie politseid võiti rangemalt kui neid sõjaväelasi kogu aeg koheldi venelaste poolt. Lähen ka sinna ja võtan ennast sinna kirja. Ei saanud olla. Jaanuarikuus juba hakati vormeerima kompanid fondile ja sellele Tupolevi pataljonile kolmandat kompaniid, kaks kompaniid randil, tal oli eestiaegne ohvitser, eestiaegne ravitseja. Ta oli suurtükimees ka, tal oli suur töömees ja ja, ja, ja kõik need viimased meni, et olid need ohvrit. Varem seal oli Ratsarügemendi võim seal ratsarügemendi ülem, oli seal see ülemus oma mehi, et need käid seal soosikute. Nii et ohvitserid, kes oli ratsarügemendi üle kurg, oli seal pataljoni ülem siis ja seal oli palju neid ratsamehi, nendest koosneski, peaaegu ülekande kõike. No ja, ja siis nii komplekteeriti see kompanii ära ja ja siis sõitsime juba jaanuarikuus sõitsime välja kooriv hobustega meelel muidugi oma voor kompanivoort ja siis seal võetises maad Bay linnakust, need võeti lisa, et kõik siis pääle, et jalamate vaia minna. Ja siis seal Petseerima kuskil jah, seal oli juba siis Venemaalt uued, vastas meil uued hobused. Me jõuad hiljem Oclewinda ja saime sõita vältavaid, mäleta kui palju. Me saime minna, tunnevad vastu kaks või kolm furgoonautod, maru suured, peavad. Talveks veel oli siis kalonni ju, kas see see ja see kompanii seal nimetati kompanii kompaniiülema nimedega. Kas kompanii Mikola, Nicolalile kompaniiliva nimi, leitnant Mikola ja saadad voori minema ja me tuleme teile järgi autodega kohale? Naholm naholm? Ah, enne oli teada piim hoopis teise kohta minema. Tagalateenistusse Holmuli, venelased sisse piiratud ja see tee holmi tee oli umbes üks, 15 kilomeetrit, vanemalt hoiti lahti kahel pool maad, aga kuulipildujapesad hoiti lahti seda, seda teed, et saadi varustada neid väikese sakslase, seal sees olid siis kummi rändama hakkasime, vahepeal oli tagast ära lõigatud, kinni tõmmanud venelased selle tee ja nagu ja see võttis oligena Oldjozolvis appi. Ja saime õhtu hilja. Saime umbes neli kilomeetrit sealt sellest vai viis kilo omeetrid, tea täpselt, seal oli, ülejäänud oli maha põlenud ja seal sakslased sees. Ja seal meile, eestlastele ruumidesse, kuhugi kohe jagati kätte need valget mantlit ja, ja vorm selle valge mantli all oli, oli see juba saksa sõjaväevormis soliiva saksa vormel. Sest kui enne eriti meie valmis sellises haigla veidi saksa vorm, selge juba kolmas sõjaväkke kolmaskolmas valged mantlid ja vot ja siis läksime seal tuli mets kohe metsast läbi. Ja rünnaku lähtealusele õhtu juba öösel. Ja seal on niisugune õieti mets, oli nii, Andres Ehin, kus meile sinna, kuhu me läksime, tee läks parimat mööda millegi vasakule poole teed. Ja sa ja kaks saksa kompaniid Kompanii pidime ründama seda nüüd lahti lööma seal seda, seda, seda auku piiramisrõngast läbi ja sakslased olid vasakul, seal ulatas mets käte ja meie kompanjon. Ja ja teine kompanjon jälle paremal jälle ja kurat, meid löödi sinna kõige raskema koha peale, kui hakati ründama, ründama no kas siis ja ka sakslased küll enne oli ikka, ettevalmistus oli veel kõva lennukitega pommitasid ja asemel, teistel oli ikka sinna juba punkrit tehtud ja nii et mitte uhkesti ei räägi ja hakkasime siis ründama lumisest saadik kõhuni jah, hoomata ei saa kõndida, ei saa. Seal sinna jäi meil kolmandik kompaniid kohe esimese rünnakuga eaka haavatutena vaikses, surnud ja ja see oli õudne pilt oli minu ees oli mees seeme, miin löövad ta kohe sinna pessa ja kus poisil alumine kehaosa, kõik puru, silmapilkne surm, äi elas, kompaniiülem oli minu taga ja ta nägi kompanjoni. Härra leitnant, tule lasemid, ma valus tolle Lazevilt maha ja. Ja siis mina olin muidugi eespool, läheme ikka jäika poisi tuli ründama, muidugi lähvad, ronivad lõpus tuli järsk tagasi taanduda, et ei ole mõtet, sakslane ei saanud üldse väljagi sealt metsast kummaltki poolt, nii et ja, ja meil olid nii suured kaotused. Ja ja siis olemisele metsa tagasi tuli välja seal metsas oliiva venelased, selja taga allsalle, mitu vene surnud venelase surmata metsas olid maalast. Seal läks selle paanikaks kured, sakslased, eriti sellegi seal metsas, paanikat. Siis, aga meil ikka jah, kes haavatut olid ikka, need viidi ära, aga surnud ja jäid küll sinna surnud juba keegi tuua. Ära tulime tagasi sinna külla, siis seal olime nädala ja see oli nii taliloodi jõe kaldal. Et igavest päev ründas iga iga kandidaat, üks väga ründas, lubati jõe jõe puust teinekord eespoolsaarel mets ja võsa. Vasakul oli mets, nii et iga päev oli ise ise ise kandist rünnak, nii et see oli õudne. Ja sinna möll jäi rühmast järgi kaks teistkümmet meest 40 40-st mehest ja oli minul lõpp. Lõpuks siis oli nii, et hommikul hakkas rünnakagases kuni õhtuni, õhtul lõpus, aga suurtükituli oli ikka pääl ja miini tulisel küla. Ja siis oli nii, et meie saanud paari päeva süüa, seal olid majad, oli suur ja koera pähe tagasi Besoleid kõik punkrit, aga mees punkri, meil oli üks väikene maja. Oli oma rühmaga siis seal sulisaid küüni suur küünia, too oli ka veel terve ja ja seal peal ja siis tuli, oli meil alguses köök ja sinna õpetaja tuli üks miin ja see sai kriimustada, see siis viidi mind ära, umbes kilomeeter eemale, seal oli jälle org ja sinna põgenesid majakene ja need ja me olime päeva ilma söömata seal päeval rünnak luga öösel. Ja siis oli üks päev õhturünnakuni lõppenud parasjagu. Ja ma pidin isiklikuks posija, meie postid tulid panna ette need eelpostid või nina vastu nina alla, seal õieti need põõsad ja isema viiega viksibenjes julge saata, kortlikus mees läheb, ega mai tea, kurat. Ja mina viisi siis postiposti väljevim pärast seda, kui see rünnak oli lõppenud. Ja huvitavad mehed seal väljas ei ole midagi rünnaku ajal, aga pärast siis ei saa enam posti väljagi kellelgi midagi viga. Mõni, et mul on kõhus kramp, mul jalgali krambi mais ja mul läks süda, teame, mis jutt see nüüd on. Parasjagu tuleb sisse kolmanda rühmaülem mul üle mõttes olid, ma olin isegi rume ülem, panen kõik kokku ühe sakslasega ja pidi olema õigujuhti. Aga nad olid Valgaman teljega, mina ei tunne, et kes ta on. Tulevad sisse parasjagu ja mul jällegi leitnandiks, ma sain kätte, et tule õhtugu postid välja viidud, läheme otsime kompaniiülema üles, et et meile chia korraldatakse. Ja Matlan õhtul jah, et kui poiss. Ja, ja noh ja mõtlesin. Ma võin postid välja, et siis oota nii kaua siin. Siis lähme otsime kompanjon eemalduv tiga kuskil Zaza punkris olema, teati rääkida. Mina pidin postid välja, tulen tagasi ja ja see küsin teise. Sakslased, kes on töötanud detsembris. Vaat kuidas peab tegema, ütles, et pärast, et minul mehed kadunud ja rühmavanem, kadunud ja verised, kurat, postiette nad, kus posti peab olema kedagi passi sealt üteldi, et vaat kuidas tehas, vaat kuidas need, kuidas mees korra majja loob ja tulime uuesti viimised tagasi isema ootas seal te komandör, väeülem, Läheme otsima kompaniiülemad, seal oli küla vahel, nii et need on niivõrd sügav lumi. Lume sisse oli kaevatud kraavid, kus kõiki veelumi vastase poole, nii et, et sealt näha ei ole kõnniteed. Lumevall oli ees. Ja läheme, mina lähen ees, tema tuleb mulle järele. Läheme edasi inimeselt kraavi mööda. Vot ma komistan inimese pihta, Valga maanteel, selles lumivalge komistan. Ja lõpuks üks on pikali maas, keerab, vaatab, ei. Vaata kolmandale. Üllatava võib-olla elab kuskil kuule. Et kus mehed jätavad kadunud oleda, huvita tallis, niivõrd kartlik mees seal otsis varju sealt kraavis. Selim mulle arusaamatu. Kraavis olla, lahingusse ikka väida, tagalasse on kaks ise asja. Lõpus saime kompaniile Me kätte osta midagi ütelda ja siis ma ütlesin komandörile üleval lüümele, Lähen, võtan mehed, paar meest, palatkade, lähen otsin üles. No see oli köike ja toitlustajad olid kaugel seal ühes oru seal majas maja uru sees. Dmitri, peaaegu eemalt läksime ja need kokatum pikali maas, siruli ja maatikas saab üles või ei saa kurat toitu tegema. Need hakkavad nutma, üks ütleb, lase või maha võtma, sinna välja ei lähe. Lõpuks kuidas laseb tülidest ja, ja sa ütlesid toetuste ajal, et kui su ladu on ja kuidas, ega minul, mina isas niiviisi välja puutumata tagava madin, mille jaoks. Käsk, et ladu uks lahti, et võtame lahingus seal räägid lollust, lollust meile ja andsime poistele laduge palatkede, nii palju kui saate kõike leiba ja jääb konserve ja no taga varali küllalt kõva sakslased toitatasid hästi. Jah, toon võtab ikka faili, paljud asjad mul mehed lahingus ja need peavad saama süüa, hiivas andis oma meestele siis toidu viia. Ja, ja siis ja seal oli jälle peenikene nalises. Päev jälle ründasid, ta ründas otse nii sealt kolvi poolt vani õige frondi poolt. Ja, ja oleme seal Köhlisse seal küünilum, paik, kutsuti pajaaugud, mis tähendab vaja auk, Võrumaal kutsuti neid, kus oli küünidel niisugused augud lõigatud pool paiki, teise pool palki, et pajaauk, mina ei tea, millest see tuli Võrumaal ja ja mina nimetasin ka neid niimoodi. Ja mina sealt siis passin sakslane minu selja taga tollel null oliivi binokli ja tuubaneb binokli sinna. Rubele rehib välja sinna ja ütleb Kukmaal, et vaata ja mina vaatan, nojah, sealt umbes, mis ta võis olla, kuus 700 meetrit tankitõrje kahur. Ja ja, ja siis hakkasin siis andma tuld, aga me ilma binoklit umbus. Sakslane ütles kuut kuud. Kavandi ja ekskuva ärkasid küüni, köin vähemalt kaheksa meetrit lai, teises seinas olime maal uimane. Ja vaatan, et mis siis nüüd oli. Ja lõpus aga vaatama see oh, mis seal oli, järgmise palgi vahelt umbes 50 sentimeetrit, sellest august ei tulnud siis mürsk sisse ja lõhkes seal. Nii et seina sein oli täis kiirkillukiiri kiir, et noh, nii nagu lehkab. Ja, ja minul ta oli silmi lõhkes mullusele muutku, kiiver oli mõlkis, sakslasel oli lõudma, suri maha. Vasakul oli kaks eestlast, vähemalt neli-viis meest Hitlerit, minust kaugemal oli ka auk, kus nad vahtisid, teisel oli rinnust midagi kaks või kolm kildu läbi valmis ja siit käsi maas. Ja minul Silvi vahel lehkab. No see lihtsalt niisugune ime, mida ei oska poisid pärast rääkisid ka, et et sinuga ei hakka vist üldse üleüldse üldse mingisugune mürsk ja et see lihtsalt ma teen, tähendaks suuremad MN ilmas olla kui see, nüüd oli see moment sul silmi vajal, mürk lehkab. Mõlkis ruumis hakkasid vaatama poisid, aga vaata, mis sul on, kiire cape õmbletti. Katsime soli nonii, rekkasetiga läinud olile otse läinud muidugi ega tuur kiivretsest mingit kildu ja kinni pidada. Ja ja, ja siis oli seal teine asi. Siis ründaselt olluvati jäi orust meid, venelane olime seal siis vastasaiad, lume sees, olite pesad tehtud, siis? Jah, minust oli paremal üks poiss oli julge poiss oli. Ja ükskord kutsutakse mind üks sakslane, ei, ma ei tea, kust tema teadis, et mina seal, et teekaamerad sai raskelt, vaata, seal oli üks küün seal küüni taga olnud seal ligidal. Ja tollel. Kutsuti miinipilduja miini ja oli jalgade ligidal lõhkenud ja jalad olid nagu läbi torgitud, kõik Läksin sinna, et vaata vannud poiss. Viieszenambulantsi. Poiss oli selili maas, jalad püsti ja uiatas. Ja siis viisime ta siis ära. Ah soo, siis tuli käsk, koev, kui see haavata sai, et rünnakul tagasi löödud ja mehed ära minna ruumidesse ja ainult postid lähevad välja. Ja sisse läksime. Vot siis jällegi värvisse poiss, nüüd viia sinna ambulantsi protsessi kellelegi keegi mees ei julge tulla välja enam huvitav seal oli, aga ei julge õlle väljas kogu aeg, kuule kärakat, täidab need miinid. Kogu aeg oli tulipäev, meil oli sellest õnne õnn, et meil oli kahekordne see putka, et miinid lõhkusid üleval kõik ära, ega mind alla lööja, sule novot ja lõbuses olemmati, mina lähen ise sisse, tuli ülem, kaheksa, viisime poisi sinna Raamonantsi. Nii oli siis see ellujääja ellu jäi, haiglasse viid, pärast oli ka ikka veel hiljem seal Hompanišikovi järves tuli tagasi ja ja siis ütles mulle naabripoiss, kes seal kõrval mul oli. Luht neli, viis meetrit oli auke eemal. Tead, vana, kuidas sul oli õnne, Maidlemissoni sina ära läksid, nii oli miin täpselt silmaaugus. Aadi MISA aia. Lähme vaatame, vaatad ainult musta auku, seal miini lõpp muidugi mustaks. Ja on muidugi maas, lähevad vaatama, et lähme vaatame, et vot see õnnetus oli minu õnn. Nii et ikka häbematult Hommun pidanud. Nii et me saime seal jah, nädalapäeva tollases tuli sakslastele vahetus ja vahetati meid ka siis välja ja saad siis, kui meid välja vahetades läksime, tulime tahapoole vähe ja seal jälle loba kaardiga. Ja seal olime siis tükk aega ja seal oli naabriks, oli meil siis esimene esimene kompanii sellesama ja siis teine kompanili kuskil seal veel on ka, oli ka seal siis seal kaunis vaikne front oli, seal oli kaunis vaikne, aga siis ükskord siis ründas kõvasti, meid oli e-posti, oli seal, mets oli viletsa tuppa põõsastikku küla ees, seal, kus oli meil eelpost. Ja siis hirmus radinatatakse lahti, vältis ainult abigi ühele kohale, kuu, eelpostid jumalaid ise rünnakut tagasi. Ja, ja siis mäletan, kui tulid sakslased meid välja vahetama, siis mehed, ega mehed eelpostist, ainult päeval olid üks mees, teised tulid, viitsi seal olla, võitsin Väini ja sakslased läksid ja eelposti üle võtma ja ainult üks Anis mees kus teised, ainult teised ülesmainkott. Ja ta oli üks kange mees, kes seal oli tundnud, aga mingi seal põõsastes on. Laibatumise teid. Ma ei tea, ära saivee läksime tahapoole. Nii umbes paar kilomeetrit. Veidi vahetati. Siis oli mõnin parasjagu valves, öösel väljas, käin posti kontrollimas ja kaeva kuulanet, hirmus. Rahing läheb lahti, seal tuli välja. Head lõigata ja siis löödi sakslased välja. Oli nisukene, räägi tema lahing ja pärast tuli välja nii et et venelastel oli täpselt teada, kus isegi väeosa ülemate nimeta olid teada saanud ja eraisikutega segamini eraisikut külades sees ja kus see sõjavägi oli ja nendel oli, mul näitas isegi, kus me olime, perenaine, mehe käskkiri tuli. Järgi oli teada ja siis kus eestlased läksid, seal oli vaikus majas ja see oli kohe nagu aamen kirikus kohe säetud. Et kus midagi vaja punni ette lüüa oli, siis solid pidi eestlased olema.