August Värnik teenis tosin aastat allohvitserina Eesti kaitseväes Punaarmeesse arvatuna, tegi 1941 kaasa taganemislahingutes venemaal langes vangi, viibis sõjavangina Saksamaal. Sealt kodumaale pääsenud, läks ta Eesti idapataljoniga jälle rindele. Idarindele. Huvitav oli see, et, Mina ei kunagi ei tundnud niisugust asja et Mairmoonust olnud nii nagu mõned vaid. Ma mul nüüd viimane lahing, kui ta ainult pärast lahingutes mõtlesid, et oleme ikka veel terve küll ikka ja et mul ikka vedas. Mul oli ka õnnetähe all sündinud vist. Ja 43 aasta ma läksin haiglasse. Vaat mul hakkasid sõrmed kõveraks minema. Tartu haiglas tehti operatsioon ja vot siis tuli see leedjooni värk. Ja vot siis olin mina veel haiglaravil oli või sõlmite haiglasse kodus kodus oli, käsi oli kinni mähitud ja sisse tuli, aeti komissiooni majja, näitasin kohe kätte, et näed, et see käsi vaadati juhile kätt vajagi juht ja, ja seal ta piidi kohe sinna. Poolasse see oli see, mis nimi tal oli, meil haide laager ja haide laager ja sinna ja seal massaa olla kuigi kaua. Nädalapäevad ja siis löödi üks kamp ja minuga lähete tõltsi, tuldi sõjakooli ohvitseride kool ja. No ja, ja siis Ma mäletan, sest Sooboleb oli ka seal ja Sobolev hakkas oma rügemendi suurtega rügementi formeerima, vana tuttav, teile juba vana tuttav ja, ja siis oli see august Verger laks, nad oli siis määratud Eestis diviisi ülemaks tulevad seda paraadi vastu või vaatamakkisin, tõltsi pidid minema ja Sobolev näeb minu seal tarhikus, sa lähed, et sind on, mul on siin vaja. Ja läheb siis räägi selle Ausbergerile, et ma ei taha seda mees, saadase mul suurte meeste Oxford üritanud too, las tal läheb, et, et siis seda varem on, need saab juure teadmisi. Mine rahumeelega ütelda. No vot nyyd läksime siis, mina olin siis seal kõige vanem ja auastmes ja komandoülem pidises viime selle komanduma, ei mäleta, mitusada meest meid oli, ei ole meeles enam, mitmes kohas tuli ümber istuda neid jaamades ja enne kui minna tõltsi jõudsime, sai ikka see asi ära aetud, ikka kohale viidud. Vot siis algas kõigepealt voorbereiduks leer, kangevete valmistus leere, sai eestlasest seal ainult ja oli Eesti sakslane, oli seal meie ülemus ja ja mina ei mäleta, mitu kuud kestis kolm kuud vist. Ja nii, et vahepeal lasti meid siis puhkusele, kodu, ma ei mäleta, kaks nädalat see oli nii, et ma mäletan, septembris läksime tagasi. No vot siis löödi juba teistmoodi see asi käima. Eestlased olid esialgu küll omavahel D-rühm ja siis veelgi suurtükiväelaste kampa. Suurtükiväelaste rühm oli ja, ja ükskord kutsub kooli ülem tuli viltpuujalaga, tore mees oli oma juure, ütleb, et teevad vanem oli seal rõngas kõige vanem jällegi all, olgugi et alla 40 olid naised olid noorergi. Et vesti seaded, Vena panen teid sinna vanemate, kus olid need vanad eesti ohvitserid, kaptenid ja et ma panen teid sinna. Et viste vana mees nende poisikeste mässate. No vot, ja siis oligi siis seal oli, siis oli eestlasi umbes kuus-seitse meest, oli kaks, kaptenid olid, mäletan. Ving oli Reet Saar oli, tõsta nimesid, mul ei ole meeles, need leitnandid olid ja ja mina olin siis ainukene Saksa sõjaväes seal vene aja antud aukraadis tunnistada Ta, nooremleitnant ega venelased, vaid eestlane, eesti ohvitserid, omad ohvitserid, Andid ja lauast on mulle. Aga nüüd te olite, no võtmalises olin see Obrivelt veril, ei huvita seal tulnud juba need kuradi surm saar, finaar, füürerit ja, ja no vot seal seal olime kuni kestis see kuni märtsikuuni septembrikuust. Jah, ja siis seal seal sai nalja seal kõigis rahvustest rootslasi ja norra norralasi oli oliiviballoonid, prantslased, lätlasi oli ja sakslasi kõik segamini, isegi kui saksa kindrali oli algemaine SS, oleme Teebriieszes, tema tahtis saada rivimeheks, pidi selle kursuse läbi, tegime. Tegurid, mis seal tuli teha, rattasõitu oli meil seal üks eskadron oli Wehrmachti eskadroni oli seal lähedal, noh, mõnisada meetrit eemal ja seal ta ise käisime ratsasõitu tegemas. Ja siis muidugi kinnine maneež oli paks saepuru korvpalli maas ja kinnine ümberringi seinad. Ja siis seal oli mehi, kes seal hobu, selle elu ilma solgi. No ja siis kapten oli see õpetaja ja eks need Tangli valvurit teadsid ja panid vastavad hobused hakala, mäletad veidi midagi halvasti viltu tegi siis, siis ajas rivist välja piitsa, kes pani paksu hobune Scarty seda ja. Ma tahan ajas seda hobust taga, kui see mees pidi lendama, CVs pidi lendama ja siis jättis raud jah, ju mäletan, üks prantslane oli väike vees oli ja mina ei ta kuidas hobune viskas üles tagumiku taga tagasi siis kas Päevalehes tükk käega veel selja seljapidi laudja pääl endaga vaha kukkus ühes õliga kadus saepuru sisse ära ja ükskord siis jällegi eks ole, on rivis ja tema rääkis ja umbes nende see ratsamäärustik oli meie omagi vaet midagi ja räägib seal midagi, et vot nüüd hoidke rats vaid tehke nii ja nii ja mina ei pane üldse juttu teha niimoodi, et isetehtud, tuttav lugu, jah, ta taipas ära kohe rivist välja ja isegi teda rivist välja võttis pidi aluselt ära võtma, jalus sõitvat Mare üle sadula viskama, nii et ei alustada, sest sa ei saa hoida ennast ja mulla ega see nali, jah. Ja siis Kukusse seda hobust, mul oli ikka hobune, tore hobune, niisugune särts väga. Ja, ja hakkas siis nõpeldamaias ajama mind. Ka seal ei ole veel korvpalli, viskab kasva siis maha ja, ja ei saa laha ja nii kaua kassas täidis ära jättis järele ja ei puutud. Ja kui siis läksime kasarmusse, eestlased ütlevad, et mis võimukes ida seal sadulas oli. Poolas on, teil oli Eesti sõjaväekool selja taga käänu. Leia rattasõit, kogu aeg oli veel ja rattasõitu ekstra kadetti ja sulle mind hobune, veel viskan seljast ja ma tegin ju kõiksugu viguri ratsaäratuse. Ma olin, määrati, kutsuti, voltiseerimine, mis neid vigurit tehti, rattad, et korjamine, maa tuli üle sadula hüppamine, viskamine ja sadulas sadulasse. Sõidupäev, mina tegin seda nii, et alati minema pidi 100 tundi andma, see tund oli meestele? Jah, ja nii, et siis meil on selle. No vot, see oli nali, seal oli ja muidu oli seal tore olla, seal ülemus oli üks ooberst sakslane, see oli haruldane tore mees. Kui tuli, siis jälle jälle maine Vaina Alta härn. Kogu aeg ikka. Vanad härrad, väga hästi kohtles meid. Ja seal oli palju neid eesti sakslasi ohvitsere. Ja nii et siis ma mäletan, üks tegi siis yks noorem eesti sakslane ja see oli meiega aptenidele seal meiega meile kanna vormi, kõigil ütlane, see koolivorm, niisugune nagu allohvitseri vorm. Oma tunnus sõitsin kanna ja seal siis olid õelnud õlitada, tervitanud seal koridori peal hakkan siis. Häid oli ka üks sakslane ju ikka hakkas nendega norima koosolek ise veel tuli alles ooper, ver, jonkur, oledki veel ohvitseri auastmes võetolid, ohvitseripagunid olid veel Velfievli omad ja hakanud siis, et miks ei tervitanud ja siis eesti sakslane, kes oli see ohvitser, see oli pääle õhtunud ja see oli tollele äratanud, et mis sa nendega õiendad, need vanad ohvitserid, sina hakkad nendega õiendama siin häbi teinud alla ja üks kapten Priit Saar oli siis, see oli kõva taktika mees, siis seda kutsuti sakslased ikka taktika professoriks ja, ja kõik Need tulid teha, mis me seal tegime, seal koolis tuli teha pataljoniülema ülesannetes päevel mindki maastikule läksime kaardid käes ja siis räägiti ära, vot siin on nii- ja nii olukord ja nüüdisruumi sees. Nüüd andke, vot niisugune olukord on niisugune niisugune ette nähtud rünnak, vot nii, tehke lahingukäsk, nendele niisugused niisugused üksused Dundee käsutuses, vot nii palju jalaväge siis mingisugust tankid ja mingisugust eriüksused ja nüüd võteete selle lahingukäsu kiige saksa keeles kirjutada ja niiviisi käismilise õppusel nõia jäägu sugusesse, sellisi märtsikuul juba hakkas lõppema see kursus. Ja siis läksime Itaaliasse suusalaagrisse. Ja seal olime kaks nädalat ja vot seal oli jälle, see oli huvitav elu, muude soleku, ainult hommikulsöök oli ära suusatama grupiga mängiva kadi gruppidesse. Siis need vanad noored, edasijõudnud ja algajat ja mind taheti madkaardis, mõnigi vanade grupis taheti panna edasijõudnud, ma teadsid juba, no kuidas ma amatsid, ei, mina olengi algaja, mina jaoks läheks edasi gruppi. Algaja käisime sõitmas lõunaks tagasi ja oli lõunat puhkus, õhtu pole jälle oma väed, igale grupile oli määratud ses juht, meil oli üks Norra meister ja siis käisid inimesed sõitmas ja. Huvitav oli hel mägeda, sinna läksime sinna läksimine, talgus, sõitsime rongiga, sõitsime mägi rongiga mägede vahelt ja lõpuks läksime siis bussidega. Ja siis oli nii, et imbunud kuur, Kallase teised. Vaata. Allum sügavik, vaata puula, vaata ei paista all ja buss paneb seal, väidab või? Jah, ja siis lõpuks lõpustesse härra busside ja siis tuli jalgsi keegi midagi pead. Kui palju jalgsi või suuskadega kutsuti passodi rolle pidi olema kõrgem, kõige kõrgem punkt seal, kust üle minna, all oli kevade juba kõik niisukene, seal tehti aiatöid ja üleval oli igavene lumi. Tippu saime siis Kosel tormas ja tuiskas ja veel huvitav ja hooned seal üleval, seal oli mingi üks väike niisugune nagu nagu sai jooki mahloostaja seal üleval veel kõige kõrgemad, sealt tuli alla minna, jälle laskuda sellises. Ja vot nüüd on meelest ära läinud küla San Marino, San Marino, seal oli siis nii, ümberringi mäed kõikjal, seal on jälle vaikne, ilus, kus me siis olime, suusatasime ja olime. Nojah, ja siis, kui see lõppes, siis oli kodutulek. Ja mul läks nii, et mina sealt seda ohvitserikraadi kätte saadi ja mispärast õliklassid üks lassi, töö ja esimese maailmasõja põhjused. Ja mina ajasin seda udu ja võlts üteldi, vaatad seda olevat. Jääja mulle sõra kurat k pidajaid ikka over Obressaar füürerit, sead olid välja asjal, jah, ja et, et see oli põhjused, mis ma muidu oli reivialal ja kõigel alal olema väga kõva ja hinnatud ja vot see tuli. Ma olen niisugune poliitilise küsimusega, oli seal tegemist ja, ja tuli välja, et ega seda eluruumi neemes Raum. Vot see ja mina igatahes selles läksid mööda vannitada midagi muud ikka ma ei mäleta, mis lasid, ajasid võtabki tähtsaks seda veetekst, nagu meedia kommunistide ajal täpselt valju full surra ei näe. Peaasi, et mul oli läbi teid. Sealt tulin, see sära Kloogale, seal oli mida, eks ole, paari nädalat. Säält ses löödi. Kehrasse oli seal seal kah, tegime õppustajaline, sain olla vist nädala-paar. Siis Narva fronti, noh siis läksin Narva fronti ja seal kohe, noh, teised olid jalaväelased, mina ütlesin, mina olen. Suurtükiväele oli jutt kohe, siis lähevad suurtükiväkke ja Narva front oli salle Narva jõe Andres. Ja meie selle ülemuse punker oli seal, sininõmmemäed kutsuti, mis on, kui naervast läheb Narva-Jõesuu vasakul boonus sinine mäed. Ja paremal pool jõgi siis, ja seal oli siis seal metsa, saime männimets, niukene, väike noor vanni. Seal oli punker. Läksin sinna ülemuse juurde, et noh, siin ma nüüd olen ja. Ajame juttu tükk aega ja et siis vaatame seal lõpus määras muuseas. Staap patareisse üldiselt sa oled vanem mees, et issand, et seal on vist lihtsam. Seda patareid oli orjases Nov paisemürskude järelvedu. Seal läksime jälle tülli selle selle ülemaga kapteniga sakastoonüüdiva viinud ja ta hakkas töötiva lõpus tuli neljad. PTR ristil oli saksa patarei 12 tolline. Jah, et sinna 15 meest ja üks Allowitzerd, kes õpivad selle patarei ära ja patarei üle võtta ja siis leiti minu ise kapten leidis ja et vot üteldi patarei pidi saatma. Ja mina siis selle nimel oleksin hea meelega. Olime sakslaste juures ja ohvitseride punkrisse roe. Hunti võeti omade juure sinna ja Veltherlite ohvitseri suur punker oli? Jah, toredad mehed, olid kõik ütleski üks mullases. Kui ideid oleks nii palju, kui meid, siis teid ei võidaks keegi. Ja neil oli juba eestlase vägitükke teada jah, et sakslane ütles eestlaste kohta jah, jah, et kui teid nii palju meediat, sest ei võidaks ükski mis seal saksa patarei juures ja meil seal reedel umbes kilomeeter maad oli külas, kus oli meie eesti voorimehed patarei ja ütlesid, kutsusid mind külla, et tule külla, et meil tuli margid Bender, naps toime ühise napsuvõtmise. Ja mina läksin sest nõleksisest napsu võtma, nendega istuma purjus ja keegi enam sealt tagasi hakkan tulema, sest tuli tulla, noh, selle Narva suunas. Vasakul pool oli rukkipõld. Ja siis sealt vaadata nii natukese nurgeti mitte täis nurga all, vaid seal Narva-Jõesuu taha, seal on kõrgendik, mingisugune raiesmikke, see oli kõik nähe sealt ilusti ja seal oli venelastel kahurit ja sealt nad lasksid isegi üksikuid inimesi. Ma mitu kord vaatame, kui ma seal Peetriste kiriku juures oli see patarei ja seal ja seal oli see tee, kus ja siis seal tee peal CD paistis välja kõik tihti vaatliku, mõni üksik inimene liikus, vaata juba. Valetasid seal lähedal. Sealt seda ja siis neid laskusid, olid kogu aeg sealt, vastaspoolel kuulsid jälle mürsk, need, no mõne minuti tagant jällegi mõni jumakas ikka, laskis sinna meile kuskile ja seekord kõnnin, kõik vaikne. Ja ükskord jumakas kahtlane jumakas jumakas käis niulima pikali maas ja harakas, nagu ma pikale sain, ütle momentselt. Ja hakkan püsti tõusma, vaatan rukkipõllust 10 meetrit minust umbes eemal lõhkenud mürsk. Sakslased kutsun seda rats, pomm, see niisugune algkiirused, kuid märkium lähedal siis läheb enne enne mürsku jääl tuleb vall ja paraja maa peal, siis võivad korraga tulla ja kaugemal siis hakkab tulema hiljem sisse. Aga see oli paras niisugune maa peal, et, et seal sekund murd oli siis see enne hääl kuulda, enne kui mürsk tuli ja, ja siis rukkipõld oli kõik maas, nii. Sesse lehkab, ma võta maad puudutab, nii talletub ja siis killud lähevadki kätte seal sellel, mis niisugused mersud on, mis maapinnal lõhkuvad kõiki killutlevad ette ja rukkivõld kõik maatasa. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et mis põim minu pikali tõmbas. Kas see oli esimene, mida kuulnud kogu aeg, iga päev? Kunagi ei viska pikali ja kes põimin? Lihtsalt mõni mõistatus ja need, see võiks, et missugune õnn võib inimesel olla ja no ja, ja siis mul sai parasjagu see aeg täis, kuna puhkusele võis minna. Jah, ja ütlesi Paddar üleval vappucray täis. Puh. Nojah, et aga kandke ette oma ülemusele ka, et siis ma teen, lasen puhkusele. Ja siis leiavad ei keegi nii ja siis saaks olime puhkusele, olin puhkusel ära see kaks nädalat. Läksin tagasi, sain selleks pärajas kohakas suur rünnak ja Malimadel loll, et maimule lasu puhkuruid kuhugi löödera, riided selja mindi juures, keegi taga otsinud, lähen sinna. Saksa patareid pole kuskile jaam ja temaga toimuvast Lähen sinna tagasi minema ja läksid oma ülemuse üles seal punkris seal metsa all. Ja too ütleb, major oli majori auastmes juba eestiaegne ohvitser. Oli see selle apteeringi ülem? Istu oma mees, meie väeosas teenis Estonian jutt, siis hakkasin, trummeldab Järvaise surm tuli sealt venelaste poolt ja varsti oli korras, nii et mets oli töögastes ja jaja. Ja siis kõik igaüks sõidab, kus keegi pani nagu eraldi mingisugune liiga hirmus tuli seal olnud kahurid on iga meetri peal kahur üle jõe, kus tuli, tõmmati selga. Jah, ja siis tulen, vaatan sealt välja, no siis jooksid kõik laiali ja kus keegi kurask läkski, seda teab lõbuks seal eemal, kaks ratsahobust sadulat seljas ja huvitav, terved ei ole küll pihta ka saanud. Ja soli side hiljem ka. Ma ütlesin, võtamid hobusatute, mis selge, et ega neid keegi nagunii siin otsima ei tulenuia ja oligi igavene suur ratsahobune jaja, seal tuli alguses sõita paralleelselt arvama maanteega. Paralleelselt tuli järsku vasakule keerata Peetristi peale. Ja, ja saami sinnakus lõppennar keerata Peetri festivali seal vasakul pool oli niisugune heinamaa ja üksikud põõsad. Saddami ahilikud tulevat säält. Ja vaatan venelaste ahelikud sealt meiega suunas ja siis sellele teele ristsuunas selle kuhugi pidime keerama. See ütleb, et ärme läheme siit, läheme otsemaati, sealt otsa ei lähe kuhugi, ma tean, seal on niisugune soo, sardi, läheme kuhugi ratsahobusega. Mina andsin kannust, hobusele, saab või saada nii 100 meetri kaugusele, olid küll meist see vene, kas siis läks kadakad kõrbema, need kõnedest ane tühjad, kaugele ei mõju ja huvitav, mida viited aiaga Tooteljega, hobune ka, jää paaristasid ja, ja kui me saime Peetristi juure välja sinna enne Peeter ihu sinnakuse patarei enne oli, kus Suur-Patarei oli, kus ma olin vaatasime seal lage, kõike ja kõrgend näha, nii kõrge koht seal oli juba sega Amini see väike käsikähmlus, et vaatame, käis jälle lahingmeeste vahel oli juba sisse murdnud vene jamad Me ei lähe, hoiame allapoole mere poole, seal olid madalik vanni madal alune. Et lasime hobused hobused lahti, Silvia loobus seal enam midagi teha, hobused, mine kus tahad. Ja siis tulime sealt seal kaldaalust mööda, nii kaua senise mägedesse. Enne sinimägesid, seal oli meil oraliinid. Vot seal oli juba ketikoerad vastas ja kõik, kes tulid köitles Kaidikusse, kas suurte kerale, kes olid, ja seal siis olin mina kolm päeva selles katlas. See oli nii, et hommikul algas õhtul buss ja üks mürin ja kolin. Nii et ainult, kui sakslased tulid, vahest oli ikka nii kolm sukad, puud, need tulid ja siis need soovitajad ja need ja need ja siis vot leiva huvitav asi tükiks ajaks vaikseks need suurteks, vaat mis, kus nad tulistasid. No ja siis kolm päeva sain olla seal ja siis üteldi, et suurtükiväelased kõik pühajõele koondama, suurtükiväelased? Jah, ja no mina läksingi pühajõele. Seal oli midagi nädalat päevatkumisel koondati, kas sa tead, seal oli hullem, kui sees olid lahingus seal oli nagu kogu aeg, pikne müristab kogu aeg, see hakkas närvide peale, aga kui seal sees olid sellised, pane tähelini, mis relv til kaevikus oli? Ei mullas, oledki püssi mulle niivõrd püstolkuulipilduja, no ja muud, aga no seal teised jalgu, nendel olid need tankirusikaid tanki, need ookean, Roorite ahjutorud ja, ja kahurid need, aga need, kes olid niisugused mehed jäätultarvalise relvadega olid seal ja, ja muud midagi. Siis koondati suurtükiväelased pühajõele ja pühajõele ja, ja siis tuli sinna järjest neid mehi. Ora, kuradid, kõik mustad, kes tulid ja mitu päeva poeg oli tolm taevas üleval, kurad, tee ja siis olime seal mõni nädalapäevad või huvita, Eestis isegi vägi tuli välja näitas ja ükski ja enne oli sakslasel suurtükivägi kõik ära toodud ja viimase päevani hoiti ainult Eesti Eesti suurtükivägi oli seal, mis oi ja need tulid kõik kõik ära välja. Üks üks patarei oli tuld, isegi venelaste oli venelasi, hobuseninade scännivad käsikähmluseks ja Tõivad ära patarei ja, ja, ja siis siis ja viidi meid griva sohu. Grima soo ja griva soos olime nii kaua kuni taandumiseni selt riva, samas seal ka tulevahetus jätkus. No ja seal oli mul vennarügement, olid teise piirikaitse rügemendi ülem, too oli meist vasakul, seal olid hirmsad lahingud venna venna rajoonis, kus meie olime, oli aga ikka suurtükituli vaja, asjalikke suurtigi tuli aga jalaväe rünnakut, noh suurt ei vägi niikuinii Jeesusele. Jällegi seesamaaegne kapten, kellega ma tülli läksin, see panti minul siis selle lähikaitseliini väljaehitamiseks ja, ja siis seal saime lennukeid, tulid järjest ja tuli ehitada seda kaitseliini patarei, et ja seal olime jah, niikaua kui siis ükskord 18. septembril, kui ma ei eksi, tuli käskses taandumiseks ja, ja siis jällegi suurtükivägi tuli ikka meili kah sealt nii välja Viivesena aga siis Eestis sõjaväe, kes seal olid seal see teine rügement mu venna, nii et jälle jäid katteks, kõige viimasena tulid sealt. Ja seal mul kaks venda, teine oli seal selle üle ajateenija viltveeblina teine vend. Ja too too jäi taganemiseks kõigi venelaste kätega seal tulles, aga Noven pääses küll säära, rügemendi ülem pääses välja. Seal oldi, tee palju oli, tulime sealt üle rajaselt, sakslased lasksid Petseri sealt siis ette, olid varsti kotis, on meeles, ei, peaaegu väljapääs. Seal oli Eesti diviis ja seal olid need ka, mis oli, see oli see teie muulaste diviis oli seal Narva all. Kui ei ole sealt lõuna poolt sinimägede dial vallutanud puhul venelast kavalad lõpus jäätisalt järele ja lõuna poolt, et võtavad koti käitjaga, noh siis võib viidad veidi taanduma. Ja siis teie pealgi, ma mäletan lennukite koguaeg Kääriku, millelt toimub, tulime, rändasime jala muidugi juba enne Läti piiri, mõtlesin, et et mina sinna küll ei lähe ära, mina lähen kuhugi, tõmban kõrvale enda. Aga tipiir peale ta ei õhtul, ma olin koos nende sidemeestega. Ja muidugi see patarei ka ikka staap patarei ja ja et puhkamisini öösel. Ja mina läksin just välja, võtsin oma asjad, panid koti, mis oli ja läksin heinakuhja isse, magame öösel pane sealt varvast, hommiku väsinud kah, kurat hommiku ärkan lahingusse, kuna tuleb, kus oli kõbav, vastavad venelased selja ja siis mõtlesin laskuda ammu naljas pulgad ka, et tühja kah, et ega minu ja mul naine kirjutas mulle sinna frondile, kui venelased sissetulevate milli juurdlevad, ei jää siia Eestisse ja millisel juhul ja, ja naine ise olijat vaesest perekonnast. Ära ja siis läksin ka ja no sealt üle Läti piiri juba mehed, kellel ei ole hobuseid, maamehed, kes ei ole no ülesannetega on, nagu on suurtes numbrites, et need auto peale viiakse Riiga ja Riiast löödi meid laeva peale ja sealt Kopenhaagenisse läksime siis löödi sinna nõiameri, seal on siis suur õppelaager sinna seal akatiivses koondama, kes tulid Eestist kõik kassas, oli politsei või need kõikleoidises sinna linna diviisi formeeriti, Eesti diviis, uuesti premeeriti ja seda Eesti diviisi uuesti. Ja siis üteldi, et enne maikuud frontile me ei lähe. Aga juba jaanuari puhul juba läksime fronti, Elle oli seal seal selle Hoppelni juures läbimurre. Venelastel ja vot sinna oli vajav punni ette ja kaks rügementi sai korda ja minu vend pidi hakkama kolmanda rügemendiga, too jäi poolikuks, too ei saanud kaasa tulla ja hakkasime jah rändama rongiga vahepealse rännakutel. Opelini. Kas te olite rebase veri põlurügemendis? Suurte suurte kõrgemad, see oli see sama põlev soov oleks ikka, see oli ikka jah ja jäin nagu me sinna saime fronti siis punnmees ole mingi üleelamine. Ja seal olime niikaua kui nii märtsikuuni rahu majas, kogu aeg ainult ühest kohast teise rändasime küll ja noh, vahepeal ikka lahingud olid, olid, mäletan kui Vene tankid tulid külale pääle, aga no seal oli see Runge suts oli vastas, too põrutas kaks tükki ära ja siis lõpuks sai ise ka küll aga venelased teadsid, et meil võinud ahjutorud, ega nad ei tuld maadel ligidal Katriniga majandusest eemale hoida, jäiseid, rusikaid tõmmet kartsid. Vene tankid? Mäletan, huvitav juhus oli, kui. Või üks poiss teisel venelaste käest tanki ära üheksateistaastane sest meil üks vene tank enne oli juba võetud Eesti diviisi ja tema oli traktorist olnud ja siis tema Liisile tankiga sõita tundis tankivärki. Läksid luuresse ja. Külla küla lüüa soleenalike, kedagi kahefrondi vahel. Venelased tankidega nendega ta murdis, jalavägi oli seal väga vähe. Ikka tangid kõik. Poiss ainult teistest eraldi hakanud vaatama ajamaju mööda, midagi seal saab. Ja vaatanud tank tuleb, tank tuleb, peab seisma fotomeetlevat välja, lähevad majja sisse, paneme küünla põlema, näeb läbi akna, hakkavad sööma. Oma mehed unisena oma postituudis kas või ahjutorudega ees seal pae peal tankitõrjerelvadega tangidega, et nüüd võib omadega pihta saada, siis kui juba arvanud, et nüüd on juba nii kaugele tun seiskunud välja tankis öelda luugist ja karjunud, et vaat male oma meest, sest olen veene tankiga ei vastagi jäigi laseb Leena tükk maad lõpus vabastatudses Nende väravatega, tulistage, ma olen vene tankige, tuleb ja nii koseeveeii laineid sakslased asjast. Et meie oleme nii kaua seda ära pidanud ja leidub nii palju ei leidu, nii vähe jälg ja nisukesi väsi tükid veel keegi hakkavad, lähen sellega ja vot niisugused huvitavad tulid valitsusse. Enne kui sa seda siis lõppema hakkas meil. No ja, ja siis ükskord jah on ja siis jäime kotiga seal märtsikuus ükskord külas oleme ma vaatan, need rahvakaitsemehed, nad olid nii, Volkstur, Volksturg jookseb, jookseb, ma vaatan midagi, ma küsin veel kambrotes lahti on spitsus ammenspitsas ammel rõngasse ja seal teravikud on koos taga kas meil käse taandumine ja noh, seal mesi, taandusime ja vahepeal siis oli lennukite rünnakut meil ja ja siis tuli üks suur küla ja seal oli siis polkovnik hirmsalt ja, ja vot seal oli juba tankid, Vene tankid igal poolaastas. Ja seal siis meie patareid leidsin viimase lahingu nende tankidega ja siis lõigati veel rivist välja hulka tanki jää läksid veel edasi teise kohta ja see leid ka veel lahingut tankidega ja siis aita siis lasti suurt tehku ja ja siis oli seal taandumine kotist väljaminek, see oli nagu ütleme üks 100 meetri laiused inimmass venis elav niisuke laineline maastik kaugele, mitte kilodega mis laius sealt välja laialt 100 meetri laiuselt ja vot lennukit, lennukit, vähemalt õlad põrutavad kuulipildujast ja siis tuli üks ristee, Kristjan tuli üle minna millegi muidu lihtsalt põldu mööda. Ja seal oli teisel poolel ühel pool õli raskekuulipilduja, venelastel juba teisel pool seal selle oli kahur. Ja, ja võtta, kuid need annavad säält kahelt poolt. Ja lõpuks oli siis ikka eestlased, siis alustad sassi, ründa meile meile välja ja saigi tehtud V1 Campleks teisele poole võttise kahur ära ja teised kuulipilduja. Ja siis oli rahu majas seal selle. Ja no ja ses rändame ja ükskord tuleb üks niisugune nõgu madalik madaliku madalam koht ümber rehikõrgendikud, mäed, mitte mäed, vaid nunnu Kõrboad. Varjud, varjuline koht, see täis buss 1000 sakslast seal, vot edasi ei saa sealt mäe peale läheb, et seal ankide. Holonnitum, kurat seal ees kõike, tead, midagi kuhugi ei saa minna võssa edasi saab, ei tea. Ja paremal pool oli mets meil nii paremale poole vaadata. Ja seal lahing käis kogu aeg, Ameretame. Ja sealt tuleb õhtuid juba hämar oli, tuleb ratsanik. Rebane saatnud ratsanagu, et eestlased sutsu kehv sinna, et, et tema hoiab kotisuud lahti. Voorisid siis oli köik see. Ma ei ole seda sinna metsa ja ja seal metsas seal toime ka suurtega tuld. Lõpust venis see kõik see kamp nii laiali üteldi Dane reas minna. Enne pärilikkus ja mina juhtsusi vasakusse tiiba ei mõne eestlasega ja vahepeal need sakslased magama jäänud, seal on läinud ja niuksed taipame Me oleme üksipäini siin ja see oli veel kaheksa sakslast ka kaks ohvitseri ja ja, ja ma ütlesin, magage edasi. Kuhugi vajamine pikuti magasite silma, teised ära läksid. Ja lõpuks jõudsime ikka seal vahepeal tank tulistas meiegi küll tank kuskil paremal, aga ta ei saanud, vaene mees taga siis üle kogu aeg, nii et madalam alakoht oli. Ja siis tuli üks küla Saimine kõla juure ja ja seal siis tuli üks eestlane küla ääres vastumile, ütles, et ärge läbi küla mingied, tankid on vasakule, Need põrutavad kogu aegküllane laskmine ees, kogu aeg ei saanud aru, kus või mis, kes elaski. Et minge sinna, et seal on suur kalda alune paremal pool, et minge sinna ja seal on Rebane ootab seal ees siis läksimegi nii ja siis ootasime seal nagu rahvas kogunes. Siis tuli üks eraisik, kes teadis seda teed, et kust minna, et kus venelasi karta Ta ei ole. Ja siis viis meid läbi soode, rabade ja, ja siis seal ei tea, mitu 1000 meest ja oli ja siis jällegi hanereas üksteise järele ja see läks siis viieks pundiks toppama, jäi maha, istus nii magama, väsinud ja, ja mina ei maitseks kolmas punt või siis tuli üks, üks sakslane, major oli vōi Strebani puist, Rebane ja mantlid vaga edasi konstrueerivast riva tagasi ja see lõigu juht, tüliks kindral sealgi seal oli. Meil pandi sinna kahe saksa diviisi vaele. Olime seal Brondil kogu aeg koos. Ja sissejäse lõigu juhtimisväike kindral oli siis väljaminek, sealt kotist tuli nagu kutsikas kogu aeg rebasel saba vahel. Et kogu aeg. Rebane ütles, et ega see ainuke koti kuradi kott ei olnud välja. Mustlase elu rohkem rändas ühest kohast teise, tuli välja otsaga jõudsime Tšehhisse ja, ja seal siis juba ükskord anti meile siis jälle suurtükid, suurte kid kah jälle. Ja, ja siis olin ma ka suurtigija juurses hambastaap patareis. Ja olime sealses jälle, kus me läksime, siis oli vaikus, jälle võeti koti ja ükskord hakkame rändama, hakati taanduma, rändasime jube rändamine, sinna ülene tatra mägede. Ma ei tea, kui palju kilomeetreid võis olla kogu aeg. Vastumägi, hobused veavad täid suurteks, sakslased ütlevad, mis te veate nendesse, Sa oled ammu juba pisk, laske siit mäest alla minema, aga meie viisi, kui viimse võimaluseni viidi, suur tegid kaasa. Ja, ja seal oli niisugune asi, et jõudsime külla, tee oli täis umba, seda sõjavägi, sakslasi. Ja seal pidi olema kuus kilomeetri edasipidi olema. Rebane pidi koondama eestlased ja siis murdma läände. Talle olevat venelased ees olnud tankidega ja sealt tulid juba tagasi, nii et oli seal juba niisugune pudru ja kapsad, ühed tulevad, teised lähevad sõitja ja tsehhid juba väljas, avalikult relvadega avalikult ja meil jälle seisama, kapteni jälle juhtus meil ülemuseks, kellega ma vahepeal tülis on ju, vahepeal leppisime muidugi. Ja toetavat hakkame isegi juhtidega seal tänava peal külad on seal nagu linn, meil nagu linnatänavat. Ja sealsamas hoovi peal oli siis nende tšehhidel kohe oma mehed, et nendega kontakti astuda hakkavad läbirääkimisega tsehhid ütlevad, et kuidas klaasi otsa võite minna relvadega. Muidu otse lähed sealt tagant kuhugi mujale minnes võtab teller relvad ära anda. Et arvestage sellega, et meil on ümberringi meil relvastatud jõud köike ajades, teil läheb lahinguks lahti. Ma ise mõtlesin, et mis asja, meelum maantee kuivalt täis sõjavägi. Ja nüüd siis meie anname relvad, täna on nagu lambad. Ülemus annab v sära sõdurit ka. Mina vaatan nüüd lolli rahast ja lõpuks mulle püstolkuulipilduja rinna peal. Ma mõtlesin, mina lähen minema, Siituvad minut müstigi hoiatesse oma. Mõtlesin ka, et, et jällegi, et trummipulgad ka ära ja esialgu olid väga lahked naised tõid õlut. Tüki aja pärast tekkisid iseendas vaid ümber püssimehed ja hakati liima. Olidki vangid juba sees, olime vandid ja ajas Est allutati meid. Ja vot see oli kole. Redeli, et ma ei tohi midagi visatega, ma maast ei tohi midagi võtta. Ja aga mina ikka sokutasin oma dokumendid, kuradi ristiti ja heid ikka kuidagi ära. Lollide kahtlased asjad taskutest, jaja tuleb see kahelt poolt kõrval, kõnnivad, need seid, lööb kõrvale, paneb sind püstolist, läks taeva, laseb ja ütleb, ma tegin nalja, ma proovisin pööstulid, külmad tulid nad küll. Ja niiviisi rändasime. Öösel vaatasin, et sellise mäed ja niisugused ja igasugused kruusaaugud ja otsitakse parajad kohta, kus maha lasta, maha mättasse lüüa. Veriseid ja sakslaste peale. Ma ei mäletagi, mitu rändasime ühises oli. Öösel anti, oli ilus, soe öö, soe, just niisugune heinamaasugune kuiv üteldi, et no siin hoitav pikali magada. Seal noh niivõrd väsinud ja mitu päeva magamata. Jäin magama kah ja teate, kui ma üles tõusin, siis nisukest tunnet ma ei taha eluilmas enam läbi elada, kui ka siis, siis ma tajusin seda, seda, mis ees ootab seda koledust ja et ma seda ei tahaks eluilmas läbi elada.