Tere õhtust, kell on saanud kuus, uudistetoimetus võtab kokku esmaspäeva kolmanda juuni tähtsamad sündmused. Mina olen Mari Rebane. Reformierakonna Lääne-Viru piirkonna juht Kristiina Ojuland teatas, et erakonna esimees Andrus Ansip püüab teda poliitiliselt hukata. Tema väitel on hoopis Reformierakonna keskkontor manipuleerinud sisevalimistel häältega Ta erakonna etteotsa Andrus Ansipile sobivaid inimesi. Ansip aga väitis, et Ojuland on maksnud oma isiklikud arveldusarvelt ära liikmemaksu 39 inimese eest, kelle identiteeti on sisehääletusel kuritarvitatud. Ojulandi kinnitusel soovistavaid vanemaealisi inimesi aidata, et ka need saaks valimistel osaleda. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on 20 aastaga saavutanud teatud edu ja jõudnud lääneriikidele järele. Meil on kaasaegne tehnoloogia, kuid puudun julgetest, otsustest ja inimestest, kes julgeksid reforme ellu viia. Nii leidsid presidendid Toomas Hendrik Ilves ja lehvalenzale tänasel arutelul valitsusvastased meeleavaldused. Türgis jätkuvad neljandat päeva. Täna sai surma demonstrant kese sõidude hõivanud meeleavaldajatele otsa sõitnud auto alla. Hiina kirdeosas hukkus liha linnulihakombinaadi põlengus võimude teatel vähemalt 119 inimest. Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed. Neid aidanud inimestele anti täna Tallinnas üle heategijate preemiad spordist. Eesti jalgpallikoondis peab lähiajal kolm sõpruskohtumist, neist esimese täna õhtul Tallinnas. Valgevenemaailm püsib ka homme soe. Sooja tuleb 23 kuni 29 kraadi. Alates Lääne-Eestist võib vihma sadama hakata. Kuigi Reformierakonna häälte võltsimisskandaali uurimiseks moodustatud komisjon pole veel oma tööd lõpetanud, on kired juba löönud lõkkele. Peaminister Andrus Ansip ja europarlamendi saadik Kristiina Ojuland on asunud 11 avalikult süüdistama. Indrek Kiisler teeb ülevaate Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip teatas täna hommikupoolikul, et Kristiina Ojuland on maksnud kinni nende inimeste parteimaksu. Hääled osutusid hiljem sisevalimistel võltsituteks, seda olevat tehtud Ojulandi isiklikult arvelt. Erakonna esimehe teatel on seoseid liiga palju selleks, et arvata, et kõik on lihtsalt kuidagi kogemata juhtunud. Kristiina Ojuland on maksnud oma isiklikult arveldusarvelt ära 39 isik erakonna liikmemaksu. Erakonna liikmemaksu tasumine annab õiguse sisevalimistel osalemiseks ja nende 39 isiku identiteeti on sisehääletusel vääralt kasutatud. Kristiina Ojuland tunnistas täna pärastlõunal antud pressikonverentsil, et maksis tõesti nende inimeste eest ära erakonna maksu. Ojulandi sõnul helistas talle sisevalimiste ajal piirkonna arendusjuht taimi samblik. Kes rääkis mulle sellist juttu, et meil on siin inimesed, vanemad inimesed, kellel on liikmemaks tasumata, aga kui sa teed erakonnale annetuse, siis me saame korraldada, et ka neil on õigus ja võimalus hääletada. Panen ma vaatasin, et nimed. Mõtlesin, et mis seal ikka. Madonnale enne kohalike omavalitsuste valimisi on kindlasti ka raha tarvis. Meie kokkulepe oli väga selge ja ühemõtteline, et mina teen selle ülekande ja arendusjuhi peale, jääb ülesandeks võtta nende inimestega ühendust, uurida kas nad tahavad hääletada ja kui nad seda tahavad, siis peab neil see võimalus olema. Ojulandi väitel on tegemist palju ulatuslikuma probleemiga. Erakonnas on tema hinnangul võim läinud keskkontori Andrus Ansipi meeskonna kätte. See erakonna sisedemokraatia on lihtsalt alla käinud ja erakond vajab uut juhti. Mida aeg edasi, mida päev edasi, seda, seda ütleme halvemaks. Reformierakonna maine muutub ka maakonnajuhina, ma ise näen seda, kuidas praktiliselt iga päev Lääne-Viru maakonnast lahkub inimesi ja mitte ainult nüüd selle valimisnende hääletusse skandaali ajal. See protsess on kestnud juba päris pikka aega. Et, et, et noh, see on tuntav, et see rahulolematus erakonna sees lihtliikmete hulgas on ilmselgelt kasvamas. Ojulandi kinnitusel on tegemist omamoodi kättemaksuga, sest ta soovis ise kandideerida üldkogul erakonna esimeheks kui istub Toompeal koos töögrupp, mis uurib erakonna sisevalimistel avastatud häälte võltsimisi. Komisjoni esimees Väino Linde avaldas pärast esimest koosistumist lootust, et homseks suudab komisjon oma tööga ühele poole saada. Tahaksime kõik need faktilised asjaolud, mis meile siis nagu teada saanud või saamas tavatähenduse sai see kokku võtta ja edastada selle reformierakonna aukohtule. Hea meelega teeksime seda siis juba esimesel võimalusel ja me loodame, et see on hiljemalt homme. Praeguse seisuga me loodame seda, need faktilised asjaolud, mida me siis oleme suutnud tuvastada ja ja mitme inimese osas, sest niisugust manipuleerimist on olnud ja kuidas ja mil viisil see toimus ja, ja kes need siis selle toime pani. Praeguse seisuga on Kristiina Ojuland kahtlusaluste ringist väljas. Mööda ta ei ole ta selles mõttes kahtlusalune olnudki aga, aga küll ja küll me tahame neid asju ikkagi ikkagi rääkida ka edasi veel teiste inimestega, kes võivad mingil moel olla puutuvusele selle juhtumiga, on tal siis mingit puutumust, ei ole temale juhatuse liikmekandidaate praegu Reformierakonna juhatuse liige ja nende manipuleerimised toimusid Reformierakonna juhatuse sisevalimistel, nii et selline selline seos on, on tema oli olemas, kui Lääne-Virumaalt pärit kandidaat Reformierakonna juhatus koguneb olukorda arutama ülehomme ning ka Kristiina Ojuland lubas sinna kohale minna. Riigikogu põhiseaduskomisjon teeb tööd mitme rahvakogust sõelale jäänud ettepanekuga näiteks erakonna rahastamine, riigieelarvest kolmandate isikute annetused, erakonna asutamine 200 liikmega, poliitilise reklaamimahtude ülempiir ja riigikogu pääsemise valimiskünnise langetamine. Margitta otsmaa võtab komisjonis räägitu kokku. Kõik need eelpool loetletud teemat põhjalikult läbi käinud ja tänaseks ette valmistanud Andrei Korobeinik tundis heameelt, et näiteks erakondade rahastamise teema on juba ühiskonna arvamuste toel menetlusse võetud. Aga see pole kõik. Võib-olla ei saa öelda, et kõik küsimused sellega lahendatud, samamoodi, mis puudutab seda valimisreklaami piiramist, kas mahu poolt või rahalise poolt kuidas rahastada ja mis põhimõtetega taastada neid erakondi, kes on nii parlamendis või neid, kes ei ole parlamendis, mõnes on rohkem konsensust, näiteks kas tuleb see erakondade arv asutamine lihtsamaks teha? Noh, põhimõtteliselt kõike. Kui oled nõus, küsimus segas tehase 200 liikmega võid 500 liikmega, täitsa on see, et see konsensus on olemas, samamoodi ka valimiskünnist allapoole toomine, et siin nagu väga suurt seda konsensust ei tule. Aga tähtis on see, et nüüd on tehtud konkreetne ajagraafik, nende teemade käitlemises. Komisjoni esimehe Rait Maruste sõnul tegeleti täna peamiselt infovahetusega sisuliste arutelude ja konkreetsete ettepanekute, nii ei plaanitudki jõuda juba sel sügisel toimuvateks kohalike omavalitsuste valimisteks. Maruste sõnul olulisi muudatusi oodata ei ole. Tegelikult kohaliku omavalitsuse teemadest seal väga palju ei olnud, natukene, aga kindlasti peaks olema see asjad selge, et aasta enne järgmisi riigikogu valimisi ja sealse ajaraamistik, mille sees me püüame opereerida. Hille Hinsberg praksises tõdes, et tänane arutelu jättis hea mulje, sest vahepeal on tehtud tõsist tööd. Rahvakogu eesmärk oli välja jõuda ettepanekute nii, mida on võimalik riigikogus selgelt arutada. Põhiseaduskomisjon on teinud põhjaliku töö, fraktsioonid on oma arvamuse öelnud ja nüüd jääb üle oodata suure saali arvamust. Ja eelkõige me näeme seda siis erakonnaseaduse suhtas, mis käsitleb rahastamist ja käsitleb ka juurde pääsu poliitilisele maastikule. Mõnevõrra rase lihtsustub nendel, kes on jäänud riigikogust välja, nendele antakse rohkem raha, et oma tegevust koondada ja uuesti katsetada. See küsimus jäi praegu veel lahtiseks, kas saab asutada erakonda ka väiksema arvuga ja ütleme, sellised suuremad kid nagu valimistega seonduv kaasamisega seonduv on hetkel ikkagi oote režiimil. Et nende suhtes ei ole tehtud mingeid konkreetseid muudatusettepanekuid. Nad tähendavad ka täiesti eriseadustega tegelemist. Neil teemadel loodetakse suve jooksul koguda veel ühiskonna mõtteid. Hinsberg rõhutas, et kiirustada ei ole vaja. Põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel on teist meelt. Ma arvan, et kui poliitiline tahe on, siis paljudega nendest punktidest, mis puudutab valimisseadust, mis puudutab erakonna loomiseks vajalike liikmete arvu alandamist ja nii edasi Oleks võimalik liikuda kiiremini ja see annaks ühiskonnale positiivseid signaale, sellepärast jah, kohalikud valimised lähevad kohe, aga riigikogu valimised ei ole ka enam kaugel. Välisuudiseid vahendab nüüd Kristi Sobak. Valitsusvastased meeleavaldused Türgis jätkuvad neljandat päeva täna sai surma demonstrant, kes jäi sõidude hõivanud meeleavaldajatele otsa sõitnud auto alla. Türgi märulipolitsei kasutas pealinnast sadade meeleavaldajate vastu ka pisargaasi gaasi. Türgi avaliku sektori töötajate ametiühingute liit teatas, et korraldab homme ja ülehomme streigi, millega protestib valitsusvastaste meeleavalduste mahasurumise vastu. Türgi peaminister väitis täna taas, et meeleavalduste taga on äärmuslased ning tõrjus vihaselt võrdlusi Araabia kevade ülestõusudega. Hiina kirdeosas hukkus linnulihakombinaadi põlengus võimude teatel vähemalt 119 inimest, mida on üle kahe korra rohkem esialgu teatatust. Tegemist on ilmselt ohvriterohkeima tulekahjuga Hiinas viimase 12 aasta jooksul. Tulekahju puhkemisel rajal oli kombinaadis tööl üle 300 inimese ning päästjad ei tea, kui palju inimesi võib hoones lõksus olla. Põlengu puhkemisel olid kombinaadi väravad lukustatud, kuid umbes 100-l töölisel õnnestus riikliku uudisteagentuuri andmetel hoonest pääseda. Agentuuri teatel raskendavad päästetöid kombinaadi keeruline ruumide paigutus ja kitsad välisuksed. Telekanali sitiivi andmetel sai tulekahju alguse elektri sädemest. Tunnistajad kuulsid tulekahju puhkemisel. Plahvatust kahtlustatakse ka vedela ammoniaagileket. Pole teada, kas põlengu tingis ohutusnõuete eiramine. Silvio Berlusconi kaitsja taotles kohtus Itaalia eks peaministri ja meediamagnaadi õigeksmõistmist alaealisega seksuaalvahekorda astumise ja võimu kuritarvitamise süüdistustes. Kaitse väitis, et Berlusconi tuleb õigeks mõista, sest ta pole toime pannud ühtki kuritegu. Advokaadi sõnul käitus Berlusconi lihtsalt inimlikult, andes tollal seitsmeteistkümneni vastasele prostituudile raha. Berlusconi protsess on kestnud üle kahe aasta, otsust on oodata juuni jooksul. Prokuratuur taotleb 76 aastasele Berlusconi le kuueaastast vangistust ja eluaegset riigiametis töötamise keeldu. Tagasi Eestisse heategevusfond, Dharma, lastekaitse liit ja sotsiaalministeerium tunnustasid täna heategija 2013 laureaate kohal käis Margit visak. Kahe nädala jooksul. Jooksul aprilli lõpust mai alguseni sai, oli Eesti anda teada neist inimestest, kes panustavad laste heaolusse igapäevaselt tööülesandeid täites kui ka neist, kes teevad head oma vabast ajast ja seda erilise südamlikkusega. Milline oli saak, räägib nüüd heategevusfondid Tarmo juhatuse liige Marleen maa. Kandidaate tüli üle 50 ja nende valiku tegemine on ääretult raske. Tegelikult peab ütlema, et kõik need 50 oleksid olnud väärt seda tiitlit aga kuna meil oli statuudis, et 10 inimest, siis jäävad järelikult ootama võib-olla järgmist aastat. Üks, kes heategijaks pärjati, on noorsoopolitseinik, helgacamosnikova. Mis mured või rõõmud on tänapäeval noorsoopolitseiniku töös, praegu on hästi palju selliseid probleemseid peresid, meil on nagu piiratud võimalused, võib-olla aidata vahtimisena, kuigi noh, ütleme, et koostöös lastekaitsega saab nii enam-vähem sileda Realis keerida võiks siiski ma ütlen, et need seaduselüngad põhimõtteliselt, kui sa ikkagi midagi tahad head teha, siis põhimõtteliselt lähtud sellest inimlikust aspektist, onju, ja võib-olla mõnikord mõne koha pealt silmad, panentiinid. Sotsiaalministeerium heategevusfond, Dharma ja lastekaitse liit on tublisid lastega töötajaid ära märkinud ju varemgi, kuid tänane heategijate tunnustamine on midagi uut. Maleenma. Selline heategija väljakuulutamine on üldse esimest korda ja me oleme seda plaani pidanud küll kaks aastat juba aga tänavu jõudsime selle elluviimiseni ja me tahame, et see jätkuks traditsiooniliselt iga aasta lastekaitsepäeval. Väga tahaks, sellepärast et lastest hoolimine on minu arvates kõige tähtsam, sellepärast et nendest kasvavad meie, Eesti vabariigi tulevased kodanikud. Kumu suures saalis sai täna kuulda presidentide Toomas Hendrik Ilvese ja lehvalenza arutlust Euroopa tulevikust. Margitta otsmaa käis kuulamas. Poolas asuv mõttekoda siidiinstituut püüab Kesk ja Ida-Euroopa riikidele selgitada ideid ja projekte, kuidas tõsta piirkonna efektiivsust ja konkurentsivõimet. Enne, kui presidenti telesõna anti, astus kõnepulti mõttekoja asutaja, on Poola ettevõtja Jan kuultšerk. Šefčoviči loba teil on? See ei ole juhus, et meie kohtumine toimub Eestis, sest Eesti on silmapaistva arenguga riik. Mind teeb ärevaks edasistest arengutest rääkides pööratakse tähelepanu vaid üksikutele teemadele, nagu näiteks inimõigused. Kesk- ja Ida-Euroopa moodustab vaid seitse protsenti maailmast, aga me peame näitama, et oskame oma majandust ja ühiskonda luua paremini kui arvatakse. Isegi Kreeka probleemi lahendamine ei tundu võimatu, aga vaja on rohkem innovatsiooni. Me teame küll palju ajaloost, aga me ei pea elama ajaloos, rõhutas Kuldžek. Veerand sajandit tagasi kirjeldas Poola ametiühingu liikumise solidaarsus, aktivist admistnik Ida-Euroopa ees seisvate ülesannet. Nii me teame väga hästi, kuidas saada akvaariumist kalasuppi, kuid me ei tea, kuidas saada kalasupist akvaariumi. Sama küsimuse esitas president Toomas Hendrik Ilves lehvalenzale. Kommunism on kaotatud, kuid ka kapitalismil pole tuleviku demokraatiat ei hindame samuti tõsiselt. Poliitiline süsteem vajab parandusi. Meil on hea tehnoloogia, millega majandust edasi viia, aga ei ole liidreid, kes julgeksid otsustada ja otsuseid ka ellu viia, rääkis Valenza. Toomas Hendrik Ilves nõustub. Kui vaadata, kui vähe on Euroopa suutnud otsustada viimastel aastatel kui on selge, et on vaja kiiret tegutsemist ja otsused ei pruugi olla targemad kui need, mis oleks tulnud natuke kiiremini tegutsedes. Leadership on see asi, mis on puudu. Samal ajal me näeme, et just niinimetatud Euroopa riigid on need, kellel on kõige Praegusest kriisist välja tulla, olgu see Poola või olgu see Eesti või tšehhi, ainuüksi Ida-Euroopa moodustab 100 miljonit inimest. Ometi need on need riigid, kellel on poliitilist julgust, et läbi reforme seda teinud järjekindlalt peaaegu veerand sajandit. Minu arvates küll peaks Ida-Euroopa kõvemini rääkima just Euroopa sees. Me peame üle saama ja ma sellest noh, alaväärsuskompleksist. Homme on Eesti lipu päev ja sel puhul esitles ajaloolane Küllo Arjakas oma raamatut Eesti lipp, mille andis välja kirjastus menuautoriga, rääkis Riina Eentalu. Neljandal juunil on Eesti lipu päev ja sel puhul esitles ajaloolane Küllo Arjakas oma raamatut Eesti lipp, välja andis selle kirjastus menu. Sama pealkirja all on varem ilmunud kolm raamatut, ütles Küllo Arjakas. Kas kõige esimene on väike brošüür, mis on tõeline bibliograafiline haruldus, sest ilmus Stockholmis 1919. aastal ja seal andis oma kulu ja kirjadega välja üks Eesti trükitööline Oskar Kangro kes pakkus välja nii-öelda teistsuguse kombinatsioon krooni Eesti rahvus ja riigilipuks ja pealkirja all Eesti lipp on ka riigikantselei välja andnud kaks raamatut. Need käsitlevad eeskätt lipuseadusandlust tippu traditsiooni ja see siis on nüüd jah, selline üldine ajalooline ülevaade, mis käsitleb sinimustvalget. Küllo Arjakase raamatus on käsitletud ka lipuajalookeerises sõja ajal ja nõukogude okupatsiooni ajal. Kus siis erinevatel aegadel leidus ikkagi julgeid noormehi ja mehi, kes hõiskasid sinimustvalge ja neist suurem osa, ka võeti kinni mõistet, erinevaid karistusi neile. Ükskord aga jäi valvsa miilitsasilmal ometi tähele panemata ja see toimus päise päeva ajal, 1987. aasta 24. veebruaril. Raamatus on sellest ka pilt, mille tegid soomlased. Eesti NSV pealinna südames ratsutas mustal hobusel sihikindlalt üks ratsanik, kellel oli selline suur valge hõlst üle ja ta lehvitas sinimustvalget lippu, pohh päris suurte mõõtmetega tas apteegi tänavalt Raekoja platsile, sealt edasi ja tookordsele võidu väljakule edasi Toompeale lossiplatsile. Kuna sellel hetkel ka värav avanes, kus paar musta Volgat välja tulid, sisse ratsanik oma sinimustvalge lipuga tegi tiiru koguni lossi sisehoovis. Soome turistid tegid ka mõned fotod, millest mul õnnestus ka üks nendest leida ja selleks Suljaks ratsameheks oli Endel Jõgi rokkmuusik. Üks peatükk käsitleb ka esimese sinimustvalge peitmise ja väljakaevamise lugu eesti naljaka sõnul üks väheseid maailma riike, kus kõige esimene lipp on säilinud. Lipusaladuse hoidja tootasid äraga augusti 1991 Eesti omariikluse taastamise ja siis leiti, et on õige aeg see lipp välja kaevata. Spordiuudistega jätkab Alvar Tiisler. Eesti jalgpallikoondis võõrustab üheksa päeva jooksul kolme vastast, esimesena minnakse täna õhtul vastamisi Valgevenega. Eesti alustab tänasest. Kohtume järgmises koosseisus. Väravas Pavel Londak, Kaitseliin vasakult, Dmitri Kruglov, Igor Morozov, Taavi rähn ja Enar Jääger. Poolkaitses mängivad vasakult Siim Luts, Konstantin Vassiljev, Aleksandr Dmitrijev ja Sander Puri. Ründes peab oma lahkumismängu Kristen Viikmäe ja tema kõrval mängiv Henri Anier. Kohtumine algab lilleküla staadionil kell 20 otseülekanne ka vikerraadios. Äsja Moskvas peetud 25000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri võitnud Anett Kontaveit alustas täna mängimist Prantsusmaa lahtiste noorteturniiril, kus paraku pidi juba avaringis kaotuse vastu võtma. Turniiri 15.-na asetatud Kontaveit pidi maratonmängus tunnistama rumeenlanna ilga sooregi neli. Kuus, kuus. Seitse paremust. Cofidise profimeeskonna liider Reinthal Taaramäe korraldas täna sõidetud tofinee velotuuri teise etapi lõpuosas võimsa rünnaku, kuid sprinterite meeskonnad püüdsid ta siiski kinni. Taaramäe ründas peagrupist päeva viimase tõusu lõpuosas sai peagrupiga laskumisel vahe sisse, kui kaks kilomeetrit enne finišit vedasid sprinterite meeskonnad peagruppi eestlasele kannule järgnevalt. Grupifinišis võttis etapivõidu itaallane Elia Viviani Nonii. Taaramäe veeres üle lõpujoone 70 viiemehelise peagrupi keskel ja sai 47. koha. Kokkuvõttes on ta 24.. Inglismaa jalgpalliklubi Londoni Charlesi nimetas meeskonna uueks peatreeneriks täna ametlikult portugallase Jose Mourinho. Viimased maastat Madriidi Reali juhendanud Marina on varemgi Chelsea tüüri juures olnud viies Londoni klubi 2005. ja 2006. aastal Inglismaa meistriks. Lähipäevade ilmast räägib nüüd sünoptik Merike Merilain, palun. Pilt näitab Eesti kohal endiselt valdavalt sajuta ilma ja selget vast lähimad vihmapilved on piki Läänemerd ja seotud põhjast lõunasse kulgeva väheliikuva frondiga. Suurte vihmade jäikeste tsoon, mis on seotud Ukraina läänepiiril oleva tsükloniga, jääb meist eemale. Seega tuleb järgmise ööpäeva jooksul silmas saada mere kohal püsivat frondi joont, mis võib homme teha hüpe ida hoole ja Lääne-Eestis kohati hoovihma ja äikest tuua. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vastu hommikut võib saartel hoovihma sadada. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis, saartel põhjakaare tuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Hoian 12 kuni 17 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Lääne-Eestis sajab kohati hoovihma, võib ka äikest olla. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni kuus, saartel põhjakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 23 kuni 29, kohati rannikul 18 kraadi. Aitäh kuulsite Päevakaja number 19027 kaunist õhtut.