Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Tervist kõigile on selline sügisese ilmega päev ja sügisese ilmega aprillikuu lõpupäev on, paraku ma pean kohe ära ütlema, mõjunud minule sedamoodi, et ma ei ole päris oma tavalise häälega see, siin on saade puust ja punaseks, raadio kaks stuudios Arko Olesk ning Madis Aesma. No selle sinu hääle juurde me jõuame täna veel saates mitu korda tagasi tulla, esiteks sellel põhjusel, et see seondub mingil määral ka meie satelt pikema teemaga, tänud. Kuidas, no et üks selle põhjustest võib-olla otseselt otseselt. Me oleme meie saate pikemast teemast. Ei, päris kindlasti mitte. No selge, nii, aga teiseks kui me võtame ette värsked uudise pealkirjad, nagu me siin saates ikka kõigepealt teeme, siis me leiame budisemisse, vaatles kuidas inimeste hääled mõjutavad nende seksikust vastassugupoolele. Kas momendil, kui mul nüüd hääl on natukene ära, kas see kuidagiviisi on siis seksikam kui see, kui mul häält ära ei ole? Noh kahtlemata see aitab kaasa, sellepärast et teadlased Suurbritannias tegid uuringu ja leidsid, et just selline sügav ja kergelt kähisev hääl on see, mis naistele kõige rohkem peale läheb. Ühesõnaga. Parim on siis see, kui sul on hääl natuke ära kogu aeg jah. Vähemalt kähiselt ET kalestunud, seda oma paraku teen, sest paistab, et mina siin nende nende kriteeriumide alusel nagu väga hästi kvalistit seeru selliseks atraktiivseks hääleks. Aga tõesti, nad tegid selle uurimuse, nad leidsid, et meeste puhul on siis jah, selline sügavam, kergelt kähisabi naiste puhul loomulikult kõrgem, samuti kergelt käis hääl on see, mis on atraktiivne ja kuidas nad seda selgitavad, on siis seda. Esiteks väljendab see hääle kõrgus või madalus suurust. Ehk siis suuremad loomad teevad sügavamat häält, mis tähendab, et nad võivad tunda ennast looduses julgemini. Ja siis loomulikult, see läheb naistele paremini peale, kui nad, kui nad teavad, et Ta on selline suur isane, kelle kõrval on julge olla. Viimasel ajal kuidagiviisi on niimoodi läinud, oled sa tähele pannud Arco, et kõik meie saate sissejuhatavad teemad on mingisugusel moel reprodutseerimisega seotud alates sellest ajast, kui me hakkasime rääkima sellest uudisest, mis puudutas sauruseid, seda kuidasmoodi saurused ikkagi teisi saurused tegid, millises asendis? Ma kas siis meie ala teaduslikud ala, teaduslikud hirmud ja ikka on siin nüüd välja löönud, et peab pöörduma papa Freudi teooria poole või midagi sellist, aga tõsiasi on tegelikult see, et see teema huvitab inimesi ju tõepoolest väga palju teada saada seda, kuidas siis inimestevahelised suhted nagu tegelikult bioloogilisel alusel toimivad ja kusjuures me saame neid klippe ju siin ka mängida. Kui me räägime sellest uuringust just sellest brittide uuringust, siis Needsamad teadlased selle põhjal, millised valed inimestele meeldisid panidki kokku sellise sünteetilise naise ja mees mis peaksid olema kõige atraktiivsemad. Kõige atraktiivsemad ja kõige vähematraktiivsemad ehk siis nad panid kokku. Vastandid ja vastandid neli tükki. Kõige atraktiivsem naishääl peaks olema siis selline selle kõnesüntesaator ja nende teadlaste loomingu põhjal. Noh, eks igaüks saab ise oma järeldusi teha, kõige ebameeldivam naishääl kõnesüntesaatori ja Briti teadlaste uuringute põhjal on siis selline. Ma ei tea, kas nüüd kohe kangestuvad kõikidele ämmad või mingisugused mutikesed akna pealt. Sa isegi ei kõla nagu naise hääl. Ja nad tegid ka siis kõige atraktiivsema ja kõige vähe atraktiivsema mees hääle valmis ja kõige atraktiivsem mees öeldis briti uuringute põhjal ja kõnesüntesaatori loomingu tulemusena kõlab sedasi. Kas see meenutab sulle mõnda raadio, kahe töötajad ju? Vist mitte tegelikult ja kõige ebameeldivam meie seal on siis selline. Oot, et kes neid selliseid õnneks ei ole, raadio kahes külmitega pääsekski siia tööle ja selgituseks võib öelda, et selle lause, mida nad ütlesid, on see i aujõu jõu, ehk siis ma olen sulle jojo võlgu. Et see ei olnud selline väga hägune lause või sõna sõnade järjekord, mida nad ütlesid vaid seal oli ka mingi teatud mõte sees. Aga nagu öeldud, teema iseenesest on, on ja nende uurimusi selle teema kohta tuleb järjest ja kui nüüd teha natukene häbitult enesereklaami, siis eelmise laupäeva Postimehes oli üks pikem artikkel ka samalt teemal, et milliselt millised mehed on naistele atraktiivsed ja mispärast, mis on need sõnumid, mida mehed ja siis ka naised oma välimuse ja hääle ja kõikide teiste elunditega odavad, mis siis teevad neid atraktiivseks, nii et lugemist. Mul on millegipärast tunne, et ka meie tänane peateema ikkagi on selline teema, mis teataval määral teinekord, kui jääda mõistlikkuse piiridesse, on inimesi lähendada. Jah, ja kui jääda mitte mõistlikkuse piiridesse, siis nagu nagu öeldakse on võimalik inimesi ilusaks juua, mitte soovitaksime, aga kindlasti mitte tervisliku ja ütleme mõõdukat mõõdukast kombel. Üks väike klaas veini ei tee üldse paha. Me hakkame täna rääkima, saates puust ja punaseks sellest kuidasmoodi Eestis kasvatada viinamarju, mis need viinamarjad üleüldse on ja kuidas? Teha veini ja seda siis mõne hetke pärast pärast väikest muusikapausi. Ja see lugu, mis tuleb enne veini juttu ja viinamarjajuttu on Genialistide täna ma ei skoori. Seor Raadio kaks saade on puust ja punaseks, stuudios Arko Oleski ja Madis Aesma. Võtan oma koorile. Nii vanemaid kui loom Siiski. Ma. Ei pane Maine'i loori. Tooreid toori kaari ei vanemaid, ei noori. TänavaEsstoori. Tundu tänava Eskoori. Siin on nii vanemaid kui noori. Täis noori. Ei vanemaid ei noori. Ega? Ei vanemaid ei noori. Toovad tänava Eskoori. Kas kool? On nii vanemaid kui noori. Tuutu. Ei? Ei ei vanemaid, ei noori eeskätt. Täis ka noori. Ei vanemaid. Tänava. Pooled. Neist? Ei vanema noori. Täis. Ega ega ole ei vanemaid, ei noori. Naiskoori. Ei vanemaid ei noori. Vetena naiskoori. Ei vanemaid heinu. Toovettena vaeskoori. Ei vale Wayne'i loori. TänavaEsskoori. Ei vanemaid. Saade puust ja punaseks on tänaseks pikemaks teemaks võtnud taaskord ühe maitsva teema lausa joovastava teema, ütleksin ma selle peale. Nimelt, kes meist ei oleks kokku puutunud viinamarjad ja veiniga, hoiad täna üritamegi natukene kärile saada? Kuidas õigupoolest vein sünnib, kus kasvavad viinamarjad ja mida saaks nendega ka Eestist teha. Ja meil on stuudios külas Eesti maaülikooli magistrant Anne-Liis riitsalu, tere. Tere päevast. Tere. Ja no kui me vaatame aknast välja, meil on siin sellised viimased aprillikuupäevad, et inimestel, paljudel Eesti inimestel kahtlemata näpud juba sügelevad mulda tahaks midagi istutada. Kui nüüd kellelgil on tahtmine, järsku sügisel võiks ju oma aiast kasvuhoonest noppida viinamarju, siis kas praegu on ta selliste istutamisega näiteks juba kapitaalselt hiljaks jäänud, mis faasis praegu viinapuude kasvuperiood on? Praegu on viinapuud ilusti juba kasvama hakanud, kui vaadata seda kevadist kasvu. Nad on hakanud vaikselt kasvama, pungad on juba natukene puhkenud. Et neil vaikselt võib hakata juba katteid pealt eemaldama. Aga kui soovida enda koduseid viinapuid, kulda panna uusi viinapuid nendest saada siis selle sellega tuleb alustada juba sügisel. Kui teha seda nii-öelda sügisest lõikust, siis needsamad väiksed oksad, mis ta ära lõikate, pange sügisel ilusti mulda mulla alla ja kevadel võtke täpselt samast kohast needsamad oksad välja ja te näete, et neil on juured all. Ja te saate nendest ilusti uued viinapuud. Aga Eestisse kasvatamine on kas tõesti võimalik ainult kasvuhoones, et praegu vist ka see väliskliima, kui me vaatame, teil on juba pungad küljes, et siis väliskliima, meil vist ei ole nende jaoks väga soodne. Tegelikult on küll ei ole võimalik ainult kasvuhoonetes kasvatada, tegelikult on juba mõisates. Vanal ajal kasvatati laua viinamarju küll kasvuhoonetes, aga mõisnikel oli omal ajal laua viinamari endal laual olemas. Ja esimeses Eesti vabariigis oli see kultuur tuntud igas koduaias. Tootmisistandikud olid Eesti NSV algusaastail juba olemas ja Tartu Ülikoolis tehti katseid. Hiljem alustati katsetega kama ülikoolis. Ja Tartu Ülikoolis õpetati põllumajanduseriala tudengitele ka sellist huvitavat ja toredat ainet, nagu viinamarjaistandus. Aga miks siis viinamarjavahepeal nii-öelda ära unustati, Nõukogude okupatsiooni päevil? Sellepärast, et peale tuli nõukogude plaanimajandus ja sellega kaotati ära kõik see viinapuude kultuur ja viinamarjakultuur. Ja nüüd me üritame uuesti seda taastada. Meie siin Eestis on tõepoolest ei ole harjunud sellega, et, et siinkandis saab kasvatada viinapuid, me ikka kujutame ette, et viinamägede maad on Itaalia, Prantsusmaa kust tuleb veel head veinid Tšiili, Lõuna-Aafrika, vabariigi, Austraalia, et aga kui palju siis mujal kasvatatakse viinamarju ja kas kas nendest on ka tegelikult võimalik saada mingit head kvaliteetset veini? Saab küll tegelikult Eestis valmistatud vein on, on küll kuiv ja hästi happeline kuid Ta on täiesti võrreldav lõunapoolsete piirkondadega. Just nende antioksüdantide sisaldusega. Ja biokeemiliselt koostiselt on ta täiesti sarnane traditsiooniliste piirkondade veiniga. Kui palju meil üldse tehtud on? Tegelikult väga pikalt ei ole, aga on ka uuritud veini biokeemilist koostist maaülikoolis ja tänu sellele ongi saadud teada, et me oleme väga sarnased nende traditsiooniliste piirkondadega. Ja antioksüdantide sisaldus meie veinis on isegi kõrgem tänu sellele, et meil on parem päikese kaldenurk ja hapete sisaldus on meie veinis kõrgem. Kas Eesti viinamarjade eesti viinamarjadest veini puhul saab neid võrrelda mingisuguse konkreetse maa viina Varditest veiniga näiteks? Kõik kõige sarnasem on meie vein tšilliveiniga. Kas see tuleneb kuidagi sordist või ühesõnaga, kas meil saab kasutada neid samu sorte, mida me teame nendest veinipudelit, et kõik need kavernessavinioonides saadan need ja kõik need või eeldab meie kliima ikkagi midagi, midagi teistsugust, natukene spetsiifilisemaid sorte. Eeldav spetsiifilise sorte, meie ei saa kasvatada neid kõige levinumaid viina viinapuude sorte, mis on Euroopas just nagu te nimetasite, need Cabernet Sauvignon Merlot ja valgetest Saardonne või riisling Saksamaal, et meil on levinud just põhjamaisele, kliimale vastupidavad Vene ja Läti sordid. Algajatele näiteks sobib väga hästi kasvatamiseks vene sortasanskisladki ja lätlaste sortsilga just seeder too, et nad ei vaja talvekatet ning nad on haiguskindlad ja samuti kõlbab nende saak nii veiniks kui söögiks. Söögi Mariana, nende miinuseks küll seemnete ru, kus, kuid veinimarjad ongi üldiselt väiksemad ja suurte seemnete hulgaga. Kuna veinile annavadki maitse tugev kest ja seemned ja kes muidugi sülitada viitsib, siis nendele sobivad need ka süüa. Ja siis ongi niimoodi, et tegelikult eristatakse neid viinamarju, mida saab süüa ja neid, mida tehakse veini, et need on täiesti erinevad sordid, tavaliselt jah, on küll, et need, mida me poest ostame, näiteks sealt puuviljaletist, et nendest ei olegi väga mõtet hakata hakata proovima, neid tuleb lihtsalt süüa. Just enamasti tuuaksegi müügile just lauaviinamarjaks kasvatatud sorte, sest neil on õhuke kest, vähe seemneid. Ja need viinamarjad on suured, et nad, nad ei ole pisikesed ja ei ole mõeldud veini marjaks veinimarjad homseks, märksa pisemad ja, ja, ja neil on suur suur seemnete ja kesta osakaal. Ja selliseid tavaliselt süüa ei soovita. Sellepärast et kes, kes see ikka tahab närida seda tugevat ja paksu kesta ja sülitada suurt kogust, seemneid. Ja maitse on neil väga hea. Kui nendest poeviinamarjadest nüüd rääkida, siis üks põhilisi teemasid, mis aeg-ajalt pihlamarjadega seoses üles kerkib, on ikkagi see, et nad on kohutavalt kahjulikud need viinamarjad, mis poes on ja mürgiga üle pritsitud ja räägitakse, et tegemist on siis ka kõige rohkem üle pritsitud puuviljaga üldse. Kas see on tõsi? Võib nii öelda küll tegelikult ja seetõttu, et lõunapiirkondades on väga levinud erinevad seenhaigused mis muutuvad väga kiiresti erinevatele vestitsiididele resistentseks ja seetõttu kasutatakse ka väga erinevaid pestitsiide kasvuperioodil isegi kuni kaheksat erinevat haigustõrjevahendit ühe kasvuperioodi jooksul. Ja lõpptulemuseks on see, et neid kõiki on küll alla lubatud normi kuid nad esinevad kõik koos ja nende koosmõju ei ole teada. Ja see tähendab seda, et kõige ohustatud grupp on tegelikult ju lapsed. Meie ei tea ju, kuidas, kuidas nad tõesti mõjuvad. Aga kas need veini sisse siis ei, ei kimbu needsamad ained, kui nad seal koore sees ja nii edasi, et nad ikka olid veiniviinamarju ilmselt pritsitakse. Ja pritsitakse ja, ja nad nad tõesti on ka veinis olemas. Ja isegi uuringutes on, on leitud neid erinevaid aineid aga neid on ka tõesti alla lubatud normide. Ja seetõttu on just selle tervislikkuse poole pealt ongi põhjamaised, viinamarjad ja veinid. Tervislikud. Ma nüüd nii väga ei pritsi, eks ole, ei pritsitagi kui, kui vaja, siis ainult rohelise seebi või bordoo vedelikuga, mis on looduslikud tõrjevahendid. Kui erinevaid üldse on üldiselt nahk oli väga niimoodi lihtsalt võtta valge ja punane viinamari. Valgete ja punaste viinamarjade vahe on tegelikult ainult nende kesta värvuses ja mahlad neil kõigil tegelikult hele. Ja need, kui nüüd veinidest rääkida, siis ega ei ole ju niimoodi, et punast veini tehakse punastest viinamarjadest ja valget valgetes. Valge veini saame me valmistada tegelikult nii punastest ehk siis tumedatest kui heledates viinamarjadest. Aga valge veini korral ei toimu käärimine koos kestadega vaid käärib ainult mahl. Ja kui rääkida roosast veinist, Sammemme veinikestadel lühiaegsel käärimisel ja punase veini kogu esimese käärimisel kestadel mis kestab üks kuni kaks nädalat, olenevalt sordist. Ühesõnaga siis veini värv ei sõltu sellest, mis värvi viinamarjadest on tehtud. Võib küll nii-öelda välja arvatud siis punane vein. Kuidas üldse veini tegemine käib, et noh, kui me siin rääkisime, et need veiniviinamarjad on üsna sellised pisikesed, kõva kestaga rohkete seemnetega kuidas näeb välja see protsess, kuidas teenib kobaratest, lõpuks saab valmis meie pudelites olev joovastav jook? Eelkõige peame vaatama refragdomeetri näitu, ehk siis milline on marjades olev suhkrusisaldus, mis peab olema minimaalselt 20, et saada alkoholisisalduseks 12 protsenti. Ja siis kasutatakse käärimisele ära kogu suht, et saada kuiva veini. Ja meie kliimas ehk siis Eestis enamasti rohkemat ei saavutata. Sest veini veini kvaliteet sõltubki ainult Maria enda potentsiaali arvestades. Ja oma veinitegemise käigus. Me protsessi muuta ei tohiks. Kui lisame suhkrut, võime saada kangemat või magusamat veini. Kuid see ei iseloomusta juba viinamarjaomadusi. Ja see oleks siis juba meie enda tehtud vein. Mõnikord lisatakse ka tegelikult veinile vett. Aga siis me kaotame ka samuti Maria potentsiaali. No kui rääkida Prantsusmaast, Hispaaniast, Itaaliast, sest seal on erinevate piirkondade viinamarjadele ja nendest tehtaval veinil täiesti erinevad omadused ka. Kas Eestis on ka mingisugune selline koht, kus on kõige soodsam tegelikult viinamarju üldse kasvatada? Piirkonnad on, on tõesti väga erinevad ja ja seda nimetatakse tegelikult terrouaar efektiks, mis sõltub mikrokliimast ja piirkonnast. Kui rääkida Saksamaal kasvatatavast riislingu sordist siis Saksamaa on ju väga suur maa kuid väga erineva reljeefiga siis ka kogemused Eestis näitavad, et ühe sordi veinid on väga erineva biokeemilise koostisega ja samuti ka maitsega, mida siis mõjutavad tegelikult väga erinevad keskkonnafaktorid alates mullast, Kuninga päikeseni. Eelmise aasta viinamarjakoosolekul toodi meile Ruhnu Ruhnu vein kui ma õigesti mäletan ja see oli totaalselt erinev sellest, mida Tartumaal kasvatatud veinist saadi. Ametiviinamarjasort oli sama. Täpselt sama viinamarjasort. Aga millest see siis erinevus sõltub, noh nagu me aru saime, siis vist päike on üks kindlasti. Ja ja päike, muld, sademed, absoluut, suureik, kas. Siis täiesti ootamatult ka, mis võis seda viinamarjade maitset ja veini maitset seetõttu siis eripäraseks teha, mingisugune täiesti selline ootamatu. Jooksul on on võra, lõikused, keskkonnafaktorid ja eelkõige ikkagi päikesetugevus. Sõltuvalt sellest, millist võra lõikust me kasutame, sõltuvalt sellest me muudame ka seda päikese hulka kobaratele, et mida rohkem kobarad, seda päikest saavad, seda parem ja seda rohkem suhkrut neil. Nad koguvad. Meil on saates puust ja punaseks külas Anne-Liis riitsalu Eesti maaülikooli magistrant ja räägime viinamarjadest ning veinist vahepeale, nüüd aga natuke muusikat. Jätkame joovastavate juttudega saates puust ja punaseks, räägime viinamarjadest ja veinist ja meie vestluspartneriks on Annelis riitsalu Eesti maaülikoolist. Kes on vähegi seal lõuna pool ringi sõitnud, ongi lennud, neid viinamägesid, kus need taimed ongi mäe külje peal niimoodi täiesti ridade kaupa 45 kraadise nurga all ja et kas kas ongi selline kõige tavalisem viinamarjadega kasvatamise moodus või või, või tõepoolest igaüks, kellel ei ole oma maalapi peal sellist väikest mäekest võib ka kusagile midagi midagi istutada ja niimoodi niimoodi viinamarju kasvatada või peab tingimata olema mäe peal? Ei pea, muidugi peab selleks olema eelnevalt ka teadmisi. Sellepärast et hiina puude kasvatamine ei ole nagu tavaliste köögiviljade ja puuviljade kasvatus. Kuid eelkõige on oluline ikkagi see, mis eesmärgil neid kasvata kas siis söögiks või veiniks. Kui kasvatada söögiks, siis võib teha seda igaüks. Ja sordid on müügil, puukoolides müüakse laatadel. Ja selleks, et saada magusaid marju, tuleb hoida kobaraid peale nende värvumist mis hakkab toimuma tavaliselt augusti keskpaigast kolm kuni neli nädalat. Et saada piisavalt magusaid marju veini Mariana kasvatamiseks nõuab, see on muidugi ka oluliselt rohkem teadmisi nii agronoomest kui keemiast. Ja selleks, et viinapuid kasvatada ei pea, ei pea raiskama muidugi kasvuhooned, et sinna pigem panna tomatit või kurgid. Viinapuid võib kasvatada nii lõunaseina äärest, terrassidel, erinevatel piiretel, aedadel kohtadel, kus taimedel on lihtsalt võimalus ronida ja kus on veidi rohkem päikest. Nii et on ikkagi selline ronitaimed kuidagi ronida kusagile toetuma, eks täpselt, ja, ja kui me siin rääkisime ka lõikamisest, siis see tähendab sisuliselt seda, et peab vaatama, et lehed siis neid kobaraid ära ei varjutaks, justkui palju nad tavaliselt neid lehti tahavad omale külge kasvatada, kui kui lehine on üks viinamari. Tegelikult on viinapuu väga lopsakas taim. Talle tuleb tegelikult kasuks kerge stress. Kobarates oleks rohkem suhkruid. Ta ei tohi olla väga lopsaka kasvuga. Mida tugevam on see kasv, seda vähem ta pöörab oma tähelepanumarjadele. Kuigi viinapuu praegusel hetkel ikkagi Eestis on suhteliselt vähelevinud. Ma arvan, et üks põhjusi on ka ikkagi see, et seda peetakse üsna lõunamaiseks. Toimiks kui külmakindel üldse. Viinapuu on. Sõltuvalt sortides jällegi, kui valida õiged sordid, siis võib ta olla kuni 45 kraadi selle külmale vastupidav. Seesama sort sanskisladki kannatab kuni 45 kraadi külma. Kas keegi Eestis ei ole mõelnud sellele, et teeks nagu päris oma taimed me siin rääkisime, kasvatame vene sorti ja läti sort aga kas keegi järsku tegeleb ka mingi täiesti omamaise, meile kõige paremini sobiva sordi välja aretamisega? Olemas isegi Eestis aretatud viinapuusordid, aga kahjuks mul ei ole neid meeles. Paistab, et siis ühesõnaga väga levinud. Nad ei ole väga levinud sellepärast, et nad ei ole nii haiguskindlad ja nad ei kannata väga palju külma. Kas seda on üldse keegi uurimine, miks on viinamarjanimi ikkagi viinamari, kuidas tegelikult üldiselt tehaksegi ikkagi veini mitte viina. Vot sellele Kas ma võin ainult spekuleerida, et see on võib-olla mingist teisest keeltest tunud yldiselt viinamari näiteks piibli kaudu või see nimetus jõudis enne siiamaile, kui vein ise näiteks? No see on puhtalt minu spekulatsioon. Ma arvan, et see on ajaloost ja ladina keelest välja kujunenud sõnumist Crowindlik. Tema ladinakeelne nimetus on viitis vinnid ära. Ja siis ma arvan, et selle põhjal välja kujunenud Päris intervjuu alguses me rääkisime sellest kuidasmoodi viinapuid kasvatada. Kas põhimõtteliselt on niimoodi võimalik, et kui ma nüüd lähen poodi, ostan ühe selle üle pritsitud viinamarjakobara, sealt Luitsutan seemned välja ühe marjasesse, panevad endale potti. Kas sellest on võimalik saada selline viinapuu, mis mul pärast maja ümber kasvab? Ma usun küll, et on, aga see võtab aega. Ja kindlasti ta ei ole. Meie kliimas nii vastupidav, sellepärast et need sordid, mida meil müüakse, nende sortide viinamarjad, mida meil müüakse, on pikaajalise kasvuajaga. Need viinamarjad ei valmi nii kiiresti. Meile on soovitatavad lühiajalised ja varavalmivad sordid. Kui nüüd keegi plaanib hakata viinamarju kasvatama endale näiteks suvila ümber maja ümber, kas see taim, see ronitaim viinapuu vaja mingisugust spetsiaalset hooldust ka? Mitte nii väga palju. Eelkõige tulebki ennast harida just selle võrra lõikuse koha pealt et teada saada, kuidas teda kasvatada. Väljaminekuid on esimesel aastal üks kord ja alates kolmandast aastast. Saate saaki ja tark aednik saab viinapuudelt saaki kuni kuni surmani. Et ta on väga tänuväärne taim selles suhtes. Nii et kui korra kasvama paned, siis ta põhimõtteliselt jääbki kandma, kui tema eest hoolt kanda. Täpselt. No kui palju tegelikult on viinamarju vaja, et nagu veini teha, ma kujutan ette, et kui sa kasvatad omal ühte taime seal maja ümber või kasvuhoones, sealt sa saad, võib pool tosinat kobarat. Ilmselt sellest. Ma ei tea, kas ühe pudeli üldse saab pitsi, sa. Kas on nagu välja arvatud, et kui palju, mitu kilo viinamarju kulub näiteks ühe veinipudeli veini saamiseks? Seda ma võin teile öelda, et kuue liitri veini jaoks läheb vaja 40. Märg kuus liitrit, see peaks ju olema siis vist kaheksa pudelit kuus liitrit. No pudel on 0,78 pudelit. Ja selleks läheb vaja 40 liitrit marju, kaheksa, ühe pudelisse, viis liitrit marja pool ämbritäit. Nii et kes iganes kodus ühesõnaga päris palju läheb, päris palju läheb kaduma, kas nende, ütleme ülejäänud kestade seemnetega ka midagi tehakse? Neid tegelikult võib, võib ju alles hoida ja järgmine kord uuesti kasutada ei pea kohe ära viskama, sellepärast et nendes jääb veidi seda aroomi sisse ja nad järgmine kord annavad sulle natukene lisaks. Kui kursis sa selle klassikalise veinitegemise protseduuriga oled, et, et mis on seal need salanipid, noh, ma ei tea, tammepuust vaadid, kus kääritatakse mingid sellised asjad, et, et see on ju ka ilmselt suurtes riikides ikka päris suur teadus. Ja see on väga korralik teadus. Kindlasti mis kvaliteet veinil on, et absoluutselt ei tohi kasutada tegelikult mingeid kemikaale, aga kasutatakse, lõpetatakse veini käärimiste kemikaalidega. Sellepärast et lõuna pool on päikest nii palju et marjad on lihtsalt nii-nii magusad ja see käärimine läheks liiga kaugele. Ja siis jääb veini, seda jääksuhkrut ja, ja selle veini maitsed parandataksegi tamme vaadiga, see on aksepteeritav meetod veini maitse parandamiseks. Ja mõnikord kasutatakse tamme vaatika valget veinide korral aga seda väga vähe, kuid punastel veinidel väga palju. Ja neid tammevaate on ka väga erinevaid ja levinumad on prantsuse ja ameerika tamme. No palju räägitakse ka sellest, et tegelikult punane vein, vaata seal niuksed tervisele kasulik asi võrreldes võrreldes valge veiniga, et millest, millest see vahe sisse tuleb? Kõik kasulikud viinamarjas asuvad ained ja ühendid on ju viinamarja kestas mitte tema mahlas ja kui rääkida nüüd valge veini valmistamisest siis valget veini ju valmistutaksegi puhtalt ilma kestad. Kääritatakse vaid mahla. Ja siin on oluline erinevus selles biokeemilises koostises ja seetõttu me ei saa rääkida sellest kontekstist, mida me punasel veinil räägime ja punase veini tegemisel, esimene käärimine toimubki puhtalt nendel kestadel. Siis eralduvad sealt kestast kõik need ained, mis ongi tervislikud. Siis tulebki see maitse eripära välja. Aga kui ma näiteks viinamarjamahla ja on, kas see on põhimõtteliselt siis ikkagi sama tervislik kui näiteks punane vein? Mingil määral, aga viinamarjamahlale on lisaks pandud sinna suhkruid erinevaid kemikaale, kui me räägime nüüd Nendest aurasido kõigist nendest mahladest, mis veel müügil. Punane vein on ikkagi oluliselt tervislikum. Siin on fenoolset ühendid, siin on Antotsioonid. Mis ongi need ühendid, mis on meie tervisele kasulikud. Aga seda ainult siis, kui juua üks klaas punast veini iga päev mitte rohkem. Sellepärast et siis me saaksime juba maksakahjustuse. Kuigi samas näiteks süda oleks hästi terve, eks ole, ja ma vist kusagilt olen isegi lugenud, et prantslastel oligi mingisugusel hetkel umbes selline situatsioon, kus südamehaigused olid väga madalal, aga maksahaigused olid noh, põhimõtteliselt täiesti seal nii-öelda punases terve rahva, arvestades sellepärast et joodi veini. Täpselt täpselt sellepärast, et nad nad joovad seda punast veini söögi kõrvale ja kui juua õige õige söögi kõrval õiget veini et neid erinevaid rasvasid tasakaalustada, siis on kõik korras näiteks raskesti seeditav rasvase sea kõrvale juua punast veini ning kasulike rasvadega kala kõrvale valget veini siis, siis on kõik korras ja siis on meie tervisega oluliselt paremad lood. Ja seetõttu on ka etiketi täitmine väga oluline ja see tagab meile ka hea tervise. Ja seetõttu ongi prantslased väga terved. Siis aga lõpetuseks ma küsisin, et mis kandi veine sa ise eelistad, mis on, mis on sinu lemmikut maad ja margid? Kui vähegi võimalik, eelistaksin Eesti eine. Aga need vist ei tehta. See soovin jaokangiga ise tegema, aga eelistan gruusia veine, sest nad on hoopis teistsugused. Nad on hoopis haroovikamad ja huvitavad. See on teenidest, aga sellist juba ongi selline maitse asi. Et ega seal selliseid objektiivseid vahendeid, et kusagil on nagu tervislikumad veinidest, seda vist inimesed väga öelda ei saa. Ei saa, aga ma soovitan inimestel alati otsida huvitavaid huvitavaid aroome sest punased veinid on on sellised, kus otsitaksegi igasugu maitsenüansse ja nende kohta kirjeldataksegi pikki luulelisi jutte. Ja kui veinimaailmas leitakse täielik sarnasus mõne veinimeistri kohta, siis ta kaotabki isikupära. Mida harukordsem vein, seda parem on lõpptulemus. Ning rääkisime täna viinamarjadest veini siiski sellest, et see ei ole sugugi eesti legi tundmatu maa ja ootame meiegi oma eripäraseid veine ja üks, kes sellele kaasa aitab, on meie tänane külaline Annelis riitsalu Eesti maaülikoolist. Suur tänu. Kuulaja küsib? Meie kuulaja küsimuste rubriigis võtame ette postituse mile meie foorumisse, kirjutas Maarika ja tema tahab teada, miks viikingid jaga mongolid kunagi Eestit rüüstama ei tulnud, kas nad ei julgenud näiteks kartsite lihtsalt peksa saada? Et saada sellele korrektne ajalooline vastus, oleme helistanud Tartu Ülikooli vanemteadurile Heiki valgule, tere. Tere. Ja nagu aru saan, siis tegelikult siin on ju kaks küsimust sees peidus, et mainitud on nii viikingid kui mongolid, kellega on ilmselt päris erinev lugu. Nendega on tõesti päris erinev lugu. Hakkame riigingitest pihta siis kui me vaatame nüüd seda skandinaavia Vikinglust tervikuna, siis nad läksid ju kahele poole, üks osaleks lääne poole Prantsusmaale, Inglismaale, Iirimaale, ja need olid selgelt sellise koloniaalse ja vallutusliku iseloomuga retked, sinna tekkisid viikingite riigid vallutatud maadele, sinna jäid nemad paika. Aga need, kes Rootsist, no eeskätt Rootsi idaosast läksid viikingiretkedele, nemad läksid ida poole ja nende eesmärk oli teine, see ei olnud vallutada maid, vaid see oli kaubandus, sööli, araabia hõbeda sissetoomine. See oli pikk tee, mida oli vaja läbida ja sellel teel oli, oli vaja ikkagi omada turvalisust, oli vaja peatuspaiku. Ja otsene eesmärk ei olnudki maade vallutamine allutamine. Seetõttu olemuslikult juba need idapoolsed Vikingi retked on olnud pehmemad. Aga seda, et need retked nüüd Eestit ei puudutanud, seda Me tõesti öelda ei saa. Meie arheoloogiline materjal näitab väga selgesti seda, et siin ikkagi on käidud ka meid rüüstamas. Meie linnamägedel ja linnusekohtadel on skandinaavia laste nooleotsad sees. Iru linnus näiteks Tallinna ligidal, teda on neli korda maha põletatud viikingiajal ja seal on palju viikingite nooleotsi. Samamoodi Gustan kaevatud rannikulähedasi linnuseid võtame siin Purtse Virumaal või Pöide Saaremaal, viikingite nooleotsad on, on see ja ka kagupoolses Eestis tõstan kolm viikingite noole otsa, Rõuge linnamäelt on no need on küll tõenäoliselt juba prožinnikud, kes on olnud vene vürstide teenistuses, aga vene eliit 11. sajandil 10. sajandil? Need on ju ikkagi väga läbi põimunud skandinaavlastega. Nii et meid käidi, käidi ikka rüüstamas küll, aga sellist alalist püsivat ülemvõimu ei tekkinud ja ka skandinaavia saagad mainivad retkesid Eestisse ruunikividel. Mõnedel on mainitud nimesid, kes on Eestis ja eraldi on märgitud ka Virumaa, kes on siin sõjaretkedel langenud. Ja muidugi see kuulus. Hiljutine sensatsiooniline leid Salmest kaks Vikingi laeva, see on ju ka selge märk kaks laeva tapetud võitluses tapetud skandinaavia sõjameestega on selge märk, et siin ikkagi käidi, aga siin astuti neile ka tugevasti vastu. Mis ajaperioodil see umbes oli ikkagi enne seda ju, kui sakslased Siia ristisid ja ikka ikka mitusada aastat varem. Aga kui nüüd võtta ette mongolid, siis nende, need suured vallutusretked olid ju pisut hiljem. Need olid hiljem, aga siin peab vaatama ka, kust nemad tulid, nad tulid ikkagi kaugelt Aasiast, nad tulid pidest ja milline oli nende liikumistaktika, oli ikkagi suured ratsaliikumised hobuse seljas, nad liikusid. Lihtsam oli neil liikuda stepivööndis lõunapoolsemates maades. See on nüüd üks põhjus, seal oli parem liikuda, sealt oli ka rohkem saada, rohkem rüüstata, kuna rahvast oli, oli rohkem. See on üks põhjus, miks Eesti nendest retkedest puutumata jäi. Teine on kindlasti ka, et me olime lihtsalt kaugel, ega kõik vene vürsti riigidki ei saanud mongolite alamateks, meie idanaabriks oli ju Novgorodi riik. Pihkva oli siis tollel ajal Novgorodis sõltuvuses või sellest suuresti juba vabanemas iseseisvaks saamas, aga aga nii Novgorodi kui Pihkvamaa jäid ka puutumata, nii meie vahele jäi, jäi paras puhvertsoon veel. Kaletistki ei ole andmeid mongolite rüüsteretkede kohta, kuigi kuigi Leedust on juba neid mongoli nooleotsi, on mõned leitud. Kas meie mongolite vahele jäi ka veel mingi järsku tugevam tugevam seltskond, kes lihtsalt pidaski nende rünnakut kinni? Noh, kui me lõunapoolsest räägime, siis, siis võis olla Leedu küll, kes oli tugevamini kontsentreerunud võimuga, aga nende huvid ikkagi ei olnud tungida mitte põhja, vaid tungida kergemini läbitavad lõunapoolset stepiala ja vähene metsast ala mööda lääne poole. Suurepärane, aga selge, põhjalik vastus. Heiki Valk Tartu ülikoolist, Suur tänu. Kuulaja küsib? Teine tänane kuulajaküsimus puudutab seda kuidasmoodi me näeme ja täpsemalt siis seda, et missuguse resolutsiooniga on inimsilm. Jah, selle küsimuse on meile Facebooki postitanud Tarmo Kahk ja küsib, kas siis täpsemalt mitu megapikslit on see pilt, mida me igav oma silmaga näeme. Ja no siin on tegelikult mitu aspekti, mida tuleb arvesse võtta, üks on siis see, et noh see, kuidas me näeme, on igalühel erinev, eks ole, see sõltub sellest, kui kaugele näiteks silmad 11 asuvad, kui sügaval silmad pea sees on ja nii edasi, neid fakte ja neid aspekte on palju, sa ei näe ju ikkagi sellist kandilist kongressi pilti nagu näiteks arvutiekraan, seda just ja, ja see, meie näeme ka teistmoodi, kui kaamerasilm seda näevad. Kui kaamera teeks samasuguseid pilte nagu tegelikult näeb inimesi, siis meile tunduks väga moonutatuna ja ebaloomulikuna ja pealegi inimsilm tegelikult kogu vaatevälja ulatuses ei näi võrdselt pidevat tegelikult kontsentreerima oma oma vaatevälja pidevalt mingitele nagu väiksematele objektidele ja see, mis jääb siia kusagil kõrvale, kuigi me näeme väga laialt siis need kõrvalolevad asjad on suhteliselt hägusad ja üldsegi mitte sellise lausega võime ka nagu kaamera suudaks terve pildi ulatuses seda teha just pildi serval, udune, aga siiski on neid arvutusi tehtud, aga siiski on neid arutasid tehtud ja üks number mis igalt poolt välja tuleb, on see, et kui võtta kogu inimese nägemisväli siin vähemalt 120 kraadi ulatuses võib-olla isegi laiemalt, siis kogu see pilt oleks 576 megapikslit. See on siis inimesel ma nii-öelda resolutsioon, kui nägemine on korras ja kui me võtame aluseks selle, et 120 kraadi on, see nägemused olid tegelikult inimene on muidugi rohkem, aga noh, see on nagu see, mida nad päris kindla peale selgesti jah, ja muidugi siin neid arvutusi on veel tehtud, on väidetud, et kui võtta see osa, mida me siis tõesti teravalt näeme, mis on meie fookuses, siis see vastab võib-olla niimoodi viie, 15 megapikslise kaamera võimsusele ja kui vaadata veel sellist ütleme teravust siis see, mida inimene näeb, on võrdne umbes 600 piksli ka tolli kohta või Peebeeii on see mõõtühik, mida kasutatakse ja ja tänapäeva kõige uhkemat LCD kuvarit suudavad meile pakkuda umbes 200 300 Peebeeid, nii et inimsilm on siis sellest kakskolm korda parema nägemisega. Puust ja punaseks. Selline sai tänane saade puust ja punaseks, Arko ja Madis tänavad sind, kohtume siinsamas raadio kahes juba uute teemadega ning uute vastustega uutele küsimustele järgmisel nädalal ja et meil neid uusi küsimusi oleks, siis külastage lahkelt meie foorumit aadressil R2 punkt ee. Või Facebooki külge R2 puust ja punaseks või siis saad ka lihtsalt e-kiri aadressil puust ja punaseks säterree. Ja saatke meile neid uusi küsimusi. Kõigejad tšau, kohtumiseni. Läinud Ederwe padi. Muude.