Tere hommikust põhjama kevad oma värvides ja karguses ja mõnikord padusoojuses ja siis jälle sellises udujahedusest pakub praegu just igaühele midagi. Ja küllap see on ka põhjus, miks tänase jutusaatekülaliseks on mees, kes esimesel võimalusel hülgab neli seina selleks, et olla vabas õhus. Kas seda siis jalgrattasadulas või Käsmu rannas kontserti nautides või varahommikul linde kuulates. Mina olen Margit Kilumets, tänase saate aitab kokku panna Viivika Ludvig, tere hommikust. Peep Veedla. Tere hommikut. Ikka see küsimus, mis jutusaadet tehes aeg-ajalt Huurile kerkib, et mida sulle meeldiks kirjutada oma nime kaardile? Ma lugesin üles juba nii mõnedki asjad, millega sa elu jooksul tegelenud oled, aga, aga kes sa siis tegelikult oled ameti poolest? Mul polegi ametit, ma tegelen asjadega, mis mulle meeldib, et äkki mu nimekaardil peakski olema midagi sarnast kirjas, aga aga, aga tegelikult noh, mul on ikka nimekaarti olemas ja sinna on kirjutatud. Viru folk. Ja äkki siis kas juhataja või peakorraldaja midagi sellist uhket. Aga, aga erinevates situatsioonides tegelikult jah, olen mõelnud, et noh, nüüd võiks olla mingi teise kirjaga visiitkaart, nii et nii on huvitavam elada, kui tegeled mitme asjaga. Praegu on tegelikult sinu kui linnuvaatleja jaoks meelisaeg sest öösel ja varahommikul on kontsert ikka nii kõva, et ma just naersin natuke aega tagasi, keera vaiksemaks mitu hommikut tavalisest argi nädalast, sa saad olla linde kuulates. Võimul kevad on läinud niimoodi, et vist vahele ei ole jäänud ühtegi, sest argipäeviti kui ma nüüd juhtumisi ei lähe hommik kul väga vara ise lindi kuulama, siis ma pean mingi kella kaheksast minema sinna koos lastega, et ma kevadeti annan Tallinna koolides linnulaulutunde. Nii et praktiliselt kõik hommikud ja vahest õhtut ka, et kuna hommikuid jääb väheseks kevadeni. Et siis ma olen teinud ka linnulauluõhtuid siin-seal küll loomaaias, küll no kus iganes, kuhu tellitakse. Vaata praegu tuli väärt mõte, sellist nimekaarti ei ole vist küll kellelgi maailmas, et nimi ja siis on linnulaulu kuulamise õpetaja hea pikk professioon tuleks ka, aga seal niisama ääremärkuse korras kohmakas lastega linnulaulutunnid. Kas see on sinu algatus või on see tulnud koolide poolt või kuidas selline asi üldse sündis? No see on nüüd seitse aastat on käinud MTÜ Loodusring on neid korraldanud Tallinna keskkonnaameti toel ja, ja mina olen lihtsalt see, kes need läbi viib. Jaa, noh, lisaks Tallinnale aeg-ajalt ka Harjumaa koolides olen, olen neid teinud, aga, aga vähemalt Tallinna kooli õpilased on tõesti nüüd saanud päris päris palju erinevas vanuses lapsed. Seda linnulauluharidust ja midagi ikka meelde jääb, mõni lind ikka ja, ja noh, see on, see on kindel, et üldiselt see lindude ja linnulaulutundmise tase on ju inimestel ikkagi ja nad ei jää niimoodi meelde nagu raadiost kuuldud poplaulud. Nende kohta teatakse piss rohkem esitajaid ja osatakse järgi ümiseda. Noh, võib-olla linnulaulu järgi ümiseda on ka lihtsam, aga, aga kes esitaja on? Vaat seda juba üldjuhul ei teata ja, ja siis mõned inimesed käivad käivad aastaid ja, ja kurdavad, et ikka külge ei jää, et noh, eks siis tänu sellele mul ka tööd jagub, et kui, kui külge ei jää, aga, aga tegelikult on ju see linnumaailmaimelihtne Ööbik, kägu ja vares on inimeste tippe, lagi, mina, näiteks konkreetne näide siin kõrval. Ööbik Kutt ei tunne ikka kuigi paljud inimesed ära, see, need on üksikud andekad nagu sina. Aga varese jah, vares tunneb rohkem. Kägu on ka muidugi lihtne lind, aga, aga ööbikud jah, ma. Kui ma noor olin, siis ma kujutasin ka ette, et kõik tunnevad, sest meil man maapoiss, meil külas iga poiss tundis ja oskas seda järgi laulda. Aga kui ma, kas siin üheksakümnendatel loodusmajas, võtke heaks. Ja vabariigi lapsed tulid olümpiaadile, valisid ornitoloogiakabineti, kus tuli linnulaulu tunda ja kui siis maalapsed ei tundnud ööbikulaulu, et siis ma olin küll nagu täiesti jahmunud arusaamatuses, et mis värk see nüüd siis on? Ma tean, et nii ei tohi küsida, aga ikkagi ma küsin, millise linnulaul on sulle kõige armsam? Ei noh, küsida võib kõike, aga vastata seda, seda küll liiga keeruline, sest üks laul on ilusam kui teine, kusjuures teine ei ole üldse kehvem kui esimene ja kolmas on sealjuures veel see vaat et veel ilusam, nii et. Jah, mul ei ole vastust sellele, mul ei ole oma lemmik linnulaulu, aga ilusaid on, on tõesti palju ja nauding linnule kuuleme, on, et kui nüüd ütleme jah, et ööbik on ju nii võimas, aga, aga ausalt öelda sel kevadel ma olen pigem ööbikute peale olnud natukene turris. No kas ei saaks vaiksemalt, et ma tahaks kuulda kuule, mingi mingi uus eli, mingi põnev laulate, kes see nüüd on? Tahaks nagu rahulikult kuulata, et aru saada, kes ta on, aga ööbik karjub kõvemini. Ja, ja noh, olgugi et noh, karjub, on nüüd võib-olla natuke ülekohtune öelda, aga ta ju väga ilusti laulab, aga ta nii kõvasti laulab ja, ja võib-olla see teine lind laulab natuke vaiksemalt ja ja siis tõesti vahepeal tahaks keerata Ta volüümi nuppu, et et keeraks selleni maha, kuulaks teise ära vahepeal, siis keeraks seal tagasi, aga aga ei saa. Aga noh, tegelikult ongi. Kui see kõrv on ikkagi suht vilunud, siis saab need helid jah, enda jaoks ära määratud ka sellise lärmi tagant, olgu selleks lärmiks siis ööbiku laul või maantee müra. Aga raske on õpetada, kui on mingi mürafoon, mille tagant peab kuulma eriti veel neid, kes laulavad vaid korra või teevad natukene häält. Et, et see on nagu kõige olulisem, noh, ma arvan, et nendele, kes õpivad lihtsalt üldse aru saada kes, mis, kus see on raske ja, ja kusjuures ma ei mäleta, kuidas, kuidas mina need olen selgeks saanud, et kuidagi nad on ammu nii kaua, kui mäletan, kogu aeg on nagu selged ja seda momenti väga ei mäleta jah, et kuidas nad selgeks said. Sa oled linnuvaatleja olnud tegelikult, et aastakümneid ja ikka siit ja sealt loeme, et vähemalt siinsamas Tallinna ümbruses raiutakse ju nii palju puid ja metsa, sedasama võsa, mida ööbik armastab, jääb aina vähemaks. Mida sinu kogemus ütleb, kas jääb siis tegelikult linnulaulu poolest vaesemaks meie keskkond, kogu aeg või pole asi nii hull? Ei noh, eks kõik sõltub kohast, kasvõi ütleme, Kadrioru pargi või mõned muud linnapargid siin, kus on põõsarinne, hävitatud no selge, et seal linnuliik, kui jääb sellevõrra vähemaks, et need, kes alustavad põõsarinnet, neid seal ei kuule. Teises kohas, kus on jälle palju põõsaid, no ühesõnaga, tuleb minna lihtsalt teise kohta kuulama, aga aga samas manöövikut kuulnud ka Vabaduse väljakul laulmas seal on Harju mäenõlval on ka põõsad. Ja, ja sellest tervikust on muidugi ei saanud aru, et no mida paganat sa siin lauladelt kas tõesti pole enam kuskil kohta siin kui oli muuseumiöö? Nädal tagasi käisin linnulauluõhtut tegemas Vargamäe muuseumis Tammsaare muuseum vargamäel. Ja ma ei saa aru, kuidas nii on võimalik, aga seal ei olnud ööbikuid. Seal on ümberringi ümber selle väljamäe on ju võsa igas servas, toomingad õitsevad, kõik on olemas, aga pikalt ei ole. Ja tuli muuseumitöötajaga jutuks temalt see, meil pole kunagi õpikuid. Nii et saad neist lindudest aru, siis Vabaduse väljakul, loksutab autodest üle, aga, aga vargamäel ei ole. Et ei jah, nende hingeelu alati mõista. Kas mõni haruldus ka kõrva jäänud sulle sel kevadel kedagi, keda sa oled igatsenud väga ammu kuulda ja nüüd kas üle mõne aja või üldse esimest korda elus kuulsid tõesti? Kui sa nüüd küsid niimoodi, et kõrval see tähendab, et siis. On jah, öösel käib laululindudest, kelle lauluma nüüd olen, sel kevadel kuulan, muu variant veel oleks no aga kõik linnud ju ei laula, onju, et silma silma jäävad ka, jah, mul silma jäi näiteks. Siin mai, maikuus siin, mis sest möödas on, et kas on paar nädalat möödas, kui näiteks karkjalg jäi koduteel koduteel silma. Karkjalg on selline vahva, ta on kuskilt sealt Lõuna-Euroopast pärit lind väga pikkade punaste jalgadega ja teda, see oli nüüd Eestis üldse VII vaatlused, viimati, viimati nähti teda kaks aastat tagasi ja esimest korda. Peep Lassmann on tema esmakoht ja tema kohtas paljassaares aastast aastal 1997. Aga, aga kui saanud jah, küsisid nagu kõrvakohta laululindudest, et. Päris midagi, midagi päris uut laulu need ei ole tulnud. No võibolla võibolla üks viimaste päevade siukseid huvitavamaid kuulmise oli nõlva-lehelind keda noh, ei ole igal pool, et peab selleks ikka ikka natukene. Sattuma sellise koha peale, kus ta on ja kus ta laulab. Ja kui meil oli siin mai noh, esimeses pooles oli rattaretke roheliste rattaretke, kus üks laager oli Emumäel ja teine oli neelutisema, seal tegin ka neid linnulauluhommikud ja õhtud ja noh, siis ma mõtlesin seal kuulen nüüd nõlva-lehelinnu ära, et seal on sellised oosid ja, ja nõlvad nii-öelda. No ei olnud. Ta ei olnud veel ka kohal, aga läks mööda saal ja siis kuulsin paljassaares, kus ei mingeid nõlvu. Et ega linnu nimi alati jah ei tähenda seda soo-roolind ka ei ela mitte soos, vaid vaid mujal põõsastikes ja, ja ja niimoodi võib trehvata väga ootamatute kohtade peal mõnda liiki. Sa jõudsid ise juba toredasti nende rattaretkedel ja see on ka üks teema tänases jutusaates. Aga enne veel ma tahaksin ühe asja selgeks teha, see ei ole ju hariduselt mitte ornitoloog. Ei ole. Korritoloogia, on mul hobi olnud esimesed ülestähendused lindudest tegin 10 aastaselt. Ja sealtpeale, kui see 14, siis hakkasin rõngastajaks ja, ja tookord oli siis loodusuurijate selts ornitoloogiasektsioon, kuhu sai siis usaldusmeheks hakata, et see 14 oli see piirvanus, kus said nagu ametlikult hakata neid linnuasju ajama. Ja, ja nii on jah, ise ise õpitud need linnuteemadel. Et selle selle heaks ma koolis pole käinud. Aga miks see mõte sulle pähe üldse ei tulnud, et läheks äkki õppima bioloogiat ja saaks päriselt ornitoloogid profiks? Sa oled muidugi prahvaga nagu hariduse poolest ka Ma mõtlen. Ei saaks öelda, et see mõte nüüd võõras oli, koolipõlves, aga kuidagi elu kujunes teistmoodi, et ma isegi ei läinud mitte proovima. Ja ma olen väga rahul selle valikuga, et hobina ma ise praegult arv on küll, et ma saan seda teemat hoopis rohkem nautida, sest erialana tuleks keskenduda mingile ühele teemale. Ja mõni mees eluaeg niikaua kuni töömehepõlve jagub tegelebki selle ühe teemaga ja, ja minu jaoks tundub, et ei oleks nii huvitav, et ma olen suutnud elada nii, et et ikese tegelen sellega, mis huvi pakub ja, ja ja siis lennunduses on hoopis vabamad käed. See tegelikult jätad pealtnäha sellise vaikse mulje, aga ometigi meeldib sulle masse juhtida. Kuidagi on nii välja kukkunud, et seesama kontsertide korraldamine seal Käsmus ja need roheliste rattaretked seal ei ole ju küsimus üldse mitte sadades. Seal on küsimus tegelikult tuhandetes, kes peavad neid tegema nii, nagu sina tahad. No ma väljendasin natuke äkiliselt, aga sisu on seesama, nad peavad sõitma, kuhu sina ütled, eks ole, oma rada? No need on asjad nii rattaretked kui Käsmu kontserdid ja Viru folk on sellised tegevused või sellised? Olemised, mis mulle endale meeldivad ja. Ma teen siis selliseid, et üritus on halb sõna, selliseid sündmusi, mis endale meeldivad ja tõden seejuures too need meeldivad teistele ka. Ja, ja tänu sellele seal siis ongi tuhanded, et neile ka meeldivad sellised asjad ja kui teeks keegi teine täpselt selliseid asju, mis mulle meeldivad. Tegelikult ma hea meelega naudiks, aga aga ise tehes on nagu ikka kindel värk, et ikka on tõesti nii tehtud, nagu nagu mulle meeldib. No maikuus tegelikult see rattaretkest oli ja sellepärast ma tahan korraks selle juurde tulla, et mis siis juhtus, kui legendaarseid sõnu kasutada täna 25 aastat tagasi või natuke rohkem kui 25 aastat tagasi. Et sina ja sinu kamraadid otsustasid sellise rattaretke korraldada, kuidas elad, Virumaa? Ja no tol ajal oli ju selline ärev aeg fosforiidisõjaaeg ja, ja toona noh, üldse oli Meil tollases riigis, noh, see oli veel see teine riik, aga seal olid läinud nagu natukene võimalused avaramaks natuke ka sõna sekka öelda maailma asjadesse, et mida millestki arvad ja ja siis noh, kui me selle sellise tegevusgrupi moodustasime, oli noh, mõtled lihtsalt keskkonnateemadega tegeleda ja lihtsalt esimene kandev idee, mis, mis seal nagu välja käidi, oligi see jalgrattaretk ja hakkasime seda arendama. Ja tuli välja selline tore asi, mis vääriskordamist, et meil ei olnud mitte mingit plaani etta, hakkame tegema, hakkame korraldama, rattaretk jäi. Meie mõte oli, tegeleme Rakvere rajooni keskkonnaprobleemidega. See sai alguse tegelikult kusagil saunas õllevõtmise käigus, paljastanud mingi saladuse, vä? Või on nad nii vä? Noh, ütleme niimoodi, et see idee idee rattale teha, see tuli Peebeeääde väga asjalikuks, me näeme, see tuli Lahemaa Lahemaasaunas ilma minu osaluseta. Aga see, kus see välja käidi, see oli ka jälle saunas, oli Kadrina saunas ja ja, ja, ja seal noh ikka saunas on õluga, jah, no mis seal salata, aga aga see ei olnud mitte peamine, see käib lihtsalt asja juurde. Ja kuidagi jah, saunast sauna, see, see mõte käis ja. Pater ehk see siiski toimuma väljaspool. Aga kui sa võrdled kahte retke seda esimest ja seda sellekevadist, mis tegelikult kulges ju peaaegu samas kandis, kuigi ma saan aru, et see rada oli ikkagi seal Pandiveres pisut teistsugune siis mis need kõige suuremad erinevused selle ajalise noh, ikkagi 25 aastat päris pikka aega. Mis need kõige suuremad erinevused on nende retkede vahel? No 25 aastat tagasi oli see ratturit poliitiline protestiaktsioon, sinna tulid inimesed ette, valmistatult, olid neil käes, loosungid olid riietele peale kirjutatud sõnumit. Mütsidele oli ka mõni väike pisikene arglik, sinimustvalge lipukene ratta küljes. Seal näidati meelsust ja kui ütleme, seal oli diskussioon fosforiidi kaevandamise teemal ja oli nüüd 20 aastat hiljem, toona vedas seda Reinsik seenior. Nüüd see Reintsik juunior, kellest on saanud ka juba seenior selle ajaga, need olid hoopis erinevad asjad, et toona oli niimoodi, et püüne peal oli tegelikult üks vaene geoloog, kes julges sinna tulla ja vastas oli siis rahvavägi, kes kõik esitasid küsimusi ja kellel oli argument, et kõike selle vastu kaevandamise vastu, siis nüüd oli lava peal terve rida tarku mehi. No nemad siis nagu diskuteerisid ja rahva hulgast. No paar küsimust tuli, rahvas lihtsalt kuulas, et, et noh, situatsiooni teine aeg teine ja, ja praegu ei olegi nagu see aeg, kus oleks vaja võidelda või ta oligi rohkem nagu informatsiooni saamiseks ja see instants, kes on viimasel ajal huvi näidanud fosforiidi kaevandamise vastu. See oma esindajat ei saatnud, jutt käib siis VKG-st ja siis nagu ei olnudki see vool esindatud, kes siis. Te olete tegid paar päeva enne seda rattaretke algust, Viru Keemia Grupp tegi mingi pressiteade, et nad loobuvad üldse nendest uuringutest. Praegu ma sain valesti aru, sest minu meelest oli nii Ei noh, seal nad hämasid, et noh, ei, neid ei huvita kaevandamine ja, ja minu meelest oli just, et et ikkagi uurida tuleks, aga. Nad üldse tegid iga päev ise juttu, et et viimane info oli, et nad saadavad oma esindaja, kui, kui enne seda nädalane retke teatasid, et ei saada ja, ja siis jälle saadavad. Aga siis lõpuks ikkagi seda ei tulnud, et noh, need ongi selle ka seoses nagu segane arusaam Nende suhteliselt noh ega nad Ta ei jätnud soliidset muljet, see oleks surnud inimene kohale ja öelnud, et mida nad siis tahavad ja mida ei taha ja siis oleks kõik selge olnud, aga, aga antud juhul ta oli nagu siis selline situatsioon, kus, kus nende seisukoht jäi, jäi uduseks. Kevadeti sa kuulad linnulaulu ja annab teistelegi kuulata ja käid rattureid. Kas automaatselt tähendab seda, et kevad on sinu lemmik aastaaeg? Minu lemmik aastaaeg on sügis, ikka on täiesti sügisel sündinud ja naudin, naudin sügis täiega, sügismeeleolud need, selline kuldne vananaistesuvi, see on ikka mu lemmik, siis on mul aega nautida ka seda kõike loodust, et et kevadel on kõige töisem aeg. Ja nüüd noh, loomulikult, kuna ma olen valinud sellised tööd, mida ma naudin, siis siis lihtsalt see nauding käib niimoodi töö käigus, aga, aga sügisel siis ma puhkan, siis ma lähen. Mul on oma festival. Augustis-septembris lähen Matsalu loodusfilmide festivalile, seal olen lihtsalt külastaja, lihtsalt. Ma ei korralda mitte midagi ja see on, see on tõesti nauditav situatsioon. Ja eks looduses käin kliendis ka, lihtsalt naudin seda ilusat ilusat loodust, ilma mullaks mingid sellised eesmärgid nüüd teravas sabas. Ja siis siis ei ole rahvas sabas. Linnumees ei ole ju, elad ikka väljaspool Tallinnat ja nii hakkas tulema, sest ma tahtsin väikest kirjeldust, et sellise loodus inimese jaoks, mis sinu välja töötatud kõige parem retsept elamiseks, siis on. See päris ei ole mõelnud, et sa tahaksid elada kuskil Võrumaa kuplite vahel ja, ja üldse mitte suure linnaga nii igapäevaselt või üle päeva suhelda. Ega selleks ei pea olema suurest linnast väga kaugel loodus, selline rahulik loodus on ka linna lähedal olemas. Ja lihtsalt, kui see elu on seotud asjadega, mida tuleb linna saada siis on minu jaoks parim variant ikkagi linna lähedal maal elada ja ja siis saab, saab nagu kõike, mis vaja. Et ma olen selle situatsiooniga rahul, et et ei, ei vaja nagu kuskil kaugel olemist. Aga kui sa peaksid elama mõnes teises riis vaatad praegu sinna, noh, oleks gloobus, siis lubaksin keerutada siis kas sa pigem oled selline põhjamaine tüüp või, või oled elus mõelnud, et oo vot, ma oleksin ikka hea meelega mõned aastad elust veetnud Austraalias, nii nagu näiteks praegu paljudel noortel kombeks on, et kuhu sind tõmbab? Nomanika puhtalt põhjamaine mind tõmbab, põhjamaa loodus mitte mitte et nüüd Austraalia, see ei oleks huvitav ära käia. Aga ütleme, palmide liiv mind ei tõmba, noh, mingid sellised puhkusereisid, mida, mida enamus inimesi iga aasta teevad, et need on minu jaoks täiesti mõistetamatu, et minna kuskile. Ma ei tea Egiptuses ei, no milleks. Aga sa oled proovinud vähemasti, või sa räägid midagi, millest ta midagi ei tea. Ei, ma ei ole sellist, et asja proovima ei kannataks seda välja. Et lahti kõrbes käinud küll, aga, aga seljakott seljas ja ja matkamas, aga mitte kuskil peesitamas, et see, see ei ole, ega ma siin ma ei käi rannas siin ka suvel, et noh, esiteks üldse vesi on külm ja märg. Vete mai vette ei lähe niikuinii, et ma lähen, kui lähen, siis kummikud jalas ja moodi käin küll vees. Aga, aga loodus jah, mind tõmbab põhjamaine ja ka tänavu on on üks põhjamaa sihikul, kuhu suvel on plaanis ära käia? Tore, sa lähed Islandile kindlasti? Ei, mitte päris Fääri saartele, mis on peaaegu. See on seal, kant on sama jah? Jah, veel üksildasena, veel külmem. Jah, Island tuleb ka kindlasti kindlasti kunagi, aga Fääri saared tundub huvitavam, sest sest seal ma ei tea kedagi, kes oleks seal käinud. Et et noh, ilmselt ta ei ole turismimaa. Aga seda seda huvitavam. Ja, ja viskan Fääri saarte lindudele pilgu peale. Aga nüüd on aeg kuulata muusikat, sest ma kavatsen tänase saate jooksul rääkida sinuga ka muusikalist üritustest, mida sa korraldad. Ja me kuulame seitsmendat meelt ja Henry Laks siis on sinu valik. Miks. Sellepärast, et seitsmes meel on olnud minu noorusaja üks selline tippbände kes on olnud ju noh, nii-öelda ei ole tegutsenud. Kuid nüüd aastakümneid hiljem on nad jälle koos, iga nädal teevad proove, et Käsmus anda üks võimas vabaõhukontsert. Kuhke kas nüüd juba juunikuus või tuleb see siis, kui Viru folk augustis See tuleb juunis õige pea, sinna on loetud päevade aega. Nii kuulame seitsmendat meelt ja loolon nimeks salaja. See oli seitsmes meel ja Henry Laks ja tänane jutusaatekülaliseks Peep Veedla, kelle üheks lemmikbändiks seitsmes meel on, kui palju veenmisjõudu see vajas, et nad uuesti tuleksid ja, ja nüüd siis sel kevadel Käsmus kontserdi annaksid. Oh ei, seekord ei olnud vaja neid veenda veenmisega oma tegelesin paar aastat tagasi, kui Henry Laxil kas lähenema 50. juubel. Ja siis sai ikka tõsiselt vaeva nähtud ja, ja mul oli abiks Tõnu Väärtnõu. Tema bändiliikmena oli oli ka seda meelt, et et see asi ära teha, aga, aga ei saanud kõiki mehi nõus ja kuna need Tõnu vahepeal meie seast lahkus, siis see oli tõukeks, mis siis mõjus bändile niimoodi, et, et nad leidsid, et nüüd tahaks. Tahaks nagu ikkagi veel teha teha mõni kontsert. Ja Ma usun, et see oli neil hea plaan. Käsmus saab sellele õige pea tõestuse. Kuidas sa üldse kunagi, see oli ikka ka jälle tükk aega tagasi. Festivalide korraldamiseni jõudsid see see. Kui mu mälu mind ei peta, siis oli see seotud mingi sündmusega kusagil põhjamaal näiteks ma ei tea, Lapimaal või Norrasse, kus olid, kuulsid midagi, mis sind inspireeris. Ja festivali korraldamiseni Viru folgil. Tõesti sain ma tõukelapimaalt. Ja natooname tegime kaheks aastaks, tegime Soome rattaretk iga aasta eri Soome piirkonda ja, ja see oli see viimane, kaheksas aasta, kui see oli Lapimaal kõige kaugemal, kõige ägedam matk. Ja seal ma kuulsin soomlaste laplaste, siis folgibändi Angeldid. Ma ei olnud Neist varem kuulnud, neist ei teadnud, jaga, aga ma sain seal tohutu emotsiooni. See mulle nii meeldis. Nii et kui ma sealt tulin, tulin tagasi, siis siis oli mul esimene asi ja Ants Johanson neile helistame, arvasin, tema teeb Viljandi folgi programmi endiselt, ma ei olnud kunagi Viljandi folgil käinud, ma ei olnud folgihuviline olnud, aga tundsin antsu ja ütlesin Antsul, kuulge kutsuge bändi Viljandisse, noh, mina ei teadnud, et see on seal ammu käinud kunagi? Jaa, jaa, jaa, tants ammu enam kõigele selle selle programmiga, nii et aga noh, siis ma sain aru, et sellest nagu asja ei tule ja ja kuidagi siis läks nii, et hakkasin ise tegema. Just Soome rattaretked lõppesid ära, need oli alati augustis ja nende asemel siis jah, sai see, sai see virufolk tehtud, et. See tuli, tuli kuidagi kiirelt ja ilma pikalt plaani võtta, nii nagu need rattaretked kunagi, et et lihtsalt tuli, ehkki, ehkki ütleme, kui festivali, hakates tegema ei olnud enam seda mõtet nagu rattaretkede alguses, et noh, teeme ühe korra. Et nüüd sa ikkagi plaanitud niimoodi, et hakkame tegema festivali. Sa oled sellest päris palju rääkinud, et Käsmu ja ehk siis Viru folk Viljandi folk, et nad üldse omavahel ei konkureeri ja ma täiesti usun seda, sest nüüd on ju veel ka Hiiu folk ja ja noh, neid neid suviseid muusikaüritusi, mis pretendeerivad sõnale folk on päris palju ja, ja tõesti, need on diametraalselt erinevates Eesti otsa teise ka muusika on erinev, aga mis selle Käsmu trump siis on, et ikkagi nii palju inimesi sinna suve jooksul kontserti kuulama tulevad? Käsmu on võrratu küla ja ega seda ei osanud algul ette kujutada, et selles väikses kaunis külakeses on võimalik suurt festivali teha, inimesed olid vastu kindlasti alguses. Tegelikult et ei olnud, ei saa öelda, et inimesed olid vastu aga nad hiljem on tunnistanud, et nad olid ikka väga skeptilised. Et noh, kui ma seal käisin, rääkisin, Ma ei tajunud seda. Aga, aga nad hiljem jah on tunnistanud, et ega keegi uskunud küll, et et tulebki nüüd selline asi ja, ja toona ma küsisin nõuga Ando Kivibergile, kelle isa elab Käsmus. Ja, ja ma tean, kärnukad olid Andole nagu korduvalt teinud ettepanekule, et mis sa seal Viljandis toimub, meil ka siin midagi ja ja noh, Sando nõukogu oli see, et et oojaa tee. D seal kultuurimaja taga, seal on üks sihuke kivine küngas, et te seal ja noh, tema kujutas seda Viru folgifestivali sellisena, et kuskil kultuurimäe taga. Ja Ando soovitas mulle ka programmijuhi oma tudengite seast, kes tuli siis esimesele koosolekule kohale ja kui ta siis kuulis, mis plaanid on siis ta nagu pärast ütles, et oi, ma ei kujutanud ette, et sa midagi nii suurt plaanid, et ma ei julge küll selle, mul ei ole nii palju aega julgust, et et seda ette võtta, aga, aga noh, seesama sama toonane tudeng on mul nüüd peaaegu iga aastaga Käsmus esinemas seal festivalil, siis ta nüüd tunnustatud muusik aeg on edasi läinud. Ja, ja, ja see jah, et tõesti sai kohe esimesel aastal nii suurelt ette võetud, et et see oli, oli selline julgustükk ja, ja ilmselgelt oldi skeptilised, ma saan sellest täiesti aru. Kui keegi tuleks sinna sinu koduõue juurde, kus sa iganes elada, eks ole, Tallinna lähedal ja ütleks, et me tahame nüüd siin ühe mingi tantra festivali püsti panna. Vaevalt sa väga suures vaimustuses oleksid, mitte et ma nüüd tantra folki võlgades võrdleksin, aga lihtsalt, et midagi sellist ootamatut inimeste jaoks, eks ole. Nähtsamas ikka Käsmus on selline intelligentne kultuurilembene publik. Ja enamus külarahvast ikkagi võttis selle väga positiivselt vastu ja on, on siiamaani noh, praktiliselt niuke valdav enamus on ikka väga-väga ootavad, elavad folgist Volgini, nagu nad ise ütlevad, et et nii nagu üks festival lõpeb, siis nad hakkavad uut ootama ja, ja, ja see on, nende jaoks on väga oluline, et see jätkuks. Ja samamoodi need kevadised kontserdid, et noh, kui sulle ikka tuuakse koduõuele sellist, et noh, head kultuuri ja, ja külaga mitte midagi ei juhtu halba, et seda ju on kõik tunnistanud, et tõesti mitte midagi ei jää meist jälge sinna järgi, et, et kõik me enda järelt koristame ära ja, ja see on, on ikkagi Käsmu küla peale seda nagu läinud läinud elame, nagu nad ise ütlevad. Et sa oled meie kinnisvara hindu kergitanud, et et olgugi, et seal on pidevalt maju müügis, aga, aga hinnad on väga kõrged ja räägitakse, et just tänu Viru folgil Ena May ja kui palju seal töö põhjal on, aga kus suitsu, seal tuld. Ja mis on eriti uhke selle selle Käsmul festivali juures on see, et inimesed löövad kaasa, et nad tõesti teevad toredad kohvikud ja väikesed müügiputkad oma õuedesse ja, ja igalühel on seal mingi oma nipp varuks, kes müüb lesta ja kes müüb vanema kukleid ja kes heegeldab mingeid munatopse, et, et nad on leidnud väljundi selleks, et suhelda nende inimestega, kes sinna kontserte kuulama tulevad. See on aasta-aastalt läinud üha paremini käimast, ma esimesel aastal pidin nagu selgitama, kui küsiti, et no mis, mis meie sellest saame, mis, mis küla saab sellest siis ma pidin? Noh, küsisin, et kas käsitööd teete ja ma toon teile siia mitu 1000 inimest, kes väga hea meelega ostavad kohaliku kohaliku käsitööd või, või ükskõik mida kohaliku pakutakse. Jaa jaa. Nüüd on sellest aru saadud ja, ja lõpuks oleme jõudnud ka selleni, et pakutakse kodumajutust ja no mis sellises väikses kohas eriti puude on, hotelle ju ei ole, või noh, on väga väiksed hostelid külalistemaja ja pidevalt on puudu ööbimiskoht ja, ja see areneb aasta-aastalt. Sest seal on suur ja pooltühja või tühje maju küll ja, ja väga tore, et nad tasapisi ikka käiku lähevad. Kas on mõnikord mõte kinni, ei jookse, et sa tead, et nüüd tulevad vot need juunikuised, kontserdid või augustikuus suur festival munenud mitte ühtegi head ideed, keda esinema kutsuda, sest alati peab selline maasikas olema selline seitsmes mehel või või kellelegi meenutuskontsert või midagi sellist, mille peale ikkagi inimesed kohale lendaksid nagu mesilased meepurgi peale. Mis meepurki puudutab, ma siinkohal võib-olla tuli lihtsalt hea mõte, see, et arvatakse, et karud armastavad mett, tulevad meepurgi peale kohale ikka ruutkarud üldse seda mett ei taha, nemad tahavad neid mesilase. Mis need on siis need kärjed, need arenevad mesilane, on need nukud või mis nad nüüd on need, kes, kellest tulevad mesilased. Et nad tulevad neid sööma ja siis see mesi jääb sinna käpa külge kinni ja siis peab selle käppa puhtaks lakkuma ja see on jube tüütu. Aga tegelikult oli meil juttu selle sellest, et kas mul jah, mõtted otsa ei saa, et on olnud juhuseid, tuleb ikka tükk aega mõelda, et ega ega see ei ole lihtne ka panna sellist programmi kokku, mis oleks tõesti maasikaid kirsse täis. Aga seni on õnnestunud olnud ja, ja ma usun, et õnnestub ka edaspidi, sest sest ega siin väikses riigis ei ole küll nüüd liiga palju sedalaadi muusikate esinejaid, kes sinna Käsmu sobivad, aga, aga seni on jätkunud. Ja no festivaliga on hoopis keeruline selles mõttes, et, et neid häid esinejaid, keda tahaks kutsuda nii Eestis kui, kui väljaspool, on nii palju, et et ja, ja kõik tahavad ju Käsmu tulla esinema, et et raske on neid valikuid teha ja progamm saab nii ruttu täis ja ikka neid soovijaid nii palju, et, et sellega on, on küll vaeva palju. Sul on rattaretked, sul on muusikafestivalid, sul on linnud ja linnuvaatlused ja linnulaulutunnid. Mis sul veel on? Midagi, mis, mille ma oleksin ära unustanud ja mis tingimata vääriks mainimist. Mulle meeldib kirjutada. Ja jah, no see on jälle lindudega seotud, et eks eks ma olen, olen ju eluaeg kirjatööd teinud, aga ikka lindudest. Et selleks jääb küll vähe aega, noh, mõned lasteraamatud, mis ma olen välja anda, on ka juba mitu aastat möödas ja nüüd pole mahti saanud uusi teha, aga, aga sellest ma iga iga kuu. Ta on ikkagi lasteajakirjale. On ka juba seitse aastat ilmunud niimoodi järjest ühes ajakirjas, iga kuu, kellelt vahepeal mul oli nagu mitu ajakirja küll laste, küll pensionäride, küll keskealiste, kuhu, kuhu ma need kirjatüki tegin, aga, aga selleks aega vähe, aga ometi see on asi, millest ma ka ei suuda nagu päris kõrval olla. Et üks üks meelistegevusi Kas võiks olla selline tulevikuteema ka, et ühel päeval sa ju ikkagi enam rattureid, kel ei lähe, olgem olgem nüüd ausad. Et siis, kui sa oled juba tõesti vana ja väsinud, ma loodan, et see aeg on väga kaugele sisse, istud kiiktoolis, võib-olla sealsamas kusagil Käsmus ja vuh kirjanike puhkekodus, kirjutad surematut teoseid. Ja lubada, et ma olen kõiki asju teinud ikka niimoodi sammhaaval, et ma ei ole plaanide pidaja, ma ei ole unistaja. Ehkki ma mäletan lapsest peast, ma küll talviti alati unistasin, kuhu me kõik suvel lähen. Huvitavad sellised looduslikud kohad. Üldjuhul ma arvan, et Eesti piires olid need väljamõeldud, lugesin jälle raamatutest, vaatasin. Vot sinna tahaks minna sinna näiteks. Toona üks selline raamat oli Aare Mäemetsamatk Eesti järvedel jättis küll ma siis uurisin seda järvede raamatut ja kõik valisin välja, kuhu järvedel. Suvel lähen aga nad tuhkagi kuhugi jõudnud, mu terve suved, kõik, suved läbi, tegin tööd kolhoosis. 10 aastaselt hakkasin käima ja niikaua kuni keskkooli lõpuni. Kõik see kolm kuud, mis koolivaheaeg oli, kõik, ma olin praktiliselt, et kogu selle aja tööl ma ei käinud laagrites mitte kuskil, alles esimest korda läksin kümnendas klassis laagrisse, oli loodussõprade laager. Aga nüüd, sa oled nüüd järved ometigi kõik läbi käinud, nüüd on sul niivõrd tore amet, et sa saad seda teha. No rattaretki, ma jah, rattaretkede käigus olen, olen tõesti. Mis oli meil vist möödunud aastane retk, kui me sattusime lausa laagrit pidama koorküla Valgjärve ääres, siis ma rääkisin oma tiimikaaslastele, et näete, see on minu lapsepõlve unistuste järv ja nüüd me oleme siinkohal, et et mõned mõned on ehk veel käimata ega ka, aga ma usun, et rattaretkede käigus ma satun kõigi nende äärde, et et ma enam niimoodi ei ei tee, siukseid plaanega ei unista, aga aga ma lihtsalt lihtsalt satun päris palju, vähemalt eestimaalast ongi risti-põiki läbi käidud ja ilus maalnedega polegi vaja teada kuhu kaugele minna, et meil on omalasin nii ilus, aga vahest natukene kuskile põhjamaale ma ikka viskan pilgu peale. Pole üldse lõpetasid kenasti, saate ise ära ka, ütlesid, et Eestimaa on ilus ja käige siin, ärge tikuge kaugele, nautige Eestimaa lindude laulu ja eesti muusikute muusikat ja seda saadet jääb lõpetama tegelikult veel üks seitsmenda meelelugu, mis kannab vao väga tähendusrikas pealkirja kevadele. Aitäh Peep Veedla, täna hommikul stuudiosse tulemast ja ilusat pühapäeva ilusat kevadet. Ilusat suve. Kõikidele kuulajatele. Aitäh minu poolt ka. Kale Kaunismaa Ugala. Kui. Ma aga Hugada. Lähedal ja kale. Mööda.