Tere argipäeva saade räägib täna Avinurme vallavadi küla igapäevaelust ja pingutustest ellujäämise nimel. Ja probleemid seab saateks kokku toimetaja Madli lõikop. Külasid, mis on samas olukorras, kui vadi, on Eestimaal kümneid ja kümneid ning küsimus pole üldse mitte üksnes tööpuuduses või perede kehvas majanduslikus seisus. Et küla maaelu toimimas hoida, vajavad inimesed kohta, kus koos käia ja koos vaba aega veeta. Olgu tegu siis lauluproovi või küla kokkutulekuga. Ka tegutsemisvõimaluste puudumine ning olematu seltsielu võib olla põhjus, mis sunnib külast lahkuma ja rahvarohkemat paika otsima. Lihtsam kui uut seltsi või kultuurimaja ehitada, peaks ju olema juba olemasolevat hoonet korras hoida. Kuid kas on? Vadi küla püüab elus ja korras hoida riikliku arhitektuurimälestist vana koolimaja, mis pärit aastast 1888. Seal on kohaliku muusika ja laulu seltsi metsakaja harjutusruumid. See on koht, kus küla tähistab koos nii suuremaid kui väiksemaid tähtpäevi. Kuid alustagem veidi laiemalt. Kuidas iseloomustada Avinurme valda ja vadi küla täna aastal 2001, Avinurme vallavanem Ants trummel. Avinurme vald on tsirka 200 ruutkilomeetrit. Külalised on 16 pluss üks alevik, navi alevik. Elanikke on kokku 1800 peaaegu. Missugusena teie iseloomustaksite olukorda Avinurme valla külades. No üldiselt ei ole kõige hullem, võtame vabariigi keskmist, mina eeldan seda, sest sest ma olen ka liikunud mööda vabariiki ringi ja näinud, kus midagi on. Võib-olla abidur maleviku oma keskusega on vabariigi Yalevikest küll kõrgemal poole, aga Nad on noh, keskmisele tasemele. Muidugi kurb on see, et rahvas tahab küladest. Ära liikuda just keskuste poole. Kui suur on Avinurme vallas Tööpuudus? Ametlikult on liigub nii kuue kuni kaheksa protsendini tööealisest elanikkonnast aga tegime ka uuringu mis näitas, et et osa inimesi ei olegi tööhõiveametile kirja pannud, siis protsent ulatus kuni 16-ni. Valla võimalus on tekitada ikkagi hea õhkkond infrastruktuuri osas. Sest ma nimetasin ränne, et inimesed tahavad peale tööga muuda. Tähendab, tal on võimalus tegeleda töö peale töö aega ka kultuurilise poolega sportida ja teenuseid saada. See kõik on loomulik ja vald peab selleks valmis olema. Siis tuleb, siis jäävad ka inimesed sinna, kus need teenused on kättesaadavad. Ja see ongi nüüd omavalitsuse poole, et infrastruktuur sealhulgas ka teed, sest olles piirkonnas, kus meil teed on nimetan külateed on halvad, siis peakski nendest nagu peal hakkama, sest. Teed kasutavad kõik, kas ta on oma inimene või on võõras ja kui liikumine on hea, siis võib-olla ka inimese suhtumine paraneda. Vadi külavanem Aire Jago, küla elanik ja seltsi eestvedaja Jüri Uuetoa ning vallavanem Ants trummel. Vadi küla on esmakordselt siis kirjanduses märgitud 1599. See tähendab, et paar aastat tagasi tähistasime 400 aasta esmamainimise juubelit. Kas on praegu elanikke 89. Nendest on siis pensionäre 21 ja kuni 18 aastasi lapsi ja noori on 31. See näitab, et meil on üsna elujõuline küla. Võrreldes siin vene aja lõpuga, kui külas oli vaevalt 60 inimest, on meie elanike arv kasvanud. Ja kasvas just põhiliselt selle peale, kui tuli suurtalude taastamise buum, kus paljud külastas, et välja kolinud alevisse välja kolinud pered kolisid küladesse tagasi. Peale selle, et meil on paikne elanikkond 89 inimest, on meil suveti, suureneb elanike arv tunduvalt. Kuna külast pärit inimesed on säilitanud oma suvekodud ja elavad suvel maal ja osalevad külaelus. Missugused on nüüd teie küla, inimeste võimalused töökohta leida, kas suurem osa täiskasvanud elanikkonnast töötavad või on töötud? Suurem osa ikkagi töötab ja raske on muidugi naiste pool on, on raskem pool mehed leiavad ikka tööd, kes metsatööl, kes käib Tallinnas tööl, kes? Tudulinnas, kes veneveres, kes Avinurmes. Aga algselt oli siis need pered, kes sinna maale kolisid, külasse tagasi planeerisid ikkagi oma majapidamist ja talumajapidamist. Kahjuks on see praegu nii väga tagasihoidlik. Et sellepärast on meil just naisi töötuid ja paljud ei võta ka ennast töötuna arvel ja seepärast püüavad rabeleda ikkagi ise toime tulla, kas siis oma ühe lehma ja seapõrsa ja pisikese põllulapiga või siis elatuvad rohkem meeste teenitud rahast. JÜRI Uuetoa, teie tulite vadikülla elama, mõned aastad tagasi. Otsustasite linnamehest maameheks hakata. Meenutage, missuguse mulje toona 90. aastate lõpul jättis teile siis vadiküla. Noh, niuke suhteliselt halli mulje. Inimesed olid kuidagi kapseldunud iseendasse, oma kodu külge. Igaüks toimetas omaette Niukest läbikäimist, nagu omavahel suurt ei andnud. Mina liigun siin juba 80.-te aastate algusest, ma tundsin vadi külast nägu, pädi, ainult mõnda inimest, aga üldiselt oli olukord väga kurb. Mis on teie arvates aastate jooksul muutunud? Noh, tänu meie seltsile, mida me taas asutasime 97. aastal on ikkagi oma, me oleme suutnud külarahvana kokku liita. Ja selline noh, õhkkond, hoopis teistsugune. Inimesed käivad koos, käivad üksteisele abiks. Suhtlemine on hoopis hoopis midagi muud, mis kui siis, kui mina siia tulin. Vadiküla kohta võin nii palju öelda, sest rahva rahvakoha pealt, et seda tegevust, mis nad on nüüd viimased neli-viis aastat teinud tegemisi, mis on teinud see on kohaliku omaalgatus, inimeste kohaliku omaalgatus ja millega Nad esi-le on kerkinud mitte ainult meie vallas, ka mujal. Et nad on tõesti rahva suutnud kokku liita käivad koos ja see tähendab, et inimesed saavad nagu mingisugustest pingetest ka üle. Jagades seda siis teiste külaelanikega. Ja selles külas on oma algatusega moodustatud ka küla teabetuba. Ei ole keegi sinna teised läinud appi. Nii poodi, et peate tegema, vaid nad lihtsalt oma oma kodusest on kõik teinud. Tubli, tubli rahvas, selle koha pealt. Kui suur on teie selts? Kirjas on mul üle 50 tegevliikmeid on 46 ja, ja kui nüüd veel veel piserdada seda, siis aktiivseid osavõtjaid aktiivselt tegutseda on kuskil 20 ringis. Teie suuremad üritused. Oi, neid on väga palju olnud. Alustasime väiksest, alustasime kadri mardipeoga ja, ja otsustasime kohe, et mitte niisama pidu, vaid ka koos eeskava. Käisime kõik talud läbi, kus vähegi lauluhäält tegija inimene oli, kutsuti laulma. Nii et me tulime välja esimesel peol juba kuskil kolmveerandtunnise kavaga. Saal oli puupüsti rahvast täis. Üks ilusamaid pidu, see oli kindlasti vabariigi kaheksakümnendat aastapäeva. Tehtud isegi rahvatantsijad olid laval samamoodi jälle saal puupüsti täis kavali hästi pikk, üle kahe tonni selle kavaga me käisime ka lohusus esinemas. Siis ja niimoodi need peod on kõiki meil meenutada on raske, siis suur ettevõtmine oli. Tähistasime vadi neljasajandat esmamärkimist Poola kroonikas, siis tulime välja kahe ja poole tunnise näitemänguga. Missuguses seisukorras on aga vana koolimaja just praegu? Külavanem Aire Jago? Praegu vadi koolimaja tõesti väga halvas olukorras, kuna oleme ka spetsialistide käest küsinud, et kaua see maja võiks püsida. Öeldakse, et kui ei ole väga rasket lund, siis ta võib veel püsida mõned aastad aga kui juhtub väga raske lumi tulema katusele, siis kuna maja vundament on alt ära vajunud alumised raie korral Nad on mädad juba siis lihtsalt võib see maja ühel heal hetkel kokku kukkuda ja siis teda enam ei ole. Praegu su oleme sees, elame majas, kus ei ole meil aknaid ees. Akende asemel on meil kiled ja papid. Põrandad on toestatud laudade ja plaatidega. Me ei saa kütte enam kõiki ahjusid, kuna tuleohutuse seisukohalt lihtsalt ei või neid enam kütta. Praktiliselt me saame seda maja veel kasutada, praegu ainult suviti ja sügiseti, kui ilmad veel on nii palju soojad, et me saame seal sees olla. Ja kindlasti nii seltsi liikmed kui ka külaelanikud on püüdnud seda maja ja majaümbrust võimaluse piires ise korras hoida, ise teha nii palju kui võimalik. Mida te olete püüdnud ise oma jõududega teha, mida te olete juba teinud? Noh, alustame siis 97.-st aastast, kui majja läksime. Saalipool ei olnud aknad ees, nagu Aire Jago rääkis, sai seal kilega kaetud Soome pappidega kaetud, see on kõik oma rahva vara, mis sai kokku veetud, sinna katus sai ära parandatud, selleks sai Pemiiti jälle oma küla inimestelt laenatud. Ahjud sai korda tehtud, sest üliõpilasmaleva ajal olid need kõik kinni müüritud kartusega, et mõni teed tule alla. Ühesõnaga, elektrivarustus taastatud, seal sai praktiliselt kõik korda tehtud. Ja, ja nüüd edaspidi, kui nägime, et katus hakkab läbi laskma ja enam seda Pemiiti kusagilt võtta ei ole siis nüüd oleme läinud seda teed, et oleme hankinud koormakilet. Jaa jaa. Kolmveerand katustan nüüd koormakilega kaetud, et takistada edasist läbijooks. Kuivõrd on selle maja ja koha korrashoiul saanud abi anda Avinurme vald oma rahadest? Rahadega meie vallal, nii nagu paljudel teistelgi üle eetilistel, valdadel vast kitsas. Ja meie ülesanne on muidugi juurde hankida mujalt. Aga raha poole pealt on summad ei ole suured. Aga meil on hea meel, et see selle maja on võtnud oma haldusse kasutusse selts see tähendab kohalikud külaelanikud. Ja nemad on nüüd ise hankinud seda raha võimalustele igast projektidega kõik muudega, meie ülesanne on toetada. Ja eeldusega vald annab oma osa muidugi suurem osa juurde, mis ta siiamaani on olnud. Kui mõni projekt kannab vilja, tähendab, võtsime lihtsalt mujalt raha. Lihtsalt meie vala, rahakott on, on nii õhuke nagu ta on lihtsalt osalema seal 10 20 protsendilise osalusega muidugi tubli tublit tööd, kõik seltsi liikmed teevad ja külaelanikud, kes seal on ja volikogu on ka seda meelt osaleda alati projekti projektis. Aga eelarves meil lihtsalt suunata sinna raha ja ei päästa seda hoonete 100000 hakkab number peale 300-st 500-st 1000-st. Jaa. Nii ta on hetkel olukord tõesti neer. Et vadi koolimaja täielikult restaureerida läheks vaja 1,5 miljonit ja nii suurest summast külas isegi ei unistada. Projektitaotlused on kirjutatud tunduvalt väiksematele summadele ja silmas on peetud ka tulevikku. Avinurme oma puidutöö ja kuulsate tünnimeistritega võiks turiste ligi meelitada küll. Vadi tahaks sellest lähtuvalt välja arendada. Väikese turismikeskuse keskus tähendaks ka tööd kohalikele inimestele. Aga samasugune soov on ju paljudel. Kui ei taheta just turismi arendada, siis peab raamatukogu remontima või spordiväljakut ehitama või arvutiklass tuleb sisse seada või vajab koolimaja küttesüsteem väljavahetamist. Sõnaga iga küla püüab raha leida just selle tarvis, mis selle küla ellujäämise seisukohalt on kõige tähtsam. Ja nii kirjutataksegi igal aastal sadu projekte, mida esitada kõik mõeldavatele fondidele, komisjonidele, nõukogudele, Aire jagu. No kõik ei ole muidugi suured projektid ja kõik projektid, mis me oleme kirjutanud, ei ole suunatud ainult sellele majale, vaid ka tegevusele. Me oleme saanud rahalist toetust kohaliku omaalgatuse programmilt. Algselt oli ta enne seda külaliikumise toetamise programm esimese suurema summa, mis meil on siiamaani. Tõesti oleme väga tänulikud, et me selle saime, saime Ida-Virumaaprogrammilt, saime 45000 mille eest meil ongi muretsetud teabetuba. See teabetuba on ka meil seltsi rahateenimisvõimalus oleme andnud välja valla ajalehte, mis on meie tulubaasi suurendanud. Siis oleme teinud projekte Kultuurkapitalile, kus me oleme saanud toetust oma suuri üritustele, meil on olnud seltsi 95 aasta. Juubeli tähistamine, küla 400 aasta juubeli tähistamine, koolihariduse andmisest 225. Meil on olnud sellised suured juubelid, kus ikka kultuurkapital on meid meid alati toetanud ja aidanud läbi viia neid üritusi rahaliselt. Kohaliku omaalgatuse programmist oleme saanud abiga. Vaat ma kordategemiseks kultuuristamiseks, kuna meie koolimaja asub vanade hääles, siis vana ja uue tee vahele jäi meil kahe hektari suurune mahla, mis oli täiesti võssa kasvanud. See oli meie kõrval väga näotu ja tänu sellele projektile me saime selle maa-ala kultuuristada, nii et meil on vaja vaid peale istutada puuded, sellest üks kena park saada. Aga siis oleme raha küsinud juba algselt kohe, kui me sinna majja läksime. Nii muinsuskaitselt, kuna see maja on muinsuskaitse objekt, oleme muinsuskaitseametilt palunud raha. Meid on läbi kultuurkapitali vabariikliku Kultuurkapitali toetatud 10000-ga selle 10000-ga saime tehtud renoveerimisprojekti eeluuringud mis oli väga suur töö ja mis on kõikide projektide aluseks. Edasi. Aga väga palju on aidanud meie küla enda elanikud ja ka need, kes kelle juured on külas. Oleme annetuste teel kogunud 6000 krooni mille eest meile tegi praktiliselt kingitus vana Tooma arhitekt Tedi breklarikkis koostades meil koolimaja renoveerimisprojekti. Iga 1000, isegi 100 krooni pärast on külal tulnud tõsist vaeva näha. Jah, me oleme tõesti selleks pidanud väga palju tööd tegema. On teada, et ega ka kohaliku omaalgatuse programmi projekti kirjutada ja sealt raha taotleda ei ole kerge. Seal tuleb tõesti võidelda ja põhjendada igat sadat ja kümmet krooni. Meie selts on seda meelt, et kui me raha kusagilt saame, me oleme väga säästlikud, meie ja eesmärk on kogu aeg. On see koolimaja taastamine, me väga palju teeme ära ühiskondlikus korras. See tähendab, et me teeme ära muru niitmised ja osa raiumised kõik ühiskondlikus korras oma vahenditega. Et säästa seda nappi raha, mis me kusagilt saanud oleme. Jüri uue toa võiks öelda ka siis ju niimoodi, et Avinurme koos oma ilusa suure kultuurimajaga ei ole teiste väga kaugel vahe on kuskil 10 kilomeetrit. Et no mis täiendajate seal selle vana koolimajaga, hakake ometi oma lauluseltsiga siin käima, siin on hoopis teised ja paremad võimalused. Mis te vastaksite. Võimalused on uhked ja ma tundsin tõsiselt head meelt, kui see kultuurimaja avati ametlikult, saal on avatud ja aga meile jätta kaugeks 10 kilomeetritele palju, aga kui ei ole bussiliiklust käib ainult koolibussi, seda ainult siis, kui koolid töötavad. Muul ajal on liikumisvabadust neil, kellel on isiklik auto, nii et me teeme, sest nagu nimetada nimetada võib taksoteenust, kes siis Avinurme poole läheb, siis telefoni teel saab teadvustas kestab kaasa tulla siis siis tullakse kaasa, tähendab ikkagi üritusele tulla on väga raske ja mis väga oluline, mina leian, on see, et ega rahvas eriti kipu siia, sest ikkagi tuntakse ennast võõrana. Aga Vadil on oma rahvas oma oma pere tähendab oma inimesed koos ja, ja kuidagi inimesed igatsevad just omaette koosolek, palju rohkem, kui siia suurde massi tulla. Kui initsiatiivikus on teie kogemuse järgi nüüd üldse väikeste külade elanikud, kas vadi on erand mõnes mõttes? Vadi on meie vallas küll erand, võib-olla ka erand selles suhtes, et kuna ma nimetasin 16 küla meie vallas, siis viis reaalselt, kes täiesti tegutsevad, koostööd teevad, aga Mati on, kas ta nüüd on hea või halb, aga sellises eelistuses et nendel on hoone, aga see hoone ongi murelaps. Nimetan siin maitsma küla laekannu küla. On On veel kõveriku küla, kus atraku küla ikka, kus ei ole niisugust kokkukäimiskohta, vadja nüüd eelistasid, et nendel on koht, kus kokku tullagi vähemalt. Aga no just teema käib selle hoone seisund ümber, et tõesti on halvas olukorras natukene tagasi minna, siis tegelikult omal ajal oli vadi just abidurve piirkonna kultuuri- ja haridus keskuse. Aga nii nagu elu on näidanud, et rahvas koondus Avinurme, siin oli kolhoos ja ehitati üles kolhoosikeskused. Nii et noh, teine kolhoosikeskus on meil Ulvi, kus on ka palju-palju rahvast. Seal on muidugi ka hoone olemas. Aire Jago, kus teil siis hetkel praegu on sees järjekordselt taotlused projektid toetussummade saamiseks ja kui suuri summasid te küsite? Praegu on projektid sees ja vastuseid veel ei ole tulnud kirjalikke, vähemalt mitte tööstuspiirkondade arendamise programmist ja hasartmängust. Esimesed meie projektid ei olnud küllalt hästi põhjendatud, kuna kaheldi meie jätkusuutlikkuses, et me ei tule toime, segame projektid edasi arenenud pidevalt, me näeme sinna juurde ka turismi arendamist, et sellega oleks võimalik hiljem jätkusuutlik olla. Muidugi taotlus on sees, meil iga-aastane ikka muinsuskaitseametis inspektsioonis need ja seda maja tahaks veel öelda, nii et ainult ei tee seal sellist isetegevust, vaid see on meil tõeline ka hariduse andmise koht selles mõttes, et kõik lapsed ei pääse keskuses mitte kunagi kultuuri lavale ega esinema, aga need väikesed, kes igas mõttes väikesed, ka nemad peavad arenema ja Me oleme tõelises mures selle pärast, et meie küla lapsed oleksid tulevikus suutlikud toime tulema iseendaga ja eluga. Üks koht, kust igaüks võib oma ideeprojekti või investeeringu tarvis raha taotleda, on hasartmängumaks. Samas sellest peab jaguma paljudele. Hasartmängumaksu laekumine ja kasutamine on kehtestatud hasartmängumaksuseadusega õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatoril korraldamisel laekub mängukohalt makstavast hasartmängumaksust viis protsenti selle valla või linna eelarvesse, kelle haldusterritooriumil mängukoht asub. Ülejäänud summa läheb riigieelarvesse. Riigieelarvest jaotub maks järgmiselt. 30 protsenti kultuurkapitalile seitse protsenti Eesti punasele ristile 40 protsenti haridusministeeriumile, kultuuriministeeriumile, sotsiaal ja keskkonnaministeeriumile sihtotstarbeliselt laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste ka seotud programmide ja ürituste toetamiseks. Toetuste andmise otsustab riigikogu juurde moodustatud hasartmängumaksu nõukogu. Eelpool nimetatud ministeeriumide kaudu ja 23 protsenti hasartmängumaksust läheb siis siseministeeriumile sihtotstarbeliselt lastele perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringuteks. Toetuste andmise otsustab siseministeeriumi juurde moodustatud hasartmängumaksust toetuste andmise komisjon ja siseminister. Kuidas sellelt komisjonilt raha taotleda, selle korra on kinnitanud valitsus oma määrusega. Taotlusi saab esitada kolm korda aastas. Taotluse piirsumma on kuni pool miljonit krooni. Projekti oma- ja kaasfinantseerimine kokku peab olema vähemalt 20 protsenti ning see peab olema kaetud rahaliste vahenditega. Maavalitsus edastab taotlused koos maavalitsuse poolt koostatud taotluste prioriteetsus tabeliga siseministeeriumile. Komisjon peab otsuse langetama kolme kuu jooksul. Kui suur on aastate jooksul olnud tegelikult selle 23 protsendi laekumine? 1998. aastal tähendas see ligi 18 miljonit krooni aasta hiljem 9,2 miljonit ning aastal 2019,5 miljonit krooni. Taotlused ületavad igal aastal tegelikud võimalused mitmekordselt. Käesoleva aasta esimese septembri seisuga oli hasartmängumaksu, mida jagada regionaalsete investeeringute toetuseks laekunud 13,7 miljonit krooni ja toetusteks jagati esimeses voorus 6,7 miljonit. Teisest voorust toetuste saamiseks on maavalitsused esitanud 131 projekti. Kokku küsitakse toetusi 31,3 miljoni krooni ulatuses. Praeguse seisuga on võimalik jagada 6,9 miljonit. Ka muinsuskaitseinspektsioonil ei ole raha kamaluga jagada. Vadi probleemi palusin kommenteerida inspektsiooni direktori kohusetäitja Annely Randlal. Vadi koolimaja on üks ilusaid 19. sajandi lõpupoole koolimajana ehitatud hooned, hooneid. Teda ei saa muidugi arhitektuuriliselt võrrelda meie tippudega keskaegsete kirikute või väga uhkete mõisetega oma tüübi esindajana on ta väga tore ehitisi ja küllalt hästi säilinud ehitis. Meie jaoks on ta mälestisena tähtis, tähendab on riikliku kaitse alla võetud, näitab juba, et ta on tähtis. Ja ta on kindlasti tähtis selles kohalikus kontekstis kohalike inimeste jaoks. Ja vastu tema. Selline tänane tähtsus regionaalselt on vast suuremgi, kui sellel konkreetsel ehitisel Eesti arhitektuurimälestiste hulgast. Kui te ütlete, et see on hästi säilinud koolimaja, siis mida te silmas peate? Tal on ikkagi põhikonstruktsioonid, on alles, tal on olemas päris palju ilusaid originaaldetaile. Nii et see on, see on see, mida me paljudes koolimajades kahjuks enam ei näe. Aga mis seal vajab kiiremas korras tegemist, sest et kui nii oma silmaga üle vaadata, siis ega sa nüüd ikka väga Hilgavas seisukorras ei olnud küll. Ei hiilga vastav seisukoht muidugi googel ja ennekõike vajadusel tegemist muidugi katusest. Puithoonetega on ikka see, et kui neil katus peal ei ole, siis lähevad nad väga kiiresti. Seal on ka vundamentide, ka probleemi, nii et kui, kui ennekõike saaks katuse peale ja siis ka vundamendid kindlustatud, siis ollakse maja päästetud. Kes peab seda tegema? Kui me vaatame muinsuskaitse seadust, siis on see omaniku kohustus. Täna me teame loomulikult, et sellel omanikul ei ole seda raha, et tal on seda suhteliselt raske leida, kuigi mitte võimatu. Nii et jah, kui, kui seaduse järgi ja võtta, siis peaks olema omanik, loomulikult üritab riik siin aidata nii palju, kui see vähegi võimalik on. Ja vadi koolimaja oleme natuke juba aidanud, see meie tellimusel on sinna siis tehtud ekspertiis, mille põhjal ongi üldse võimalik hakata edasi liikuma. Nii et ka meie raha on sinna või muinsuskaitseraha on, on täpsemalt siis sinna ka läinud. Ja kui meie järgmise aasta eelarvest on võimalik, siis me toetame neid ka edasi. Selge on see, et praeguste kalkulatsioonide järgi on see päris kallis projekt, et teda täis restaureerida ja see ei ole ka muinsuskaitseinspektsiooni poliitika olnud viimastel aastatel, kuna eelarve on olnud tõesti väga kitsas. Et see, mida meie ennekõike toetama on avarii restaureerimiseks. Antud juhul tuleks ka kõne alla katus ja vastis vundamendid, et see on see, kuhu meie saaksime alla panna. Me oleme toetanud ka vadi koolitoetuse taotlust. Selliseid toetuse taotlusi võime me ka edaspidi meie poolt võime võime kinnitada, et seda tööd on vaja teha ja eks siis vaatame, et kas tööstuspiirkondade projektist on võimalik neil ka natuke raha saada. Kuivõrd üldse on muinsuskaitseinspektsiooni ülesanne üht või teist objekti otseselt finantsiliselt toetada või see ei kuulu üldse teie kompetentsi? Meil on igal aastal suhteliselt pisike eelarve, millega ja siis avarii restaureerimistöid teha, see on siis see, mille riik on andnud otseselt mälestiste jaoks. See summa on karjuvalt väike nende vajaduste kohta, mida tegelikult veel meil üle Eesti oleks vaja. Te ütlesite, et omanik peab selle asja eest seal hoolitsema vastavalt muinsuskaitseseadusele, aga kui nüüd juhtub niimoodi, et tõepoolest seda raha ei leita ja ja midagi ei ole teha, see objekt jääb nii nagu on. Öelge, kas võivad järgneda ka mingid sanktsioonid ja omaniku saab karistada? Omaniku põhimõtteliselt on võimalik karistada seaduse järgi, et kui see on kuritahtlik hooletusse jätmine, siis on võimalik teda ja selle eest karistada. Selliseid karistamise praktiliselt teinud ei ole, sest no ka antud juhul on, on näha, et see ei ole mitte pahatahtlikkusest, vaid lihtsalt vahendite puudumisest. On võimalik ka nõuda sundvõõrandamist, et kui ei saa omanik hakkama, siis, et ta läheks mõnele teisele omanikule, kes paremini hoonega hakkama saaksid, kui me räägime praegu hoonetest, ennekõike aga on minimaalselt tehtud. Sest ega ega näiteks sellele koolimajale tõenäoliselt ei leia ka paremat peremeest. Kui palju Eestimaal on selliseid sarnaseid objekte samas seisukorras, et noh, on veel päris hästi säilinud, aga vajaksid juba hoolt, aga raha ei ole. No neid kahjuks on sadu, et kui see vadi koolimaja oleks ainuke, siis ei oleks ju probleemi, et on, on ikkagi võimalik leida kuskilt miljon, mida sinna oleks vaja, aga kuna neid objekte on sadu üle Eesti, siis kõigi jaoks lihtsalt ei jagu. Samas, kas omanikud oskavad väärtustada seda, mis nende käsutuses on, kas nad vähemalt püüavad midagi teha või on ka selliseid lihtsalt käegalöömis, et ah las seisab ja laguneb. On nii ja naa, omanikud on väga erinevad, meie oleme püüdnud võimalikult palju selgitustööd teha, et nad teaksid, mis on väärtus, mis on nende valduses. Ja suhtumised on hästi erinevad, et kes, kes oskavad väärtustada, kes peavad seda oluliseks. Kes peavad küll oluliseks, aga kellel ei ole võimalik midagi nende säilitamiseks ära teha. On ka neid, kes arvavad, et tühja sest muinsuskaitsest ja on, on nõus ka need kaitsealused hooned näiteks lammutama nende nende inimestega muidugi keemia hulka karmimalt ümber ja, ja neid on, on ka karistatud, kui ikkagi on, on päris mälestiste kallale mindud. Aga valdavalt ma ütleks küll, et mälestiste omanikud on esiteks teadlikud sellest, et mis väärtused, mis neil on ja, ja viimastel aastatel oleme näinud positiivses suunas küll seda muutust, et püütakse midagi ära teha, püütakse või ka professionaalset abi saada, sest sageli võib rohkem pahandust olla sellest, kui ise ja oskamatult püüda asju päästa. Et sellega võib rohkem kahju teha, aga osatakse nõu küsida ja meie oma maakonnainspektorid on alati käepärast, kelle käest on võimalik abi saada. Kas projektide kirjutamine ongi ainus pääsetee külale, kes tahaks elada ja tegutseda, kelle selja taga ei ole rikast valda ning kes ei taha kõike ja kõiki maha müüa. Jüri Uuetoa Airi jagu ja Ants Rummel. Ega me käega ei löörid, üritame edasöeldakse, et viisakas on kaks korda järjest küsida, siis peab natuke vahet pidama ja siis uuesti. Me siin läbisime Airega seminari, mille juhtiv Iisraeli, et raha ei ole eestimaalt kusagil kadunud, ta tuleb üles leida ja teda tuleb osata küsida. Seda teemegi. Öelge palun old trummel, milles te näete selles mõttes väljapääsu mitte nüüd ainult siin kandile ja siinkandi küladele, võtame eestimat tervikuna. Kas külad peavadki jääma selle peal elama, muudkui kirjutavad projekte, loodavad kuskilt saada seda raha ja elavad sellises pidevas pidevas ooteseisundis, et ehk saab kuidagi külaelu edasi arendada kus ta väljapääsu näete. Üks ka see muidugi, sest ega nagu nimetati, et raha ei ole kadunud, sest inimene peab kogu aeg olema ikkagi millegagi tegevuses. Üks võimalus on projekti kirjutada, sest nii või naa me peame sinna Euroopa Liidu poole vaatama. Ja ega siis Põhjamaades praegugi vallad, kuidas nad raha saavad, kirjutavad projekte, lihtsalt kirjutavad, kirjutavad olen käinud ka vallas, kus vallavanem istub meetriste hunnikute taga, kus on projektid, valmis kirjutatud, on esitatud, saavad raha või ei saa, sa lihtsalt on elu selline. Ja noh, see on üks, üks päästi võimalus, kuidas saaksid, saavad külade omavalitsused ja ka muud seltsingud võiksid raha saada. Ja Eestis on seda ju aetud ja, ja praegu on ka võimalusi palju. Teine poole. Et ega praegu kohalikes omavalitsustes küll sellist tunnet ei ole, et me oleme kohalikku omavalitsusse, võtame kas või need maksud riigi poolt meile lubatud kehtestada, on mõeldud ainult linnahärradele linnadele, lõbustusmaks, paadimaks, koeramaks, reklaamimakse. Meie kui need maksed kehtestame, siis me tegelikult peaksime peale maksma, et inimene tuleks, tooks paadis ja jõkke me ei pea raha võtma, teine asi reklaam, et tõesti maapiirkondades omavalitsus peaks asutusele maksma peale, et reklaami üles paneks. Et need on kõik valed ja selles suhtes nagu kaob ära aga niisugune tunne, et kohalik omavalitsus noh, mõni valla vallavalitsus väiksemates linnades sammasi, volikogu. Me lihtsalt loeme neid valitsuse määrusi, mida me Peame tegema, aga ise suurt otsustada ei saa. Et lihtsalt meie ise peame ka nüüd ümber, vaata omad omad iga omavalitsus muidugi konkreetselt oma territooriumile mille eest ta võiks raha võtta. Kurb on, on võib-olla riigiressursi riigi ressurss, mis laekub omavalitsustesse, hetkel on ainult vesi, põlevkivi, liiv, kruusmaa maavara ei ole, mets ei ole ressursiks, sest nimetavad seda taastuvaks. Aga ta taastub, kuda ta taastub, kui sinna keegi midagi istuta. Kui ikkagi küpse raieküps mets võetakse maha, siis ta taastub ju alles 80 aasta pärast, ma nimetan, et siis saab ju sellest palgist alles midagi asja. Ja noh, kurba nüüd, et meie oleme ka raha meil ei ole. Ja samas metsa viiakse välja hea meeleettevõtjate ettevõtjatest, kes võimalusel töötlevad ikkagi meil puiduringi ja kõik see on tore, isegi saepuru. Me oleme nüüd ära kasutanud kogu alevi keskus, on saepuruküttele ja ettevõtetel ka katlad, mis töötavad saepuruga. Me töötame säästlikult. Aga aga just annaks just omavalitsustele õigusi. Ma leian, et siin on ikka suurriigi poolt tegemata jätmine, riik peab aitama kaasa töökohtade loomisele, vot selliste väikestesse valdadesse omavalitsuse seda oma vahenditega teha ei suuda, sest omavalitsused need vahendid lihtsalt ei ole. Meil on hea näide neli viis puidutööstus, mis on nüüd püsima suutnud jääda, arenevad tasapisi edasi. No miks mitte anda neile tagastamatu abi, et nad suudaksid rutamine edasi areneda, töökohti juurde luua, see on ka inimestel tööd anda ja samas ka vastupidi, hakkab nendelt ka maks laekuma vallale. Praegust vahetatakse töökohta või elukohta Ta seoses töökohaga, aga ma usun, et läheb veel mõni aeg mööda ja hakkab ikka rohkem olulist osa mäe parem, aga elukeskkond ja ka vaba aja veetmine. Aire jaagu, teie arvamus külavanemana, mis võib ühe sellise külaellu jätta, mis peaks tegema? No loomulikult, nii nagu juttu juba oli, et töökoht ei pea mitte alati olema seal, kus on su magamiskoht ja kus on su kodutööle, võid käia ka kaugemale, nii nagu mujal maailmas on, käiakse kümnete kilomeetrite kaugusele tööle, veelgi kaugemale. Ka kodu peaks olema see, kus sa elad, vaat kus sa tunned ennast turvalisena, kus on sul puhas loodus ja keskkond ümber. Ja sellepärast ma arvan, et need külad tulevikus võiksidki olla tõesti nõndanimetatud, kas või noh, nii nagu öeldakse, et Raplamaa on Tallinna eeslinn, kus käiakse kus on nende kodud. Et nii võiks olla ka vallakeskustest inimesed välja minna rajada oma koduküladesse, kus on puhtam, rahulikum. Nii palju siis täna ühe väikese küla probleemidest, kus inimeste lahkumine võib paigale jäämine, sõltub suuresti ka sellest, kas suudetakse kultuurielu edendada või mitte. Ja kas turismi peale panust pannes saab töökohti juurde või mitte. Saates esinesid Avinurme vallavanem Ants trummel vadi küla külavanem Aire Jaago küla elanik ja muusika ja laulu seltsi metsakaja eestvedaja Jüri Uuetoa ning muinsuskaitseinspektsiooni direktori kohusetäitja Anneli Randla. Saate seadis kokku toimetaja Madli Reikop.