Tere õhtust, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäeva tähtsamatest uudistest. Mina olen Evelyn Villers. Pärnu Koidula gümnaasiumist saab 2015.-st aastast riigigümnaasium. Eurooplased peaksid sööma oluliselt vähem liha, et vähendada keskkonnasaastet ja olla ka ise tervemad. Nii leiab ühendkuningriigi ökoloogia hüdroloogiakeskuse professor marksotton. Haapsalus algavad täna Cyrillus kreegi päevad ning homme on eestirootslaste tantsu ja laulupidu. Viimati pidasid eestirootslased seisu, kus pidu 80 aastat tagasi just kreegi ettevõttel Suurbritannia valitsuse luureteenistuskogus USA kaasabil salaja andmeid suurte internetifirmade klientide kohta, kirjutab Briti ajaleht Guardian. Läti elanikest toetab eurole üleminekut 38 protsenti. 53 protsenti on selle vastu. 71 protsenti lätlastest aga kardab, et eurole üleminek nõrgendab riigi identiteeti. Riigimetsa majandamise keskus toob suve kahel nädalavahetusel metsa lavale teatri pikniku. Eesti U23 vanuseklassi epeenaiskond võitis Poolas toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Ilmaga muutub tasapisi jahedamaks, sajab hoovihma. Sooja on 16 kuni 22 kraadi. Pärnus on nüüd vastu võetud kõik olulised otsused, et saaks hakata rajama riigigümnaasiumi, kinnitas Pärnu abilinnapea Jane Mets. Riigigümnaasiumi hakkab rajama riigi kinnisvara. Aktsiaselts Ester Vilgats tegi loo. Kõigepealt taotles Pärnu linn riigigümnaasiumi rajamiseks Euroopa Liidu raha. EAS-i otsuse järgi saab Pärnu selleks kuus miljonit eurot pluss ühe miljoni krooni suurune omafinantseering. Seejärel allkirjastati leping haridus- ja teadusministeeriumiga, kus on kirjas tegevuskava ja kuna rajatakse riigigümnaasiumi, siis võttis linnavalitsus vastu korralduse, millega andis volituse riigi kinnisvarale, kes hakkab Koidula gümnaasiumihoone renoveerimisega tegelema. Läbirääkimised ministeeriumiga võtsid aega, sest nii mitmeski küsimuses ei saadud esialgu kokkuleppele. Pärnu abilinnapea Jane Mets. Üks teema oli rahaline teema ja teine teema oli õpetajate teema. Rahalise poole pealt jäi siiski niimoodi, et kõik, mis ületab seda seitset miljonit, see raha tuleb väljastpoolt Pärnu linna peab katma Pärnu linn, see tähendab, et juhul, kui see asi läheb maksma kaheksa miljonit, selle osa peab leidma Pärnu linn. Teine teema, mis puudutas eelkõige õpetajaid, läks õnneks tõesti siiski nii, sest vastasel juhul me ei oleks sellele teele üldse läinudki. Kõik õpetajad, kes töötavad täna Koidula gümnaasiumis ja töötavad seal ka sel momendil, kui riigigümnaasiumiks üle minemine toimub, lähevad töölepingutega üle riigigümnaasiumisse. Kuna seal tekib ju tänase kolme paralleeli asemel gümnaasiumiastmes kuus paralleeli ja hiljem isegi seitse paralleeli siis kogu selle õpetajaskonna, kes esimene september 2015 riigile üle antakse, paneb paika Pärnu linn ja nii nagu me oleme lubanud, lähevad sinna eelkõige need gümnaasiumite õpetajad, kus gümnaasiumites kaob ära gümnaasiumiaste, see tähendab ülejõe gümnaasium. Tänase ühisgümnaasiumi majas olevat õpetajat või hansagümnaasiumiosa, õpetajaid või vene kooli gümnaasiumiastme õpetajaid. Oluline on rõhutada seda, et linna ühe miljoni suuruse omafinantseeringu katab ministeerium ja sedagi, et sügisel algav õppeaasta Koidula gümnaasiumile veel muutusi ei too. Ester Vilgats, Pärnu. Jätkame välisuudistega. Uuringufirma Faktum Grupi uuringust selgus, et 38 protsenti Läti elanikest toetab eurole üleminekut ja 53 protsenti on selle vastu. 71 protsenti lätlastest on seisukohal, et lati vahetamine euro vastu tähendab riigi identiteedi osalist kaotust. Ligi 22 protsenti lätlastest arvab, et euro kasutuselevõtt seda ei tähenda ning seitsme protsendi vastanute jaoks oli raske selles küsimuses arvamust kujundada. Lätlased on eriarvamusel ka selles, kas euroalaga liitumine tugevdab riigi seisundit Euroopas ja maailmas. 44 protsenti küsitlustest vastas JAH ning 43 protsenti ei olnud selle väitega nõus. Suurbritannia valitsuse luureteenistuskogus USA kaasabil salaja andmeid suurte internetifirmade klientide kohta, kirjutab Briti ajaleht Guardian. Lehe valduses olevate dokumentide kohaselt on koostöö ameeriklastega selles vallas kestnud vähemalt alates 2010. aasta juunist. Britid said USA arvutiprogrammi Prism abil infot selliste internetifirmade nagu Google, Facebook, Microsoft, Apple ja HU, Skype ning mitmete teiste klientide kohta. Andmete kogumine toimus ilma kohtumääruseta. Nimetatud firmad aga eitavad koostööd briti luurega. Eriteenistusel oli võimalik lugeda e-kirjade sisu ning tutvuda kasutajate foto- ja videomaterjalidega. USA luureorganid peavad pris üheks oma parimaks töövahendiks. Agentuur ei eita, et kogutud materjale võidakse jagada ka teiste riikide salateenistustega. Venemaa õigeusu kiriku patriarh Kirill teatas, et mungad peaksid ahvatluste vältimiseks interneti kasutamisest loobuma. Patriarh avaldas arvamust, et mungaelu ei tohi tänapäeva tingimustega kohandada Kirill märki sendi, et internet on kaasaja suurimaid kiusatusi. Kui munk võtab kätte mobiiltelefoni, et kasutada internetti, siis peaks mõtlema, kas tal tasub üldse kloostris viibida, arvab patriarh. Mis puutub aga vaimulikke, siis neid kutsub Kirill kristliku missiooni huvides hoopis rohkem internetti kasutama. Eurooplased peaksid sööma oluliselt vähem liha, et vähendada keskkonnasaastet ja olla ka ise tervemad. Nii leiab ühendkuningriigi ökoloogia ja hüdroloogiakeskuse professor Mark. Sate on Brüsselis Euroopa rohelisel nädalal esinenud. Saten rõhutab, et eurooplaste toidus on praegu 70 protsenti rohkem valku, kui neil tegelikult vaja läheb. Liha söömisest täielikult loobuda. Teadlane aga ei soovita, sest veisesõnnik on endiselt kõige keskkonnasõbralikum põlluväetis. Vaata, see ausalt 85 protsenti Euroopa riikide viljasaagist kulub praegu loomasöödaks, mitte inimeste enda toiduks. Seega on meie otsus palju. Me liha sööme, määrab, seega on põllumajanduslikud valikud meie enda teha, kui me otsustame süüa praegusest poole vähem. Liha. Tohutu mõju vähendab ülisuurel määral meie lämmastikusaastet põllumajanduses. Ühendkuningriigi talunike liidu keskkonnanõunikud Jane Mitchelli sõnul on Euroopa talunikud juba teinud nii mõndagi, et keskkonnasaastet vähendada. Näiteks Suurbritannias on ammoniaagi saaste vähenenud juba 20 protsendi võrra 1990. aastaga võrreldes. Enam-vähem samamoodi on läinud ka Saksamaal. Mitchelli kinnitusel on edu pant kasutada lämmastikväetis tasemel võimalikult palju sõnnikut. Sõnnikuhoidlad peavad aga olema hästi ehitatud, et põlluramm ei põhjavetega õhku saastama pääseks. Praegused sõnnikuhoidlad sageli piisaval tasemel ei ole, et vähendada metaani. Saastet, mille peamiseks allikaks on just veisesõnnik on kasulik rajada biogaasijaamu. Suuremas osas Euroopas nii juba tehaksegi ning nõnda saadakse saastatud õhu asemel hoopis soe tuba ja suurem sõltumatus fossiilkütustest. Euroopa Komisjoni keskkonna, peadirektoraadi, põllumajanduse, metsanduse ja pinnaseosakonna juhataja Maicel hämmel aga hoiatab, et ka biogaasi tootmisel tuleb hoiduda kahjulikest kõrvalmõjudest. Kõrvalsaadused võivad, aga võivad ka D5 suurema ammoniaagi saasteni. Arvestades, et näiteks ainuüksi Saksamaal ehitatakse 78000 biogaasijaamajaamade massilist ehitamist plaanitakse ka mujal Euroopas ning sõnnik on juba praegu tooraine, millest suur osa meie biokütustest pärineb, peame me olema väga kindlad, et kõrvalmõjusid on võimalikult vähe. Hämmeli sõnul peab põllumajanduse keskkonnamõjude puhul aga eeskätt silmas pidama liigirikkuse ja erinevate maastikutüüpide säilitamist, samuti vee ja pinnasekaitse. Kui need tingimused on täidetud, väheneb põllumajanduslik õhusaaste niikuinii. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Arni Alandi Brüssel. Täna pärastlõunal jõuab Haapsallu Kaljas hoped, mille meeskond käis homme peetava eestirootsi laulupeo tarbeks Rootsi kuningalt läkitus toomas. Ivar Soopan räägib lähemalt. Esimene eestirootslaste laulupidu oli 1933. aastal, mil eestirootslased tulid kokku Haapsalu lossihoovi. Laulupeo kunstiline juht oli Cyrillus Kreek, kelle mälestuseks peetakse Haapsalus muusikapäevi, nii ka tänavu. Nargen festival tutvustab kreegi päevadel Eesti ja Rootsi muusika kokkupuutepunkte juba seitsmendat aastat. Eestirootslaste peod. Sissejuhatus on täna kell kaks, jätkab laulupeo kunstiline juht Sophia Joons. No juhtub see, et meie kaljas hoped on käinud Stockholmis ja viinud Rootsi kuningale kirja eestirootslaste poolt ja tuleb tagasi siis kuninga vastusega ja meie siis laulu ja tantsupeo poolt, võtame siis Hoppeti vastu kohe-kohe sadamas, kõik meie tantsijad on seal ja teevad oma esimese proovi, tantsivad siis kokku Pakri tantse, minu teada nii-öelda avalik proov, kõik need tantsurühmad, ürgleigareid, Leesiga, Noarootsi, naised, Vormsi omad, kõik saavad kokku siis esimest korda ja tutvud siis nii endaga kui ka nagu tantsudega. Kell kuus on Toomkirikus kontsert, kus kõlab siis meil üks ühisprojekt, Tõnu Kõrvits on seadnud eestirootsi kuraale, mida siis Leena Villemark laulab siis koos ühe väiksema koosseisuga. Pühapäeval on ka Haapsalu piiskopilinnuses tantsu ja laulupidu Sophia joones. Me alustame juba kell 11 jumalateenistusega, täpselt nii, nagu oli 80 aastat tagasi, siis hakkas sama moodi, et me kasutame nii-öelda eelmise tantsu ja laulupeo kavas, siis kell 12 hakkab rongkäik ja kell üks alustame siis laulupeoga ja meil on ühislaulud on osaliselt samad, mis oli siis nagu eelmine kord, väga palju koore on Eestist, aga meil on ka kollektiivid Soomest ja Rootsist ja Soomest on siis kohale tulemas Soome Rootsi koorid, kes laulavad siis root ja muidugi siis ka eesti keeles, kuna nagu osa ühislaule otsis eestikeelsed Ivar Soopan, Haapsalu, Tänavusel pärandi aastal korraldab RMK riigimetsas ainulaadse matka kostiaatri piknikuga, kus kokku saavad tuntud näitlejad, kõrvemaa, metsik loodus ja Mati Undi lavastus. Esimesed etendused on sel nädalavahetusel Margitta, otsmaa räägib edasi. Kui seda teatripiknikuprojekti veab Guido Kangur, kes taaselustas selleks 20 aastat tagasi mängitud Mati Undi loo Heleene Marion jefreitor Me proovimegi siis asetada etenduse sinna platsi peale Aegviidu metsa, mis on päris suur plats, kuhu inimesed mahuvad oma linadega, media, pinkidega, pakkudega, mis iganes, kus nad istuvad ja vaatavad meil ja tee peal kohtuvad nad siis kolme erineva näitlejaga. Andrus Vaarikuga, Mait Malmsteni, Uku Uusberg viga ja kõiki neid kogu aeg nii-öelda palistab ümber muusika puhkpillimuusikale katsume riigiga läbi ajada just niimoodi. Naturaalselt. Ja Andrus Vaarik ikka Ivan oravana. Minu isa oli selline kõva töömees ja kui tema puhkesiis Delfis kohe Eks ostja hoiduda hoolitus ja läks poissi meest otsima, mul läheb silme eest mustaks. Ma näen püstiku. Guido Kangur jätkab. Niimoodi see rahvas mööda metsa kulgeb ja lõpuks ta seal piknikuplatsil maandub ja mängime meie oma etenduse, nii et mina olen nagu see vahelüli, kes on selle pundi kokku kutsunud. Riigimetsa majandamise keskuse juht Aigar Kallas Vaata juhatajal on üks loomulik ja eestlaste jaoks eelistatumaid vaba aja veetmise viise ja kuna ka metsas pikniku pidamine on seda, siis mõtlesime, et kui nüüd need kaks asja kokku panna, siis võiks saada midagi erakordset ja mida peaks teatri üles tee selga pane, nagu ta praegu läheb, metsa ei oleks väga mõistlik tal panna head matkajalanõud jalga, tuleb metsa mööda sellele etenduse paigale käia ja sealt ka tagasi tulla, hiljem tuleb ka natukene võib-olla töödki teha. Kindlasti sellel aastaajal, kus me sinna metsa läheme, on metsas juba sääski. Nii et tasub võtta ka sääsetõrjet kaasa, aga, aga kõik muu. Kuna tegemist on piknikuga, tuleks ühes võtta ka väike toidukorv, aga. Mets on väga rikkalik toiduait ja, ja ma arvan, et saame hakkama ka sellega, et aitame inimestel sealt midagi leida. Nii nagu seda kaunist maastikku meie juurde vajalikud siin sellel väiksel ava. Kor. Oota sõitsid mu. Nüüd aga võtab päeva tähtsamad spordisõnumid kokku Juhan Kilumets. Eesti U23 vanuseklassi epeenaiskond võitis Poolas toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali Nelli Paju, Katrina lehis, Veronika Zuikova. Jaanu hark alistasid otsustavas kohtumises Saksamaa torgetega 45 35. Veerandfinaalis olid eestlannad 45 40 üle Šveitsist. Poolfinaalis kaotati Venemaale 25 34. Nelli Paju pärast võidukat pronksikohtumist. Ei, loomulikult läksime medali järgi jälle, kindlasti ei ole väga tugev turniir, et sinna ei läinud kaheksa võistkonda, aga, aga ütleme nii, et kaheksa kõik olid siukse ühtlase tugevusega, et ja ma arvan, et meil on väga hea siit saadud. Kui me alguses meil asetus oli nagu viies, et siis saada kolmas koht, et siis peaks nagu väike eneseületus olema. Poolfinaalmatši Venemaa vastu oli seal ka variante. Ei, tegelikult oli küll variant, et me kogu matshi olime, kas natuke paari torkega ees, meie paari torkega ees Nemad aga, aga lõpp oli taimede enne viimast matši tegelikult kahe tõrkeline vahe, aga, aga siis lõpp jah, läks nagu see seis läks väga suureks, selliselt tuli, tuli joosta ja tõrkeid järgi teha, aga ei õnnestunud. Rein Taaramäe sai Prantsusmaal toimuva maineka tofinee velotuuri täna sõidetud 187 kilomeetri pikkusel etapil 16. koha. Võitjale Samuel Sanchez-ile kaotas Taaramäe minut ja 45 sekundiga. Kokkuvõttes jätkab liidrina britt Chris Froome. Taaramäe langes 11 10.-ks. Homme on tuuril kavas viimane etapp. Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naisüksikmängu finaalis kohtuvad praegu maailma esireket Serena Williams ja edetabeli teine Maria Šarapova. Esimese seti võitis Williams kuus. Neli. Itaalia korvpalli meistrivõistluste finaali jõudis Kristjan Kanguri koduklubi Siena Monte baski, kes alistas poolfinaali seitsmendas mängus Janar Taltsi meeskonna varesed Chimbeeerryo 82 69. Algkoosseisus alustanud Kangur mängis 29 minutit, viskas viis punkti ja võttis kuus lauapalli. Varese algrivistusse kuulunud Talts viskas kaheksa punkti ja võttis 10 lauapalli. Ja lõpetuseks räägime veel lähiaja ilmast, sünoptik, taimi, paljak, palun. Tänaseks on kuum õhk Eesti piiridest lahkunud, külma frondiga seotud sadu jäi, päike tuli eile pärastlõunal ja hilisõhtul kõik juba ära. Kuhu sattus rohkem kuhu vähem vihma ja kus ei tulnud piiskagi. Madalrõhuala, mis tänagi külma fronti Eestist väljas ida poole nihutab on keskmega Rootsi põhjaosas ja püsib seal või Soome põhjaosas nii täna kui ka homme. Tuul on läänekaarest kiirusega üks kuni seitse meetrit sekundis. Saabuv öö on suhteliselt jahe, olulist sadu pole ette naa. Puhub edelatuul üks kuni seitse meetrit sekundis, õhutempera tuur langeb viie kuni 11 kraadini. Mere ääres on jällegi soojem. Päeval tekivad kohati rünksajupilved ja võib ka äikest olla. Tuul on nõrk, kuid äikese ajal puhanguline ning sooja tuleb homme 16 kraadist kohati rannikul kuni 22 kraadini sisemaal. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.