Raadiomajja tõi post mõne aja eest kirja, mis algab pöördumisega. Austatud daamid ja härrad. Ausalt öeldes ei peame end just härradeks ja kõik ei taha vist ka peenud seda austatud daami nimega, kuid lugege edasi. Kirjutab üks vana eesti naine, kes on palju elu katsumusi üle elanud. Alustan siis juba oma noorpõlvest. Sündisin Võrumaal väikese põlistalu tütrena. Meid oli hulga lapsi. Olin ainuke tütar nelja venna keskel, sest kaks oli minust vanemat, kaks nooremat. Elu oli väga hea, tööd tehti laulu saatel. Minu unistus oli ka abielluda väikesesse tallu ja see kujundada väga ilusaks. Abiellusingi 1939. aastal Väikse talu perepojaga. Kirja lugedes tekkis soov sõita vaatama, kus ja kuidas elab selle väikese talu perenaine praegu. Õuel ei liikunud hingelist, aga naaber teadis juhatada. Täna on kauba toomise päev, eks ta ole kauplusemann. Ja tõesti maakaupluse ukse taga vonkless järjekord. Meie elu on põlistalude peretütred alandanud, sabas seisjate seisusse. Hädapärased ostud tehtud, tulime tagasi koos. See kiviktaimla on tehtud 20 aastat tagasi, seal olid vana keldriauk. Ja siis Ta oli väga inetu ja prahihunnik seal ja siis ma täitsid ja ja rajasin kiviktaimla, see on suur töö, aga kasu see suurt ei anna. Ige Herd isaga asudele kaeda silmailu silmailu ja selle neile perekonnale kogu mulli avaisast ja x lillemmeeldine ja sellepärast ma ei saa ka ilma, kus see kodu, kus isatalu oli, isatalu on siit üks, kuus kilomeetrit, kaugel? Täna kasaritsa. Neid oli, sündis muidugi. Mul oli seitse venda ja üks õde, isa, ema. Ja ainult noorelt suri, kolm tykki ära ja siis suurest kassi viis tükki need neli venda ja minna töölt ainus tüdruk ja ninali ainesse. Siis hoiti ka rohkem kui poiss, pea haiged, mali isa silmatera. Ega tolle pärast tööga küll kõik. Vanasti oli niimoodi tüüteid kõik ühte moodu. Keskees Anna tolle pärast, et sa oled, nüüd hoiti tööga, et sa ei lähe, aiatööd tehtigi ja kõik tei neeleega tüüd ja lauluga seal ütlesi, kui meie tööle läksid, et latt nagu mesilase pere sumin meedial mitu ka mul neid vendin, rakstik, vanemad mast, kaks nooremat, talvisem kestnud talu ja mitmes tükis metsamaa ja heinamaid ei eralda ja, ja siis üksikkohti ja oja Joosseied läbi õunapuuaia Suurorg kohe seal ja Kasari tsoon üldse väga ilus on küll. Ega ei taha vahetada teistega. Ja siis oli siis oli neli venda ja nüüd ei ole ühtegi noor, räägime sellest kõik järgemööda. See kõik oli eesti ajal. Ta oli Eesti ajal ja 30-l 39. aastal. Abiellusin, tõin siia. Kas maja oli valmis? Juba? Maja oli nii Paalikule üles, seal küll, aga seest olid kõik tegemata. Ainult üks tuba valmis. Õunapuu, aga õuna põnet, see 39. aasta talv oli külm. Väga külm, siis külmasid kõik ära. Vanad õunapuud, kõik. Minu kodu oli väga õunamagusaid suur ja, ja punaseid läbi punaseid viljaliha oli ka punane ja kõik kadunud, mitte midagi ja siin oli niisama. Nii häid, enam ei ole. Abiellusite tulite siia, hakkasid talu pidama. Talumees pidas emaga, oli ema, siis oli emaga. See talu on ka põline talu, see on ostetud esivanematel. Joo. Mõisa maadest Jane Paberiti kohal olemaski veel. Siin siis, kui abiellusin, siis eks ole seda seltsielu nii, aga, aga minu isakodu seal küll sai, laulukoor oli juba ja, ja naiskodukant. Nende korral igasuguseid ringi ja suusavõistlustel käisin juba eesti aegagi, tein. Naiskodukaitse esimese koha värv maade suusatamise suusatamises ja kaitseliidus ja tema kah suusatas ja käis võistlustel ja, ja tema linna. Laskurtäpsuslaskur käis siini võistlustel tellija ja tema SAISis Laidoneri käistviilsele. Häberisti kotke, häda ja rist. Et igal pool Lätis ja kustuti käis Lätist, oli ka Teida kanne, kõik need auhinnad Jaan kadumale. Segased ajad olid siin vahepeal. Aidaku meid edasi jälle kiri, millest käesolev saade alguse sai. Kasaritsa perenaine kirjutab. Peale abiellumist tulid aga kurvad ajad. Vaatasin tee ääres, kuidas Võrru sõitsid venelased. See oli 39. aasta sügisel. Süda jooksis verd, aga teha polnud midagi. Siis tuli lõplik Eesti riigi häving. Siis tuli rahva küüditamine, kõik elasid hirmul. Ka meie magasime rukis. Ja meie noormehed, kes olid sõjaväes. Meie käisime siin surma ja kõrval vaatamas, baasid tuli, Ermast läksid, läbisid vaht, seal linnateed läbi, Võru läheksid kümned olid viletsad. Aga neid oli palju, neid oli palju ja see võru surnuaia vahi pool nende maja on just teeääre ja seal aknast. Ega muide julge tee äär. Miks rahvas rääkis või arvas sel korral? Rahvas oli nii leedu ja sarnane kräsutunnet, et minu mees ei võtnud üldse viina. Aga esimest korda siis kutsuti seda kaitseliidu varustest ära andma ja varandusi. Ja tal oli siis auhinnast saadud laskega väike püstol ja hõbeplaat oli pääl klaverit sisse lasime ka väära ja võttis selle plaadi pealt ära ja, ja kõik, mis oli endal ja viis ära ja kui ta siis tagasi tuli, siis oli võtnud viina, siis noh, esimest korda siis ütled, ma ei näe väravat, kust sisse tulla. Ega keski Essos Ta lihtsalt midagi mõtelda kõik olil mööduja. Et mis nüüd tuleb ja mis ei tule. Siiski elati veel mõned aastat, jah, eid meiegi ehitasime siin vees, ehitas vilja, küüni 40-l teisel aastal. Ikka elu poole. Sõda läks siit ju väga kiiresti üle, ega siin arvatavasti suuri lahinguid ega purustusi ega hävitust ei olnud. Sakslased tulid siis, ei olnud mitte midagi, siis läks väga ruttu üle. Ainukene see oli siis oli Eesti kasarmatel siin metsa seest praegu anda naftabaas ja seal oli siis varustuslaod. Ja venelane laskis need õhku ja oli olnud kõik koha, sõjaväe varustus, ekraan täis. Kes siis oli julge ja rabas endale. Sõda nõuab ju alati mehi. Teil olid vennad? Venelane neid ei saanud mobiliseerida siis, kui taganes Nadele komnoored nad soole ja, ja siis ise Venemaale läinud, ise Venemaale läinud, neil midagi süüd ei olnud ja ainult siis tuli, kui sakslane siis sakslane, võttis abisiirse kaks venda Sismaliseersennedele, must vanemad. Ja need Saisi venelaste kätte vangi. Pantvangilaagrist tulite ikka kuidagi tagasi poole elu. Kui venelane CIA otse Meid aeti Sist kodust välja Meil oli kõik see uus, see küün oli saksa ladu, seal tehti, parandati neid masinaid ja töökoda lihtsalt. Ja sel päeval oli hirmus, kui see Enne enne teati, tuli käsk mehelga. Ja saatsin helleri, oli. Delteistkümnel augustil. Mäletate, mis ta viimased sõnad olid, minnes? Siis vest, sõnadel ess oledki enam tähtsust. Siis mees läks ära ja jäin siiamäega paar päeva, siis oli siit kah küla. Aga äkki need? Eest ära rinne on ja sakslane. Mees ütles enne minekut, et noh, väikelapsed, mul oli kolm tükki. Käia vanema, nelja aastane, kõige noorem, kolme poole kuune. Läksime kodust välja, enne hommikul läksime loomi, viime metsa lehmakarjamaale ja Vene lennuk juba tulija kuulipildujast tulistas salga Aedvilja haighele sinna viskasin pikali ja tõin Darrast loomaka kodu ära ja kui ära läks ja keda see lennuk tulistas? Selle talle nii palju madalal, et kohe näha oli kõik. Ja võib-olla arvas neid loomi ka siis ei midagi. Ja ma tulin ära, see oli kohe siin ligidal. Loomade terveks loomad jäid terveks, sinna ka ja tuli kodu ära ja siis siit külast läks paar tüki veel ära. Meil ei olnud vastavat keldrit kagu minna. Mees soovitas, et kui tuleb nii, et siis katsuge naabriga nii ära minna ennem kuhugi varjata. Siis läksimegi, naabrimees kah, no neil on nii noor Nils koduja. See oli kaasamine. Canite kraamiga. Kuulge, raam vankrisse ja lapsed Kaaja koorma otsa, Rohtlejaid, koormaats, lehmad koorma taha ja ja muu, Andres jäi siia kaugele, siis oli mõte minna, ei tea kellelgi olla mõtet midagi, kuhu minna. Lihtsalt sellel rindel ees ja lahingute eest ära ja Väimela oli see esimene peatus järjest ige päiviks edasi edasi ja, ja ega iga hätta ja saime selle, et väike poiss oli, tal oli riided ja siia tarvis teeta ja siis ma teati sarnase ilmaga, ma kuivatasin oma keha ümber neid lapseriideid. Ja nii kaugele tihend kui seltsing Vigala otsaga ja seal sisetalu Albiaatris Viljandimaal olime ka lits peatus ja ja seal oli meil siin naabripoiss saime kaupluse juur kuskil nii kokku tallirindelt tulnud, et see nende vaeosa löödi põrs ja pasaks vanema Plysziirse ja siis tuli sinna ja tema all siis Thuvaste rindele, karjatas neid kokku ja ja siis ma rääkisin talle, et noh, nii oleme seal talu ja tolle aadressil, see on siin ja ja huvitav, tema läks rindele. Neid saadeti oli siis minu mehega kokku saanud rääkinud, olla niimoodi ja, ja siis ma sai seal saimavil meie käest kirja. Viljandimaal Viljandimaa ja kas te olite tuttavate juures Viljandimaal ja Vigala juures või võõrast? Võõraste juures võõraste juures ja kõik suhtusid väga hästi. Inimesed olid sellel väga lahked ja, ja pakse süüa ja kodu, oi te lähete kodu, teil ei ole seal vast midagi, meil ikka siin, homme võid kaasa ja mis neil leiva ja et mis te lastega see ette ja. Kaitseliidu parem siis ei julge mitte midagi jätta, kaadijad kõikjal peideti. Ja sinna Vigala ühte orgu terve sisse mateidsida. Mats ära. Siis oli juba see venelane oli juba see ja kõik. Tagasitulek oli ju väga halb, kõik silla oli purustatud ja ja hobustega läbi jõgede niisama. Ega keskis, tean nüüd, mis kodum. Kas seal on üldse on midagi või ei ole. Kui kodu ja üldse muidu huvitav selg üle teistele sulle teistele hooned terved, aga meil, eks ta, kes külady rehvas niimoodi, esimene asi kodu, et et katust parandada ja. Majori soolod, Pühto. Just siitkohalt see lagi sisse, katusebaar, kõik põrussija, kuulikilde, Kaperandaja õnnesse, et ahi oli terve ja korsten kildega oli löönud, ainult. Toob hästi, meil oli tõstetud suur lauavirn pööningule. Ja sinna lavavirna sisselehena. Lavavirn olid küll täitsa pilvastes, see oli küll sakslane, ise tulista siia olla nii, et venelane oli jube, istun siia külla sisse. Nii et meil siin see uus maja sai pihta ja see küüni sai pommiga pihta. Ühed pääsesid üle mere, teised tulid poolelt teelt tagasi. Kujutame ette, kui raske oli alustada võõrsil pagulaselu kahe palja käega. Samas võiksime küsida Rootsi Kanadasse Austraaliasse jõudnud rahvuskaaslastelt. Mida teate teie mobiliseeritud eesti meestest, kes hoidsid suure põgenemise ajal viimseni rinnet mis ootas nende naisi ja poisi õhtupoegi? Vendi? Kodus muidugi oli palju rüüstatud, kirjutab vana maanaine ning lahingu ajal oli uus elumaja ja viljaküün pommi läbi kannatanud. Siis kuulsin ka, et vanemad vennad olid venelaste käes vangis. Noorema 18 aastase venna oli venelane omakorda sõtta võtnud. Ka teda ei näinud ma enam kunagi. Kuulda, oli eta Kuurama lahingus olla surma saanud. Tahaks nii teada, kus puhkab Meinhard Wildo nimelise noore mehe põrm. Siis, kui venelane 44. aasta aasta tuli siis Mabliseersi, selle ja noorema venna 18 aastane, kes sellel püssi nännik veeti ja teda ei tea, kust ta surma saanud. Teda ei ole, Ena kavist piirati katla sinna ja tähtis, et kas midagi on, jah, pidi vist olema Kuurama lahingul vä? Võeti ja kadus ja siiamaani mingi mitte mingit teatati midagi. Kui tulite koju ehk siis algas mehe ootamine. Meie ootamine sellepärast, et oli teada, et ta oli siis vile Loone. Aga siis? See oli sügisele sain kirja selt Viljandimaal Luunjast, see on Tartumaal, Tartumaal ja Emajõe äärest, et sinna maetud sellenimeline ja ja selle ta oli teada saanud selle aadressi, selle mehe isa nimi oli, tuli see kiri, sõjaväepass Eesti seavad asju, oli taskus tal sealt Sist jääda ta nii, et see sõjaväe endava kiri on ja siis sõjaväepass on mul praegu alles. Ja võivita venelane Lassasele kirja läbi küll agana. Tempel on peale külvitamm läbi kontrollitud. Et see seeemmaetu sinna Ja mul oli noh, kas ta ikka vastast tõel tali oli käes ja kuidagi siis ei olnud ju mingisugust sansporpi jalatsi, siis. Üks teine naine ka tuli, läksime suuskadega sinna. Sõitsime sinna tallu. Muidugi ainult. Ja see kohapeal ega küüni jää sinna, maeti seal ristid, värvist oli kavand, teed risti, tarniimit. Esimene käik mehe hauale. See oli esimene käik. Ja siis ma tahtsin need teise suvel. Ma toon ja matan oma surnuaiale. Ja seda ka oli diaatika, mõtlesin, et võib-olla on keski teine. Et kas ikka ei saa võimalik olla, et Jan õige. Uskuda ei tahtnud ja läksin siis sinna, lasin puusärgi valmis teha. Ja läksin noh, julgeolekusse. Seal Ma rääkisin ära ja. Nii Ammia luba, keskei tule ju ilma loata autojuhti välja sõida, kuidas sa muidu otse. Ei antud luba, ütlesi, halvasti küll ei midagi, ütles luba anda, meie ei saa, aga muld on ükskõik. Suvel läksin, võtsin kaasa lina ja tiki ja läksin sinna tallu. Seal oli üks noormees käe talini pulsi jootu ja võtsin. Et ma matan ta ümber, see vana perenaine oli seal talus. See peremees oli ka lahingaeg sellesama lahingagi surma saanud mattassaa nii. Ja oli siis kastiga maetuda õunapuuaeda, niikaua kui rinne üle läheb. See kast oli siis kokku löödud alles ja tema andis väga lahkelt, takse mulle selle. Ja mätsin ava lahti ja kõige väel oli sõjaväeriided ja seljas ja oma kootu kampson selle all ja omad kootud sukad jalas. Seal mitu meest, ma kolm tükki, teised käänd, aga ma kirjutasin kõigile naistele. Sa andsid mulle käik aadressi. Üks vastas, üks naine ütles, et tema ei ole võimalik tulla. Ma just tolle pärast, et siis ühiselt see haava lahti võtmine. Et temal ei ole võimalik tulla ja et tehke mina mistahes. Siiski võtsin ise ja. Kas keegi aitas teid? Seal oli üks noormees, oli nii kaheksateistaastane. See tuli appi. Aga kedagi ei olnudki mehi üldse ei olnud seal majaska. See vana pere, mis oli surma saanud ja noore, ei tea, kus võõras noorusel täitsa vääras noormees jah, aitas kaevast õue lahti, siis katsin, tõstsin selle kasti Nende tekkija linade peale ja sinna sisse ja, ja mõtlesime uuesti sinna kõrvale nendel teisel kahel kõrval kaevast uue haua, uue haava ja. Aga kindlasti ta on nii põllu algeik, mina kirjutasin sinna, aga seal on, ühtegi, ei ole neid enam, kes oli siis. Ja toll täitsa võõras kiri. Et nad ei teatada kohta ja ei ole kuulnud. Ega te ei ole käinud seal? Ei ole, mul oli ta mõjus see asi kõik, niiet. Et mul kadus nagu vahepeal ära kõik teadmine ja, ja vahepeal linnachtjees oska kodugi tulla nii Läks segamini. Kõik ta üleelamine. Aga siis naabrimees siin ütel et no mis sa siin võrdset ja et tule, hakka suuska sõitma. Et siis Alt teiste juure ja siis. Ja oma kohustus ka. Lastele. Riieta ja süüata. Ega neil siin on väga raske see põllumaa Janism miseks vilets naine jõutaja. Nende maade pääl. Savimaad ja rasked, nii et. Ega venelane ja vähe arvestades. Sellepärast et siin tuli sarnast task ja see see igasuguse haarangu pärast otsiti seda minu mees. Oli igasuguseid kaebusi, et ta on kodu ja, ja metsa ja ja siis ümber piirati jälle. Hommiku vara maja Enders ja tulid siis isegi kommute sahkl tõmmati lahti. Ots, ma ei tea, siis oli julgust kahe oma, naersin enne. Et mida te sealt otsite seal küll inimene imagole. Kas seda tehti pärast seda, kui teie juba olite käinud teda? Ja ja vaatavus ja keskedaam lihtsalt. Noh, et on, nagu ma vahest olla, käisin koostki kohtamas temaga. Keskeemsustada. Excartaligi maakodu oli soomepoiss Nakonnas Ingerlane väe sinnale süüa tahtma ja ta oli siis ette. Et kui tahate, aita siia töötada ja saad süüa, elas siin, oli siin hea poiss oli ja ta tuli Siimule kaapi niitma ja olimis niitma kahegi siia. Niidi ümberringi kõik Tallinna heinamaa all ja kahelt poolt joostigi aeti üles, käed üles. See poisikene viskas vikati kaugele ja tõstab käe üles, mina küljes, viiskemali juba harjunud, kõige. Kas siiski meie lehed ei kurda liiga et nii raskeid aegu pole Eestis veel nähtud, kui praegu? Vana eestimaanaise kiri meenutab läbielatut. Üksinda harjusin põllud, aga sügisel, kui vili pekstud, sai, jäi vähe järele. Norm tuli täita ja seeme pidi kindlasti alles olema. See kestis nii 1949. aasta kevadeni. Olime vennaga üks nooruke vend, oli veel alles jäänud Võru raudtee ääres küttepuid lõikamas, kui Võrru sõitsid trellitatud vagunite rongid. Neli sõitis ilma peatumata läbi, viies aga sõitis lisateele ja jäi peatama. Siis oli selge, mis nüüd algab. Mina olin vennaga vend, aitas mul see kõige noorem vend, siis ta oli algjärgi ja nii siis meil oli just raudtee ääres, seal kus praegu on kaubabaasmets. Ja meie olime seal, siis ma aitasin temal puid lõigata küttepuid. Märtsikuu oli ja, ja nii õhtupoolik ja see Sõitis rongi kaubavaguni trellitatud vagun ja kohe väru jaamast otse läbi. Ja nii seitse neid neli tükki läbi. Ja viies keeras lisatee all seal kasarmide poole ja keeras sinna. Ja ma ütlesin vennale niimoodi, et lähme ära. Et midagi nüüd korrast ära tulime, kodu küllalt kaugel siit. Krõpsud olid kodus lapsetelt vanaemaga kodu. Siin oli juba aetud küüt. Vallamaja juurte. Ohust tegema. Ja tuldi siis mulle ka sõnaga, et et hoia kõrvale, et nimekirjas olev. Eks siis? Need lapsed, Sa oled sa siin oli üks tädi sarnane, kellele, kelle puutu see asi viik. Ja tema juurde ta väga lapsi hoitseja tema juurde ja, ja ise läksin metsa. Sööli märtsikuu ja lumesupp, polükõik. Ei läinud päris puu alla ja hunniku all oli päris puu alla. Pärast eksi heinaküüniniidu pääle. Ja siis siin kubjas pidi jällegi olema Wabariigi suusavõistluse. Ma siis juba sõitsin ka nende võistkonna ja tuli see treener, see oli Tallinnast ja too oli keskkonna siis. Niki otsige tako ja tooge siia, et siin on kõige julgem siia idele keski. Ja siis ma läksin, oli seal paaride sinna tulla, üks poiss tuli sinna, oli rei Est läbi lastu. Too öö ja haigeid üldse see 40 100 küüditamine siis kehade oligi kolhoosi organiseerimine ja siis enam esse keski vastage. Maasta minnagi kolhoosi sellepärast, et ega sealt midagi See Kiiesajalast palka ei saa neid ja et, et ma lähen siia kuhugi mujale tööle. Kesse ja organiseeruse see mees ütles niimoodi et kui ei taha siin maad harida, siis harib mujal. Läksin kolhoosi töötasin nagu meeletu päeval kolhoosis, öösi oma aiamaal, sest see oli ainus, mis pidas elu sees. Nii kestis see 14 aastat. Lapsed, kes vähegi jaksasid, läksid kodust välja, et midagi õppida. Mina olin aga kaotanud tervise. Sai tehtud nii tööd nagu oma tööd. Ega siis te kõik nii maadeaineteta rahvas talle väga vähe järgian. Naisi ja vana mees. Siis oli endine põrm tunnus öösel inimest, siis oli peremehe tunne sees ja. Ma läksin öösi, õhtul jäi jäteti brigadiri, ütlesid, et heina, oma tammed, liid, särade, niidu Pardelt, las ta olla laiali, et homme feimi paika küüni. Aga pilv tuli üles ja et vihma hakkas kohe tulema. Kella üheni öösel, sõitsin ta neid aina üles. Ja viimast on see üles, siis tuli, hakkas sadama ja paar Taivad kõvasti tuli vihma. Normipäevad. Nende siia teha lihtsalt no nii palju rasked. Nonii, päin. Mõni aasta sai, töötasin mõne koha peal sai 500 normi tainaväljade. Närvid ei väsi iive, isa. Ega praeguse härvestada. Tõlger lehekülg 30 kopikat sai, aga see on noh, kolm kopikat. Mis sa sellega saad ja normipäevi siis? Nii suure normi, et seda täida oli nii raske et ta üldse normipäeva, et arvestati. Käsitsi niitmistki pool hektarit ja ja sõnnikut tõstmisi 20 koormat ajale ja maha ja. Käsitsi köik. Ja ega neid kõiki ja kirja kaasa ja nii väga hoole kaasolla seal seal kirjapanekuga alguse halb. Aga pärast nendega normipäevi, mida sa. Soolitavad käkaste kirja, lätsi, üldisi päevaseid, öösi tehtes. Ja igatahes paremini küll kui praegu masina. Lihtsalt praegu on valus kaija põlde tähele kui hinna ma kõiki ära võssa kasvanud põllumaa mis oli, ja. Kõik see, see maa, andes rahvale kõigile toitu ja kõik sai tolles stseenis, aga nüüd nüüd on kõik võsal, meie maa on kolhoosi käes, aga seal ei ole ühte hektavast Kose Põlvast paar hektarit, mida ta kasutas, nii et, et mis talle tulu toob. Muidu ta on köik osan võssa kasvanud osa on nii, et hein mädanes põllu pääl kõik niimoodi. Nojaa, aga ei midagi. Ei no ikka esimeses ei ole kohal. Küll aga on töös ja kirjakandja ja ja rahatooja. Pensionipäeval annan, ega ma ütlesin, ma saan selle pensioniga läbi. Ainult õnne, mis raskusi, tekki, küttik? Hirmus kallis. Aga algus ehk kui ma noh, jäin ma jään ju grupi pääle see olin kolhoosi laohoidjana ja siis see puhtimis mürgid. Ja saadeti Tallinna ja siis sinna kutsehaiguste haiglasse, seal tehti kindlas siis ja teise grupi peale ja. Tere, organism on nii palju, et ei aita midagi. Siis ma sain 14 rubla. Kuus kuus ja mul sai 14 aastat, siis kui ma üldse töövõimetusnagu jäi kolhoosist töötades. Elan selles majas, kuhu mees mind tõi ja millest kavatsesime teha ilusa kodusõjaga oli mehe ema nimel. Kui mees sõtta jäi, oli tema ainuke peremees ja mina teenija. Testamendis jättis ta mind kõigest ilma. Olen selle kodu eest hoolitsenud, maksud maksnud, kõik need aastad 52 aastat. Matsin ka mehe ema. Nüüd aga kuulen tihti, et minul ei olegi seal elamiseks mingit õigust. Saaks ju mujal ka elada, aga süda valutab, kui mõtlen, missugust vaeva nägin. Iga mullatera on niisutatud higi ja pisaratega. Kui suudan kevadeni elada, siis otsin üles oma mehe haua. Nüüd võib seda teha. Oleksin tänulik, kui saaksin teada ka oma venna Meinhard Wildo surmast, kes pidi jääma Kuura maale. Teised kolm venda puhkavad oma kodumaa mullas. Olen jäänud üksinda. Andke andeks, et tülitasin, aga vahest on tarvis südant puistada. Lugupidamisega seni Meema sündinud Wildo. See oli Seal sõin ma. No meil alles ka Narva meil. Jääl.