Algab saade maailmapilt ja täna räägime jälle ajaloost, nii nagu esmaspäeviti ikka. Ja mikrofoni juures olete taas teie üks meie põhilisi autoreid Tartu ülikoolist, professor Helmut Piirimäe, annangi teile kohe sõna tuleb Inglismaast. Austatud kuulajad, räägime Inglismaast selle kõige laiemas mõttes, mida ametlikult nimetati Suurbritannia, kelle kes on maailma suurim riik sel ajal maailmasurm riikuma koloniaalvalduste poolest, aga kui mõelda sellele, et Inglismaa võimu all olid ka iirlased ja lased aga kõik kõigest siis järjekorras. Kui võtta ajalugu sellise käsitluse, nagu peale hakatakse kõige ülevalt tipust, kuningatest ja selle järgi ka ajastuteks jaga, tehakse siis 20. sajand algul, 1901. aastal toimub Inglismaa ajaloos suur muudatus. Suri kuninganna Victoria, kes oli troonil olnud 1837.-st aastast, kes oli pidanud oma 50.-te valitsemise juubelit. Kuldjuubelit oli pidanud briljant juubelit ja tervet seda ajastut, nimetatiivi tuurja ajastu, Victoria, neid, mida jagati koguni veel hilisViktoria aegsele juurest ja nüüdsel 1901. aastal lõppes ära kuninganna Victoria, suri tema surivoodile, tulid kokku tema sugulased ja selgus, et peaaegu kõik Euroopa dünastiat on saanud sugulaseks abiellunud Victoria lastega. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes oli olnud suurema osa oma elust troonipärija täitnud ka esindusülesandeid. Ta käis avamas spordivõistlusi, kunsti näitusi, käis diaatris, aga sai tuntuks ka sellega, et talle meeldisid kaunid daamid. Tal oli skandaale, mille tõttu koguni räägiti inglise dünastia langusest, nii nagu neid ikka aeg-ajalt on olnud. Aga selle juures siiski kõik laabus ja selline esinduslik mees oli ka mõõdvande meestemoeloojana. Kõik jälgisid, kuidas kuningas, seitsmes riietu, kui ta unustas näiteks pintsaku, kui nööbi lahti kuue nööbi lahti, siis sai see suurmoeks käia ka see nööpe lahti. Aga oluline on see, et selline mees oli harjunud suhtlema ja võis täita ka mitmesuguseid diplomaatilisi ülesandeid ning selle tõttu riigipeaosatähtsus kasvas. Kuninga isiklik osatähtsus. Ta oli troonil kuni 1910. aastani. Enamus aega oli möödunud troonipärijana ja tema järgi tuli jood viies seda siis Suurbritannia riigi ülevalt tipust vaadatuna. See riik, kuhu kuulus sel ajal 377 miljonit inimest, nii seda arvestada. Järve suurim pindala on aga kõige mõjukam maailma riik, eriti maailma meredel ja ookeanidel on inglise laevastik. Aga nüüd Inglismaa enda majanduselus on märgatav teatud arengute poollangus ja koguniga Inglismaa osatähtsuse vähenemine paljudesse tööstusharudes kus ta oli püsinud veel eelmise sajandi languse järel ja põhjus on selles, et, et ei olnudki enam nii kasulik kapitali Inglismaal endale mahutada. Näiteks tekstiiltöösturid hakas, Tehitama vabrikuid Indias, praeguses Pakistanis mitmel pool mujal puu, Villu oli seal tööjõudu oli odav ja selle tõttu siis ka niisugune ilming, et kui eelmise sajandi keskel 1800 viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel Inglismaa andis poole kogu maailmapuuvillasest riidest sits ja muu puuvillane riie siis esimese maailmasõja eel 1913 10. aastal ainult veerandi see ei tähendanud vaesemaks jäämist, vaid tegelikult siis toodeti mujal raha tuli Inglismaale ja see mõjutas oluliselt ka Inglismaaelulaadi ja Inglismaa ilmet. Lossid olid alles enamasti alles on siiani alles. Aga selle juures siis ei ole kasulik oma lossi ümber tingimata vilja kasvatada, sest Ameerika vili oli odav vene vili, oli ka odav, Argentiina ja teised suured nisutooted, tead, ja selle tõttu hakati ja raha, mis tuli eriti kolooniatest kasutama, teisiti. Lossid siiski hoida korras, ega see odav ei ole, lossides teeniaskond ja seal ümber siis jahialade pargid, spordiväljak, kuid, ja nii edasi kutsuda seltskond kohv kuu ja võimaldada pidada üks tore rebasejaht õhtul paljapidu, aga inimesed leiavad tööd peamiselt teenijad tena. Noh, kõige toatüdruku toapoisid ja aednikud, kujutame ette, kui palju nõuab parki aed, kõik tööjõudu, kutsarid ja tallipoisid kõik need võidusõiduhobused ja nii edasi ja nii edasi. Ja sellega siis Inglismaa kõrgkihtide eluviis on muutunud järjest toredamaks selle juures, nüüd poliitilises elus, jätkuvalt oli kaheparteisüsteem konservatiivne tei ja liberaalne partei omavahel konkureerivad, aga ka nendel on toimunud teatud muudatused, eriti konservatiivne partei kandis oma poliitilise huvi maaprobleemidel üle kolooniates nende haldamine, uute kolooniate valluta vaatamine. Ja selle tõttu siis ka on toimunud poliitilised nihked ka inimeste ringis, kes kuhugi parteisse kuulub Abeks, inglastel ole koloonia olnute lausa ka asi, mis teda puudutas ka mitte ainult kihte, vaid noh, nagu me loeme, romaanidest on väikekaupmehed, kes kauplevad kusagil lõunamere saartel tavaliselt viskijoomisest juba kuuma päikese all natuke segamini läinud. Aga ohvitserid teenivad koloniaalarmees, ametnikud tingimata on vahepealse perioodi seal siis tuleb ministeeriumi lähevad kõrgem amet, kuna tagasi ja nii edasi ja nii edasi. Selles seisundis. Teine tei. Liberaalne partei liberaalne partei kipub jääma alla ja edaspidise loojak tuleb, aga tol ajal elab ta üle tänu konservatiivide partei mitmele suurele ebaõnnestumisel, eriti ebaõnnestumine esialgu aga lüüasaamised puuri sõjas, millest peaks rääkima küll edasi. Aga uudis on ka see, et paistab, nagu tuleks Inglismaal veel oluline muudatus kolmanda partei kujunemise näol. 1901. aastal hakkas tunduma, nagu inglise kaheparteisüsteem hakkaks murduma, midagi muutuma. Nimelt Ametiühingud moodustasid nõndanimetatud töölise esimese komitee ja 1000 906. aastal tekkis selle pinnal Tööerakond leiba, paati, mida me tänapäeval tunneme teise inglise parteina, tol ajal on see siis kolmas. Ja noh, tegelikult on niimoodi, et sel ajal on kujunemisjärgus hiljem liberaalide, ei on sunnitud taanduma selle ees. Aga sel ajal ikkagi veel liberaalid tõusevad kasutades ära konservatiivide ebaõnnestumise puuri sõjas 1905. aasta valimistel saavutasid nad võidu ja peaministriks on väga huvitav mees pääl bänner man, 70 aastane shot Laane kes on kuulus selle poolest, et armastas väga head prantsuse kööki. Inglaste eneste omade arvates ei ole küll ja kes oli kuulus ka oma vihmavarjude kollektsiooniga sel ajal džentelmen käis ikkagi, vihmavari oli pikk, vihmavari käes, vehkis sellega ja tema, see kollektsioon oli siis äratanud härrasmeeste tähelepanu. Kolm aastat hiljem tuli tema asemele Askrif, kes ise ei ole suurpoliitikaga. Ta sai kuulsaks sellega. Ta kogus ministriteks talente, andekaid inimesi ja peaminister ei peagi ise olema see kõige-kõige, kui ta ei karda võtta endale andekaid abilisi ja seal on siis olnud terve rida hilisemaid peaministri hulgas on Winston söötsilon. Juhib mereasjandust sel ajal. Aga eriti kuulus on David Lloyd George, kes tõi kaasa ka 20. sajandi teatud uue poliitilise joone. Kuidas ka teha poliitikat nii, et võita poolehoidu ja üle trumbata teisi parlamendivalimistel. Loitsu pärines väga vaesest perekonnast, et isa suri kopsupõletikku, kui ta oli alles päris pisike poisike. Emal oli veel mitu last. Kolme poisiga kolis oma venna juurde, kes loobus oma eluseadmisest, ei võtnud naist, oligi lihtne kingsepp ja elatas siis oma õde ja nende poegi ja sellest kehvast miljööst siiski andekas poiss tisse tõusta, saada hariduse. Aga ta ei suutnud ikka ka saada sellist džentelmeni kasvatust ja teda peeti ikka kuidagi nii vulgaarseks, robussex, aga äärmiselt osav. Poliitilised vastased kartsid teda, tema üle tehti sageli kurja nalja. Niux naljadest oli selline, et juhend uppuja päästmise kohta. Esimene asi tuleb vaadata, etega, päästa Taavi oleks Loidioots. Millega ta siis nii eriti kuulsaks sai, on see, kuidas ta läbi suruv, see eriti eelarveprojekte ta oskas korraldada, nii et arutati mingisuguseid väiksemaid summasid, see, mis on ju naljadena ka meil tuntud, kui hakatakse tama kuuri katuse parandamist, siis on kõik väga teadlikud. Palju läheks sinna tõrvapapi ja palju see siis maksab, aga hakatakse arutama näiteks lennukiemakandjat ristlejat, mitu miljonit miljardit või see maksab, seda ei tea. Ja üks selline näide oligi, tekkis esimese maailmasõja ettevalmistamise käigus vaidlus, kui palju peaks tegema uusi moodsaid sõjalaevu. Admiraliteedi esimene lord, nii nimetati Winston Churchilli, sel ajal arvasid tingimata tuleks kuus niisugust laeva ehitada. Nendel oli rohkem suurtükke peal võimsamad. Parlament arvas, et siiski Briti impeerium nii palju raha ei ole, aitab neljast küll. Ja siis Loi George rääkis eelarve puhul, rääkis, mitu tundi puistas, arvusid, kuni kõik olid sellest segaseks läinud ja lõpuks parlament otsustas, et tuleb ehitada kaheksa laeva, nii et rohkem kui üldse oli ka. Ja selle tõttu on tema poliitilist joon nimetatud koguni eraldi terminiga loitsu siis või on öeldud ka, et meister masside lolliks tegemisel, mida tänapäeva poliitikas ka väga oluliselt kasutatakse, aga oluline on siiski ka tutte reformide läbiviimine 1911. aastal sotsiaalkindlustuse sisseseadmine, tööpuuduse, vanaduse ja teistel õnnetusjuhtumite puhul, aga samuti ka Parlamendi reform 1911. aastal, millega parlamendi volitusi lühendati. Ja mitte selle perioodi kõige suurem koloniaalimpeeriumi sündmus oligi Inglise puri. Sõda tekkis Lõuna-Aafrikas, puurid olid hollandlased. Sõna tuleb hollandi keeles tähendab tähendaski talupoega Puur kes elab õieti ja need olid asunud, et Lõuna-Aafrikasse kust nad võitlesid, neegritega see oli ju tegelikult ikkagi neegrite maa, tõrjudes neid põhja poole. Ja siis 1854. aastal moodustati puuride Vabariik Oranje ja 56. aastal teine vabariik transpaal mõlemis oli siis hollandi keel selles Lõuna-Aafrika variandis, mida tänapäeva nimetatakse aafrikaansi keeleks, mida meie ülikoolis on õpetanud ka dotsent Pent Nurme on. Ja siis 19. sajandi lõpul on sinna Nendes piirkondadesse üha rohkem tulnud ka inglasi. Ja inglased püüdsid ka Transvaali juba haarata. Aga hollandlased puurid näitasid oma jõudu kaheksakümnendatel aastatel ja inglastel tuli seekord loobuda. Kuigi nad taotlesid kontrolli välispoliitika üle igal juhul siiski 1800 kaheksakümnendatel aastatel. Del puurid olid kaitsnud oma iseseisvust. Uus sisserändajate vool tuli siis, kui 1880. aastal avastati transvalis maailma kõige rikkamad kullavarud ja me teame omaaegset kolakat, kirjandust, mida väärtkirjanduse kõrval ka hävitati. Ikka need lood kullakaevajad The elust okkaliste põõsaste piirkonnas. Ma mäletan neid oma kooliajast ja teine asjaolu avastati ka teemandivarud ja nii on sellelt do kasvanute uus suur linn Johannesburgi Johannes pool kus oli sajandivahetusel juba umbes 100000 elanikku, aga on ka teisi keskusi. Ja nüüd uurisid, kes olid tegelenud ka sügavalt usklikud hollandlaste järglased. Neid on nördima pannud see uus elulaad, mis Johannesburgis ilmnes. Kõik need seiklejad, kullakaevajad, aga kaunid daamid kes siis tormavad sinna teenima. Ja inglastel on tekkinud selle plaan ühendada Aafrika suured alad enda võimu alla ja selle üheks avalduseks pidi olema raudtee ehitamine Kairost, Kaplinnani, Põhja-Aafrikas, ise kipp Kairost kuni lõunasse Kaplinnani välja. Ning üks probleemidest, mida inglased ära kasutada tasid, oligi nende võõrasukate, keda nimetati uit, ländarvid, uid, ländarite, problee. Nad nõudsid endale kõikvõimalikke poliitilisi õigusi, ei olnud väga nõus täitma kohustusi, kaasa arvatud sõjaväeteenistus, mis neegrikonflikti tõttu oli tingimata vajalik. Nad tahtsid olla privilegeeritud. Nad on enamasti olid inglased ja 1899.-ks aastaks neid oli juba umbes 200000. Enamasti inglased, aga ka sakslasi selle hulgas. Puuride üldarv oli umbes 270000, nii et sellega asi väga ohtlikult lähedal. Ja nii on siis valmivas konflikt, puit, ländareid moodustasid oma liidu ja inglased tahavad seda ära kasutada ta 1899. aastal sügisel inglased hakkasid koondama vägesid puuride presidendid, oraniesz Stein ja siis ka puurida juhteriti. Riiger on pakkunud küll läbire timisi, aga inglased nõudsid. Antagu suuremaid võimalusi, kuna puurid ei kasuta loodusrikkusi ära. On vaja veel teinud Johannesburgi taoline linn. Ja selles olukorras oli näha, et sõda on möödapääsmatu. Puurid otsustasid enne anda vastulöögi, kui need inglise väed tulevad sisse ja nii algas 1899. aastal inglise puurista, ehk nagu on tuntud puuri sõda. Puurid võisid välja panna 270-st 1000-st 30000 mehelise armee, mida loetakse väga suureks protsendiks ja suutsid esialgu saavutada ka väga tõsist edu. Nad ründasid inglise provintside naaberprovintside keskusi kuid ka tegelikult killustasid oma jõud igal juhul 1899. aasta detsembris. Maailm oli lausa vapustatud, et kui seal juhtus must nädal inglise väed said lüüa selle järgi, aga inglased saatsid kohale oma parimad väejuhid feldmarssal Robertsi kindralstaabiülemaks. Kindral Fitzineri. Mõlemal mehel olid koloniaalsõdade kogemused ja järjest uusi jõude tuli juurde. Nii et lõpuks inglise armee 28-lt tuhanded kasvas 400-le 1000-le. Aga puuridest küll kerge jagu saada ei olnud, ainult vallutati juba. Oranje pealinn bluufontain. Ja nüüd puuridel oli ja nõu kallis, mida üldse ette võtta. Nad tegid ikka ettepaneku sõlmida rahu, aga briti impeeriumi valitsejad ei ole nõus ja siis märg. Siis 1900 toimus sõjanõukogu otsustati üle minna uuele sõjapidamisviisile partisanisõjale. Enne seda anti võitlejatele veel, kust nad olid talupojad tahtsid käia oma naisi lapsi vaatamas, kuidas kodused tööd on ja selle järgi tuldi tõesti tagasi. Alustati väikeste rühmadena põõsastikes ja varjupaikadest võitlust umbes 20000, et sellist võitlejat meile meie metsavendadega. Analoogilised kuulsaim mees on vett Inglise keeles tuntud siis inglise hääldusest Luity nime all ja nii on siis puhkenud halastamatu sõda, inglased võtsid kasutusele esimesena maailmas koonduslaagrid, tsiviilelanikkond koonduslaagritesse, et jäta partisanid ilma toidu ka varustajatest koonduslaagrit sesse koondati umbes 100000 inimest, uni siis märg, siis 1902 sõlmiti rahuleping, mille kohaselt, et need vabariigid lülitati briti impeeriumi koosseisu, paganate säilitasid teatute õigusi ja selle järgi on toimumas kõige imekiire lepp viimine. 1908. aastal tibuuridele juba õige lai autonoomia omavalitsus. Aga eks põhiprobleem olnud see vaja oli alluvuses hoida neegreid ja siis 1909. aastal toimus puuri inglise kolonisaatorid konverents. 1910. aastal moodustati Lõuna-Aafrika unioon, mis kaua aega oli tundma Tiugu rassistliku riigina. Aga et Briti impeerium ei saanud nii pika aja jooksul puuridest jahu kas kogu maailma tähelepanu ja ta mõjutas muide päika meie Enda rahvusteadvust arutelu oli umbes selline, kui võimas Briti impeerium ei saa neist talupoegadest jagu, aga kas siis ikka Vene impeerium on nii võimas, niiet see õieti ka mõjutas maailma avalikku arvamust. Ja julgustas rahvuslikku vabadusvõitlust, ainult deta andis tõesti, nagu ma enne ütlesin ka tõsise löögi konservatiivide parteile ja siis 20. sajandi alguse väga suur probleem, briti impeeriumi soliivima rahvuslik vabadusvõitlus, seda peetute sajandeid ja 1898. aastal 98 99 tähistas siin suurt juubelit, suur tiivi ülestõusu 100 aastat, et tagasi ja sel puhul hakati arutama, mida siis ikka iirlased peaksid tegema. Kõik need möll, sajandi võitlusvormid ei olnud andnud otsustavat tulemust. Üks viimaseid oli see, et Iirimaa peab taastama oma kelti keele. Et võitlus on kultuuriline, 1893 oli loodud käeli liiga, kes seda pidas enda ülesandeks uuesti rahvale ära õpetada. Kelti keel oli võetud susele inglise keel. Aga nüüd leiti, see ei ole ikka siiski piisav ja nende probleemide arutelu juures. Iiri ajakirjanik Artur Grifid asutas ajalehe ärganud iirlane, milles Ta esitas uue programmi. Ja selle programmi tingnimetus oli siin meie ise, see, mis ka praegu kõlab aeg-ajalt Iiriteadetes. Tema väide oli ainult kultuuriliste vahenditega ei saa säilitada, ei rahvast saavutada progressi ja seetõttu ülesandeks seadis ta kõigepealt kodumaise tööstuse loomist. Iirlased ei saa olla ainult lihtsalt maarahvas. Tuleb saavutada majasid tõus, abinõudena inglise kaupade boikott, rahvuslikud pangad, rahvuslikud kooperatiivi, kindlustusseltsid ja sellega tõusta ka majanduslikult teiste rahvaste juurde ja selle juurde siis käisid ka teised abinõud. Võitlus parlamendis ja parlamendist tõsteti uuesti esiplaanile Õumruus omavalitsusse Iirimaale ehk meie nimed, võtame seda ka autonoomiaks ja kõige selle tõttu saigi siis hõimu Ruul selliseks poliitiliseks nõudeks. Selle kõrval on toimunud olulised muudatused eri agraarsuhetes. Iirlased olid hakanud nagu eestlased talusid päriseks ostma. 1903. aastal. Valitsusse võttis vastu seaduse, mille kohaselt valitsus ostis need maad ise inglise maaomanikelt välja ja iiri talupoed jäid võlgu riigile. Nii nagu ka tegelikult oli see meid igal juhul aga 1910.-ks aastaks kujunenud selline olukord. Inglise parlamendis olid liberaalide konserve tiimid enam-vähem võrdsed ja nüüd olenes võimul püsimine sellest, kas iirlased toetavad selle tõttu liberaalide valitsus. 1912. aastal esitaski parlamendile huumruuli mis oli küll tunduvalt piiratum, iirlased tahtsid, aga oleks olnud ikkagi midagi siiski ka sellega seoses, aga rahulolematud on olnud inglise protestandid inglase Iirimaal, kes asusite olid ülekaalus Alsteris, Belfastis ja teistes provintsides. Edward Karlssoni juhtimisel hakkasid ta moodustama oma sal kuu. Moodustati inglaste armee umbes 80000 meest inglise ohvitseride juhtimisel, inglise laevastiku toetusel ja nii seisis Iirimaa kodusõja lävel. Kui hõmrul võetakse vastu, alustavad inglased mäss. Aga siis tuli esimene maailmasõda. Ja alles nüüd, kui inglased peavad ränki võitlusi maailmasõja rinnetel juhtu sündmus, mis ka kogu Euroopas rahvusliku vabadusliikumist mõjutas teisel lihavõttepühal 24. aprillil 1916. Con mehi marssis tablinis peapostkontori ette, mehed peatusid, sisenesid majja. Püssipäradega löödi aknad sisse, aknad kaeti liivakottidega, võeti sisse tulepositsioonid ja siis iiri ajutiseks presidendiks. Hiljem ülemjuhatajaks nimetavad Patrick piirs, astus trepile ja luges ette Iiri ajutise valitsuse avalduse Iiri magu kuulutamise kohta iseseisvaks vabariigiks. See oli 24. aprill 1916 aga selle järgi tuleb ju ka 24. veebruar 1918 kuu maailma see mõjub. Kas see oli siis esimene rahvas esimese maailmasõja tingimustes, kes kuulutas välja oma rahvusliku iseseisvuse?