Tere päevast. Meil teates lubatud on argipäeva tänane teema Tallinna linna alanud aasta eelarve, mis on linnavolikokku jõudnud ja mida homsel istungil kiires korras ka menetlema hakatakse. Stuudios on Tallinna uut ja ümber tehtud eelarve projekti tutvustamas ja kaitsmas linnavolikogu esimees ja rahanduskomisjoni juht Maret Maripuu Tallinna abilinnapea Toivo Minnas ning Tallinna linnavalitsuse finantsteenistuse eelarve osakonna juhataja Katrin Kendra. Mina olen Kaja Kärner. Maret Maripuu. Homme astub uus võimuliit linnavolinike ette uue eelarve projektiga. Mis on teie põhisõnum, mille poolest on uus eelarve parem kui Tõnis Paltsi eelarve oleks olnud? Võib-olla kõige olulisem asi, miks ta on parem kui Tõnis Paltsi poolt volikogule edastatud, on see, et praegune eelarve projekt lähtub volinike soovist otsusest, mis võeti vastu 14-l juunil eelmisel aastal, mis näeb ette volikogu eelarvestrateegia. Kui eelmine koalitsioon hakkas koostööd tegema, siis me 2000. aasta lõpus võtsime vastu Tallinna arengukava. Ja Tallinna arengukavas sätestasime linnavalitsusele see arengukadakava siduda siis eelarve eelarvekavaga eelarve strateegiaga. Ja tollane linnapea Jüri Mõis, keda ma pean väga heaks finantsistiks andis sõnumi välja, et Tallinn peab jätkama ikkagi väga konservatiivset eelarve poliitikat et laenukoormus ei tohi nii tugevalt kasvada. Ja mina ikka pean õigeks seda, et Tallinnat tuleb arendada lähtuvalt arengu strateegiast vastu võetud linnaeelarve strateegiast. Nii et sätist 1,4 miljardilise laenuga eelarve, millega Tõnis Palts välja tuli, oli minu arvates natukene vastutustundetu ja see oli ka linnavolikogu otsuse vastu mõtlemine. Sest et laenuga laen, kui investeeringukatteallikas on petlik ta ajaliselt laeni suurenev tegelikkuses investeeringuid sa saad küll investeerida kiiremini aga see maht ei suurene ja, ja osa raha nii ehk nii oleks pidanud pärast minema nende laenude tagasi maksmiseks. Nii et see oli, oli minu jaoks nagu idee, et teha korda ühel aastal 18 kooli on ju väga positiivne, aga kõrval ei olnud plaani, et kuhu panna siis need lapsed. Kui palju tõuseb seeläbi ehitushind, kui kui äkisti tuleb Tallinna linn nii suure suure tellimusega peale, nii et see on nagu selles mõttes kõige olulisem sõnum, et me oleme jäänud volikogus vastu võetud otsuse juurde. Et me jätkame konservatiivset laenupoliitikat ja eelarves paika panud arve strateegias paika pannud summa on see, millest on siis uus eelarve lähtunud. No see uus eelarveprojektina, nagu ta on on juba saanud selles mõttes kriitikat, et ega ta nüüd väga palju ilmisest ehk Tõnis Paltsi eelarvest ei, ei erinegi. Teatavasti see nõndanimetatud Paltsi kärbitud eelarve oli mahus 4,7 miljardit ja nüüdne, mida homme hakkavad linnavolinikud arutama, on 4,5 miljardit. Ja eelmine abilinnapea Liisa Pakosta kinnitab Eesti Päevalehes, et eelarved on peaaegu üks-üheselt samad. Kas võiks selle siis arendan järeldada, et linna arendatakse nagu ühes suunas mõlema võimuliidu poolt, ainult et võimuliit lihtsalt Praegu Tallinnas teine siin tuleb teha väikene täpsustus, sellised, millised olid Tõnis Paltsi kärpekavad, seda linnavolikogu liikmed ei tea. Linnavolikogu liikmetele ei ole tulnud ühtegi selle sisus paberit. Meie ikkagi saame rääkida Tõnis Palts eelarvest, mis sisaldas 1,4 miljardit laenu. Kui nüüd meie kärbitud eelarve Liisa Pakosta sõnul on peaaegu et üks-ühele Tõnis Paltsi eelarvega, siis mul on küll väga kurb, et meie lahkuv peaminister Mart Laar andis BNSile sellise kommentaari, kus ta ütles, et tegemist on väga blufid eelarvega ja et see ei kannata mingisugust kriitikat, et et tundub, et härra härra Laaril on ikka siis päris kehvad kehvad nõuandjad, kui nad sellise asja välja tulevad. Aga mul on hea meel, et Liisa Pakosta Isamaaliit seeläbi uute eelarvet Ka niisugune asi, mida on, annab hästi mitmet pidi tõlgendada. Võtame siis nüüdki kiiresti läbi, kuhu tänavu Tallinna linn need neli ja pool miljardit kulutab, mis on põhilised kuluartiklid? Maret Maripuu, vaatame kõigepealt läbi hariduse, kultuuri ja spordimis, seal on prioriteetsed, kui palju, kuhu rahale? No kui kellele on see, et eelarve arutluse ajal ja kui ka vaadata praegu erinevate inimeste reageeringut, siis on ikka kõik juba väga harjunud, et 1,4 miljardit, mis plaaniti laenuks võtta, et see raha nagu oleks reaalselt olemas ja kõik on seal juba ära jaganud. Ja nüüd, kui me hakkame nagu kärpima, siis ollakse kurjad, et mismoodi neid projekte paika panna. Lähtume, peame ikkagi sellest, et me ei tohi elada üle oma võimete. Ma arvan, et ei ole Tallinnas ühtegi inimest, kes ei ütleks, et koolid ei peaks korda tehtama. Aga siin on nüüd nüüd kaks asja. Kui ma oleks läinud selle suure laenu peale, siis ma arvan, et keegi tallinlastest ei oleks olnud rõõmsad selle üle, kui laenu tagasimaksmiseks oleks pidanud hakkama tõstma ühistranspordis piletite hindu. Oleks pidanud hakkama maamaksu kõrgemaks tõstma. Ma arvan, et selle peale ei oleks keegi olnud õnnelikud. Nüüd kui, kui kui tagasi tulla selle vähendatud kava juurde, siis on alati see, et et, et üks asi on haridusse investeering, kus on nagu Rein Lang armastab öelda, et haridus seisnebki ainult neid kellu kasutamisoskusest. Mul on väga kurb, et 21. keskkool läheb nii palju maksma 2001. aasta eelarvest, ta sai juba 14 miljonit ja uus eelarve neelab 73,8 miljonit krooni. Mina küsin, et 100 miljonit kokku ja peaaegu, et kas, kas me, tallinlased, oleme nii rikkad, et me saame ühe kooli teha koos klaaskuplitega kõikide sellega? Kui me vaatame, kui palju tegelikult koolid raha vajavad, siis mina leian, see on muidugi minu seisukoht. Las siis koolis olla ikas vineeruks, et ärme pane nüüd seda täispuidust ja kas ta peab olema nüüd nii viimase peale lihvitud, loomulikult peab õpilastel olema ilus ja hubane õpikeskkond oluline, aga ma arvan, et me peame lähtuma sellest, mis on oluline laste tervisele. See, et oma valgustid saaksime kordamis, rikuvad meie laste silmi. See, et oleks ventilatsioon, aga kas neid peab olema väga uhkeid galeriisid, saame rikkamaks, teeme, et selles mõttes. Kui nüüd vaadata neid vähendamisi, mida on hariduseelarvest tehtud ja siin Kopli Kunstikool on olnud väga kuri, et miks nemad on siis nüüd välja jäetud siis vähendamisel hariduse, investeeringute vähendamisega lähtusime kuuest põhimõttest. Kõigepealt me võtsime, mis jäävad nüüd eelarvesse sisse, need on need objektid, mis 2000. esimesel aastal on, alustati juba ehitust, mis tuleb ära lõpetada, konserveer, nii nagu see on see 21. keskkool. Riigihange ebaõnnestus, vaesed lapsed peavad õppima tondiraba koolis, osad on tunnid, koridorides, õpitingimused neil selle remondi käigus on väga-väga hullud, aga me ei saa seda protsessi enam tagasi pöörata. Peame selle väga kalli kooli üles ehitama. Sama asi on ka Nõmme põhikool, kurtide kool. Teine kriteerium, millised haridusasutused on siis sinna loba jäänud, on objektid, mis oli Tallinna linnavolikogu poolt 97. aastal investeeringute kava pandud, aga mis siis vahendite puudumisel jäid realiseerimata. Siis on need objektid, mis sellel aastal siis toimub, käivituva koolivõrgu korrastamise kaudu on vaja korda teha. Viies need objektid, mis on väga variilises olukorras, kus juba, ütleme, ilma ilma ilma renoveerimata ei saa olla. Ja samuti siis need objektid, kus see summa on väike, aga et me saame selle selle aastaga korda. Ja siis on ka need objektid, ütleme, missis saavad hariduse poole pealt, kui on koolistaadionid, mis saavad spordiametitest tasu, aga see, mis ta, tuleb ikkagi öelda, et võrreldes möödunud aasta eelarvega suurendavad suurenevad investeeringud haridusse ikkagi 58 protsenti. Ei, ma ütlen siia vahele, et kui nüüd hom linnavolinikke ootab Aia tänaval ees Kopli kunstigümnaasiumi ja Mõõdukate erakonna pikett, siis Kopli kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults tõenäoliselt võib öelda, et käib just selle esimese punkti alla, mida te just praegu ütlesite. Et varasematel aastatel on on renoveerimist alustatud, sest tema väidab, et remont seal koolis käib viis aastat ja kui nüüd kohe ei saa lõpetada, siis On ka eelmiste aastate töö, läheb. Puka kahju on see, et härra Soots, kes on kuulunud või kandideerinud väga tihti Tallinnas kohalikel valimistel viimane kord, siis kadunud Koonderakonna nimekirjas on selle asja viinud poliitiliseks. Minu ees on praegusel hetkel koolihoonet ehitusliku seisund, hinnang 10 palli süsteemis. Kõige hullemas seisus on seesama õnnetu 21. keskkool, siia edasi tulevad Gustav Adolfi võimla, Tallinna Kadrioru põhikool, vanalinna hariduskolleegium, Kopli Vene põhikool kelle hinded on siis 10 palli süsteem, mis kaks kuni need, mis ma ette lugesin, siis kuni 2,7. Kopli kunstikooli hinne on 4,3. Loomulikult oleks tore, kui me selle raha leiaksime, aga võrreldes nüüd nende koolidega ka kõik, kes siin tervasid ühelt lehelt jäävad korda tegemata sellel aastal nende seis on tunduvalt hullem kui Kopli kunstikoolis, aga see ei tähenda seda, et Kopli kunstnikul kunagi raha ei saaks. Me ikkagi peame lähtuma nii palju, kui meil raha on. Me usume, et kõik me tahaksime elada majades, kus on vaade vaade perele, kus on mitu korrust, aga kui meil selleks reha ei ole, siis ei teiega mina hakka võtma sellist laenu, et pärast seda oleme tänaval. Me ikkagi peame vaatama Tallinnat tervikuna ja see oli nendest kriteeriumitest tehtud tehtud valik, mida haridusamet tegi ja härra suts mainis. Tahet on võetud mõni uus objekt, mitte ühtegi uut objekti pole võetud. Nii kas räägime veel paar sõna ka kultuurist ja spordist Tallinna linnas, kuidas need asjad kajastuvad uues eelarves? Kui nad siis rääkida Kultuuriobjektidest siis on väga suur summa kulutatud kirikute restaureerimise peale just see, mis on Tallinna kaubamärk, kui me tahame siia meelitada inimesi väljaspoolt, siis on just kirikud, need, mida väliskülalised vaatamas käivad. Ja siia on nii toomkirik, pühavaimu Oleviste, Püha Nikolai Siimanni ja, ja need on võetud eraldi. Oleme pannud rõhku laste vaba aja veetmise peale. Erinevate vaba aja keskuste toetamine samuti 10 miljoni eest tahetakse teha jalgrattateed teed korda. Kui nüüd võtta spordirajatised, siis 2001. aasta oli väga edukas, väga palju uusi spordirajatisi tehti Tallinnasse, nüüd praegune investeerinud, näeb ette Lasnamäele spordihalli ehitamist 40 miljoni eest ja see peaks ilusti jõudma aastaga. Valmis Nõmme ujulat, mida alustati eelmisel aastal, saab sellel aastal valmis, nii et lõpuks siis ka nõmme Endale oma ujula, sest ta on olnud just see linnaosa, kus ei ole kuulaid ja peaaegu et 11 miljoni eest tehakse korda koolide spordiväljakuid, et meie lastel oleks, mida teha, et nad niisama julguks tänaval ja et me ei peaks kulutama nii palju pärast raha narkoennetustööle. Tallinna linnas on kaks objekti, mis õieti peaksid kuuluma kogu Eesti riigile, need on Tallinna loomaaed ja Tallinna lauluväljak ja ma tean, et Matikaalia Riho Rõõmus on üsna vesise suuga pealt vaadanud, kuidas linn investeerib Saku Suurhalli ja, ja lilleküla jalgpalli staadionist. Mis Nende kahe kahe objekti saatus selle eelarve järgi. Tänavu juba alanud aasta loomaaiale me oleme raha ette näinud ja kui mu mälu ei peta, siis oli 10 miljonit ja lauluväljakule 0,3 koma viis miljonit miljonit krooni. Aga loomulikult Tallinna linn alustab riigiga läbirääkimisi, et riikliku tähtsusega objektid saaksid ka riigieelarvest rahastamisest. Loomaaed, loomulikult, Tallinn on uhked, meil on loomaaed, et ainus Tallinna loomaaed aga päris üksi me sellega toime ei tule. Ja samamoodi on lauluväljak, aga ehk riik mõtleb, sest sellel aastal on laulupidu tulemas ja seal on vaja ikkagi ühte koma teist teha, et me ei saa lubada seda, et laulupidu võiks kellelegi muutuda eluohtlikuks. Jama. Loodan, et ka riik leiab siia teatud rahasummad. Läbirääkimiste küsimus nii. Tänan, Maret Maripuu, nüüd taevalinnas teedeehitus, nii nagu koolid on iga inimese, iga pere jaoks väga tähtis asi, sest tähtis on see, kuhu lapsevanemad oma lapse hommikul saadavad, et see oleks turvaline ja et ta oleks esteetiline. Samamoodi on Tallinna teed ja tänavad need asjad, mis igale inimesele väga silma hakkavad ja, ja kui miski on korrast ära, siis kriitikanool linnavalitsuse pihta on kerge tulema. Sel aastal küll me linnapea Tõnu Tõnis Paltsi suu läbi kuulsime kandioossetest plaanidest teedeehituses Tallinnas, mis nendest und eelarvest ja nüüd on edasi kandunud mustand tagasi tõmmata. Tähendab edasi kandnud on nii palju, et Valdeku või see tähendab Vabaduse puiestee ehitaks lõplikult valmis selles nimetatud Balsi eelarves. Linnavalitsuse eelarve olid ainult pool pool oli, nüüd on ta täielikult 110 miljonit. Lahendada on küsimus Tartu maantee läbimurdega. Tartumaad läbi murdes on 50 900 miljonit krooni ja on on jõudnud kokkuleppele muinsuskaitsega ja kui on Islandi viis miljonit krooni varemete eksponeerimiseks. Et ma olen kindel, et me tänavasta sõidame kogu Vabaduse puiesteel ilusti läbi rohelise lainega. Ja lähme läbi Tartu maantee läbimurde, kus on neli rida. Ja kui sul on ilusad pehmed, neid on nii palju kui 400 ruutmeetrit ja nendel on tehtud, oli konkurss, tehti, valiti välja parim projekt, sinna tuleb peale selline katus. Niisugune ja sinna on võimalik Ühispangahoones ka näidata igasuguseid programme, laserprogramme ja Tallinn saab olema omama väga unikaalseid varemeid ja ma arvan, et saab olema üks ajaloomuuseumi filiaal. Nii et kirik keset küla rahul on muinsuskaitseväe rahul on liiklejat. Ma arvan küll, jah, pealegi tuli nii hästi välja, seal säilub ka maa-alune garaaz, peaaegu täies mahus tuleb umbes 300 kohta, on mitu projekti, kus on 295 305 sõltub sellest, kuidas autosid paigutada. Jätkuvad tööd põhjaväilaga, see on üks suuremaid objekte Tallinnas edasi balti jaama poole, olgugi et seal me nii palju raha ei saanud, kui oleks tahtnud. Niimoodi ja siis jätkuvad meil tööd projekteerimistega, meil on ja Tallinnas luua projekti portfell siis Tallinna linn elab kuidagi peost suhu ja kui me tahame midagi ehitada, saame rahast tuleb välja, meil pole projekt ja nüüd on meil 10 miljonit krooni spetsiaalselt teede projekteerimise jaoks, esimest korda, kui selline raha on välja käidud ja meie samuti toetama Orti 17 miljonit krooni on selle Saku Suurhalli kõrval olevat Jenny salli alli instro infrastruktuuri väljaehitamiseks. Nii et tööd meil jätkuvat ehitusprogramm, mida me küll volikogu veel vastu võtnud ei ole, mis on küll tehtud linnavalitsuse poolt, nüüd läheb korrigeerimisele, näeb ette väga suured rahasummad, seal on üle üle kahe miljardi ja selge on see, et linn ja riik peavad leidma oma omavaheliselt õiges suhtes. Praegust on niimoodi, et see teed, mis kujutavad nagu riigiteid, mis viivad ka Tallinna sadamates välja kasvõi selle Via Baltica pikendus ja nii edasi, need on kõik nagu linna kanda, et riik ehitab kui linna ääreni ja edasi nagu linna oma asi, aga tegelikult ei ole niimoodi, et linn paneb tõkkepuu ette ja kes tahab sisse tulla, vanem poeg küsib raha. Et üks, üks tõsisemaid probleeme Tallinna jaoks on riigi ja linnasuhted on absurdi. Absurdi näide on ka see, et lavastaja peame hakkama ületulevast, õigemini juba laste peame hakkama välja ostma Maydia ja titt ja maju Tallinna Sadama kääset ehitada sadamale teid. Sest järgmine põhjaväila etapp läheb läbi Tallinna sadama, seal on üks, 79, maja jääb, ettemajad on küll suhteline, seal on igast laohooned ja niisuguseid ja väljaostulinn peab välja ostma, ehitada teed ja sellepärast on, on tähtis on ka see, et kuidas Tallinna sadam võtaks osa kui riigiettevõttele, antud juhul selle oma oma, selle tema arenguks ole vaja olevatest teede väljaehitamist. Kuidagi riike, Tallinna, ela kuidagi erinevaid elu, see on puhas. Järgmise, või õieti selle aasta 25.-ks maiks me kõik tahaksime, et Tallinna linn säraks nagu prillikivi, kui Eurovisiooni külalised tulevad Tallinna, kas on mingeid täiendavaid niisuguseid linna üles võltsimise summasid ette nähtud? No ma ei tea, kas nüüd elu elu saaks nagu seal kuidagi tuletab meelde vanuse, mõnusaid aega, kus hakkas Potjomkini küladest peale ja nii edasi, eks ole, et ma mäletan, kui avasin Muuga sadamas, panime kuused lumme kasvama, natuke maha, raiudes, lillega pärast võtsime ära, avamisel olid olemas. No mida siis Eurovisiooniks? Terevisioon on eurovisiooniks, on niimoodi, et peaasi, mida me näeme, et saaksime parklat korda seal Eurovisiooni juures ja ma ei usu, et linn muidugi teeb oma parima, et olla nagu alati linn, aga et me peaksime küll niimoodi olema, et. Aga Paldiski maantee hipodroom-ist kuni Haabersti ringini seal ei muutu. Teekatte küll aga, aga siis teeäärsed ehitised. Tegin ma ei usu, et seal midagi muutuks, meisake niimoodi elu võtta, et me nüüd ühe selle väga tähtsa kontserdi pärast küll mu hakkaksime nagu linna arengut muuta, mul oli küll selline, meil oli niisugune. Me sõidame uhkelt Radissoni hotelli ette selle läbi Tartu maantee läbimurdega, kahjuks need luukered ja siis varemed manitseda, tõmbas selle plaani maha, et aga me sõidame sele. Jah, ja ega see ei ole siis esimene ega viimane Eurovisiooni võit Eestile. Läheme nüüd väikeettevõtluse juurde, see on üks prioriteeti prioriteete, mida Keskerakond, Reformierakond detsembrikuus kokku leppisid, et miks sellele on pööratud nüüd uues eelarves nii suurt tähelepanu, sest mulle tundub, et väikeettevõtlusTallinnas on niikuinii paremini arenenud kui mujal Eestis. Aga kui me vaatame seda, kuidas on hakanud ka Tallinnas töötuse protsent kasvama, siis meie arvame, et see on nagu ainuke võimalus, kuidas seda probleemi vähendada. Ja just selle ettevõtluse all me näemegi stardiabi alustavad ettevõtte ettevõtete toetamiseks, samuti koolitusfondi loomist ettevõtetele, et nad saaksid väljaõpet, linnapoolne osalus stipendiumite maksmises keskkooli ja kõrgkoolis õppivatele noortele, samuti ettevõtete spetsialistide poolt, kutsekoolides läbiviidavad loengud, meil on ju see mure, et Tallinnas on väga palju selliseid ettevõtteid, kes ei, ei leia endale kvalifitseeritud tööjõud, osalt me teeme ka, ütleme, riigitööd siin. Et kutseharidusreform kahjuks ei ole, ei ole veel jõudnud, ütleme, eluga kaasas käia. Ja teine, kuna ennist sai mainitud, et töötute arv on Tallinnas hakanud kahjuks suurenema, siis me tahame ka rakendada senisest enam kuid just heakorratöödel kevadel siin lehtede riisumisele, me oleme ka selleks näinud ette rahalisi ressursse. Siin on toonitatud ka seda, et Tallinna linn teeb need asjad kõik ikka konkreetselt Tallinna kodanike jaoks, et mitte, et kuskilt Põlvamaalt tuleb keegi väikeettevõtja ja üritab saada Tallinnast ettevõtlustoetust või, või et Ida-Virumaa töötud tulevad Tallinna ja ja saavad siin heakorratööd. Jah, see on nüüd uus põhimõte, mille me oleme sisse kirjutanud nii eelarve eelnõusse kui ka homme tulevad arutluse alla kanali kanaliseerimise soodustused. Linnakab toetama neid inimesi, kes on Tallinna linna maksumaksjad ja Tallinna rahvastikuregistrisse sisse kantud. Praegusel hetkel on Tallinnas ligikaudu 15 kuni 17000 inimest kes kasutavad küll pealinnateenuseid ja soodustusi, aga nad maksavad oma makse mujale. Ja me tahame toetada ja olla toeks eelkõige oma lojaalsetele, maksumaksjale. Nii olemegi jõudnud sotsiaalsfääri ja lastetoetuste juurde. Kui palju on nüüd seal ette nähtud rahasid, kas sotsiaaltoetused tõusevad Tallinna linnas? Me oleme, ütleme, võib-olla uute asjadega uute prioriteetidega, mis on uus koalitsioon välja tulnud, on eelkõige kolmanda lapse sünnitoetus 5000 krooni. Lootes seeläbi siis anda sellist tuge, et meil Tallinnas hakkaks rohkem lapsi olema. Teine uus asi on see, et me tahame siis üliõpilasemasid toetama hakata sellise ühekordse toetusega ka 5000 krooni. Ja kui 2000 aastal oli siis Tallinnas 300 kahekordistada 98 üliõpilase ema, siis õpilase ema, kuidas seda piiri tõmmata, siis ma arvan, et, et selline toetus oleks neile neile vaja ja samuti on siis suurendatud ühekordselt lastetoetuse summa, mis on 2,5 miljonit uues kuues eelarves. Kui veel sotsiaalpoole pealt rääkida, siis 58 miljonit me suuname tervishoiu reformi. Et need segadused, mis perearst süsteemidele üleminekute, haiglate liit, mis aga, et see protsess oleks võimalikult valutu. Tallinlane hakkaks ikkagi saama head, kvaliteetset arstiabi, et see on ka üks suuremaid kuluartikleid ja loomulikult jätkame lasteaedade toetust, koolitoidu toetust. Praegusel praegusel hetkel eelarves on ka ette nähtud lasteaiakasvatajate palgatõus, mis on 38 miljonit see summa, mis, mis on, mis on nagu plaanis ja samuti. Samuti on sotsiaalvaldkonnas ka siis need inimesed, kes on sattunud ühte või teistpidi elu hammasrataste vahele. Ma alles hiljuti olid probleemidsi Mustamäe ühiselamutega ja nüüd me oleme, oleme näinud ka, et neid vahendeid, et linn suurendaks nii sotsiaal- kui munitsipaalelamuehitust, et linn osaleks siis selliste üürida linnale rendipindu just nendele inimestele, kes on siis nendes ühiselamutest välja tõstetud või väljatõstmisel. Et nad jäävad ise ka maksma oma eluaseme eest, aga siis ütleme Lähed vahed nagu maksaks, maksaks siis linn kinni, et, et mitte meie eesmärk oleks ikkagi see, et inimestel on katus pea kohal, et nad ei peab minema telkides. Ja et nad ei peaks oma kodu pärast nii palju muretsema. Tallinnasse. Arvutuste järgi on praegusel hetkel ligi 1500 vajadus ligikaudu 5000 korteri järgi ja loomulikult me ei saa seda Aastaga leevendada, aga meil on, on plaanis, et sellel aastal me saaksime siis jagada kuskil ligikaudu 785 korterit ja sellest siis 235 uut pinda. Enne veel kui nendest korteritest ehk natuke põhjalikumalt räägime, sest et need korterid alati olnud väga niisugune küsitud ja, ja huvipakkuv teema. Ma hakkasin mõtlema, et ja panin ennast mõttes kahe lapsevanema seisukorda, et et see on küll väga tore, kui kolmanda lapse sünni puhul saab 5000 krooni toetust. Nii, aga mis peaks juhtuma, kui sügisel valitakse mingisugune teistsugune linnavõim? Et, et see, mida te praegu nüüd menetleti ja mis volikogus vastu võetakse, segisti, kehtib kindlasti kahetuhande. Teise aasta lõpuni ei saasta lõpuni loomulikult Me jätkame imiku pakke, et kõik väikesed uued Tallinna kodanikud saavad sünnitusmajast kaasa ilusa paki, ise olen saanud. Mõned kaks kuud tagasi olin väga õnnelik ja sellest pakist oli kasu. Jätkame koos punase ristiga ja seda koostööprojekti et kooli vähekindlustatud pered, kes on raskustes, et nad saaksid kooliranitsa ja kogu vajaminevaga, mis laps esimesse klassi minekuks vajab. Samuti koolitoit, ligikaudu 25 protsenti koolis käivatest lastest saavad tasuta tasuta koolis süüa ja see võib olla nendele ainukene soe toit kogu päeva jooksul. Nii et loomulikult me vaatame, kuidas areng toimub. Ja, ja kui vajadus tekib, siis me püüame ka leida lisavahendeid ja ressursse, et et seda sotsiaalsest kihistumist vähekenegi leevendada, niipalju kui linn oma võimalustega suudab. Tere, Maret Maripuu, Jere mäe, Toivo linnas teiega nüüd nende nõndanimetatud sotsiaalkorterite juurde. Ega muidugi ei maksa arvata, et linn alustab mingit kommunaalehitust või kommunaalkorterite ehitust. Et, et kuidas see 4500 pluss 500 nagu on öeldud, et viisat siis linna isand tarbeks, kuidas see on mõeldud, kas üüritakse, kas renditakse, kas mida renoveeritakse? Nojah, meil on linnas niimoodi, igaüks tegeleb oma asjaga veel, aga muidu kui linnavalitsusliikmena on asjaga kurssi praegu väljatöötamisel. Tamm 5000 korterit. See on väga huvitav programme, selle järgi on, tuleb igatipidi, tuleb ehitada, tuleb, tuleb ehitada, mitte kalleid kortereid, sest on ju ka võimalus ehitada selline korter, mida keegi ei suuda. Kalliks läheb aga siis ja on ka selline võimalus, et näiteks üürida korteri inimesele, maksta kinni selle turuhinna ja mingisuguse muina vahe. Et linnavalitsus sellega tegeleb, mina sellega konkreetselt isiklikult ei tegele, sellega tegeleb meil selline abiline Agu Moks kellele kuulub elamu majandusaga, kuna ta on minu naaber ja linna oli, siis oleme koosemale polen isikul, sellest on väga õige ja kahjuks on liiga hilja vastu võetud siis 10 vastused on juba need, oleme olnud isi Rev, riigiline pronoponeed, probleemi on üleval 10 aastat juba sundüürnikud, riik on vaja ära lahendada, läheb kukkuma. Aga kui te ütlete, et linn hakkab ehitama, siis noh, tõenäoliselt mingeid Tallinna maja ehituskombinaati aastat päikesesse. Aga praegu on näiteks olemas konkreetsed objektid, seal oli vist seal tänava nimi oli algarys Alveri tänavus on olemas, vundament, praegust on olemas ka olemas süsteemid kuulub linnale ja miks mitte, tuleb odavamalt valmis ehitada, ehitada kortereid, mille viimistlustase oleks euroopalik muidugi nagu me arvestame ajakirjanikuna, Euroopa värk, aga aga siis oleks ka mitte nii, ka väga kallite materjalidega. Ja siis linnale kuuluvad krundid olema olemasolevate kinnistute sees, et nagu mingit linnaosa Ei, muidugi mitte, muidugi mitte, tähendab linnal on küll vähe, aga tallinnal on huvitav on selles mõttes mina olen väga vähe maad, on, aga sellegipoolest on olemas maatükid, mis tähendab kuuluvad linnale. Ja kus linn võib seda kasutada ja sellekohast on kokkuhoid. Et see tuleb, tuleb tingimata, aga see programm on veel täielikult kuus on ja seda peaks, ma arvan, see oleks veel eraldi kohe teemad, millest võiks väga põhjalikult rääkida ja need inimesed, kes sellega tegelevad. Maripuu, kuidas siis on, on mõeldud kuidas neid kortereid hakatakse jagama, kellele, mille alusel, kes võivad pretendeerida? No praegusel hetkel on linnaosades omad korterijärjekorrad ja taotlejad, nüüd seoses Mustamäe ühiselamute skandaaliga on tekkinud täiesti uus inimeste grupp, kelle probleemid on vaja kiiresti, kiiresti kiiresti lahendada. Ma ei oska täna praegusel hetkel öelda, kas linnavalitsus teeb seda oma määrusega, saadab vastava eelnõu volikokku, aga kindlasti on see nii tundlik teema, et me tahame seda teha väga avatud paistvalt, et ei tekiks needsamad probleemid, mis olid eelmine kord, kui said valmis linnamajad Põhja-Tallinnas, mis olid väga kallid korterid ja kui mille ümber oli väga palju sellist poliitilist kära, kes sinna elama sai. Et, et selles mõttes me tahame tehtud vigadest õppida. Nii üks sotsiaalselt väga tundlik teema Tallinnas on kahtlemata ka maamaks, sest ta puudutab väga paljusid individuaalmajaomanikke, kes on juba selles eas, et, et nad elavad kas säästudest või ainult pensionist. Hea meel on see, et meil on homsel istungi kavas ka maamaksumäära muutmine. Kui ta enne oli null 1,2 siis seoses riigikogus vastu võetud muudatustega oleks see summa tulnud väga, väga suur. Ja meil on rahanduskomisjoni läbis ettepanek, et see oleks 0,6 mis säilitab praeguse maamaksu taseme. Selle ja ühtlasi me nägime siis ka eakatele inimestele pensionäridele ette tõsta, seda toetus 200-lt kroonilt 400 kroonile. Nii ja teine asi, mida linn on ka lubanud teha, nimelt et veevärgi ja kanalisatsiooni liitumistasude sajaprotsendiline kompenseerimine Jah, see eelnõu on ka homme homme päevakorras, rahanduskomisjoni on, ta on ta läbinud ja see on siis need, kes liituvad, esimesel aastal kompenseeritakse 100 protsenti, kes liituvad teisel aastal, nendel oli 80 protsenti ja kolmandal aastal siis 50 protsenti. No need viimased kaks mainitut, maamaks samal tasemel kui seni ja, ja liitumistasude kompenseerimine, see toob ju linna tuludele üsna tugeva surve. Kust üldse linn saab, kui me nüüd hakkame rääkima linna tuludest? Oma tulud põhiliselt? Käesoleval aastal no tulud on siis ikkagi ütleme mis, mis meilt tuleb, onu on maamaks, tulud varade müügist siis riigieelarve, sihtotstarbelised eraldised ja ja laen, nüüd, kui, Torinos lisab jah, muidugi. Jah, noh, see on riigimaksud ja kohalikud maksude kohalikud siin, nagu seda ei hakanud eraldi välja tooma ja samuti on meil eelarve tulu suurenenud 400 miljoni krooni võrra, mida võib, ütleme küsiti, et kas on nagu ülesblufitud on tulnud see 400 siis siin põhimõtteliselt kõige suurema osakaalu 160 miljonit krooni ulatuses kasvavad dividendid, puna, täpsustatud Tallinna Soojuse rendilepingust tulenevad tulud. Aga nende puhul on tegemist ühekordsed, et laekumistega ja nende summad on siis just suunatud investeeringute katkeks, et et praeguse koalitsiooni üks eesmärk on ka see, et, et vara müügist saadud tulu, et me ei lükka seda eelarvesse kustutada taas sööma, vaid eelkõige just me suuname investeeringuteks, sinna läks ka Tallinna vee aktsiakapitali vähendamine, mida eelmine linnavalitsus tahtis siis ära süüa, ütleme tavakulude katteks. Meie oleme siis ta lükanud, lükanud siis just investeeringute pooleteiseks oluliseks komponendiks on täiendavad laekumised varade müügist ja käesolevaks ajaks on menetluses või juba läbinud objekte maksumusega 58,1 miljonit. Müüakse Tallinnas 58 miljoni eest, siin saab, saab kohe vaadata neid, neid objekte siin siis esimene on välja kuulutatud enampakkumised Paldiski maantee viie kinnistu kinnistu müügiks, siis samuti on siin suurematest asjadest, kui mind nüüd aidatakse, on siis Tallinna Teele müüdud rajatised Viru väljak kuus kinnistu müügist laekunud laekunud rahad, vaat siis elamuameti menetluses on võimalikud 19 müüdi objekti, nii et neid neid tuleb ja need on kõik siis ka eelarve seletuskirjas kirjas, need, täpsemalt nii, et see on nagu see üks siis samuti mis eelarvesse need tuleb, on, kui eelnev eelarveaasta lõppes, siis selgus, et vaba jääk on 95 miljonit krooni, mis suunatakse ka kulude katteks ja muude tulude täpsustamisega lisandus veel 48 miljonit krooni, millest siis olulisemateks täiendavateks laekumisteks on üksikisiku tulumaks 26 miljoni krooni krooni ning linna poolt osutavate teenuste arvelt kaheksa miljonit krooni siit nagu on see see puhver tulnud, mida siis nagu on öeldud, et ta on kuskil 400 miljoniga see üles blufitud, aga, aga see on nagu see kate siis. Ta ju linnas, see, te olete muuseas ka Tallinna Sadama nõukogu liige ja, ja me teame ju, et kõik rikkamad Euroopa linnades kuuluvadki sajaprotsendiliselt linnale. See on hästi vana teema Tallinna ajaloos siin seda on minu meelest taotlenud vist kõik viimased linnapead, et Tallinna sadam kuuluks Tallinna linnale seda enam jõuet, nagu te just rääkisite. Tallinna linn vormistab kõik sadamateeinfrastruktuuride, lõppude lõpuks on talliniuse vaatamis väärsus mille kaudu sadamas turist tuleb ja, ja miks tal seda sadamat üldse tarvis on. Kui kaugel see protsess praegu on, mis on põhiliselt vastuseisud? No protsess on, on täiesti sama kaugel, nagu ta oli. Ja põhiline vastuseis on see, et Tallinna sadam kui selline see mõiste Tallinna sadam võtab enda alla neli sadamat, siin on Tallinna vanasadam Paljassaare Paldistame, Muuga sadam, Tallinna sadam, nii, ja tegelikult on siis, tähendab on kasulik ettevõte, tal on nagu 350 miljonit, annab riigile dividenti, see on põhiline seis on selles, et keegi ta ära anda seda, mis toob kasu. Siin peaks linn jõudma Riigikokkuleppele, kuna riik finantseerib, ütleme, Tallinna linna, ta võiks anda anda sadamad, aga siis ei tuleks muidugi jutt enam mitte sellest 350-st miljonist umbes üks, 120-st miljonist, sest põhiline, nagu raha tuleb Tallinna Sadama sellistes kohtades nagu reisijatemaks. Jerry reisile, majandusgeoasi on vanasadamas ja naftatransiit Muugal, millega ei olnud mingit pistmist, ei ole mugavam, on mardus tegemisel, mis ta mu vallast on seal. Et selles mõttes, ja kui me võiksime rääkida sellest, et kui see vana sadam anda tähendab alustaks ühest mees aga endale Paldiski Donald võtaalne Paldiski linnas, eks ole. Nii, kui me võtaksime Paldiski linna ka endal koosseisu aga, aga siis, siis oleks muidugi oleks võimalus nagu arendada teid ja infrastruktuuri ja ja maailmas nagu ütleme, sadamad ei ole niivõrd tootlikud ettevõtted kui meil, praegust on tänu mitmele-mitmele asjaolule, nagu suur reisijatevool ja suured naftatransiidis. Sama mõte on ju selles tegelikult anda linnainimestele võimalust teha tööd tööd ja olla väljunud nagu linnaväljund, ütleme Helsingis on sadam nagu üks linnaosakond. Ja see ei tähenda seda, et liinsel teeks nagu abilinna või mingi olekski teeks seal töötavad hammusega teevad operaatoreid eraettevõtted, kellel linn rendib välja nagu vastab ja hoolitseb sadama kompleksse arengu eest mis on vajalik sama linna arenguks muidugi riigi funktsioonide lahendamiseks. Ma arvan, et tahame või ei taha, aga sinna me jõuame tingimata. No kui me kõiges muus võtame Euroopast eeskuju, siis küllap ka sellest, kas on teil see võimalus, et kui naftatransiit läbi Tallinna sadama väheneb ja seega riigi tulud vähenevad, siis riik ise loobub ja annab kergema käega linnale. Kui kergekäeliselt annab, siis tegemist on sel juhul Muuga sadamaga, sest selles Tallinna sadamas ei ole naftat. Aga muidugi peab ütlema, et see oli omal ajal tegi Tallinna linn suure vea, aga ta ei, ei mõelnud selle peale tuli vist palju asju korraga vaja lahendada, oleks võinud sadama küsimuse kohe lahendanud, nagu kõik paljud muud küsimused lahendati, kui ennem kuulusid sadamad riigile, ütleme sadamad, joon isegi Eesti NSV koosseisus, nad olid kohalvest otse otse merele, laevadele ja mereLaansalu Moskvale. Nii seda tookordset tegemata jätmist siis sööme nüüd praegu Maret Maripuu, kui kergesti te ennustate, et nüüd käesoleva aasta riigieelarve volikogus lugemised läbib? Kuna eelarve jah, vabandust nagu tennis ka viitasid, et Liisa Pakosta on ütelnud, et need eelarved on peaaegu üks-ühele, järelikult on loota, et ka Isamaaliit antud eelarvet toetab. Rahanduskomisjonis, mis esmaspäeval koos istus, oli antud eelarve projekti vastu ainult kaks inimest. Küllalt palju olid, olid poolt kaks inimest, kui mälu ei peta, jäid erapooletuks, mis annab nagu lootust, et tuleb konstruktiivne arutelu. Ja seda eelnõu toetatakse, sest tegemist on nende võimalustega ja eelarve. Tegelikult rahanduskomisjon on paarkümmend inimest, eks ole, ja sellepärast kaks inimest ja kaks inimest. 20-st inimesest. Nii et protsent on üsna hea ja väljavaated on jah ja kui, kui ütleme, tsitaadid, et peaaegu et sarnased, siis on, siis on nagu lootust, et, et see eelarve võetakse vastu, loodame nende poolt konstruktiivset vetikat, võib-olla kui siin mõne punktil on, on mingisugune asi, aga, aga loodan, et saab oma suured. Nagu linna linnavalitsuse poolelt on öelda, et eelarvet on vaja, meil on vaja tööd teha, meil on vaja teha riigihanked, on vaja ka sama teedevärkide koolide peale, meil on vaja näidata, et eelarverida olemas on. Praegust me saame, eks ole, üks üks 12 kümnendik mõelnud aasta eelarvest on niimoodi. Jah, üks 12 kümnendik kuludest küll aga sel juhul võetakse võrdlusesse, et eelmise aasta ja selle aasta eelarve sõnakese kulu sees ainult need kulud, mis mõlemas eelnõu eelarves sees. Ma arvan, linnavolinikud saavad aru, et eelarve puudumine takistab linna arengut, igal juhul. Reaalsus, kõik seisavad, meil oleks vaja riigihangetega Vabaduse puieskõvadele varakult peale, aga midagi teha ei saa. No ma loodan, et keegi ei torpedeerima linnavolikogus, Maret Maripuu, lõpuks, kui see pilt, mida te siin kolmekesi andsite käesoleva aasta linnaeelarvest, on minu meelest üsna aktsepteeritav linnakodanikuna, võin öelda, mis te arvate, kui paljude jõuate võimul olemise üheksa kuuga, mis on jäänud veel valimisteni, kui palju te jõuate sellest ära teha? Reaalselt? Äkki peaks oluliseks seda, et linna areng on jätkuprotsess ja valimised, mis vahepeal oktoobrikuu seas vahele tuleksid, ei tohiks takistuseks saada ühe või teise objekti valmimisele ja ma loodan väga, et, et see areng jätkub ka peale seda, kui valimised on möödas. Me ei ole teinud siin analüüsi, et mis, milline objekt saab, ütleme selle üheksa Muuga valmis või mitte, ma loodan, et need koolid, mis on need, need suudetakse suvel ära remontida, kui lapsed on koolivaheajal, et ei juhtuks seda, mis on praegusel hetkel 21. kooliga, et lapsed on tondirabas laiali oma kodukoolist kaugel, peavad õppima. Koridorides, et, et see on nagu minu prioriteet, et eelarve saaks kiiresti vastu võetud, et saaks alustada riigihangetega. Kõige suurem probleem on just ütleme koolide poole pealt ja siin ka ütleme taevalinnas võib öelda, et teede poole pealt, kui lumi maas on, siis nagu teid enam ehitada ei saa, et siin kevade ja Suvi need perioodid, millal saab teha ja ütleme, ka teede lappimine, et siin osade teede lappimine jäi, jäi 2001. aastal juba esimese lume tulekuni ja nüüd on need kinni pandud augud juba jälle aukus. Et loodaks, et sellist sellist asja ei tule. Kas me oleme kindlad, et ka peale valimisi? Me oleme linnakodanikud ja me oleme tema parimaid raha mõistlikult kulutada, meie eesmärk ei ole mitte niimoodi, et raha ära kulutada ja hulgal elu jätkub ka peale valimisi. Arengustrateegia on paika pandud aastani 2005. Praegune eelarve lähtub nii 2005. aastani paika pannud linna arengukavast ja samuti eelarve strateegiast, nii et see on pikaajaline protsess ja siin ei ole, ei ole seda, et järgmisele linnavalitsusele miini alla panna. Midagi teha ei saa, nii et siin on, on just lähtutud sellest, et areng jätkuks. Tänan ja meie kodanikena kuulajad ja, ja jääme siis ootama, et linnavolinikud võtaksid selle eelarve kiiresti vastu ja kõik see kaunis, mis täna saates kõlas, aka tegelikuks tänasesse saates osalesid linnavolikogu esimees ja rahanduskomisjoni juht Maret Maripuu, Tallinna abilinnapea Toivo linnas ja Tallinna linnavalitsuse finantsteenistuse eelarve osakonna juhataja Katrin Kendra. Kuulmiseni.