Helgaja tere head klassikaraadio kuulajad, minu nimi on Annika Kuuda. Olen sellenädalase heliga saate toimetaja. Tänases saates kuulame kõigepealt kontserdimuljeid. Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserti käis kuulamas Igor Karsnek, jagas muljeid vahetult pärast kontserti toimetaja Karin koprale ja Eesti Interpreetide Liidu hooaja lõppkontserdist, kus esines keelpillikvartett Fredzioso koos Henry-David Varema Aga räägib Toomas Velmet. Seejärel räägime äsja lõppenud rahvusvahelise heliloojate Rostrumi valgel eesti heliloomingu levikust maailmas. Mõtteid vahetavad Mölder Eesti heliloojate Liidust. Malle Maltis, Eesti muusika infokeskusest ja klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kes praegu parajasti viibitki rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil Prahas muusikauudiseid laiast maailmast vahendab. Nagu ikka nelevast infelt head kuulamist. Nüüd siis aga kontserte muljete juurde ja kõigepealt kuulame järelkaja Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdilt, mida käis kuulamas Igor Karsnek ja jagas oma mõtteid vahetult pärast kontserti toimetaja Caningoprale. No kõigepealt väga põnev kava, see on üks selline kummaline autorite koos see, kui vaadata sellist järestus, nagu maksab ruh Reinhold pleier ja Tšaikovski, siis esmapilgul võiks tunduda, et et neid nagu nagu midagi, nagu eriti Seougi romantilise helikeele. No see selgus nüüd, ma ei tea, palju ütleme konkreetselt sina seal ei pruugi vastata ja ma ei pruugi meie kuulajad pleieri muusikas üldse teavad mina pean ausalt tunnistama, et peale vaskratsaniku ja sealt pärit hümn suurele linnale ma tunnistan, et ma nonii ja tuleb välja, et, et klierand käekult täitsa põnev ja huvitav helilooja täiesti kuulatav. Kusjuures sellel Harzi kontserdi algus võib-olla korraks võis tunda mingit sellist, noh, lugu on kirjutatud tuli üheksa, 38. Võis tunda mingit sellist sotsrealistlikku, sellist melo dismi. Kergelt tuli nagu läbi, aga vaat vähemalt selle loobule täitsa kindel, et see lugu oleks kindlasti sobivate 19. sajandi koos maksab Ruhhiga ja kosel Tšaikovski. Millise mulje jättis sulle see maailmas praegu väga hinnatud harfimängija, Sawyer Tennestre. Punkt üks, ma pole elus mitte kunagi näinud ühtegi meessoost harfimängijat. Kuigi neid olevat ise vähemalt väitis nii, need on päris palju. No igatahes, kui neid on palju, siis näidake mulle ka mina pole ühtegi näinud, aga ma muidugi ei vaidle vastu. Muidugi muidugi absoluutvirtuoos mõista siin ka piisavalt ees, et ma sain jälgida tema mängutehnikat ja sellise tavalise pea Sandodes arbiitsada kõrval kasutas ta sellist tehnikat, mida mina varem kunagi näinud. Et see nüüd keeltele kergelt sellised löögid, et siis tekib selline eriline kumistav hiljem filigraanse sodi harfi kontserdi viimases osas, kus oli vaja mängida kõrges registris, aga lühikesed keeled ja kuidas mängida neid niimodi, nooruke kuuldu-aegsest lühikene keel ei ole nii intensiivne kui madal. Ja muidugi siin tuleb muidugi eriti kiita veel Anu Tali, kes tegi sellise kõlalise balansi harfi nii või teisiti, et on ikkagi suhteliselt pehme kõlaga instrumente isegi kui selline prantsuse harfivirtuoos me mängime, aga te metsas elanud, aga see kõlaline tasakaal, see tegelikult sättiskisele harfi nagu sellisesse tähelepanu fookusesse? Kostis väga hästi välja tegelikult orkestri matnud, tähendab peaaegu mitte kuskilt. Muidugi, see teos on ka niimodi orkestreeritud eta harfi ümbert teda varjutada võivaid sõltuvalt registri, kus ta mängib, on nii-öelda register temporaalset nagu puhtaks tehtud, eks ole, noh, et ma rõhutan veel kord, et tuleb välja, et on, on ikka täitsa, üllatas sind. Absoluutselt. Jah, aga nüüd, teises pooles kõlas Tšaikovski neljas. Anu Tali on seda ükskord on esitanud, muidu ta on väga Tšaikovski-meelne dirigent, et sageli siin kõlab siin ka siin Põhjamaade sümfooniaorkestri kontsertidel, Tšaikovski looming. Oled sa selline pidev Põhjamaade sümboonikute jälgija, et oskad sa võrrelda näiteks nende Tšaikovski ettekandeid? Ma isegi oskan, ma olen selline varasemast nagu meelde jäänud Anu Tali suve Tšaikovski viimastest sümfooniast siis neljas, viies ja kuues ja kindlasti väga Tiina, just seda tüüpi dramaturgidele mõtlemine, onu Tallinn on, mis minu jaoks on sellistesse märksa nagu rohkem väljendusrikaste jõudu ja vähem formaalset, ütleme nõretamist või noh, me teame Tšaikovski viimase kolm sümfooniat, nad on kõik väga tugeva tundelaengu, aga nad ei ole tegelikult sentimentaalseks. Ja mis on niisugune stereotüüp ja klišee, keskpärase dirigendid, neil on lihtsam, kasutavad mingit mentaalset klišeed. Neljas sümfoonia on veel eriline selle poolest, et mosoorse ja erootilise lõpuga näiteks kuuenda sümfoonia finaal, nagu me teame, see on nii-öelda matusemuusika täiesti Fumoraalne. Hääbub kuhugi haudade taha lausa muidugi hoopis teise dramaturgia, onu Tallinn on seda väga hästi osanud orkestrist publiku ette tuua. Ma rõhutaksin nüüd siukest märksõna. Selle tänase ettekande puhul lisandub artikulatsiooni millega hiilgas nii kolmas osa, kus keebi mängivad pitsikaatos ja siis on terve Puubi rühm, alguses publid, siis vaskpillid omaszakaadudes ja see samane sinna artikulatsiooni teravus ja ülim reljeefsus suliga finaalis. Et selles suhtes oli muidugi ka väga hästi Anu Tali poolt lavastatud finaali põhi kulminatsioon, kus tuleb siis see ka esimese osa materjal, mis tegelikult sisuliselt on terve sümfoonia kõrgpunkt, kõrghetked, c generaalpaus, mis pärast seda tohutut dramaatilist kärgatust, mis tuli, no ma usun, et kui nööpnõelu saalis maha kukkunud tahaks kuulda. Kui oli väga tähelepanelik, mulle tundus ja väga soojalt Mikis vastu nii kontserdi esimese poole esinejad, kui see viimane lõpuaplaus oli ikka erakordselt tugev. Publiku seisukohast harfi kontserdiosade vahel kippus publik plaksutama ja koomiline on see, et pärast seda filigraanselt harfi kadentsi esimeses osas ja seda lõpetus. Mul tekkis lausa kiusatus plaksutada, mis ma pidin teadlikult maha suruma. Eks ole, no hot tuleb. Ja seda väga sageli ikkagi ei näe siin Estonia kontserdisaalis. Võib-olla publik tahtis paremini mees- harfimängijat näha, aga muidugi, sellist interpreedi pole siin Estonia lavalaudadel. Pikale. Mõte kui natuke nüüd ikkagi midagi kritiseerida ka, et on sul midagi sellist, mis jäi kripeldama. Mul ei olnud otseselt midagi kripeldama, aga mul oli natukene võib-olla kahju Tšaikovski neljanda sümfoonia teise osa mis kannab tegelikult ju siis pealkirja nagu või määratus, õieti annan Dino in muudakans Soome, et võib natukene mõtiskleda, mida see soon, ütleme Tšaikovski ettekujutus võis täheldada, no siin oli laulud, sinodi laulis melatismi ja põhimõtteliselt oli üks väga hea tempo valikujanud tagi tegi ühe ja siis ainsa Atšerando ja pärast seda on heledad pubisid, soolod tulevad ja siis kuidagi muusika kuidagi täitsa nagu hangus ära. Ja ta jäigi nagu seisma ja, ja võib-olla dirigent, ma kujutan ette, et tema nägemuses või rõhutada kontrasti. No see kontrast läks natukene üle võlli, sellepärast et no muusika peab ikkagi mingis tempos nagu liikuma, et täiendad nagu kripeldama, aga ma ei olegi sellise lahenduse Veenusesse sugugi mitte kindel. Krahlis taimel nüüd rääkimata, et kas tema jäi kahe selle särava sellise suure teose varju, nii nagu ta ka oma eluajal jäi ikkagi Pramsi ja teiste varju? No see on nii tore, selline suhteliselt lühikene orkestripala, no umbes 10 minutit me võime seda oli, et siin muidugi tuleb ju teada, et originaalis on see kirjutatud tšellole ja orkestrile vaatasin Togaadini esituses kuulsime Viola versiooni, siin ma tõstaksin esile orkestri keel bilansi ühtlaskondlust. Et kuskilt maalt on maks Bruchi selle teose karakter jääb romantismi, sellised tundelise ja samas ka eetilise joone vahele. Ja ma pole päris kindel, et võib olla seda eetilist osa. Seda kihistust oleks mina dirigendina võib-olla rohkem rõhutada saalis oodanud rohkem kui sellist tundelist meloodisust, sest võib-olla see on minu viga ja minu probleem. Aga mulle ei tundu maks puh olevat sugugi liiga veenev. Meloodiani. No sa oled palju nüüd käinud kuulamas Eesti riikliku sümfooniaorkestrit sageli jaganud muljeid klassikaraadios. Kas sina tunnetad kõla vahet Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Põhjamaade sümboonikute vahel? No iga orkester on tegelikult oma dirigendi nägu ja ma olen kuulnud siin-seal on väljendatud teiste kriitikute poolt arvamust, et projekt orkester ongi selline, kus justkui tohiks eeldada liiga suurt täpsust ja kokkumängu ja te tahete, et justkui võiks teha nagu mingeid mööndusi, no minu arust on võimatu, sümfooniaorkester on selles suhtes ja näide, et mitte mingisuguseid mööndusi ei tehta ja ei olegi vaja teha ja kõik kõlab suurepäraselt. Nüüd, kui ma nüüd ütleme niimoodi, et mulle meeldivad Põhjamaade sümfoonikute vaskpillid oma sära tõttu võib-olla rohkem kui ERSO vaskpillid, siis see, see ei tähenda ainult seda, et ERSO vaskpillirühm oleks keskpärane võiv kehv. Aga Põhjamaade sümfooniaorkestri vaskpillide sära on väga iseloomulik, mida naljalt teiste orkestrite juures ei kohta ja kes seda ei usu. Tuletagu meelde, mismoodi kõlasid vaskpillid Tšaikovskit, neljandast sümfooniast. Ma arvan, et see on väga ilus kompliment sellele orkestrile, kes on juba 15 aastat tegelikult koos käinud, väsimata, et see on ka huvitav fakt isenesest. Jah, ja tegelikult ma mäletan ju Anu Tali ja siis oli orkestri nimeks, oli Eesti-Soome-Eesti-Soome sümfooniaorkestri, ma mäletan esimesi kontserte ja muuseas, kui mu mälu mind ei peta ja ma arvan see beta, et juba siis oli tunda, et Anu talile sobivad Vene romantikud üks esimestest kontsert ja siis oli igatahes see, kus kõlas, kas see 25, viies, ja ma mäletan jah, et juba tollal oli mulle sümpaatne Anu Tali tõlgendus, kuigi ta oli hästi noorukene, aga, aga see, miski oli juba 15 aastat tagasi, oli tunda. Nii et lahkud heas meeleolus, nagu näha? Jah, Jasmine mitte kõrgendatud, väga heas meeleolus. Aitäh nende muljetest Igor Karsnek ja peatse kohtumiseni jälle klassikaraadio stuudios. Igor Karsnek kid küsitles toimetaja Karingu. Ja nüüd siis saad sõna Toomas Velmet, kes käis kuulamas Eesti interpreetide liidu hooaja lõppkontserti. Käes on maikuu, lõppööd lähevad lühemaks, päevad lähevad pikemaks ja kontsertsaalides kustutatakse, tuled. Hooajad lõppevad. 30. mail lõpetas aga hooaja Eesti interpreetide liidu kontserdisarjad. Mustpeade majas esines kvartett pretsiooso. Kvarteti koosseis on püsinud aastaid aastast 2006 muutumatult ja nad on meie kontserdimaastikul üks hinnatumaid. Pretsjoosa ütleb seda, mis tähendab väärtuslik või isegi kallihinnaline. Kas üks või kaks sõna raske otsustada. Välja pakutud oli väga põnev kava. Ma ei usu kumbagi teost, on ennem Eestis mängitud Darius Mio, prantsuse helilooja möödunud sajandi esimesest poolest. On üks viljakamaid kvartetimuusika loojaid. Me oleme pidanud seni 20. sajandi keelpillikvarteti heliloojaks Dmitri Šostakovitši, kellel on 15 kvartetti notaris minu on selle üle löönud, tal on 18. Kuid muidugi ei saa võrrelda neid teoseid esitatav poolest. Minu keelpillikvartett on ühest küljest päris lärmakas, teisest küljest intiimne ja ka virtuaalne. Miks ma ütlen lärmakas, kuna kontsert, mis toimus Mustpeade majas, kontserdipaiku saali sisu oli pööratud 90 kraadi, kellaosuti liikumissuunas? Ma ei ole päris kindel, kas saali akustikale kasuks tuli, aga huvitav oli ta igal juhul. Ja kvarteti esimene osa on päris paksu harmooniaga läbi komponeeritud ja päris dünaamiliselt skaala ülemises pooles ja mõjust pisut lärmakena. Küsimus võib olla ka selles, et, et saali akustika on täiesti erinev tühi saal, kus tehti võib-olla akustika proovi ja täissaal. Nii see oli kontserdi ajal ja nõudis mõnevõrra kohanemist. Kavalehel on kirjutatud kvarteti helikeeles on tundade visiire, vällja, Foree mõjutusi. Neid mõjutusi on raske leida aga tundus, et esitajad olid neid otsinud. Ja neljaosalise kvarteti keskustes osades oli võib-olla tõepoolest tunda selliseid kõlavarjundeid, mida kavaleht välja pakkus. Nii et meil jääb üle ainult oodata. Kuna esitatav kvartett oli minul number ühe all, siis jääb meil ainult oodata, millal ülejäänud 17 ette kantakse. Kava teise poole seostes meil nime poolest hästi tuntud helilooja Aleksander kla sõnav aga tema tohutust loomingu pagasist aeg-ajalt Me kuuleme viiulikontserti ja see ongi enam-vähem kõik. Klasenov oli esindatud hoopis Kelblikvintetiga siis sarnase kvintett iga, kus on kaks viiulit, altviiul ja kaks tšellot. Teise tšellana oli Henry-David Varema, kes on olnud ka nimetatud kvarteti juhendaja Eesti muusikaakadeemias. Selline keelpillikvintetti koosseis ei ole midagi erakordset. Neid on ajaloost teada küllalt palju noh, võib-olla kõige tuntum ja millele vihjatakse alati on Schuberti Tseedur kvintett. Kuid ma tuletan meelde ka, et Louisi Bakeriinil on hästi palju sarnase koosseisuga teoseid. Kusjuures vähesed teavad, et see tuur kvintetti Rando ja e-tuur, kvintetti menu, et on need ülipopulaarsed teosed, mida kõik tunnevad, aga nad ei tea, et, et need on pärit nendest klientidest. Neid mängivad orkestrid, solistid, kõik, kes vähegi soovivad. Schuberti kvartetis on rangelt ära jaotatud esimene teine tšello üks nendest siis justkui solistina ja teine kvarteti koosseisus. Võib-olla see on nii ka Lazonovi kontserdis. Ma ei ole partituuri näinud, aga kõlaliselt neid eraldada ei saa. Kahetšelloga keelpillikvintett kõlab massiivselt tunduvalt massiivsemalt kui klassikaline keelpillikvartett ja aja jooksul. Kui on tegemist pikateosega, võib see kõlaline massiivsus hakata tüütama. Muutub igavaks. Seetõttu on alati minu jaoks eelistatav klassikaline keelpillikvarteti koosseis Mission lõpuni viimistletud kõlaline koosseis. Kuid vahelduseks on ka glasunavi Aadol kvintett toopas 39 täiesti kuulatav. Ta on tüüpiline klaasunov hästi äratuntava Vene temaatilise materjaliga. Neljaosaline klassikaline vorm. Siis esimene osa sonaat-allegro, siis Scertza andante ja finaal. Finaal on hästi virtuaalne ja nõuab kõigilt kvintetti liikmetelt maksimumi andmist. Mis ka juhtus. Ja Mustpeade maja valge saalitäis kuulajaid, kellest enamuse minu suureks rõõmuks moodustasid välisturistid said elamuse. Sest kontserdil esinejaid kriteeriti marulise aplausiga. Ja mulle tundub, et kõik olid rahul. Nii esinejad kui ka kuulajad tuleb öelda veel interpreetide liidu korraldatavate kontserdite kohta. Et nad toimuvad väga heas koostöös. Nii Eesti kontserdi kui ka Tallinna filharmoonia aga lõppes 11. hooaeg. Ja nad on saavutanud kindla koha meie pealinna muusikaelus ja ka väljaspool pealinna enamus kontserte korduvad perifeerias ja mis me teeks, kui neid kontserte ei oleks meie silma? Eesti Interpreetide Liidu hooaja lõppkontserdist rääkis Toomas Velmet. Ja nüüd on meil telefoni teel klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder sest äsja lõppes rahvusvaheline heliloojate Rostrumm Prahas ja äsja on jõudnud ka siis Tiia Tederi niga värsked tulemused Rostrumilt. Nii et klassikaraadio kuulajatel ongi hea võimalus sellest kohe osa saada. Tere Piia. Tere. Tere. Millise mulje siis tänavune Rostrum jättis ja kuidas meil läks? Tänavune Rostrum, mis oli siis 60. oma järjekorras, eks ole, läbi, läbi pika ajaloo oli kohal sel aastal 29 riiki ja 51 teost kuulati kokku ära kolme päeva jooksul ja 12 olid noortelt heliloojatelt, kelle vanust on siis alla 30 ja praegu just saime teada kokku võtta, et siin tehakse kõik delegaadid, hääletavad kõikide raadiote toimetajad, kes siin on, hääletavad teoste poolt, nad valivad välja Nende arust on vääriline esile tõsta. Ja praegu siis toodi meile tulemused, mis tänavu arvati nendest lugudest ja mul on nii tore meel teatada, et meie noor helilooja Marianna Liik ja tema pala pealkirjaga mets tuli teisele kohale noorte kategoorias on siis alla kolmekümneaastaste heliloojate kategoorias. Esile tõsteti alla kolmekümneaastaste heliloojate kategoorias kolm lugu siis nii-öelda võiduteos, mis oli kõige-kõige-kõige, see oli Islandi autori Ulfor Hanssoni So verist Reinson selle pealkiri, mis tähendab, et see ongi siis väga imelik. Ulf Johansson muide, on üks nendest nii-öelda Sigur rassi koolkonna meestest, kes on temaga koos mänginud ja kes seal tegevmuusik. Väga noormees on 25 aastane ja siis teisel kohal meie Marianna Liik oma teosega mets, mis oli samuti elektrooniline pala Marianna oli ühtlasi ka muide noorim osavõtja sellel Rostrumil, ta on napilt üle 20 aasta vana 21 ja tore on ka see, et kolmas, noor helilooja, kes esile tõsteti, on meie toredast maast naabrist Leedumaalt ja ta nimi on just Stiina repeczkuaite. Et tal oli väga kihvt teos, pealkirjaga saab Tree, mis oli inspireeritud katedraali roosiaknast ja tõesti väga lugu oli ka temal ega tema on väga noor, ta on 24 aastasena, nii et et noorte kategoorias oli see küll väga vahva tulemus. Mulle isiklikult nagu meeldis väga, see tulemus oli selle esteetikaga väga rahul. Põhikategoorias, kus hinnata siis kõiki heliloojaid korraga esile mõlemat itaalia heliloojate väga kihtide sümfoonilise see aastaga. Siis sona autor Matias vita all oli esile tõstetud hulgas ka üks eksootiline teos Taiwanist Claus langi, väga põnev lugu, sipsem Stefan Austriast, orjan, matrian Norrast ja veel siin on veel nimesid, aga, aga mis on kõige tähtsam seal Agatav juubel. Poola helilooja, kelle teos sai, oli selline teatraalne vokaalteos, mida ta ise esitas. Ta on väga hea laulja. Ta on ooperilaulja, ta on kaasaegse muusika laulja, aga ta duubel ja mul on ka väga unistused teda kunagi kutsutaks Tallinnasse esinema, seda on tõesti hästi kihvt, meenutab natuke pargarhanniga, nagu keegi teab, Tarbarahanigali vokaalkunsti ja tegevus siis, aga ta suubel on, on sarnane. Ta on sündinud 1970 800, on ka hästi noor ja väga-väga palju juba, niiet sellised head uudised praegu. Tegelikult ei saa öelda, et see kõik nii väga edukas olnud, tegelikult on ju põhimõte muusika levikus, muusikat mängitakse raadiotes ja näiteks eelmine aasta, kui meie teosed ei tulnud nendesse toredatesse nimekirjades, nendesse, mida kutsutakse sellektid, vöök välja valitud lugu hoidis Pekumendid vööks soovitatud teos. Ka nendel aastatel on meie teoseid mängitud eetris ikkagi palju. Ja nüüd möödunud aastal, kui meil oli Jüri Reinvere ja Liis Viira ootused siin Rostrumil siis Liisi lugu mängiti 14. raadiojaamas ja Jüri Reinvere teost 11. raadiojaamas. Et selles mõttes on rasv ikkagi nagu väga efektiivne, et ta levitab heliloojate loomingut. Kuidas me seda muidu ikka saavutaksime, et üle maailma tutvustatakse meie teoseid? Rääkides üldse heliloomingu levikust ja eesti heliloomingust ja sellest, kui palju klassikaraadio panustab EPO süsteemis, siis erinevate kontserdipakkumiste näol, et kui tihti meie klassikaraadio kaudu siis eesti helilooming aasta ringis välisraadiojaamadele jõuab? Pakume aastas keskmiselt 20 kontserti välismaale EBU vahendusel euroraadiost süsteemi, need ei ole alati nüüd eesti heliloojate teoseid, nüüd on eesti interpreedid, eesti orkestrid, Eesti muusika-. Ja eks need on väga erinevad pakkumised, me pakume ka džässi, pakume folki agaaga nüüdismuusikat ja siis meie sümfoonilisi kontsert. Et järgmine aasta väga palju tegemist, me võtame osa kolmes suures euroraadiosarjas. Et see on ka niisugune paras, paras ettevõtmine. Aga heliloojate teosed, ma arvan, et tänu Rostrumile just on meie heliloojate teosed olnud väga palju pildi peal. Ja heliloojatel ei antosin teatavasti rahalisi preemiaid, aga see raadiolevik on, on ikkagi nagu see loometööstus kokku, sellepärast et selle kaudu tuleb siis autoritasu riiki ja heliloojale, nii et, et sa ei ole päris selline lihtsalt kiitmine. 2015. aastal tähistab Eesti muusika-aastat muusikale pühendatud aastat ja selle raames kutsume Rossumi Tallinnasse. See on siis 2015. aastal. Toimub rahvusvaheline rasv on Tallinnas, nii et hakkame seda nüüd praegu ette valmistama juba. See on ka suur au või on see lihtsalt hästi palju korraldamist. See on ause on kohustus, see on võimalus näidata meie maad on võimalus meie muusikat näidata, meie muusikaelu tutvustada ikkagi külalised 30-st riigist. Kuidas me seda muidu saaksime. Nii et vaatame rõõmuga ettepoole. Aitäh klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder nende vahetute muljete eest Prahast, kus äsja lõppes rahvusvaheline heliloojate Rostrub äsja lõppenud rahvusvahelise heliloojate Rostrumi valgel, räägime ka tänases heliga saates natuke rohkem sellest, et mismoodi Eesti helilooming üldse levib maailmas ja ja mida meie siin saame selle jaoks ära teha. Ja ma olen mõtete vahetuseks palunud stuudiosse Marisa Möldri eesti heliloojate liidust ja Malemaltise Eesti muusika infokeskusest, kes saab ennast ka esitleda kui helilooja, kui tal selles Xavier. Minu esimene küsimus teile võib-olla olekski nagu ühine. Et mida niisiis Eesti heliloojate liit kui Eesti muusika infokeskus saab teha ära selleks, et meie helilooming maailmasse leviks. Eesti muusika infokeskusel on põhiline selline info jagamise vahend on tema koduleht, kuhu me oleme siis aastate pikku kogunud infot heliloojate uute teoste kohta ja interpreetide kontserdite kohta üle maailma. Ja lisaks nendele teoste nimekirjadele tegutseb üle kahe aasta meil juba noodipood. Et selle noodipoe kaudu siis emmik vahendab Eesti heliloojate kirjastamata teoseid. Ja neid kirjastamata teoseid on siis võimalik selle kodulehe kaudu osta. Ja samuti noodipood, siis müüb ka Eesti muusikaplaate ja raamatuid. See on siis pidev nagu täiendamine ja uuendamine, sest need materjalid peab toimetama inglise keelseks, et need oleksid siis kättesaadavad kõigile. Jah, just kahes keeles eesti keeles inglise keeles ja siis loomulikult sinna juurde käib selline nootide printimine ja köitmine ja kujundamine ja tutvustamine ka. Aga mitte ainult kodulehte ei ole teie väljend, et kui teie poole pöördutakse, et siis loomulikult te suhtlete otse. Ja loomulikult, et siis me tegeleme iga päringuga eraldi, et päris tihti pöördutakse meie poole igasugustest riikidest kontinentidel, et üle maailma Ameerikast, Austraaliast, Jaapanist, Euroopast muidugi, ja otsitakse siis repertuaari, nõuandeid ja noote. Mida Eesti heliloojate liit selles vallas ära teeb? Ja meie tegevused on mingil määral ka sarnased emmikuga selles mõttes, et ka meile pöördutakse väga palju küsimustega. Et mida võiksid esitada koorid, millist muusikat, et võiks mängida klaveril ja nii edasi. Kõigile sellistele küsimustele tuleb vastata lisaks, et milline organisatsioon Eestis tegeleb mingite konkreetsete küsimustega, kuhu võiks pöörduda? Noh, need on sellised igapäevased asjad lisaks ka meie oleme kogunud enda leheküljele iga helilooja kohta teatud informatsiooni, aga meie ei tee seda nii põhjalikult kui emik. Me just pigem oleme keskendunud sellele, et viidata emikule, kes on juba selle põhjaliku töö ära teinud ja siis me heliloojad kodulehekülgedele ja siis saanud plaadidele ja mais patjadele ja mis on need olulised leheküljed, kuhu heliloojad ise panevad oma muusikat üles. Mis nüüd puudutab seda kõige olulisemat rahvusvahelist suhtlust, siis heliloojate liidu jaoks on kõige tähtsam just osalus rahvusvahelistes organisatsioonides, kes selle alaga tegelevad. Ja meie jaoks on kõige aktiivsem suhtlus rahvusvahelises nüüdismuusika ka ühingus. Selle peamine kokkusaamispunkt on maailma uue muusika päevadel, mis toimuvad kord aastas ja seal esitatakse ka eesti muusikat, et mitte kordagi ei ole seda veel juhtunud, et Eesti muusikat sinna ei valitaks. Ja sinna kandideerivad meie heliloojad ise ja meie heliloojate juhatus valib need esindatavad heliloojad sinna välja. Ja üldiselt selles organisatsioonis on Eesti nagu üsna nähtav, sellepärast et selles mõttes on Eesti nagu hästi kadestusväärsel pinnasel, et meil on üks, üks väga suur helilooja, keda teatakse igal pool maailmas. Aga kui nüüd nagu lähemalt inimesed vaatama hakkavad, siis nad näevad ka tegelikult, et hästi mitmekesist muusikat, et, et see Arvo Pärt on küll väga kõrge tipp, aga seal on ka hästi palju teisi heliloojaid ja, ja palju mitmekesisust selle ESM-i ehk siis rahvusvahelise nüüdismuusikaühinguga on selline tore asi, et just mullu sügisel valiti selle organisatsiooni juhatusse ka Eesti heliloojate liidu esindaja Riin Eensalu ja see tähendab meie jaoks seda, et et koostöösoovid tulevad juba tegelikult meie juurde. Et erinensalu esindajad kogu Põhja-Euroopas hüppaja Baltikumi ringkonda ja see on päris hea märk meie jaoks. Kui seni on nagu selle organisatsiooni ülesanne olnud just koordineerida uue muusikapäevi kord aastas, siis praegu on nagu uued tuuled liikumas sinna poole et hakataksegi rohkem koordineerima just koostööprojekte. Ja nagu igal pool nüüdismuusikaringkondades rahvusvahelistes räägitakse, siis hakatakse just rohkem tähelepanu pöörama ka hariduslikele teemadele. Sellele, et nüüdismuusikal oleks endiselt publikut, et see publik ei lõpeks otsa teatud generatsiooni kadumisega. Ühesõnaga see koostöö liigub nagu selles suunas. Nii palju siis sellest organisatsioonist, aga lisaks on heliloojate liit ka Euroopa heliloojate foorumi liige. Sealse liikmelisus on võib-olla natukene passiivsem, aga see liikmelisus on vajalik just selleks, et vajadusel rääkida kaasa Euroopa seadustiku kujunemisel sellest siis, mis puudutab autorite õigusi. Kui veel rääkida sellest, et mis meil rahvusvahelisel tasandil toimub, siis Eestil on erakordselt head suhted ka Visby rahvusvahelise heliloojate keskusega, mis asub siin kohe üle mere. Seal ju on pikalt töötanud, miks me heliloojaid Mirjam Tally, kes on praegu ka lisaks eesti heliloojate liidule ka Rootsi heliloojate liidu liige ja sinna on siis kõigil meie heliloojatel ja põhimõtteliselt kogu maailma heliloojatel võimalus minna, resideerub oma loomingut kirjutama, kui sa on soov ja mis nüüd on viimastel neljal aastal veel tulnud, kõigi nende võimaluste täienduseks on siin kohapeal toimuv Tallinn Music Week ja selle raames toimuvat Eesti heliloojate esindas kontserdit, õigemini eesti nüüdismuusika esinduskontserdid kus tegelikult kõik need võimalused tulevad kui siia kohapeale. Sellepärast, et kõigis nendes teistes võrgustikes tekivad suhted ja lisaks siis ka Rostrumil tekivad suhted, kontaktid, need inimesed saavad tulla siia kohapeale tutvuma Eesti muusikaga ja nad saavad teha seda oluliselt põhjalikumalt. Kui see toimub siis, kui nad kuulevad näiteks seal maailma muusikapäevadel eesti heliloomingut mõnda üksikut teost. Sest lisaks sellele mõne teose kuulmisele need saavad siis sellise põhjalikum pildi eesti kultuuriruumist saavad näha Tallinna, saavad tutvuda kõigi nende heliloojatega, kes on siin kohapeal muusikutega ja ühesõnaga, nende muljed on olnud tõesti nagu väga-väga positiivsed ja need koostöövõimalused on tegelikult piiritud ja lihtsalt see kõik võtab natukene rohkem aega nüüdismuusika ja klassikamaailmas, kui näiteks on Tallinn Music Weeki põhjal näha popmuusikas No sellest jutust kumab välja see rahvusvaheline koostöö ja rahvusvahelised suhted, on, on selles vallas nagu väga olulised, millistel messidel või kongressidel näiteks imik käib või osaleb Viimane koht, kus emik osales, oli rahvusvaheline koorifestival Tallinn 2013. Seal meil oli lett, kus me siis pakkusime oma vahendatavaid noote ja plaate. Et siis jah, et päris paljud neist žürii liikmetest ja väliskülalistest, siis said mõned partituurid endale ja vähemalt ka seda infot, et on olemas selline koduleht ja on olemas koht, kus saab noote tellida. Kas ka aasta lõikes te käite väljaspool Eestit nagu siin näiteks heliloojate liit nüüdismuusikapäevadel? Lemmik on osalenud Frankfurdi rahvusvahelisel muusikamessil vist kolm korda. Viimati osales emid 2011 sellel Frankfurdi messil. Ja ka seal tutvustati kodule ja meie trükiseid. Ja selle messi kaudu tulid päris mitmed tellimused tagasi. Kus need ongi, võib-olla saame siin rääkida sellistest positiivsetest näidetest ja kogemustest, et millest on arenenud edasi nagu laiapõhjalisem koostöö. Mõlemal juhul. Leviku puhul võib-olla ei saa rääkida eriti paljudest koostöödest, aga lemmik on olnud nagu hästi suureks abiks näiteks välismaa tudengitele, kes uurivad Eesti muusikat näiteks Ameerikast on lausa kaks inimest, kes on teinud oma kooli lõputööd või doktoritööd siis ühel juhul Cyrillus kreegist ja teisel pool Ester Mägi loomingust. Et need mõlemad inimesed on ka käinud siin Eestis nagu kohapeal seda asja uurimas ja siis koostöödest võiks seal mainida tsehhi muusikaajakirjaniku, nüüdsest lahmikesid, kes andis välja oma ajakirjas isse Vaiss, eesti muusika erinumbri ja selle ajakirja juurde, siis emik tootis kahetseede. Tahtsin öelda, et näiteks needsamad üliõpilased, kes on käinud siin Cyrillus Kreek'i uurimas, on pöördunud ka heliloojate liitu. Samamoodi see Vjatšeslav Mikkes käis nüüd sel aastal Tallinn Music Weeki Telegaadina Tallinnas kuulamas Eesti muusikat. Ja tema on tõesti vapustav eesti muusika fänn, tema teeb ka edaspidi kindlasti Eesti muusika kontserte Brno filharmoonia juures. See näitab seda, et need inimesed, kes tõesti tunnevad eesti muusika vastu huvinat tavaliselt Eestisse tulles pöörduvad mitmete organisatsioonide juurde ja ühesõnaga, nendel organisatsioonidel on nagu erinev roll täita nende inimeste informeerimisel ja nende aitamisel, et nad saaksid kõik vajaliku kätte siit. Aga, mis nüüd konkreetsesse koostöösse puutub? Heliloojate liidu puhul siis Tallinn Music riigist näiteks on arenenud juba selline pikaajalisem koostööfestivaliga Nordic Music Days. Areneb ilmselt ka pikaajalisem koostöö Berliinis toimuma festivaliga nord lihter, kus nüüd selle aasta aprillis käis esinemas vokaalansambel Heino vanker ja kuhu järgmisel aastal on juba plaanitud esinema kutsuda ka teisi Eesti ansambleid eesti muusikat esitama. Kas. Teie kogemuste põhjal me saame rääkida sellest, et huvi Eesti muusika vastu väljastpoolt on, on suur või kuidas teile tundub, et hea on küll, kindlasti. Et siin nendest rahvusvahelistest koostöödest veel üks nimi, keda ei saa jätta nimetamata, on jaapani pianist taga hira kiiba kes on ka suur eesti muusika fänn ja kes on kirjutanud oma doktoritöö, tuginen teisest klaveri sonaadist. Ja samuti on ta kirjutanud ühe peatüki jaapani keeles ilmunud raamatule seal nagu eesti kultuurist raamat ja siis tema on kirjutanud sinna peatükk Eesti muusikast siis lisaks sellele, et ta hästi palju esitab eesti klaverimuusikat Jaapanis ja Venemaal näiteks ja ta on ka Eestis käinud esinemas ja on siis mänginud Sisaskit, Hellerit, Pärti, Sumerat, Eduard Oja, Jüri Reinvere ja Tõnu kõrvitsa teoseid. Kas lisaks sellistele nagu fanaatilistele fännidele, kes ise nagu uurivad ja võtavad ühendust on meil andmeid või, või selliseid teie tähelepanekuid sellest, et kui palju tegelikult siis meie muusikat väljaspool saab kuulata? Ma arvan, statistilisi andmeid ei olegi võimalik selle kohta luua, aga meie ma arvan, et meie mõlema ülesanne ongi neid, neid fänne nende hulka suurendada ja neid inimesi nagu Eesti muusika juurde tuua vähemalt ütleme siis Tallinn Music viigi roll on päris kindlasti see ja meie ülesanne nendes rahvusvahelistes võrgustikes on täpselt see Ma saan aru, et imik näiteks pisteliselt siiski kontrollib vähemasti kodumaiste kollektiivide tegemisi ja esinemisi väljaspool. See on tõsi, et me oleme tõesti kogunud infot praktiliselt kõikide tähtsamate esituste kohta kavalis esituste kohta. Ma mõtlen interpreetide esitusi, kes on mänginud Eesti muusikat ja loomulikult ka kesi ette kantud teosed on siiski imikule teada, kus ei ole just toimuvad kuskil väga nii-öelda põranda all. Et nii välisesiettekanded kui kodumaised esiettekanded On see tihese esinemiste voog teie tähelepanekute põhjal. On ikka üpris tihe jah. Kõige suurem selline kontserti tihedus on septembris, märtsis ja mais. Ja kõige sellisem rahulikum periood on jaanuari alguses. Ja ka juuli on selline aeg, kus on hästi-hästi palju sündmusi. Aga kas te olete ka märganud, et kui siin marja mainis, et meil on ju suur helilooja, keda kõik teavad ja tunnevad, aga et paljud tuleb teha tööd ka selle nimel, et näidata, kui palju muud põnevat meil siin toimumas on, et kas nendel kontsertidel, kus meie eesti interpreedid käivad esitamas, et kas esitatakse ka ikkagi peale nende suurte nimede teisi noori nüüdisheliloojaid? Ikka esitatakse, et noh, tegelikult meil on vist niimoodi, et meil on see üks kõige suurem, siis meil on mõned juba väga suured ja siis on teised, kes on ka suureks pürgivad ja kellest tegelikult paljud välismaal olevat protestimuusika fännid räägivad kui väga suure potentsiaaliga heliloojatest, kellest me tegelikult ise võiksime palju rohkem oodata ja keda hoopis rohkem nagu väljas poolega promoda ja kellelt ka siin Eestis olema, et muusikaorganisatsioonid võiksid hoopis rohkem teoseid tellida. Siinkohal võib-olla tahtsin veel puudutada ühte teemat, mis võib-olla heliloojate liitu rohkem puudutab, et kuidas toimub üldse ühe sellise väljastpoolt tuleva tellimuse jõudmine helilooja, nii et kas heliloojate liit on siin ka nagu oluline vahendaja või siiski käib see enamasti läbi isiklike kontaktide? Enamasti toimub see ikkagi läbi isiklike kontaktide, ma võiksin öelda, ma arvan, et mulle oskab siin hoopis rohkem kaasa rääkida. Jah, mina olen ka tähele pannud, et siiski loevad sellised isiklikud suhted. See on nagu põhiline. Ma arvan, et heliloojate liit saab siin kaasa rääkida tõesti ainult niipalju, et viia need kontaktid kokku ja rohkem teha selliseid koostööprojekte, kus need festivali korraldajad, produtsendid saaksid. Kuulda näha neid heliloojaid. Malle Maltis, teie olete ise helilooja, et kas siis te tunnetate ka seda, et te peate nagu osalema olema võimalikult aktiivne ja nähtav ka isiklikult, et iseennast esindada, et tuua neid suhteid läbi, mille siis neid pakkumisi saada? Mulle tundub küll, et see on vajalik ja mis asi, kui loomuomane see kellelegi on. Et nendel on kergem, kes on ise ja, ja altid seda küll jah, et aktiivsus loeb tõesti suurt rolli uute teoste tekkimisel ja siis ka suhted ilmselt interpreetide ja muusikutega ja seda kindlasti me selle jutu nüüd kokku võtame. Kas me saame olla positiivsed ja rääkida sellest, et Eesti muusika vastu tuntakse huvi ja et me oleme piisavalt tegemas tööd ka selle nimel, et see kõlaks maailmas? Ma arvan küll, et siin äkki mõnda võrdlusmomenti ka. Kui võrdlusmomentidest rääkida, siis, Üldiselt väliskülalised räägivad meile üldiselt seda juttu, et meil on olukord väga hea, sest meil ei ole side publikuga katkenud. Ja see on vist kõige olulisem asi, et nemad peavad selle nimel märksa rohkem tööd tegema, mõtlema välja igasuguseid trikke. Et meil on hästi. Poolt ka ütleksin, et vähemasti need väliskülalised, kes on nagu meie poole pöördunud on alati väga ülivõrdes, nagu eesti muusikast rääkinud ja selle vastu huvi tundnud. Niisiis hoiame ikka lippu kõrgel ja väga tänan, Malle Maltis, Eesti muusika infokeskusest ja Marja Möldrit eesti heliloojate liidust mõtteid vahetamast sel teemal, et kuidas me teeme tööd eesti heliloomingu tutvustamisel maailmas, aitäh. Muusikauudised, noolimas. Muusikauudised. Möödunud nädala 22. mail tähistati mitmel pool maailmas Richard Wagneri sünniaastapäeva helilooja sünnist möödus 200 aastat. Lipse, kes, mis oli Wagneri sünnilinn, toimus näiteks mitmeid sündmusi. Leipzigi ooperimajas toimus sünniaastapäeva hommikul pidulik aktus, kus esines kevand Housi orkester ja esitati katkendeid Wagneri ooperitest. Kontserti juhatas olushermeria, soleerisid mitmed solistid, lipsikige Windowsis toodi helilooja juubeliaasta puhul kontserte. Ta kandena lavale aga Wagneri suhteliselt vähetuntud ooper nimega tas libesswerboot ehk armukeeld. Kontserdid toimusid 24. ja 26. mail. Laval oli Kesk-Saksamaa ringhäälingu sümfooniaorkester ja Ringhäälingukoor ja rahvusvaheline solistide grupp. Kontsertettekannet juhatas orkestri peadirigent Kristjan Järvi. TASS libes verbootan Wagneri varane koomiline ooper, mis on kirjutatud aastal 1834 ja mille libreto on kirjutatud William Shakespeare'i teosele mõõt mõõdu vastu. Ooperi esmaettekanne toimus Magdemorgist 1836. aastal ja seal Wagneri loomingus üldse teine ooper ja esimene ooper, mis omal ajal lavale jõudis ja selles on tunda itaalia ja prantsuse koomilise ooperimõjusid. Leipzigis toimunud Richard Wagneri festivali ajal etendati 16.-st 26. maini mitmeid Wagneri preid. Samal ajavahemikul toimus ka rahvusvahelise Richard Wagneri ühingu korraldatud Wagneri kongress ja ülikoolis kuuepäevane muusikateaduse konverents, kus käsitleti Wagneri isiksust ja loomingut. Veel uudiseid ooperimaailmast La Scala ooperimaja on sunnitud ära jätma mitmeid ooperietendusi vaatamata sellele, et olemas on Josep suur tähtpäev, sest sellegi helilooja sünnist möödub tänavu 200 aastat. Etenduste vähendamise põhjuseks on muidugi majanduslikud raskused ja riigipoolse toetuse vähenemine. Näiteks aastal 2012 tulillas skaalat teatrimaja 116 miljoni euro suurusest eelarvest rohkem kui üks kolmandik riigi poolt. Tänavuseks aastaks saadi aga viis miljonit eurot vähem. Teatrimaja tegevjuht Stefan Lesner ütles, et olukorra parandamiseks nad piletihindu tõsta igatahes ei kavatse. Kui riik toetab ooperimaja ühe kolmandiku ulatuses, siis ülejäänud ligemale 73 miljonit eurot tuleb teenida piletimüügist, sponsoritelt ja kontsert reiside honorari. Test. Lister ütleb, et mujal Euroopas on rahvusooperite riiklike ooperite riigipoolse rahastuse määr enamasti 50 protsenti ja La Scala ooperimajal on kehvemates olukordades väga raske toime tulla ja taset hoida. Stefan Lisneri jaoks on samas aga viimane hoo aegla skaala tegevjuhina, sest ta siirdub tööle Pariisi ooperisse. Minnesota sümfooniaorkestri muusikud on aga juba üle aasta olnud juhatusega. Vaidlustes palgaläbirääkimised ebaõnnestusid, kui muusikud keeldusid leppimast 32 protsendise palgalangusega. Tänaseni ei ole orkestrantide ametiühing avastada pakkumist teinud orkestri peadirigent Osmo väns. Ka on öelnud, et kui orkester hiljemalt septembri algusest proove tegema ei hakka siis ei ole orkester eelseisvateks esinemisteks uuel hooajal valmis. Samuti ütles Svenska, et ilmselt on sunnitud siis peadirigendi ametist loobuma. Taasus seda orkestrit juhtima aastal 2003 ja tema juhtimisel on orkester olnud pidevalt tõusuteel. Vahepeal on Minnesota sümfooniaorkestri liikmed tegelenud aga uute algatustega, et hoida üleval muusikalisi kunstilisi ideid ja mõistagi ka meeleolu. Orkestri kontrabassimängijad ei Williamson on orkestri liikmetest ja teistest kohalikest muusikutest moodustanud kollektiivi nimega Minnesota Bach ansambli ehk Minnesota nimeline Bachi ansambel. See tegi oma debüüdi jaanuaris ja kaks kontserti toimusid ka maikuus. Te Williamson on olnud Helmut trellingi juhendatud Oregoni Bachi festivali esimene kontrabassimängija juba üle 12 aasta. Seega on tal Bachi muusikat. Kas väga head teadmised Minnesota Bachi ansambli repertuaari tuumaks on mõistagi Johann Sebastian Bachi muusika ansamblit Ta on kiidetud juba nende kõrgetasemelise ja informeeritud esituslaadi eest milles on palju energiat ja julgeid interpretatsiooni liisi lahendusi. Nüüd aga uudiseid dirigentide maailmast. Susanna Mälki nimetati Lissabonis asuva kubekyanni orkestri esimeseks külalisdirigendiks. Esialgu sõlmiti kolme aasta pikkune leping, mis jõustub tänavu aasta juulikuust. Peagi lõpeb kaasus anna Mälki seitse aastat kestnud tegevusansambel Endel kandemparaani muusikalise juhina. Kuulber Gianni orkestri uueks muusikaliseks juhiks saab juulikuust aga poolne Cruisch, kelle leping on sõlmitud neljaks aastaks ja kes võtab ameti üle eelmiselt peadirigendile. Lorenz Fostriorilt. Hispaania rahvuslik orkestri peadirigendiks määrati aga saksa dirigent David ahkam. Neljaks aastaks sõlmitud leping jõustub 2015. aasta septembrist. Peadirigendina tuleb Afgamil juhatada orkestrit kaheksa nädala jooksul ühe hooaja kohta. David ahkam astub orkestrile Te kolmel korral ka juba tuleval hooajal. Ta on noor dirigent, kes võitis aastal 2008 Donotella Flicki nimelise rahvusvahelise konkursi. Kolm aastat tegutses ta Gustav Mahleri noorteorkestri abidirigendina ja hiljuti debüteeris edukalt Amsterdami kontsertpaus, samuti Müncheni, Los Angelese, Filharmoonikute ja Clivlandi orkestriga. Üks uudis ka senitundmatu muusika vallast. Hiljuti avastati nimelt kaks Edward Elgari teost milleks on laulud pealkirjadega Milviil ja seremeid ehk tõlgituna Veski ratas ja muulaajaja serenaad. Kui koostati Elgari laulude terviklikku väljaannet, mis koosnes 15-st köitest siis tol korral jäid need kaks laulu välja. Muusikateadlased olid küll teadlikud nendest lauludest tänu Alice selgary päevikutele aga arvati, et tegu on lõpetamata ja poolikute teostega. Elgar lisas need kaks muusikapala 1896. aastal oma kavandi raamatusse, kus oligantaadi kuningas Oolo partituur. Esialgu peeti neid kahte lauluvaid kantaadi materjaliks aga nüüd uuriti, et tegu on siiski iseseisvalt ja lõpuni komponeeritud lauludega. Kahe laulu esiettekanne toimub teisel juunil Elgari sünnikodumuuseumis, mil tähistatakse ühtlasi Edward Elgari 150 kuuendat sünniaastapäeva. Ja lõpetuseks Eestiga seonduvast. Reedel, 31. mail tuli Reali festivalil Jeruusalemmas ettekandele Andres Uibo teos nimega Uus Jeruusalemm, mis on loodud aastal 2011. Kontsert toimus Jeruusalemma sümfooniaorkestri kodusaalis Henryk Hauni kontsertsaalis ja selle kandsid ette segakoor Latvija ja ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel. Kavas pealkirjaga püha linn oli lisaks Uibo teostele juudi tekstidele kirjutatud muusika läbi aegade väga mitmesuguste heliloojate sulest. 1961. aastal asutatud iga-aastane festival on pühendatud kõikidele ehitus kunstidele. Esinejateks on kutsutud artiste üle maailma ja tänavu toimub Iisraeli festival 23.-st maist 22. juunini. Liiga ja te kuulasite esimese juuni heligaja saadet. Saate mängis kokku operaator Helle Paas. Kaastajaid tegid Igor Karsnek, Toomas Velmet nelevastentselt Karin kopra ja toimetas Annika Kuuda.