Eile hilisõhtul oli Tallinnas Niguliste kirikus esmaettekandele helilooja Sven Grünbergi uus autori teos vaadates sisse. Ning hea meel on täna siin klassikaraadio stuudios öelda, tere tulemast, Sven Grünberg. Tere. Lähme korraks eilsesse õhtusse tagasi. Millised on teie emotsioonid ja muljed eilse õhtu järel pärast esimest ettekannet? No päris kenad, kuigi kuigi kava ei ole lõpuni valmis lihvitud, et aga noh, elu on ka teisalt näidanud seda, et et kui kusagilt ei alusta, siis siis seda lõplikku lihvi seega ei tule, ehk siis et et praeguseaegne elu on niivõrd kiire ja intensiivne, et kõik paremad muusikud on 100 asjaga hõivatud alates lastel, tuulerõugetest ja lõpetades kontserdite ka teisel pool maakera. Ja eile oligi huvitav lugu selles, et kaks lauljat ei saanud jõudnudki üldse proovivaid, jõudsid alles kontserdile, kuigi nad ütlesid, et lennukis olid Pinot Aipäädist laule nii-öelda iseseisvalt või või individuaalselt Tegemist on ühe võrdlemisi suurejoonelise teosega, milline see kirjutamise protsess on olnud või kui pikk protsess üldse? Noh, see suurejooneline on vast ka natuke liiga suurejooneliselt öeldud, et jah, eks ta üks kontsertkava ole ja eile pärast kontserti Jaan-Eik tollega mõtisklesime, just, et huvitav, et millal me seda mõttekest veeretama hakkasime ja ja jõudsime selleni, et umbes kolm aastat on sellest möödas, võib-olla isegi natukene enam mingil heliloojate liidu üritusel rääkisime ja arutlesime, et võiks midagi sellist ette võtta ja et meie ütleme, muusikalises maitses ja esteetikas on üsna palju seda, mis kattub noh, eeskätt hea kalalisus, positiivsus ja lihtsus kindlasti. Aga paraku tulid igasugused muud elulained, tuli dalai-laama visiiti ja hakata korraldama, see võttis terve aasta tervisega, liitsin, probleemid ja mingit filmid ja nii edasi ja nii edasi, mingid lubatud tööd, mis tuli, tuli ära teha ja, ja tegelikult oli veel plaanis, et, et ka nüüd kevadel või õigemini sind suve hakul. Et vist ikka ei jõua, et lükkaks ikka sügisesse, aga, aga produtsent ütles, et aitab, nüüd peab ikka toimuma ja, ja, ja ma arvan, et mõnes mõttes on hea ka, et keegi peab kuidagi jõuliselt ka sekkuma selles mõttes, et vanemaks saades Lifid ja lihvid ja lihvid ja lihvid ja, ja paraku tuleb selle lihvimise juures meeles pidada või õigemini kipub ununema see, et me elame ebatäiuslikus maailmas. Sest nii või teisiti lihvi palju tahes, ikka jääb midagi puudu, ikka midagi veel lihvida ja arendada. Nii et laias laastus jah, kolm aastat võttis aega ja nüüd ta ehk ka mingisuguse helikandja kvaliteedi nii jõuaks. Selleks läheb, läheb veel aega ja, ja veel süüvimist ja ja pisut täpsustamist ja ümbermõtlemist. Nii et töö käib ja protsess käib. Kõnealune teos on pühendatud Linnart Mälli mälestuseks. Milline suhetel temaga pean? No Linnart Mälli laias laastus võttes oli ju muidugi meie Eesti kaheldamatult suur mees, keda omal ajal Uku Masing suunas ütles, et sa võiksid hakata budismiga tegelema, neid tekste uurima ja ja meil võttis seda tõsiselt ja hakkas siis uurima ja selgus, et eesti keeles ei olegi midagi arvestatavat selles sfääris tehtud ja vallal mulle ise rääkinud, et siis ma võtsin vastu otsuse, et mina olen see inimene, kes seda tegema hakkab. Hakkas tõsiselt asja uurima, hakkas keeli õppima, õppis need nii suurepärasel tasemel ära, et isegi tema auväärne tiibeti keele õpetaja, kes oli omakorda röörichi suurim õpilane Juri Mihhailov, Parheonovitš ütles mulle kunagi ja hulga aastaid tagasi, et Linnart juba tunneb budismi ja neid tekste paremini kui mina. Ja, ja veel üks ehk huvitav lugu Mälliga seoses, et, et kunagi toimusid varajase ja nüüdismuusikafestivalid, mis omamoodi olid Eesti muusikaelus tõeliseks. Noh, niisuguseks tähtsündmuseks, et seal kanti ette, ma mäletan ka Arvo Pärdi, Tabula Rasa näiteks vist üks esma ettekandeid oli ja vanamuusika oli tol ajal väga aktuaalne ja ja ka mitmete Venemaalt pärit maailmakuulsad muusikud käisid seal esinemas ja pärast kontserti, et meid siis tutvustati või õigemini minul oli au ka nendega kohtuda ja sõbruneda ja nemad tol ajal olid väga huvitatud progerokist. Ja siis me läksime minu juurde koju ja kuulasime seal Tanja krindenko, ma mäletan, oli Aleksei Lubimov ja ja veel üks ja teine seltskonnas oli seal jah, mitmeid silmapaistvaid tegelinskid ja, ja siis kuulasime messi messi asju ei anna, neile see niivõrd meeldis, et meie suhted tihenesid siis tuli juba hukkunud alpinisti hotelli tegemine, siis ma käisin väga palju Moskvas ja mingil hetkel see seltskond seal, ma ei mäletagi, kas piima või, või Tanja Gredenko või keegi. Või Vladimir Marta küsis, et kas sa Linnart Mälli tunned patsient? No midagi, ma olen lugenud ja agarad ütles, et oi, et kas sa tõesti ei tunne, et on niivõrd suurkujusid Moskvas, tähendab, et need maailmakuulsad muusikud käisid tema loengutel ja kuulamas ja pidasid teda oma õpetajaks juba sel ajal, nii et eesti mastaap kuidagi või Eestis pole Mälli nagu selles mõõtkavas võib-olla väärtustatud või, või nähtud või mõistetud. Ja nüüd seitsmendal juunil oleks, oleks ta saanud ka 75 aastaseks. Minul oli au temaga olla sõber ja ka õpilane, mis sind tema juures budismi üle 30 aasta. Ja ma arvan, et tema 75. juubel väärib muidugi palju enamat kui minu väike kontserdikene, aga aga asi seegi. Ütleme nii, Linnart Mälli tõlgitud tekstid on kaasatud sellesse teosesse, mis tekstid need täpsemalt on või millest nad kõnelenud? Jah, seal on, on tegu buda kõige esimese jutlusega Tarmo ratta käimalükkamise suutraga. Nafta on mitte päris üksüheselt seal kasutatud, samuti on on ka üks budismi kuulsamaid buda tekste süda, suutra need nende tekstidega ma ka väga pikalt mõtlesin, et mismoodi seda kõike teha, sest nad on ju proosatekstid. Ja lõpuks siis no kuidas öelda, toimetasid ise neid tekste. Samas on see ju noh, ma annan endale aru, et teatud mõttes on see võib-olla ühe väikese inimese niukene häbematu sekkumine nii suurtesse asjadesse, aga aga teisalt jällegi, kuna nad on ka eesti keeles olemas ja ja seal ei avaldu mingi mingi kitsas budistlik kui maailmanägemus, vaid üldinimlikud väärtused ja tarkused. Ja buda ise on ka öelnud seda, et ka tema mõtteid oleks hea ja õigel lugeda ja kuulda omas emakeeles. Nii et Mäldegi tõepoolest, Eesti rahvale väga suure kingituse tuues meie meie rahvavõimaluste ringi ka ida mõtteloo tipppärlid. Nii et siis süda suutra ja dharma tšakra, Pravartala suutrandanet kriti keeles. Aga, ja Tarmo ratta käimalükkamise suutra, teine tekst ja kolmas tekst a siis on seal õigus ja seal on veel teemant, suutrast, täht, pimedus ja valguspealkirja all. Ega see tekst väga palju pikem ei olegi, pilv, silmapete kastetilk, välk, unenägu, mullid vees ja buda ütleb, et nii näha tuleb tekkinud ehk siis maailma mõista sellisena et sellise illusoorsena, aga sellele nendele kolmele tekstile lisaks on ka tiibeti võib-olla üks armastatumaid pühakuid. Mila repa üks laul, mis on nüüd täiesti uues uues 600 seatud. Vox Clamantis siis solistide ansamblile. Uus kontsertteos vaadates sisse kirjutatud kammerkoorile, instrumentaalansamblile ja multimeediale. Kuidas selline koosseis kokku sai? Noh, mul on väga hea meel siin hea sõnaga tänada Plektrum festivali Plektrum festival on ka ka selles mõttes on meil ühiseid ideid ja mõtteid, et et omal ajal, kui sai ansambel messiga kontserte tehtud, siis mulle tundus, et võiks olla laval midagi muud peale muusikute. Tol ajal sai kutsutud bändi juurde professionaalse kunstniku Kaarel Kurismaa, kelle objektid omal ajal olid näitustele, neid ei saanud välja panna, sest nad olid lihtsalt keelatud. Aga ansambel meisi kontserdil nägi neid korraga 1000 inimest. Sest umbes nii palju mahutas tolleaegne tehnikaülikooli saal. Ja need saalid olid alati ka puupüsti täis. Aga praegusel juhul jällegi ma arvan, et inimesed on erinevad, et mul keegi küsis, küsis kusagil intervjuus ka, et et kas ei võiks Sven Grünbergi muusikat kuulata, silmad kinni muidugi võib, muidugi võib. Aga mõnel inimesel tekivad kujundid ja, ja oskus ka oma mõtetesse sisse minna ka, nii et ta, et ta midagi vaat ehk siis see pealkiri tuleb siin ka nüüd natukene lahti rääkimisele, et vaadates sisse, et üldiselt meie virvarr elu ei lase inimesel enda sisse vaadata, inimesed kardavad enda sisse vaadata. Ei tea, mis seal sees on, eks ole. Nii et on subjektiivne võimalus enda sisse vaadata, Ta muusika ajal aga on ka võimalus silmad lahti hoida ja vaadata, mis laval toimub ja on ka veel kolmas võimalus mõlemad teha, vahepeal silmad kinni kuulata, kui on tahtmist vahepeal vaadata, mis laval toimub, nii et. Nii et eks see oli see idee, aga, aga no muidugi vähemalt minu jaoks on ikkagi primaarne muusika, mitte see, et, et vilgutab tuledega ja, ja siis on ka kindlasti huvitav ja täidame vilgutamisega lünki, mis muusikas on täitmata. Et ma olen ikka proovinud muusikat võimalikult mõtestada ja, ja võimalikult lihtsaks viia, et inimesed sellest ka osa tahaks, sest paraku ei ole ka harvad need, et olukorrad, kus, kus sa tunned, et heliloojal ei olegi väga midagi eriti öelda, aga aga kuna on koolis palju õpitud, siis kompositsioonitehnikatega aetakse vähene sõnum väga keeruliseks ja pikaks ja, ja orgestreeritakse väga keeruliseks. Minu meel on küll sellele meelestatud, et võimalikult lihtsalt inimesteni jõuda. See on muidugi väga raske tee ka, aga aga. Mis seal ikka? Aga need videopildid siiski aitavad kuidagi visualiseerida seda heli või seda mõtet. Ja muidugi kindlasti, ega ma, ma ei taha ka teistpidi nüüd seda seda visuaalset külge kuidagi kuidagi alla tõmmata või selle väärtust kahandada, aga noh, ikka ikkagi ma arvan, et muusika on primaarne pilt ja see, mis seal nähtav on, on mõnevõrra siiski ikka vähem tähtis. Aga noh, see on ka päris tore, kuigi ma pean kurvastusega ütlema, et ikka ma seda näinud ju ei ole, sest laval ma saan seljak seljaga ekraani poole ja ja ka proovide ajal paraku ei saanud ma pead teistpidi keerata palju, et oli ikka ikka jälgida, mismoodi oma klahvidega hakkama saan. Te olete reeglina ikka ise oma teoste ettekandes osaline, kõigi lugu on kirja pandud, et teil oleks võimalus olla, istuda saalis, kuulata sealt. Eks ma olen selle üle ja ümber ka palju mõtisklenud ja, ja eks ma nüüd üha üha enam ka taandun lavategevusest. Mitmedki on öelnud, oi, et miks sa ikka ise ei laula ja ja niimoodi, ja noh, ajad ei ole enam need ja ja inimesed muutuvad ja inimeste võimalused ka muutuvad. Füsioloogia nõrgeneb noorematel inimestel nad võivad igas asendis laulda näiteks, aga minul mõni päev on, enesetunne on päris kehv ja ma ei saa ju öelda saalile, et kuulge, andke andeks, täna ei saa hästi laulda, et tulge homme jälle ja siis tuleb ka ikkagi kutsuda neid, kes, kes on selle ala profid. Nüüd, mis mängu puutub, siis, siis mulle tegelikult meeldib ka teatud määral selline määramatus või, või noh, ütleme vastavalt olukorrale tegutsemine. Mis ei tähenda seda, et ma laval ainult impraviseeriks, aga mingeid asju seal, kus ma tunnen, et on vaja toetada, seal ma toetan ja mingeid mingeid asju mängin alati samamoodi, aga mingeid asju mängin erinevalt. Ja, ja ma arvan, et see teeb kaigast kontserdist omamoodi unikaalse ja vot seda, seda osalust ei saa ma kuidagi teistele delegeerida, sest sest ma ei tea ju, kuidas mõni teine muusik reageerib või toimetamine. Paraku on see nii, selle koosseisu peale mõeldes veel siis üsna kummaline on võib-olla see, et, et inimhäälte kõrval on elektroonikaga samasse kokku mõjub kuidagi väga orgaaniliselt või, või loogilisena, et ühelt poolt selline looduslik naturaalne inimhääl ja siis hoopis midagi tehislikku. Jah, aga, aga ma mõtlesin niimoodi juba 35 aastat tagasi, et ei pea vastandama elektroonikat ja naturaalpille kusjuures ütleme niimoodi, et neljast muusikust kolm mängib ainult naturaalpille laval, kus ei ole üldse elektroonikat kasutusel, ainult ma ise kasutan elektroonikat mõnevõrra. Aga elektrooniliselt ma olen saanud ka Niguliste võlvide alla tuua. Täiesti uskumatu ehk siis Viini filharmoonia oreli suure oreli, ta on niivõrd hästi salvestatud, et see ei ole sünteesitud heli, see ongi päriselt salvestatud palju kõrgemas resolutsioonis, kui on CD või DVD kvaliteet, salvestatud Viini filharmoonia orel iga klahv muidugi eraldi ja nii edasi ja nii edasi, kõik tämbrid eraldi. Nii et nii et see on ka ehk sellel kontserdil unikaalne, et, et Niguliste kirikus saab üldse kõlada Viini filharmoonia suur orel. Ja, ja mind ikka paelunud sellised pöörasused. Et samas näiteks ka inimhäälele saab seal lisada lihtsalt nisukest madalate spektrit, see tähendab seda, et et väga madalad noodid, kus lauljal on juba raske laulda, siis siis nende elektrooniliste vahenditega saab teda toetada või noh, teha selle hääle natuke tummisem vaks nii-öelda. Ja no laval me kuuleme ka väga heas kvaliteedis näiteks hiina pilli Cheng kus on ka kõiksugused, mänguvõtted on tipphiina meistrite sisse mängitud ja salvestatud ja need ei ole ka sünteesitud helid. Nii et elektroonika abil saab mängida ka naturaalpille. Vaat siin siin tekib veel see kummaliseks ja, ja see, et näiteks kontrabass et saab kaasatud kontrabassi, tuli mulle ka enesele mõnevõrra üllatuslikult töö käigus vaatasin, et siin on ikka vaja ja seal on vaja ja et noh, üks asi on ehitada ja mõtiskleda, luua plaane, aga teine asi kohakat mõtet tega ideedega tööle, siis siis hakkavad nagu mingid omad omad liinid jooksma ja tekib ka mitmeid ootama. Vaid tegelikult ka sellest kontserdipaigast võiksime rääkida. Niguliste kirik vist ei ole kuigi juhuslik valik. Jah, Niguliste võlvide all on ju tõesti toimunud läbi sajandite igasuguseid imelikke ja vähem imelikke asju. Muide, kunagi rääkis mulle ka kunstnik Lembit Sarapuu, et pärast sõda, et tema oli väike laps ja nägi, et seal Niguliste kiriku rusudes oli sama surmatants olevat olnud seal kuidagi kuidagi niimoodi et oleks saanud lapsed selle ära varas uino ära tassida. Et noh, sellist kurioosumeid näiteks. Aga, ja noh, ma lapsepõlvest ma mäletan Nigulistet üldse ilma tornit, ta oli väga kaua aastaid niimoodi ilma tornita ja kui ma elus esimest korda Indiasse pääsesin 82. aastal siis Indiast tulles oli see torn suunaga maa poole, siis oli Niguliste põlemine, see oli aastal 82, nii et 31 aastat tagasi oli jälle selline pilt, aga no nüüd ütleme, viimastel aegadel tõuseb teistest sündmustest kindlasti esile. Dalai-laama teine visiit Mil dalai-laama üheks peamiseks palveks oli see, et, et võiks teha eri kirikute, eriõpetuste ühispalvuse maailma rahu eest. Ja meie kristlikud kirikuisad ikkagi tulid sinna ka kohale ja, ja nii see see ühispalvus ja leppimine ja üksteise kõrval rahumeelselt eksisteerimine said siis kenasti seal kinnitatud. Ja muide veel üks väga huvitav asi, dalai-laama ütles seal kirikus niimoodi, et Eesti rahvale, et ärge hakake budistideks. Et jääge kristlasteks ja see on siinne õpetus. Nii et see on ka ehk väga ootamatu, vähemalt Lähis-Ida vaimsed õpetused. Niisuguste, kuidas öelda niisugust mõttekäiku küll ei, vähemalt oma õpetuste suhtes ei salli. Igal juhul uue teose vaadates sisse järgmised kontserdid toimuvad juba viienda juuni õhtul. Hea meel on ka, et lisandus üks lisakontsert. Ja me mõtlesime pärast ühte proovi ja Jaan-Eik seal ütles ka, et, et nii palju inimesi jääb ukse taha ilmselt ja ja et kuna arutasime seal edasi, et tõepoolest, et kogu aparatuur on ju seal olemas ja et võiks siis teha veel otsa teise kontserdi, mis algab siis 23 30 ja see on homme õhtul. A- ja, ja muidugi veel üks väga oluline asi on see, et et 23 30 on juba juba pime ja siis kõik see ekraanil toimuv on ka märksa paremini näha kui pool 10 algaval kontserdil. Ja kõik, kellel pole võimalik kohapeale minna, siis kell 21 30 kuuleb seda uudisteost ka klassikaraadio vahendusel. Igal juhul suur aitäh, Sven Grünberg, täna siia klassikaraadiosse tulemast ja palju jõudu ja edu ja aitäh kutsumast.