Suvejutud. Head klassikaraadio kuulajad, mul on nüüd väga hea meel, et siia stuudiosse on kogunenud päris korralik hulk koorimuusika inimesi. Nuku koori dirigent ja lauljad, dirigent Reeda kreen ja lauljad Lisette vent, Marko Atonen ja Tarmo Sillaots. Tere tulemast. Tere. Põhjus, miks me teid siia palusin, on see, et täna õhtul võib hobuveskis kuulata nuku koorilaulu. Dirigendi käest küsiksin, et mida te suve hakul meie kuulajatele koorimuusikasõpradele pakutega Et meil on täna kavas Veljo Tormise lüürilised rahvalaulud, Helletused ja Siim Aimla, uus suure epossiili soovitus ise nimetame seda kontserti tee eesti lüürilisteks rahva lauludeks ja ma ise pean neid laule selliseks koorimuusika või Eesti istmelt eesti koorimuusika aasia peeks, mida lihtsalt peaks, nagu neid laule peaks teadma peast. Ja koos sellega me võtame päris palju laulude vahel. Ma ütleksin, kohti otsida, kuidas me neid esitame ja ühesõnaga meil on sellist üsna palju sellist tegevust, enne kui me saame korralikult laulma hakatud. Mille poolest teie koori selline identiteet erineb, ütleme, Eestis on ju nii palju koore, et kuidas te endast mõtlete, kes te olete? See koor on meil tegelikult väga noor, ta on nüüd kolm ja pool aastat hakkab täis saama ja kui ma alustasin sellega, siis ma teadsin seda, et ma kuna minul tegelikult haridus on ju teatriharidus, et kunagi on olnud küll ka pikalt koorilaulu ja kõike muud ellerheinas ja filharmoonia kammerkoor, enne kui ta veel ellerhein oli, aga tegelikult ikkagi terve elu möödusime teatris ja nüüd, kui maksja seda tegema, siis tegelikult algselt peale on selline tahtmine või suund olnud, et see koor peaks olema võimeline ruumiliselt toime tulema mitte ainult muusikas, aga et ütleme, selline muusikaline partituur, et selles on väga tihiti siis ka sellist ruumilisi ideid. Et seda nii-öelda partituuri sõnumit minu meelest ei ole natuke teatraalne moodus neid neid asju lahendada, et seda muusikat teha publikule paremini kuuldavaks, erinevate partiide ideid tuua paremini läbi selle, kuidas koor asetub, liigub kuhu vaatab, mida teeb, ja selline teatraalne kiht minu sõnaga siis tegeleb meie kooris sellise lauljate vedamisega sellisele küllalt kummalisele maastikule. Kusjuures tegelikult ma arvan, et kui ma ütlen, et kumb on vanem, kas teater või koorilaul, siis ma arvan, et see koorilaul on ikkagi vanem ja ja see kunagine koorilaul on täpselt selline, ma arvan olnud, ma arvan, et ma tegelen millegagi, mis on tegelikult väga vana ja korralikult läbi proovinud. Kuidas lauljad kaasa tulevad, kas on tunda, et on muutusi? Nüüd sellest ajast, kui te alustasite, ja tänase päevaga? Muidugi on muutusi, esiteks on meil lauljat, kes meil täna on, need on, need on üha paremad. Et ma arvan, et tänane koosseis on lauljate poolest juba ikka võrreldes algusega väga palju tugevam. Aga kõik nende ideede kaastuleku mõttes ma arvan, et inimesed nüüd juba päris teadlikult teavad, kuhu nad tulevad. Alates sellest, et need, kes juba käinud, teavad, missuguse proovinad tulevad uued lauljad ka nüüd juba tead, võib-olla natuke paremini missugusesse kooriend parasjagu sisse astuvad. Aga nüüd on hea võimalus seda koorilauljatelt küsida. Kas te teate, kust te käite? Kuidas te oma koorist mõtlete, miks te seal käite? Ma arvan, et, et see on nagu selline pidev proovilepanek, mida Reeda kogu aeg teeb, et kõik kontserdid, kõik on väga sellised selgelt lavastused ja minu jaoks pidev mugavustsoonist väljumine, kus lisaks laulule tuleb juurde ka kõik muu No mina olen nüüd see uus koori liige, ütleme nii, et ma olen laulnud sügisest ja mina, kes ma olen natukene koorilauluga kokku puutunud, on see minule hästi kasvatav see, mis puudutab siis ruumis, liikumist, laulmist, see kõik on väga uus, õudne ja see on eelkõige mitte ainult meile põnev, et ka tagasiside minu enda siis lähedaste poolt on vägagi hea, see on midagi teistsugust ja see on midagi väga lahedat. Mina liitusin NUKU kooriga tsirka kolm aastat tagasi ja tegelikult olen läbi, elu on olnud väga erinevates koorides, alates poistekoorist ja nii edasi ja nukukooliga liitumine oli minu jaoks nagu sõõm hapnikku. Et äärmiselt huvitav kontseptsioon, kus on põimitud koorimuusika ja teater, et seal on midagi täiesti uut. Et naudin iga minutit selles kooris. Nii et teie jaoks on kooris käimine mitte ainult kurilaulmine, aga justkui näitlemine või? Kas tekib selline aspekt juurde? Ma tahaks natukene? Mitte seda, et, et tegelikult ma ei aja esialgu taga mingit näitlemist, et esialgu vastupidi võib-olla püüaks, et inimesed ei näitlejaks, et esimese soojaga tahaks, et nad julgeks väljendada päris iseennast nendes lauludes, mis on juba väga suurepäraselt kirja pandud ja seda võimaldavad. Et vot ma ennem ütlesin, et, et see on selline väga vana komme, et see on tegelikult selliste igasuguste rituaalide juures, kus on juba kuur olnud väga ammu tegev ja, ja ma arvan, et sellise iga koorilaulja nii-öelda isiklik panus on hästi oluline, et oleks sel hetkel siin ja praegu kohal, noh, see on nüüd küll teatrikooliga sarnaned, et seal ka neli aastat õpitakse, kuidas mitte midagi teha või tähendab kuidas mitte teha õigel hetkel valesid asju. Ja see on nüüd küll asi, mis tegelikult ei tule niimoodi aastaga kahega ja see ei tule kolme prooviga, et sa nüüd niisugune ütleme, et see tänane kontsert on, ma arvan, üks üks asi, mille pärast see koor on ette võetud, aga see on selle asja niisugune esimene etapp. Ja nüüd, kui me nüüd selle ära teinud, siis me kõik saavad natuke paremini aru, millega me proovi parasjagu teeme. Ja siis me läheme sellega suvel Avignoni teatrifestivalile teatrifestivalil, nii et sinna tantsijate ja siis draama vahele. Me püüame ära mahutada Eesti koorimuusika. See aasta on pärandi aasta, mul on hea meel, et me seal siukse ürg-eesti mõttega sinna püüab ennast sisse kiilude ja vaatame, kas keegi saab meist aru, et päris põnev on, et mida siis inimesed, kes tegelikult sellest laulust ju keeleliselt aru ei saa. Et kui palju sellest meie sõnumist siis nendeni jõuab. Mismoodi te koorilt seda kõike välja meelitad, vaevalt et ainult noote õpetajate ja siin võimalikult puhtalt laulma õpetate, et kuidas see tööprotsess. Noh, see on eraldi asi, sellega tuleb kohe võtta aega ja seda tuleb rääkida esialgu ja siis võib igaüks saab natuke aega üksinda katsetada iseenda peal, et et no kõik on suured inimesed ja see on nüüd selles mõttes teatrikooliga sarnane, sa pead natukene nagu ennast nii-öelda esinejana artistina osadeks uuesti lahti, lammutama ja vaatama mis asi sind tegelikult takistab olemas sellel hetkel noh, nii adekvaatne või nii loov või, või, või nii ennast usaldav, nii hetke usaldav, sõitsid teha sellise triki, et hoiaksid seda balanssi selle publikule pakutavat ja oma sisemusest parasjagu tegelikult toimuva vahel, sellepärast et see on mingisugune noh ütleme esialgu otsime mingit sellist natukest, Ki ausust, eks ole, et kui ma hakkan neid sõnu rääkima, ühesõnaga, et mullaks nende sõnadega, kas näiteks ütleme, kui on tarvis muusikat? Super head, tegelikult ülilihtsad laulud ja lüürilised on meil kõikidel peas. Aga need on imelised laulud, mis tegelikult väga lihtsalt käivitavad, kui see natukenegi oma sellist igapäevajooksust tulevat masinlikku ste midagi muud, lihtsalt lased nii-öelda. Kas koolilaat teil on oma lemmiklood, mida alati tahate laulda ja õppida või, või meeldib teile kõik, mis teile nii-öelda dirigendi poolt? Antakse ega kõik küll alati ei meeldi, aga üldiselt pigem meeldib. Muidugi, need lüürilised on ka veidi teist masti kui, kui võib-olla selline mida me varem oleme teinud. No minu üks lemmik on tegelikult üks lugu, mis täna ettekandele tuleb, on tormise Helletused. Et selles loos on selline ürgjõud sees kõik see motoorika ja kõik need viisid. Mida kooris laulmine üldse teile annab, et on ju igasuguseid hobisid, millega võiks pärast tööd või kooli tegeleda, et miks te just käite nukukooris laulmas? Ja mina hakkasin koorida väga väiksest peale ja olen seda teinud seniajani kogu aeg ja nuku koori tulek, nagu Tarmo ütles, noh täiesti uus hingamine ja erineb täielikult teistest, kuuld erisusi, laulnud ja taga erineb. Kas. Ise kogema seda erinevust või saab seda kuidagi ka veel kirjeldada. Noh, ikka kõige rohkem vist peab ise kogema, aga just mingi teine hingamine vaat seda on küll raske kirjeldada. Eks noh, alati kooriprooviks tavaliselt lahti laulmisega. Et meil on lisaks lahti laulmisele vaest. Me peame kõndima näiteks viis minutit. Võib juhtuda, et me peame tegema improvisatsioonilist tantsu. Ja selle kõigile on oma eesmärk, et me oleksime laval nii-öelda kohal nagu Reeda ütles. Et me ei pea olema õigel hetkel, teeme õigeid asju ja samas enesekindlalt Et see usaldus on ka, ma arvan, liikmete vahel suuremat saad toetada üksteise peale, kui sa tead, et me kõik oleme täpselt teinud seda improvisatsioonilist tantsu, kõndinud koos see usaldus, et me saame kõik aru, mida me teeme samal hetkel samas ruumis, samal ajal et see tajuvad sihuke kuklatunne, on teada, et kui midagi on, et kõik teeme sama asja, me seisame nagu sama asja eest. Et koorilaul on nagu meeskonnatöö, siis võib ka nii öelda. Siin on kuulda olnud, et teil on hiljuti ka väga hästi läinud ühel konkursil Itaalias võib-olla paari sõnaga muljeid rääkida sellest. Itaalia on juba eelmine aasta, vahepeal on meil veel väga hästi läinud, aga Itaalias läks meil ka väga hästi. Et seal me käisime ribadel kardas konkursil, kus osales tegelikult ligi 40 koori ja Me osalesime siis segakooride kategooriasse kammerkooride segakoorid eraldi ei olnud. Ja me olime tegelikult väga rõõmsalt üllatunud, et me peame ennast väga nooreks veel. Ja muidugi ütleme see minu taust, et ma ei ole tegelikult selline õppinud koorijuht, et nüüd ma olen küll natukene Veronika portsjonite juures natuke õpet, ütle seda kõva selge häälega, sest see on väga oluline. Aga see oli hästi ootamatu ja üllatav, et meid seal aktsepteeriti, sellepärast et see, kes omakorda meid võitis. Me saime seal teise-kolmanda koha, see, kellega me jagasime oma punktitulemust. See oli üks iiri MTA või iiri muusikaakadeemia koor, kohutavalt musikaalsed, noored inimesed ja, ja neid oli lust kuulata, et me olime nendega ühel pulga peal, me olime väga uhked ja meid võitis tegelikult ainult see, kes sai Grand Prix, mis oli selline väga võimas, massiivne 50 liikmeline täishäältega segakoor lihtsalt asjale nii palju võimas. Nii et me olime väga kõrvust tõstetud, meil selleks seal väga hästi, aga ausalt öeldes see aasta, kus me olime siin Tallinn 2013 konkursil ja saime kaasaegses muusikas, kus esimest kohta ei antudki, teise Sai Grand Prix võitnud headet vend koor ja me olime jälle sele Grand Prix järel järgmise tulemusega, et sellest oli ka meeletult hea meel, sellepärast et et siin kodus on tegelikult kõik natuke veel raskem. Sa ei ole nii anonüümne kui seal jäiki žürii on tegelikult ju siin ka rahvusvaheline, aga selles mõttes nagu vahet ei ole, et ei ole Niukest mingit kohalikku hoiakut või midagi muud veel. Aga see kava, mis tuli koostada, seda oli tegelikult sellel aastal isegi raskem teha. Eestis on see konkursi aegade lühikese 12 minutit, selle ees on kohustuslik lugu juba ka. Ja kui me mõtlesime, et seal peaks kindlasti olema üks meie põhirepertuaari lugu ja Siim Aimla on meie selline põhihelilooja ütleme või kes on üks hästi oluline helilooja, kelle stiil on ma arvan, vaid väga-väga palju mõjutanud, nii et ma noh, nagu peatada niukses meie koori üheks oluliseks heliloojaks ja ma ütlen, et me kindlasti läheme konkursile, me peaksime laulma ühte laulu sinult. Et see võiks olla ka selline tore, pikk, kohe mingi neli, viis minutit ja siinkirjutaja, see tuli kaheksa minutit. Ja kui 12-st minutist võttis kohustuslik lugu ära kaks ja pool, siis jäi veel poolteist minutit teha midagi muud, sinna vahele mahutasime tormise kanarbiku. Siis tuli siil. Ja ma ise pelgasin küll seda, et kui me läksime kaasaegsesse muusikasse, et kuidas see vastu võetakse, sellepärast et žürii ootab tõenäoliselt midagi natuke teistlaadi ja Siimu muusika. Pigem siis selline jazzmuusika või koorijat, mis on tegelikult ka, ütleme nagu meie meie põhileib, kui sellised ta ütles, et noh, et see lüürilised tormis on, on meil pigem hiljem tulnud kui Siim asjad, et siis mul oli kohutavalt hea meel, et seda aktsepteeritav ja et see, mida me tegime, et see ei olnud selline noh, kuidagi a priori juba millekski teisejärguliseks arvatud, vaid seda hinnati, saime oma punktid kirja ja meremeeleli. Veel küsiksin lauljatelt, et kuidas te ise tunnetate, et millal teie laul nagu jõuab publikuni, kuidas te näete, publikule meeldib ja teil läheb hästi ja mis selles esitluses peab siis olema? Minu meelest on nii, et kui me teeme seda oma asja, siis kohe ongi aru saada, et meeldib. Peaaegu alati. No ma arvan, see esituse siirus ja kui sa ise usud sellesse, siis see kuidagi sünergia tekib publiku ja koori vahet ja see on kuidagi tunda, kui, kui tuleb tagasi publiku Potzee, mida sa välja annad. Raske on sõnadesse panna, aga see on selline natukene kõrgemal tasemel, nagu tundmine juhtuks alati. Ei juhtu, ma arvan, sõltub publikust, sõltub esinemise eesmärgist. Aga me teeme loomulikult absoluutselt kõik, et see, mis me teeme tema siiralt ausete oma parimal moel. Ma nüüd nii, me räägime seda nagu selline tunne, et sa laulmine nagu pole üldse enam teema. Et tegelikult ma tahaks nimetada ühe nime ära, kes on Kalev Kiiroja ja kes on tulnud meile sellel aastal hääleseadja napi ja, ja tegelikult see laulmise pool on ikka ka, ma ütleksin küllalt oluline, et, et see ei ole selline, et me need tohutud, ma ei tea, mis asju harjutame, laul võtab ikkagi põhja ja tegelikult läheb laul põhja ja, ja ütleme, et see, mida ma tahaksin aretada, et ma olengi nagu kurb, et laulmine võtab nii palju aega. Et ei saa nagu seda teist asja sinna vahele, aga tegelikult on laulikatega väga-väga tähtis, nii et kui me täna laulame, siis tegelikult me ikkagi hakkame laulma, kõik see asi käib tegelikult laulu nimel. Tegelikult see kõik käib ka selle nimel, et et siis just nimelt see laul jõuaks paremini kohale. Laul, kus olid, noh, aga siis ongi hea aeg nüüd lõpetada rääkimine ja laulda midagi. Et laulaksime. Kui ma tean, siis ma löön kampa. Mis teil täna õhtul seal kavas on, teeme paar fraasi millestki näiteks. Kui mina hakkan laule, May, kui mina hakkan laule nai piisus, Noobildu, mai viis, Nuubildu May, laulan ma Me eks laulan ma veere mäe eksa Meeregeevitkil ringiks. Räägi rit, Kellingiksa neere, rändaks merepõhja pöörandaks. Aitäh tulemast täna stuudiosse NUKU koori seltskond, dirigent Reeda kreen, lauljad Lisette Välk, Marko, aatan en, Tarmo Sillaots ja kes kuule tahavad, lisa veel sellele laulule siin siis palun väga hobuveskis täna õhtul kell seitse ja väga oluline on siinkohal mainida, et see kontsert on kõigile tasuta, aitäh. Ja nuku koorilaul jääb ka tänast delta saadet lõpetama. Salvestus on tehtud tänavuaastasel koorifestivalil Tallinnas ja kõlagu siin saate lõpus Tõnu Kõrvitsa laul naiti stake ning nuku koori esituses Reeda kriini esituses. Kell on 14 ja 53, kell kolm on eetris klassikaraadios, uudised pärast mida algab Kontsert, Amadeus pluss mina olen Karin kopra aitäh kuulamast. Saadet ja ilusat päeva jätku.