Tere, mina olen selle nädala helikaja toimetaja, Nele-Eva Stein Faid sel nädalal saates. Teemaks on muusikamüük ja muusikatarbimine, millisel kujul tänapäeva inimesed muusikat ostavad ja kuidas nad oma fonoteeki täiendavad. Muusikateadlane Saale kareda käis kuulamas Niguliste kirikus Sven Grünbergi kontserti vaadates sisse ja päev hiljem linnateatri taevalaval toimunut elektronmuusika kontserti, kus olid esindatud Eesti muusika ja teatriakadeemia, üliõpilaste ja Eesti tuntud heliloojatele elektroonilised kompositsioonid. Ja lõpetuseks muusikauudiseid. Ilmast head kuulamist. Tänase heliga saate diskussiooni teemaks on muusikamüük muusikatarbimine, millisel kujul tänapäeva inimesed muusikat ostavad või kuidas nad oma kodust fonoteeki täiendavad. Kas inimesed ostavad CD plaate või on läinud hoopis vinüülikassettide ostmise juurde, kas nad laevad omale faile, kas nad kasutavad Aitjuunzi või on läinud hoopis pilveteenuse tarbimisele üle? Ja sellel teemal on tulnud klassikaraadio stuudiosse arutlema firma Estonian Record Productions juht Peeter Vähi. Kaupluse lasering esindajal on stuudio Sanders malts ja Sony Music Eesti esindaja Olga äär. Tervist, tervist. Muusikale juurdepääsu ei ole kunagi olnud ilmselt lihtsam ja kiirem kui tänapäevases maailmas, et paljud plaadid, artistid, heliloojate looming on sageli vaid ühe või kahe kliki kaugusel või siis internetist plaadina tellitav saab endistviisi minna ka muidugi plaadipoodi vaadata, hoida albumit käes, osta, mõtiskleda, milline on see suund, kuhu üldse muusika müük või muusikatarbimine on tänapäeval liikumas nii maailmas kui ka meie väikses Eestis. Nagu viimastel aastatel noh, on tegelikult juba nagu sellised äärmused ikkagi aina rohkem esindatud, et tavaline kesktee hakkab ära kaduma, et on siis täiesti sellised tõsised muusika fännid, kes tahavad seda võimalikult kvaliteetselt saade tihtilugu ikkagi füüsilisel kujul ja siis teised, kes tahavad lihtsalt põgusalt peale visata pilku ja kuulavad kusagilt Youtube'i vahendusel mingid kehva kvaliteediga asjad pinnapealsemaks on ta selles mõttes muutunud ikkagi valdavalt. Samas Youtube'i kvaliteet on jälle võrreldes aastataguse ajaga kõvasti tõusnud, nii videopildi kui ka helikvaliteet ja ka MP3-d kvaliteet on tõusnud, kuna interneti kiirus iga aastaga suureneb, et seetõttu jälle sealt madalama kvaliteedi poolelt tullakse jälle nagu kõrgema kvaliteedi poole tagasi. Seda küll jah, kuigi kui me räägime MP3 sadism ikkagi kvaliteedist rääkida üldse. MP kolmel oli kunagi aastaid tagasi, noh selline ütleme keskmine reit umbes 128 kilobaiti sekundi kohta nüüd juba on see üle 300 noh, et ta on siiski muutunud kuulatavamaks, aga loomulikult see ei ole võrreldav CD kvaliteediga ja veelgi vähem on ta võrreldav on ju teatavasti tänapäeval CD-st, mis on ikkagi noh, ka küllaltki piiratud kvaliteediga selle sämplin kleit on 44,1 kilohertsi tänapäeval juba on, liiguvad failid, mis on veel kaks või neli korda kõrgema sämplingratiga ja samas ka bittide arv, eks ole, me teame, CD standard on 16 bitti, aga väga levinud on juba 24 ja 32 ja isegi 64 bitti failid, aga need loomulikult tavalise CD peale ei mahu. Selleks on tarvis kas siis Super Audio CD-d või siis bluurey plaati ja näiteks ERP meie firma Estonian Record Productions, see ei ole loomulikult kommertsiaalsetes mõttes mingisugune kasumlik ettevõtmine, aga võtame teha väga erinevas formaadis helikandjaid. Näiteks hiljuti ma arvan, et eesti klassikalises muusikas oli see kindlasti esimene eestiplaat Super Audio CD-formaadis hübriidplaadina. Siis me oleme välja andnud ka üle paljude aastate hüpoteesid vinüülplaate ja noh, mõtleme niisuguste uute kõikvõimalike asjade peale näiteks praegu on just valmistamisel Rahvusooper Estoniaga Verdi ja Wagneri plaat ja selles plaadikarbis on kaks plaati sees, üks on tavaline CD ja siis on teine miks näiteks tehtud autoraadiot, telespetsiaalne Maste ring, sest muidu tänavamüra kostab tavalisest Maste ringist üle ja korraks tahaks vaiksemaks korraks tahaks kõvemini keerata. Nii-öelda kuidagi püsima jääda, selleks on tarvis väga erinevaid formaate. Plaadifirmadel samamoodi ma läheksin nüüd selle alguse juurde CD juurde tagasi korraks, eelmine suvi oli see jutt nii, nüüd aitab. CD-müük lõpeb ära umbes 2013. Sama jutt oli umbes viis aastat tagasi tegelikult. Et ma usun, et nii kaua, kuni on hetkel 30 40 aastaste põlvkond ja peale kasvavad melomaanid olemas niikaua sotseedee kao veel esialgu kuhugi, raudselt ma arvan, kuskil viie aasta pärast ja kuna Eesti on IT maa ja arenenud, siis tegelikult siin seeder müük ei ole ikkagi päris kadunud kuhugi. Ja minnes tagasi nüüd jällegi Blooreida ja super audiot poole siis tegelikult Super Audio meie kataloogis ongi põhiliselt klassikalise muusika formaat, džässiklassikat ja bluuraid, samamoodi siin näiteks samad Filharmoonikute, vaata New Järs kontsert ja nüüd tuleb Sammer naht kontsert Viinis, et need kõik on tegelikult teadlikule klassikalise muusika tarbijale tuntud ja nõutud kraam nii-öelda ja digimüüke vaadates siis klassikalisi asju leiab sealt ikka väga-väga harva. Vahest näed, et keegi on ilmselt järjest võtnud, et mul on vaja seda, seda, seda või midagi kuulanud. Aga jah, selles mõttes ikkagi füüsiline ei ole klassikamaailmas päris kindlasti kuhugi kadunud. Vaieldamatult ka sellised stiilid, millede tarbija tegelikult ikkagi on edasi arenenud kuulaja ka, et selles mõttes see inimene, kes selliseid muusika jõudnud on, tavalist oskab seda muusikat ikkagi hoopis teise külje pealt hinnata, kui tavaline popmuusika austajad on täiesti põhjendatud ja see, miks need üllitised on sellise laiendatud formaadis, eks ju, eelkõige just. Üks põhjus, miks klassikatarbijad tahavad sageli ikkagi seda füüsilist plaati käes hoida, on ka see, et võib-olla ühe levilaulu puhul noh, ei ole tingimata tarvis lugeda plaadi bukletis, seda saamislugu ja ajalugu, aga näiteks mina isiklikult küll, kui ma ostan ühe sümfoonia näiteks Ma ei taha seda netist alla tõmmata, siis ma pean hakkama veel eraldi kuskilt Vikipeediast või kuskilt surfama, et midagi selle kohta teada saada. Aga kui ma panen selle plaadi plaadimängijasse mas samal ajal avan selle plaadi bukleti, suure tõenäosusega on seal kolmes või neljas keeles koguni sageli see info ja ma leian endale sobivaima keele sealt, et seal oleks liiga keeruline, et seda nii-öelda teksti, plaadi kujundust ja siis veel muusikat eraldi kuskilt alla hakata tõmbama ja siis kokku panema need pigem ma kulutan selle summa ja olen nõus selle plaadi ostma. Aega. See ajafaktor on ka tänapäeva kiires tempos oluline. Ter, sina mainisid siin, aga nüüd vinüüle välja on, see on tegelikult puhas rõõm, ma ütleksin, et see vinüüli trend samamoodi meil vaikselt isegi samamoodi klassikaliste popmuusikat on kogu aeg vinüüli peal ostetud niivõrd-kuivõrd. Aga just klassika Vnüülidele on ka nõudlus tekkinud. Ma ei tea, kuidas teil laseringis. Kui päris ausalt üteldes klassika vinüül taga ei nõua, enamus on muidugi vana, kolib lülikaat ja klassika puhul eriti on, ma arvan ikka Jubase krõbina moment kõige asja juures peale kas siis kasutatud või vanad noh siis tegelikult ikkagi pigem ikka võetakse CDd, et kindlasti, et see tuleb nagu tagasi üleüldine tendents on ikka. On on ja sellepärast see on ka nüüd jõudnud nii-öelda suurematesse plaadifirmadesse seal trend, meil lihtsalt on suurenenud klassika vinüüli väljaandmine selles osas siis järelikult kui on, antakse välja siis. Mina olen näiteks märganud, et Meie välja antud vinüüli on just kõige enam ostetud kusagil jõulude ajal see nagu tegelikult näitab, et osalt neid plaate ostetakse mitte niivõrd kuulamiseks vaid kinkimiseks, kuna ta on suur. Võib-olla käib veel see album lahti keskelt, ta on ikkagi nagu noh, mõnes mõttes nagu kunstiteos veel puhul eriti veel need, mis on need plastikkarbid ehk Tšuelboksid, need on ju ikkagi minu arvates üsna koledad asjad sageli. No tihtipeale on ka see, et kingitust on vahel lihtsam, ostab endale osta. Sa tunned, et sa oled nagu nõus raha käima välja kasvõi rohkem selleks, et kellegile teisele head meelt teha, kui nagu iseendale ei raatsiks osta. Ja mina seostaksin seda mingil määral sellise ütleme nostalgia või tro trendiga, et need inimesed, kes võib-olla peale digifotokate buumi on jälle tagasi läinud filmiaparaadi peale või need, kes kirjutavad tindiga sulepeaga, see ei ole mitte ajast mahajäämine, vaid pigem selline nagu tagasipöördumine mingite vanade mälestuste juurde. Ja sageli nii-öelda soundi spetsialistidelt. Ütlevad, et vinüüli sound ikkagi CD soundile vastu ei saa, kas on siis tegu konkreetse inimese maitse-eelistuse või lihtsalt igal juhul seda lauset kohtute päris testi melomaanide suustust. Inimesed on füüsilised, tahavad nagu tegelikult samamoodi asjaga ikkagi saada, et see on nagu võib-olla kuulabki, jutuks sedasama lugu, aga mul see plaat riiulist kodus olemas ja mul on hea tunne selle üle, et mul kodus olemas. Ja siis võib ikkagi öelda, et CD on praeguse muusikatoru plaadimüügialustala ikkagi või, või kuidas need numbreid natukene hinnata, et muidugi on ka digitaalne müük järjest peale tulnud füüsilise plaadimüük pisut vähenenud. Kuidas muusika müük üldse on, kas see on kasvanud või langenud, ütleme viimasel kas või kahel aastal aastal 2012 nii välismaal kui Eestis? No võrreldes masuajaga on loomulikult tõusnud ja ei saa salata, et tegelikult eks see suund on nii või teisiti sinna digitaalse poole millal nii-öelda kõik päris digitaalseks läheb, eks see selgub, et ma olen täiesti veendunud, et aasta poole ma ei tea, kahe pärast on mingeid formaate veel keegi juba kuskil leiutanud, et kõik areneb nii kiiresti, praegu hetkel on küll CD nii-öelda põhiline vaikselt, kuna Spotify, avaskav ja Tiisorid ja nii edasi streaming teenused on saadaval, siis see kindlasti tõstab selle digitaalse osakaalu. Praegu hetkel veel ei ole digitaalne nii hõiskama panemas suuruses võrreldes füüsilisega, aga see on kõik tõusujoones, samal ajal, et järgmine aasta võib-olla me saame kokku ja me räägime juba hoopis teist juttu, sellepärast et näiteks Skandinaavia näitel on see digitaalne teinud ikkagi viimase paari aastaga nii meeletult kiire tõusu ja füüsiline kukkunud, et ootame ja vaatame. Rootsis näiteks suurtes linnades New Yorgis või Tokyos või Londonis. Kunagi ma ikka võtsin ette suurte plaadipoodide külastamise, noh, see võttis aega ikka pool päeva ja ma jõudnud suurt osa üldse läbigi vaadata need voughil megastaarid ja need olid reeglina läbi kahe kolme korrust. Ja kui me nüüd läheme suurtesse linnadesse, pooled poed on üldse kinni pandud ja mõned, mis olid varem läbi mitme korruse, need on nüüd kordades väiksemal pinnal, võib olla ainult üks korrus säilinud see ikkagi näit. Et see füüsilise plaadimüük väheneb, meil võib-olla on, on vedanud paljudel eesti klassikalise muusika tegijatel ja erpil on vedanud, et meie plaadimüük praegu igal aastal suureneb. Aga see on mitte üldine tendents, vaid pigem erand ja erand seetõttu, et me oleme lihtsalt leidnud endale väga suure rahvusvahelise distribuutorid, son naksas ja sakslasega kaasnevad firmad naksas Global Logistics, nõutu on ja nemad omakorda läbi Amazoni müüvad ja noh, nii füüsilist plaati kui ka down lõudimiseks. Et meil on need numbrid ja viimaste aastatega väga palju tõusnud. Minu meelest ei ole selles mõttes nagu väga langenud ei ole. Meie ülimüük on jällegi samamoodi mingites sadades protsentides tõusnud ja füüsilise müügiga on nagu see ka, et piirid on ära kadunud, eks ei pea minema enam kohaliku plaadipoodi, vaid sa saad tegelikult nagu netist tellida, et see ei tähenda nüüd, et füüsilist osteta. Ma arvan, et samamoodi ka, ütleme meil siin kohapeal, et selles mõttes, et teised kõik tarneajale kõik on läinud maailma mõttes nii palju kiiremaks. See ole Stellid Ameerikas plaadi ootate seda kuu aega, vaid see tuleb sulle tegelikult mõne päevaga postkasti, see on nagu võib-olla selline asi, millega peaks kuidagi üritama nagu Eesti-siseselt järgi jõudma. Et saaks just nagu tellimustega uute plaatide ilmumist, aga et kõik asjad oleksid alati õigel päeval kohal. Ma kuulen alatasa vastukaja klientidelt just selle kohta, et teil ei ole poes asi, ma saan juba mujalt ka tellida. Ja siis on nagu täpselt see, et nad ei hakkagi poest tellima ja ootama, võib-olla nad saavad kahe nädala pärast võivad seal vabalt tellida Amazonist. Et see ei tähenda, et nad füüsist lahti ostaks, aga nad ei osta seda lihtsalt kohalikust poest. Inimene on teinud kannatamatuks, et kui ennem oli juttu sellest, et plaadi peale see bukletterite klassikalises muusikas, kus sa saad oma teadmisi kohe täiendada siis ikkagi kannatate ära seda momenti, et vajutad parem sealt arvutist Spotifys selle mängima, juba kuulad. Jah, sest tihti tullaksegi plaate ostma siis, kui on juba seda jupp aega seeditud kodus tegelikult plaater juba peas, inimesel aga ta tunneb, et see on ikka nii hea plaat täpselt omale füüsil soetada, siis ta tuleb poodi, on imestunud, kui sulle seda kohanda ei ole, see on ju absurd, tegelikult tänapäeva maailmas oleks kõik asjad kogu aeg esindatud poes. Aga tegelikult tänapäeval on see nii-öelda top või tipp mida müüakse, on niivõrd laiaks läinud, ühest küljest on see hea, et inimeste maitse on kas arenenud või on rohkem kättesaadav ja nii edasi, et ei ole mingi paar-kolm toodet. Aga selle võrra on just jälle raskem nagu plaadipoodidel, et sa ei saa ikkagi tervet kataloogi endale sinna kahjuks varuda, et. Selline oleks huvitav vaadata tagasi Laseringi kaupluse ajaloole, et kui 94. aastal see pood avati, alustati 300 CD-plaadiga, et kuidas praegu on, et missugused voolud on nende aastatega sealt siis läbi käinud, et kuidas inimesed ostsid tookord, mida oli üldse saada, kui palju üldse rahvast käib praegu poes, millist vanusegrupi poes kohtab? Kui varem oli neid tootgruppe või mingeid artiste, mille vastu huvi tunti nagu kõvasti vähem ja see oli nagu palju vähemkindlustatud, kui ta praegu on, et siis see oli nagu, lihtsalt olidki seal poes olemas seal igasuguseid esindajate, kas või pestoffid ja viimased albumid, siis oli see pood nagu selles mõttes kaetud siis noh, praegusel sellist asja ei ole, eks, et ongi, et kui inimesi on hästi palju hästi erinevaid, samamoodi erinevatest vanusegruppidest, et mida on väga tore näha muidugi, et on ka hästi palju tekkinud puberteedieas tüüpe, kes tulevad ja otsivad mingeid maa, ütleme seda klassikalist rokki ja sellist asja, et noh, klassikat, aga ka teist laadijat võib-olla siit Zeppelini sabati asjad on nagu väga hinda läinud, et see ei ole nagu mõnes mõttes üldse nende muusikaga sa näed, kuidas nad lappavad vinüüle ja nad otsivad neid asju, et see näitab mõnes mõttes, et järelkasv on tegelikult ka tulemusi ikkagi praegu kogu selle ajaloo jooksul on olnud ikka igasuguseid. Aga kui sul on klassikalise muusika osakaal debas, praegusel hetkel Kunagi oli lase ringil isegi eraldi klassikapood, eks ju, mõned aastad, kus oli ainult klassika müügil, aga see muidugi jällegi mingi hetk ei tasunud ära. Eelkõige ostetakse ikkagi ta tüüpilist klassikat, seda uuemat klassikat on nagu selles mõttes, nagu ikkagi on küll tekkinud kindlalt sellised püsikliendid, kes käivad ja võtavad ikkagi selliseid asju ja noh, ma arvan, et võrreldes mingite teiste poodidega, mis üldse alles jäänud, on meil vähemalt valik, et mujalt, ma arvan, ei ole üldse eriti midagi võtta. Ja jällegi tellimisvõimalus olemas ja DVD bluurid samamoodi vinüüli valike omamoodi olemas, naksuseletame lausa eraldi olemas kenasti originaal logodega, et eesti klassikat muidugi läheb tõesti pidevalt eesti klassika on selles mõttes küll populaarne, ei võeta palju erinevaid asju, aga loomulikult need kas või teie looming ja Pärt ja tüürid, asjad, need on ikka niisugust, mida me iga päev Kuidas läheb herpil, mitu plaati aastas välja annate? Võrreldes maailma suurte gigantidega, ERK on muidugi väga väike tegija meil tuleb keskeltläbi kas iga kuu või mõnikord iga kahe nädala tagant üks plaat ja see sagedus on suurenenud. Milles on probleem vahepeal olnud? See ei puuduta isegi niivõrd plaadimüüki, pigem artisti ja plaadifirma omavahelist suhet. Kunagi oli aeg, millal plaadifirma pöördus artisti poole, küsis, kas te olete nõus meiega plaati tegema. Plaadifirma loomulikult finantseeris kogu seda väljaandmist ja küsis artistidelt, et mis on teie honorar? Kuna ikkagi plaatide müük vähenes, siis olukord mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas muutus ka mulle kui heliloojale näiteks 90.-te aastate alguses tuli tohutult palju igasuguseid pakkumisi ja mu muusikat on umbes üheksakümnendatel aastatel ligi 50-l heliplaadil maailmas ilmus ja siis äkki kuskil aastatuhande vahetuse kandis. Kõik need pakkumised kadusid ära. Artistid nagu ootasid, et millal see aeg lõpeb, et kunagi tulevad uuesti need pakkumised, seda ei tulnudki ja võib-olla ei tulegi enam. Nüüdne plaadi tootmine käib täiesti vastupidiselt. Artist on huvitatud sellest, et tema plaat tuleks välja, tema tuleb, noh, mitte just ma ei taha öelda seda, et põlvili paluma plaadifirma, aga vähemalt ütleb, et ma tahan teha. Ma olen nõus isegi panustama, finantseerima seda ja nüüd antakse niimoodi plaate välja ja, ja kui artistid sellest olukorrast aru said, et nende poole ei pöördutagi enam, ma räägin keskmisest artistist. Loomulikult maailmas on üksikud suured staarid, keda ajavad ikkagi plaadifirmat, aga aga selle tõttu on nüüd uuesti käima läinud plaatide produtseerimine, aga täiesti teisel põhimõttel, kui see oli üheksakümnendatel aastatel. Kahe tuhanded del oli juba tõsise majanduslangus, et ilmselt võis olla. Tõenäoliselt läbi plaadifirmad ongi nagu praegu eelkõige vist oluliselt ainult nagu distributsiooni ja promokoha pealt, et see on nagu põhiline asi, mis plaadifirmale, kui artist ise on lihtsalt väike tegija, ta ei pääse kuulajani kui ainult selleks, et saaksid oma rahadest salvestatud asja, eks ju kellelegi anda, kes siis nagu laiemasse levisse lihtsalt annab, et et jõuaks vähemalt võimalike kuulajateni mõnes mõttes seda müramisest nagu välja tulla, on ikka jube palju. Praegusel ajal mõned tunnustatud plaadifirmad on omamoodi ikkagi siukseid kaubamärgid, vähemalt sa võid neid usaldada, et et kui sa tead selle artisti mingi asi, seal ilmus, et siis peab ikkagi mingi kvaliteetsel taga juba olemas. Üks asi on muidugi usaldus, et vähetuntud artisti ei saa usaldada lihtsalt ja ei viitsita sellesse süveneda, kas see on nüüd hea plaat, kui on jah mingi plaadifirma kaubamärk seal taga? See on usaldusväärsem, aga teiseks veel suured distribuutorid, torid, plaadi, edasimüüjad, vahendajad, levitajad, nad ei vaevu lihtsalt ühe artistiga mingi ühe plaadi nimetuse pärast üldse mingisugust lepingut või koostööd tegema. Isegi ERP on suhteliselt väike selleks. Aga noh, kuna meil on ikkagi sadakond nimetust, siis juba Naksose taoline distributsiooni süsteem juba suvatseb üldse meiega rääkima hakata, aga kui neid nimetusi oleks võib-olla 10 isegi kui üks artist teeb 10 aasta jooksul 10 plaati, see on ikkagi liiga väike kogus suurte distribuutorite jaoks ja sellega artist ei pääse tegelikult löögile. Paljud artistid plaadimüügikonjunktuuri ei tunne ja nad on äärmiselt pettunud, kui toodavad oma 1000 plaati ära. Nad arvavad ju, et ma oskan ise ka toota ja võib-olla tuleb isegi soodsam, kui teeme kõik ise. Aga mis sa teed pärast nende plaatidega 1000-st 100 suudetakse oma kontserditel ära müüa ja ülejäänud 900 on lihtsalt kastis kuskil keldris, millest on väga kahju. Sellest on kahju, aga samas. Mida aeg edasi, seda kõvemat tööd tuleb kahjuks või õnneks ise teha just selleks, et keegi märkaks, ükskõik on see ESM või Sony Music või Universal, suur osa on ka vahelgu tutvustel. Tänu sellele, et tootmine nii lihtsaks läinud on nagu justkui endale asju välja anda, siis selline enese kriitikaliselt paljudel kadunud. Ta iseennast kõrvalt nagu mida sa teed ja tegelikult kasulik on seda plaati veel vaja välja anda, et omal ajal antikate moosid ja asja ennem välja ja siis lõpuks jõuti selleni, et jah, nüüd on see aeg käes, et nüüd me oleme küpsed andma oma esimese plaadi veel küll rohkem käikese, mitte klassikamuusika poole pealt, eks ju, seal käivad asjad natuke. Muidu, aga jah, vot siin võib olla tulevadki ikkagi mängu produtsent, üks asi, aga mänedzer on teineteiselt poolt, kes siis teeb seda tööd kõigepealt kas see üldse on sobilik tema nii-öelda ampluaas, et ta siis läheb seda nii-öelda müüma kuhugi? Praegu me rääkisime vist kõige rohkem nagu ikkagi popmuusika osas, et klassikalise muusika maailm on pisut organiseeritum ja korrapärased maailm kui popmuusika moel kuule, mastaapne, väiksem pisut siis võib-olla lihtsam organiseerida või ordnungit luua. Kas on mingit ülevaadet sellest, kuidas läheb Eesti muusika müügil näiteks sellises keskkonnas nagu Aityunset KUI SIND CD-plaat on tänaseks 31 aastat vana, siis aiti, ons vist tähistas oma kümnendat tegevusaastat, seal on väga palju eesti klassikat ka, näiteks Herbi salvestusi. Jah, on tõepoolest klassikaraadio stuudiosse tulles oleksin pidanud ilmselt meie finantsjuhilt küsima mingisuguse ülevaate, nii et mul oleks mingi paber ees. Ma pean piinlikkusega tunnistama, et ega ma hästi kursis ei ole, nende ei tea, on see müüginumbritega. Digimüük võiks tegelikult olla suurem, kui ta on, aga ma ei tea, miks see nii on välja kujunenud füüsilise plaadi puhul tavaliselt plaadi edasi müüa, noh, ta lisab, kas siis 25 30 protsenti, võib-olla isegi rohkem ma ei tea, aga kindlasti mitte pool sellele füüsilisele plaadile, aga paljud digiedasimüüjad lisavad tegelikult pool sellele hinnale juurde ja selle tõttu näiteks tervet plaati klassikalises muusikas alla laadida see kujuneb päris kalliks. See hind ei ole enam palju odavam sellest füüsilisest plaadist. Mina ka, pigem eelistaksin siis ikkagi osta füüsilise plaadi, milleks seda faili, kui ma maksan peaaegu sama kõrge hinna? Mulle tundub, et see oleks palju enam levinud see allalaadimine või nii-öelda digifailide ostmine, kui see hind oleks oluliselt CD-plaadist madalam. Pluss veel see, et kui jutt ikkagi juba digifailidest, siis, siis on ikka juba ostmisel ja varastamisel oma päris tugev konkurents, et selles mõttes, kui sa saad sellesama asja, ehk sa ei saa tegelikult midagi, sa saad ainult faili, siis tegelikult selle lein netist on sekkunud, et sa saad seal üldse ilma rahata. Siin on, hakkab juba südametunnistus ja muud asjad nagu mängu tulema, et kas sa toetad oma lemmikartisti pise toetakse, tahate ma järgmist plaadiga kuulata? Vaadates näiteks Aitunzi hindu erinevatel turgudel, siis ma just hiljuti vaatasin näiteks uued turud, Venemaa, see ilmselt hakkab konkureerima, kuna on ikkagi tegu nii suure riigiga või nii suure territooriumiga, siis seal juba muutub see oluliseks, et, et see nii-öelda netist varastamine ja siis allalaadimine raha eest, et see ikkagi oleks enam-vähem balansis juba sa ei tunne, et sa oled liiga palju raha kaotanud meie ikkagi kuuluma siin juba euroop, kas see ja nii edasi ja nii edasi, et tänu sellele möll on küll odavam kui näiteks Skandinaavias, aga samas ütleme, et pigem selline keskmine hind kisub sinna skandinaavia kanti, kui siis Venemaa kanti. Nii et see vahe on ikkagi muljetavaldav. Ühe osa vaid Räkinastes keskmiselt siis 99 eurosenti, mis on see hind, et kogu plaat on muidugi odavam, kui sa olenevad seal tracki Tarvus, kuidas plaat on üles ehitanud? Jah, aga Venemaal ma just vaatasin albumi hindu, albumi hinnad on ikkagi vahepeal seal alla seitsme euro ja kui meil on alla 10 ja nii edasi. Venemaa on jah üks potentsiaalne turg tegelikult ka eesti muusikale mitmed Eesti nii levi artistid on ju Venemaal hästi teada ja ka süvamuusika heliloojad ja kollektiivid. Ja mul on hea meel ka, et Venemaal ka pikki aegu tegeldi ikkagi piraatlusega, aga nüüd just miks mulle see nii aktuaalne on üks minu plaat, mis on just Super Audio CD-na muide koostöös Sonyga välja antud, sest minu teada on Euroopas ainult kaks tehast, kes üldse Super Audio CD toodavad. Sony on üks neist ja see minu plaat nimega Maria-Magdaleena, see just antakse Moskvas välja ja mul on äärmiselt hea meel. Mitte niivõrd, et minu poole pöörduti ja üks järjekordne leping, aga see tendents, et keegi ei taha salaja seda teha, vaid nad annavad välja CD ja tahavad osta ka selle õiguse ära, et seda allalaadimiseks Venemaal pakkuda ja, ja loomulikult Venemaal, ma kujutan ette, müüginumbrid on hoopis hoopis teised. Kui. Kes siis Eestis, kuigi ka seal plaadimüüki tegelikult enam üldse on minu meelest või? Ma olen küll kuulnud nii Peterburi kui Moskva kohtad füüsilisi poode seal ikka praktiliselt ei ole, seda enam sai uusi voodist, oli niukseid, seal pidi olema ka pool kokku kuivanud ja Allased. Ta oli nii palju, kui ma olen kuulnud, miskit pojad ikkagi on olemas Moskvas ja Peterburis ka näpuotsaga, et võib-olla see on pisut nagu muutunud selles mõttes kooslus, et tänapäeval võibki olla, et lisaks plaadipoele, et selle puhas plaadipood seal on veel muid artikleid juures. Jah, piraadid, ma arvan ka, et suritanu digivärgile välja ja kõik need piraadipood oli enne Venemaa täis ja kõiki neid, kes andsid küll pealtnäha litsentsiga või siis tegelikult ikkagi ilma litsentsita ja nii edasi välja asja, et need kadusid küll kõik ära minu meelest, et ma arvan, et piraadid said ka päris kõva löögi tänu sellele digimaailm peale tuli. Kui nii-öelda digiboksist vaadata, sest sageli näiteks Venemaale on oma kirillitsa versioon välja antud, et mis ka siis ei konkureeri võib-olla päriselt selle muu maailmahinnaga, et see ongi Venemaa jaoks kohalik toode laevad oma keeles, kõik on hästi ja selle võrra ilmselt ka siis sööb see samal ajal nagu piraatlust välja ja samal ajal võib-olla ka ikkagi natukene koos sellesama Aityunzi hinnaga nii digitaalselt kui füüsiliselt, siis sööb seda piraatlust välja ka, noh, see tegelikult me vist ei pidanudki Venemaast rääkima. Huvitav, suur turg on ta kindlasti. Kui nüüd seda juttu kuidagi kokku võtta, nagu meie vestluse alguses sai öeldud, et ei olegi mõtet prognoose teha, nagu on ikka populaarne, et üks või teine asi aastaks 2020, mis saab, et siin toimuvad muutused kuudega või, või poole aastaga vahel nädalatega, aga kuidas me siis võtaksime seda kokku, mina võib-olla ütleksin seda, et ükskõik mis vormis muusika on digitaalne füüsiline fail või pilveteenus, et inimene vajab seda ikka täpselt ühtemoodi nagu alati. Noh, ma olen ka nõus selles mõttes, et ega muusikategijad ja muusika kuulajad küll kuhugi ära kaovad, formaadid, kõik tasandid muutuvad, eks ju, ajas, et see on ju loomulik ja mida aeg edasi läheb, seda kõik muutub aina kiiremini kogu aeg, et sellepärast ka kindlasti ei saa mingeid jah tõepoolest prognoose teha siis me lihtsalt ei tea, mis juba järgmine aasta võib-olla. Aga ära see kaugeltki mitte kuhugi, see on nagu päris kindel. Selge on see, et kõik esinejad ei jõua igale poole ja publik ei jõua ka käia kõiki oma lemmikuid vaatamas mööda maailma sõites. Selle jaoks on ikkagi jah, salvestusi kindlasti tarvis. Noh, võib-olla üldine tendents on ehk sinnapoole, et järjest enam tahetakse vaadata Ta heri koos pildiga kas siis DVD-de või siis Youtube'ist vaadata ja isegi isegi lepitakse natuke madalama kvaliteediga, aga et koos pildiga tahetakse rohkem näha. Mis päris huvitav asi veel, et kui kunagi oli see, et käidi kontserdile, siis osteti nagu plaat, siis praegu tundub, et on asjad vastupidi, et, et praegu on justkui see, et inimene nagu kuulab seda artisti plaadi pealt, ta tahab sellepärast kontserdile, et asjad hakkavad nagu majandus kuidagi teistpidi käima nagu laivid, tegelikult mulle tundub, et lähevad aina rohkem hinda. Aga muide plaate ostetakse kõige enam artisti kontserdil, kui see artist teeb sedasama kava ja kui see kontsert meeldib, siis keskeltläbi, ütleme, 10 protsenti kontserdil olnutest ostavad selle plaadi äsja just lõppes festival orient ja selles telgis oli seal kolm 400 inimest ja osteti igal kontserdil selle artisti plaate umbes keskeltläbi 30 40. Ja noh, näiteks üks minu flöödikontsert kui Neeme Järvi dirigeerimisel toimus selle ettekanne Detroidis, kus on umbes kaks ja pool 1000 inimest, sinna oli saadetud 250 plaat. Ja see müüdi juba esimesel kontserdil kõik need 250 ära ja samas plaadifirma sama palju plaate müüdi järgmise kolme aasta jooksul, kui ühel Neeme Järvi kontserdil vahetusele muusika mõjub, nii palju Vaheta loomus mõjub siis isegi rohkem kui usaldusväärne kaubamärk. Siis on inimene tõesti seda omal nahal kogenud. Näiteks meie ampluaaga, kui sa vaatad kontserdimüüki praeguseks ajaks on juba täiesti ettearvamatu. Sa võid müüa popmuusikat kontserdil ka samamoodi 100 paarsada, samal ajal enam-vähem sama tasemega artisti, sa võid müüa viis plaati, et, et selles suhtes see on selline jah, ettearvamatu või öeldakse, ennustamine on tänamatu töö, aga samas inimestele tuleb see võimalus ikkagi pakkuda. Ja no tulles asi siia, et klassikalise muusika nii-öelda siis kuulaja ja tarbija on ikkagi ütleme siis otse tavalisest erilisem inimene siis ilmselt et võib-olla need inimesed, kes seal samal kontserdil, et võib-olla ei käigi tavaliselt plaadipoes, et selles mõttes, sest nende jaoks on see selline sündmus, kuhu minnakse ja siin just Eesti neid samu kontserdi müüginumbreid oli, oli päris põnev ka kuulata. Aga jah, kokkuvõtteks, kui veel öelda üleüldse tänapäeval see valik on läinud nii laiaks, samamoodi ka klassikalisi asju, meil soi klassikali las salvestatakse ja, ja nii-öelda sainitakse ka praegu uuesti on see klassika suund nagu mõned aastad juba aktuaalsemaks võetud ja täpselt samamoodi nagu Kol lai kuna tempo on kiire, siis inimesed nõuavad kogu aeg ka jälle kiiremini uut uut infot, uut muusikat. Et see tarbimine on võib-olla läinud pisut pealiskaudsemaks nagu tempokamaks, just et kogu aeg on tarvis midagi uut pakkuda, et see teeb loomulikult plaadifirmadele tootjatele rõõmu ainult ja ei kao see muusika tarbimine kuhugi. Teemal, kuidas inimesed muusikat ostavad ja kuidas nad oma fonoteeki täiendavad, arutasid heligaja stuudios Estonian Record Productions juht Peeter Vähi. Kaupluse laseringi esindajana oli stuudios Anders Melts ja Sony Music Eesti esindaja Olga äär. Sülgaja. Muusikateadlane Saale kareda käis kuulamas kolmandal juunil Niguliste kirikus Sven Grünbergi kontsert d vaadates sisse ja päev hiljem, neljandal juunil Tallinna linnateatri taevalaval toimunud kontserti, kus kõlasid Eesti muusika ja teatriakadeemia, õpilaste ja ka Eesti muusikaelu tuntud heliloojate elektroonilised kompositsioonid. Sven Grünbergi teosest vaadates sisse rääkides tuleb alustada laiemast kontekstist. Kõige raskem oli selle teose puhul leida seda kriteeriumi, mille alusel üldse analüüsida või püüda, lähen nädala või püüda reflekteerida seda teost. Ja ma alustaksin päris kaugelt selles mõttes, et olles nüüd natukene seedinud ja mõtisklenud selle teose tähenduse ja koha üle praeguses ajas tulid mul niisugused mõtted kõige olulisemana esile. Me elame niisuguses ajas, kus aegu, aegu on sellel planeedil valitsenud sõjad, mägi, vald, struktiivsus ja praegu oleme niisuguses hetkes, kus kollektiivne teadvus on tõusuteel. Ja meil on võimalus seekord tsivilisatsiooni hävingu asemel valida teistsugune arengutee arenguloogika. Jaa, Grünbergi teosest selles kontekstis rääkides peabki just rõhutama, et sellel teosel on ühiskondlikke transformatsiooniprotsesse arvestades väga oluline roll praeguses hetkes. Ja nagu me ka kuulsime ja nägime selle teose ettekandele leidsid D väga paljud inimesed, kes muidu harva kontserdile jõuavad. Ja selle teose sõnum, millest siis ka varem meedias räägiti. Vaimsed otsingud, sissepoole pööramine versus siis selles ühiskonnas kogu sellel planeedil valitsenud pikka aega välisele orienteeritus. Et see sissepoole pööramise vajadus on hetkel niivõrd suur ühiskonnas ja see jõuab järjest laiemate kihtide ka nende inimesteni, kes on siiamaani elanud võimu, raha, materiaalse keskset elu ja seda teost on nagu raske hakata üldse hindama uue, loodava muusikakriteeriumide alusel, sest ta ei kuulu päriselt sinna sellesse valdkonda, on nii nagu Grünberg ise nimetada tab kroscalcze oma niisugust lähenemist. Ja sellest teosest ei olegi nagu mõtet otsida seda, mida seal ei ole. Kogu seda pikka teost kuulates ja pärast seda reflekteerides see mõjus nagu teatud rituaalina ühismõtlusena, mida intensiivistas või mille fookuses olid siis budistlikud tekstid, buda tekstid ja meil arep tekst, Linnart Mälli eestinduses ja see kontsert on ka teatavasti pühendatud Linnart Mälli mälestusele. Juba ainuüksi see, et need tekstid olid tõstetud tulipunkti ja kõik need inimesed, kes, kes kontserdile tulid, süvenesid sellesse teksti teatud niisuguses raamistuses, kus oli seisundimuusikalaadne kontekst ja samas visuaalne lahendus oli väga maitsekas. Väga toetav delikaatne, et sellises raamistuses tekkiski mingi ühistus pluss ja niisugune teatud rituaal, atmosfäär isegi tekkis, nii et ma arvan, et see on nagu selle sündmuse kõige olulisem väärtus või reflekteering, et, et väga paljud inimesed ilmselt selle kaudu vaatasid sügavamale endasse kui igapäevases elus. Aga nüüd lühidalt, püüdes natukene kokku võtta selle kunstiteose, mis koosnes siis erinevate, sest komponentidest mingisugust niisugust üldise loomustust, siis ma püüdsin endale niisugust liigendust leida ja ma sain siin kokku kuus erinevat osa. Tulles nüüd jälle nende tekstide juurde, siis see on muidugi loomulikult tohutult riskantne väljakutse võtta komponeerimise aluseks niivõrd sügavale minevat niivõrd eksistentsiaalselt tõesti sinna tuuma poole teel olevad tekstid, selles mõttes raske on ette kujutada, et keegi neid tekste üldse suudaks vääriliselt ütleme, helidega palistada või see ilmselt ka ei olnudki eesmärk, sest see on lihtsalt niisugune dimensioon, kuhu ligipääsemiseks peab ilmselt olema buda või kristus. Minule isiklikult selle teose muusikat kuulates jätsid kõige sügavama mulje teatud lõigud kus ei olnudki tekst kõlamas, vaid puht instrumentaalsete kohad. Algus oli väga kuskile York kaosesse minek või niisuguse alguse juurde minek samuti eriti pärast see oli nagu minu kategoorias viies osa, kui koor liikus kiriku taha ossa ja ühesõnaga sellele instrumentaalsele materjali tulid niimoodi õrnalt peale koori hääled kuskilt tagant, alguses nad tulid nii märkamatult, et nad nagu sulandusid nendesse Tambritesse instrumentaalsetes. Ennem jäi ütlemata, et instrumentalistidest olid siis seda kujundamas. Sven Grünberg süntesaatoril harfimängija Liis Jürgens, löökpillimängija, Vambola Krigul ja kontrabassimängija, Mihkel märganud ja Vox Clamantis koorina, nii et parimad interpreedid omas valdkonnas selle muusika ettekandmiseks. Teosed dramaturgia-st rääkides me ütleme niisuguse nüüdismuusika või ütleme, klassikalise muusikakategooriatega ei saa läheneda, sest siin oli kõrvuti puhast seisundimuusikat ja oli niisuguse lõike, kus toimus või oli vähemalt niisugune ambitsioon luua protsessuaalset muusikat, luua teatud dramaturgiat ja nende vahel balansi leidmine väga keeruline ja noh, minu jaoks nagu tervikdramaturgia ei olnud veenev, aga nagu öeldud, on tegelikult vale sellele muusikale läheneda niisuguste klassikalise nüüdismuusika analüüsi kriteeriumide alusel, sest Grünberg on Grünberg ja see on tema maailm ja see on tema nisugune medite tiivne läbi tunnetatud lähenemine sellele tekstile mida toetas, ma pean veel kord kiitma seda visuaalset lahendust, sest see on niivõrd libe jää luua muusikajuurt, niisugune visuaalne lahendus, mis hakkaks kokku kõlava muusikaga väga sageli libastutakse sellesse, et see visuaal on liiga atraktiivne vill tõmbab liiga palju tähelepanu, siin vaheldusid väga maitsekalt, väga-väga peenelt modelleeritud, erinevalt looduskaatrit ja, ja üks osa oli ka galaktikast. Eriti jäi mulle meelt väga tiline kõrbest seen. Kõik see valgus ja kõik, see niisugune hästi meditatiivne liikumine seal pildi sees ja muusika kohta veel lõpetuseks öeldes, et selles teoses oli kohti, mis tõesti nagu muusikaliselt minu jaoks kandsid ja oli kohti, kus lihtsalt Ta oli siis nii-öelda seisundimuusika, mis aitas inimestel süveneda teksti või süveneda iseendasse vastavalt siis kuidas kellelegi sobis. Rääkides veel sellest osast teoses, kus siis oli tekstile loodud muusikaline lahendus siis minu jaoks tõusid esile kolmas osa tekstile täht pimedus ja valgus millele loodud ostinaatsus hakkas tõesti looma mingit niisugust sügavamat tunnetust ja jämedit tiivsust. Samuti oli väga ilus teise osaleda, mis on tekstile mu vabanenud neel. Väga kaunis oli teksti see mu viimane sündu, et ei tule enam selle lahendus, et see oli minu jaoks nagu mingis mõttes teose vaikne kulminatsioon väga kaunis. Veel muusikast rääkides, siis, kui tekstis on üks kandev mõte, et hoiduge äärmustest ja, ja valige kesktee, niisugune tark, sissepoole vaatav kesktee siis tekkis niisugune assotsiatsioon, et Sven Grünberg, keda me ju tunneme ma ka niisuguse isikupärase muusika kaudu ja mis on väga paljudele inimestele olnud oluline. Et selles teoses on ta võib-olla liiga otsinud seda keskteed võib-olla liika malb, et või, ühesõnaga niisugused loomingulised tugevad värvid on võib-olla liiga maha keeratud. Mul oli sinna kontserdile minnes nagu teistsugune ood, tundus, et mind huvitas, et kuhu suunas Grünberg on liikunud ja see niisugune sissepoole liikumine, see on, see on väga oluline. Aga jah, võiks öelda, et, et võib-olla see keskteele keskendumine muusikalises mõttes võib-olla ei andnudki niisugust kunstilist tulemust, mida oleks trünbergilt võib-olla oodanud. Vanalinna päevade raames oli huvitav kontsert, kus ka vanalinna päevade publikul oli ligipääs elektronmuusika kontserdile ja ühest küljest oli tore, et saal oli täis. Teisest küljest oli see publik muidugi võrdlemisi rahutu ja natuke segas kuulamist. Kaks esiettekannet Malle Maltis teos nyt Music muusika lühike teos, mis on inspireeritud stock hauseni kompositsioonide kogumikust ahtantseeventaagen. Lühike, väga käre teos, minu jaoks protsessuaalne teos milles on ühendatud arvutiga loodud helid ja naturaalsed töötlemata loodushääled. Ritsikad muhult ja nii nagu markisse loomingulisele käekirjale on omane, iseloomustab ka seda teost selgus ökonoomsus ja kontsentreeritud nii muusikalise materjali valikus kui ka teose arenguloogikas. Malle Maltis tajub minu tunnetuse jaoks väga selgelt sügavas teatud universum saalseid sellele meie nähtavale maailmale aluseks olevaid niisugusi, alusstruktuure baasmaatriksi rütme, mustreid, mida saab väljendada nii helide kui ka geomeetriliste kujundite kaudu. Ja just nimelt see kontsentreeritud ja, ja selgus selles mõtlemises ja selles muusikakulgemisest. Malle Maltis on muusika alati väga huvitavaks ja tugevaks. Teise esiettekande kohta ma kahjuks kiidusõnu öelda ei saa, ma väga vastumeelselt. Ta on midagi halvasti, aga antud juhul Hans-Gunter lokki teose puhul peab kõik selle välja ütlema, et sedalaadi destruktiivne Tilentontismus ei kuulu tegelikult kontserdisaali, sest muusika on inimeste energeetikale väga tugevat mõju avaldav meedium. Ja seda niisugust asja lihtsalt ei tohiks tegelikult inimeste peale nii-öelda lahti lasta. Kontserdil kõlas Rostrumi hiljutine noorte kategoorias teise koha laureaadi Marianna liigi elektrooniline kompositsioon, kus samuti on kasutatud nii nagu huvitaval kombel altise juures rohutirtsu laulu inimhäält ja, ja koorilaulusalvestusi. See on kaheksaminutiline teos, eriliselt hea holistilise tunnetusega teos. Väga võimas multidimensiooniline taju on selles maailmas, mis selle teose kaudu meieni jõuab. Sest see, mida inimesed võtavad vastu oma viie meele abil, see ainult kaduvväike osa kogu tervikust kogu sellest informatsioonist, mis meid ümbritseb ja minu jaoks on alati väga huvitav kuulata neid heliloojate, kel on ka palju peenemad, tajud avardunud ja kel antennid, võtavad vastu nii-öelda multidimensiooniline informatsiooni. Ja kui nad suudavad sellest infost luua haaravaid, terviklikke kunstiteoseid, siis on midagi, mis avardab meie muusikakogemust ja loob ka uusi esteetilisi dimensioone. Teose pealkiri, omlett ja selles minu jaoks oli niivõrd ehedalt kuulda seda kõrgema tasandi korrastatust ja organiseeritus selles ökosüsteemis mida kahjuks meie praeguses ühiskonnas veel ei ole. Kontserdikavas oli üks vapustavalt vaimukas lugu 30 aasta tagant Rauno Remm, Eriks Emmlekki, Markko kõlari ja Toomas trassi ühislooming aastast 87 raadimaja seitsmeteistkümnendas foonikas ja Toomas Trass Valgast. Selle teose elukäik on väga kummaline, see lint on läbinud nagu täiesti uskumatuid teekondi kadu pikkust tagasi, kuulda vasse ja lihtsalt, et see niisugune absurdihuumor oli tohutult kosutav keset seda kontserti andes meile väikse niisuguse müksu, et tegelikult kõige selle tõsise elu keskel tuleb ka aeg-ajalt vahetada rakurssi ja vaadata mänguliselt ja liht vot ei tea, millega me siin tegeleme. Kontserdikavas oli veel noortest heliloojatest Kaisa jõhviku passiivne pessimist mis mulle väga meeldis väga vaimukas, väga hea tunnetusega. Nii materjali töötlemiskui ka tervikdramaturgia kujundamisel ja siis oli varasematest lugudest Erkki-Sven Tüüri miraaž fantastiline, 91.-st aastast pärit lugu. Sven Grünbergi praana. Mirjam Tally brief kõik väga tugevat lood ja Margo kõlari tornikellade laul, mis oli kirjutatud kultuuripealinna puhul, et selles kontserdis oli siis nii suurte meistrite juba ajaproovile vastu pidanud šedöövreid kui ka väga huvitavat värsket uudisloomingut. Muusikateadlane Saale kareda tegi ülevaate Sven Grünbergi kontserdist vaadates sisse ja linnateatri taevalaval toimunud kontserdist, kus kõlasid Eesti muusika ja teatriakadeemia, õpilaste ja Eesti tuntud heliloojate elektroonilised teosed. Muusikauudised maailmast, muusikauudised. Maestro maris Jansons pälvis neljandal juunil Ernst von Siemensi nimelise auhinna. 250000 euro suuruse preemia pani välja oma neljakümnendat tegutsemisaastat tähistav Ernst Fan. Siemensi muusikafondi auhind antakse välja üks kord aastas muusika alal tegutsevale inimesele, kes on andnud oma eriala edendamisse suure panuse varasemalt laureaatideks olnud eks Benjamin Britten Masteslaferozdropovitš, Herbert von Karajan, Leonard Bernstein, Daniel parenbamia, Anne-Sophie mutter. Neljandal juunil toimunud auhinna kätteandmistseremoonial esines laureaat maris Jansons juhatusel ka Baieri raadio sümfooniaorkester, mille peadirigendiks on Jansons olnud juba 10 aastat. Värskelt saabus uudis ka selle kohta, et maris Jansons pikendas oma peadirigendi lepingut Baieri Raadio sümfooniaorkestri ja kooriga veel kolme aasta võrra ja leping lõpeb 2018. aasta 31. augustil. Lisaks tööle Münchenis on Jansons ka Amsterdami Kuningliku kontserdimaja orkestri peadirigent. Kolmandal juunil Saksamaal Ruuri klaverifestivalil esinenud Poola pianist Christian Zimmermann katkestas oma esinemise, kui nägi publikus inimest, kes kontserti telefoniga salvestas. Kristian Zimmermann sõnul on ta kaotanud näiteks salvestuslepinguid, kuna plaadifirmade juhid on keeldunud koostööst, sest plaadistatav teos on juba Youtube'is tema esituses kättesaadav. Hiljem katkestatud kontsert jätkus, kuid Zimmermann ei esitanud ühtegi lisalugu ning ei osalenud ka kontserdijärgsel vastuvõtul. Festivali esindaja sõnul oli sellise juhtumi puhul tegemist ilmselge vargusega. Siiski on sääraseid asju raske ära hoida, sest hoolimata Ta keeldudest proovivad inimesed ikka ja jälle neist üle astuda. Salvestusvahendite ärakorjamine kontserdi eel oleks paraku liiga radikaalne lahendus mis tähendab, et sääraseid katkenud kontserte võib ette tulla edaspidigi. Georg Friedrich Händeli sünnilinnas Halles toimuma pidanud hindeli festival jääb üleujutuste tõttu ära. Festivali on Halles peetud 1922.-st aastast alates ja aegade jooksul on kuulajateni jõudnud seal 40 ooperit. Hind oli 42-st ooperist. Tänavuaastane festival pidi toimuma kuuendast 16. juunini ja külastajaid oodati umbes 40000 ringis. Paraku on sale nimeline jõgi tõusnud üle kallaste ja osa Halle linnast on lausa seitsmemeetrise veekihi all. Ja lühiuudiseid. Tänavuse kuninganna Elizabethi-nimelise konkursi võitis kuue finalisti seast Tel Avivis elav 28 aastane pianist Boris kild. Burg. Boris kild on Moskvas sündinud ja saanud õpetust Arjevardi juhendusel. Varasematel aegadel on ta saavutanud näiteks teise preemia rahvusvahelisel Rubensteini nimelisel konkursil. Istanbulis jäeti rahutuste tõttu ära aga 41. Istanbuli muusikafestivali avatseremoonia. Tegu on linna kõige suurema klassikafestivaliga, kus tänavu peaksid osalema näiteks sellised artistid nagu Maxim Wenger, Vadim reppin ja Kim Kardashian. Noor, 29 aastane briti dirigent Romendi Chati jättis katkiaga Zürichi ooperis Don Giovanni etenduste seeria pärast kahte toimunud etendust. Põhjuseks oli vast lavastaja Sebastian Baum karteni ebatavaline lavastus. Titsiaati asemel asus etendusi juhatama Chorizo Peri kunstiline juht Fabio Louisi oopereid tegevjuht ei mõistnud, miks sti chati ei teatanud oma lahkumise soovist. Varem näiteks kuus nädalat kestnud prooviperioodi ajal levivad ka kuuldused, et Zürichi ooperiorkester ei ole rahul suunaga, kuhu ooperimaja hetkel liikumas on. Viis kuud tagasi algas internetis kampaania rumeenia helilooja George ennescu suvemaja päästmiseks ja muinsuskaitse alla võtmiseks ja nüüd on selgunud, et tänu paljude inimeste pingutustele võttis Rumeenia valitsushoone kui väärtusliku kultuuri mälestuse siiski oma kaitse alla. Mida lähemale jõuab aga helilooja Benjamin Britteni 100. sünniaastapäev 22. novembril, seda rohkem saavad hoogu juurde niinimetatud Britteni aasta sündmused. Deka plaadifirma on otsustanud koondada kogu Britteni salvestatud Loomingu 65-le CD-plaadile. Komplekti kuuluvad ka üks DVD-plaat ja salvestusi tutvustav raamat. Tekkaja Britteni seosed on aegade jooksul olnud väga tugevad. Suur osa Benjamin Britteni olulisematest teostest on kunagi esmakordselt välja antud just deka plaadifirma poolt. Siiski on uue kogumiku loomisel koostööd tehtud ka teiste plaadimärkidega ja kokkuvõttes tuuakse kuulajani 20 plaadimärgi poolt aegade jooksul tehtud salvestused Brittany loomingust. Plaadikogu saatvast raamatust võib leida Britteni tähestikulises loomingunimekirja ja fotosid nii salvestussessioonidel kui ka Britteni kodukohast. Lisaks on komplektis neli CDd erinevate intervjuudega ja haruldaste salvestustega ja DVD toni. Palmeri dokumentaalfilmiga 1967.-st aastast. Plaadikogu peaks olema juba müüki jõudnud, sest selle levitamist alustati eile alanud Aldeburgi festivalil. Ka briti raamatukogu on alustanud pensionärid Nonii saja-aastase sünnipäeva tähistamist ja seda uue näitusega, mis kannab nime helipoeesia Benjamin Dani muusika. Näituse eesmärgiks on anda võimalust toda mitmete Britteni orkestriteoste, käsikirjadega, kontsertidega, mälestuskogudega ja eelkõige just heliloojat mõjutanud kirjanduslike tööde käsikirjadega. Lisaks võib kuulata ka muuseumi valduses olevaid avaldamata helisalvestisi, et saada aimu Britteni teoste lähtepunktidest. Muuhulgas saab tutvuda fotode ja kirjadega ning vanade kontserdikavadega, mis peaksid vaatajatele andma aimu sellest, millist mõju avaldasid Brittenile näiteks William Shakespeari, William Blake'i või Henry jampsi TÖÖD. Näituse kuraatori sõnul on muuseumitöötajatel hea meel jagada vaatajatega kõiki neid olulisi asju, millest paljud pole varem avalikkuse ette jõudnud. Näitusel peaks külastajale avanema pilt sellest, kuidas kirjanduslikud mõjutused on kujutanud Benjamin Britteni arengut heliloojana. Iga ja selline oli tänane helikaja saade. Helimontaaži tegi Katrin maadik ja saate toimetaja Nele-Eva seda ilmselt ilusat päevakaja.