1939. aasta jaanuaris möödus Soome vabatahtlike tulekust Eesti vabadussõtta 20 aastat. Sel puhul kõneles neile Helsingis Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner. Mina tahad äraldivile alla kriipsutada ühte asja, soome abivägede tegevus, meie vabadussõjas oli meile suureks positiivseks teguriks suureks abiks. Aga ma julgen avaldada arvamust, et see tegevus ei olnud mitte tähtis ainult tol ajal. Tema mõju käest saab praegu ja saab kestma ka tulevikus. Ühised verised võitlused on parimaks pandiks koostööle Soome ja Eesti rahva vahel. Tulevikus. Et meie lojaalselt praegu ja ka tulevikus koos töötame soome rahva Soome riigiga. Ja teadke, kui pead olema saatuslik tund. Meil on tarvis välja astuda relvaga oma maade riikide rahvaste kaitseks siis on eestlased soomlaste kõrvul. Ja seda neid tundeid, seda tahet, seda mõtteviisi meie tahame edasi anda oma järeltulevatele põlvedele ja sii tahtmine koostöös sõprust, käsku, niikaua kui 100 vaade elama Soome ja Eesti rahvat Soome ja Eesti riigi. Veel sama aasta sügisel lõi meie saatusetund. Suure idanaabriähvardusel, kelle salataskus oli Molotovi-Ribbentropi sobing. Valisid balti riikide valitsused. Punaarmee baasid. Soome välisvõitluse. Teame, mis sellest kummalegi järgnes. Siiski jäi auvõlatunne enam kui 3000 noore mehe hinge, kes sõja jätkudes põgenesid üle lahe, et astuda vabatahtlikena Soome relvajõududesse. Kuigi neid oli ehk kaduvväike osa Soome armee kohta oli neid umbes sama palju kui Soome vabatahtlike Eesti vabadussõjas. Üks soomepoistest oli Raul Kuutma. No kõigepealt ma tahaksin teile veidi vastu vaielda ja ma arvan, et üks rügement soome armees ei olnud kaduvväike osa. Ma ei tea täpselt, palju soomerügement oli härra, neid võis olla umbes 100. Nii et üks protsent seas võib otsustada härra, palju. Muidugi kogu sellest jätkusõjast, meie meie osatähtsus ei olnud eriti suur, kuna, kuna meie ainult viimases faasis võtsime sõjast osa Noh, palju aastad on läinud, sest sellest ajast, kui me saunas sõdisime ja suur osa Eesti rahvast ja soome rahvast üldse teada ei teatud, et oli selline väeosa nagu jalgamine rügmentikaksisada. Alles viimased paar aastat Eestis võib-olla ja ja viimane aasta Soomes on teadvustanud Eestlastele ja soomlastele, et selline väeosa oli olemas. Et selline väeosa võitles, et seal olid omad ideaalid. Ja ta püüdis neid realiseerida. Noh, ütleme viimase viimase aasta jooksul tõesti palju tähelepanu pööranud meile Soome sõjaveteranide ja Soome Lions klubide algatusel on pandud käima mälestusmärgi püstitamine meie väljaõppekeskuses Taavetis. Seal, kus oli meie rügemendi põhiline laager Samuti soomlaste. Kutse kõikidele tulla tervistus nädalale Soome kõikidele Eesti vabatahtlikele on minu arvates väga suur tähelepanuavaldus ja ta suur asi paljudele meestele tervise seisukohalt, sest seal saab oma tervise tõesti korralikult järgi kontrollida. Ja raskema raskemas olukorras olevad mehed lähevad haiglaravile. Seal on tehtud juba meestele proteese ja jaan antud tuletatud südame ära. Vihasel on ühesõnaga väga-väga palju tähelepanu istutatud. Pühapäeval, 18. augustil 1991 ootas külalislahked Taaveti, mis kunagi oli olnud meie soomepoiste koolituskohaks taas tuttavaid Eestist. Tulijaid oli seekord ka Rootsist ja Ameerika mandrilt, kes kohtusid üle pikkade aastakümnete. Veel 500 meest, leidis tagasitee nendest, kes kunagi õnnega pooleks pääsesid Soome lahe põhjarannale. Heimu Soosalu. Vaat, ega see nii väga õnnelik geol, tehke seda õnnelikult, algas aga me umbes paar tundi kolime sõit, siis mootor käis, aga paat edasi ei läinud. Ja see, kes selle paadi omanik ja see juht oli, siis teadis kohe, et vaat nüüd on see propelleri Akselist see nael, see on kindlasti ära kukkunud või katki läinud ja propeller lihtsal libiseb, aga selle hakk sili peale ka ei pea üldse. Ja vaat see oli siis väga kurb meeleolu ja aga siis me ronisime kõik, meil oli 11 siin paadis, ronisime kõik siis enne paadi etteotsa natukene tagumine pool tõusis üles, et seda propellerid vaadata, mis sellega lahti on see paadijuht siis temale pandi nöör ümber ja lasime ta nööriga sinna alla ja taskulamp oli ka, see oli sügisene pime öö ja kõva tuul ja lainetus oli, aga tema sinna läks alla. Ja tegi kindlaks, et fat propeller on küll, aga see nagu ta arvast propelleri nael oli läinud katki. Ja see üldse ei käinud ringi enam, julge mees, ütleks, pimedad on jaga Tolil köis pani ümber, aga vaata, et ta oleks nii palju tark, koldeta oleks vot selle Belleri siis sealt ära või pantale nööri ümber jätvat tuli sealt ära ja ütles, et jah, ma pean kohe nihukesed, meil on siin kirves ja, ja see haamer ja nad siis sepitasid seal sellise pisikese naela selle tarvis, et nad panevad sinna selle võlli peale siis selle propelleri kinni. See oli valmis sisse nael, Katsama protseduur, jälle ronisime kõik sinna ette, et paat, tõus natuke üles, tema jälle läks taskulambiga alla. Ja pidaja tegi kindlaks, et propeller on kukkunud ära. Oh issand ta, vaat siis oli nii see meeleolu täiesti nullis. Ja siis mõtlesid nismi küll teemia, aga siis seal oli meid, oli inimesi, kes oli Saksa sõjaväest, oli ja ja nendel oli selliseid Saksa sõjaväes oli ju sellist kolmnurkset pretsempresendid, millest sai teha vihmamantli või teha telgi ja need oli meil kolm tükki ja siis sidusime kaks aeru kokku ja panime siis selle purjeks. Ja vaat, kui oli nii kõva tuul, siis huvitav küll siis. Nii ma katsusin, pani käe vette, siis täiesti vesi voolas kiiresti vastu kätt, et meil olid võrdlemisi ja siis kiirust peale tõusis, tuul lükkas meid edasi ja on õnnetuses oli see, et tuul kõva tuul oli just Eesti ranna poolt Soome randa. Ja sedamoodi Me purjetasime ja purjetasime, aga muidugi aeg kulus ja kulus ja pime oli. Ja ega see paat kamiski eelne ei olnud, see oli võrdlemisi vana ja vaat see hakkas lekkima. Ja siis muidugi nendel oli, sellel kaluril on selline laudadest tehtud, pumpa hakkasin pumpama ja kordamööda pumpasime seda siin ja iked, vesi läks välja, aga vat siis hakkas juba nii, torm tõusis suureks, et hakkas juba lööma vett sisse ja vaat siis ei jätkunud enam selle pumbaga pumpamist midagi pidi hakkame ämbritega välja viskama ja seda Momdeme igal ühel oli higipull otsa ees, kui me seda seal kühveldasin, seda velt välja kordamööda ja siis hakkas juba vähehaaval siis hommik algemaks tulema ja üks lennuk lendas meest, ülemjaatsin. Mõtlesin siis, et kes see küll on, mis maalennuga käime tunnistanud ja tema meid ka ei näinud. Ja siis läks ilm ikka natuke selgemaks ja hakkas juba Soome randa paistma, sealt vähehaaval. Ja siis kartsime muidugi, et Vene allveelaevadel need sõidavad seal või mõni saksa vahilaevaga, mitte kedagi ei olnud näha, läks õnneks see läks õnneks, aga enne kui me pääseme sinna laev mootori paati, mees, mootorpaat oli natuke kaugemal rannas, et me pidime paadiga, siis sõudsime alati sinna mootorpaadi juurde pisikesi paadiga ja siis keegi naine oli sealt rannast, kes tõi tagasi. Ja siin oli siis rannavöönd, selles oli ju kõva valve peal ja kogu aeg saksa piirivalvega. See oli nii hirmus pime öö ja me vaatasime, kui valve läks just mööda sealt kõndima, mesis lippasime siit sinna randa ja paadiäärde ja ja siis me käisime kõik sinna õnnelikud paati ja seda pidime sõudma ikke oma vist pool või oli kilomeeter, me jõudsime selle paadi välja, ei, me ei julgenud tõmmata seda mootorit käima. Ja siis, kui me oleme natuke aeg sõit selle paadiga, siis nägime saksa rannavalve paat sõitis mööda ja tal oli prožektor peal ja valgustas seda rannajoon seal, aga õnneks lainetus oli niivõrd kõva ja ta see valgusekiir selleks alati ületav, meid ei näinud üldse, et see oli see algus, seda muide, aga siis Soome rannal, kui hakkasime seda randa nägema ja siis tormikke kõvenes jale ja lained suurenesid, kuni ta kogu selle laiuses tulen Soomel aia laius üldse tuul ju need lained kor korjasin. Ja kui me siis hakkasime juba nägema rannaäärsed, kus on juba kaljusid ja kus on metsa ja seda mäe taga kedagi põld näha, kuskil ei mingisugust piirivalvet ei kippu ega kõppu ja Ühtki küla ei olnud, aga siis oli selline vähe väikene, lahesopp oli ja siit me kohe siis purjetasime sisse, hakkasime sõudma. Ja nagu muinasjutus järsku selline täiesti vaikne, lahe kolgas ja pisikene kalurimaja seal rannal ja meesid, tulime sinna randa ja paadisillale ja seal oli keegi naisterahvas, oli seal askeldamas seal õuel ja nägi meid, jooksis kohe sisse ja ja meil olid ju igalühel, kellel oli siis tsiviilrinderiided peal, kellel oli saksa munder peale sorti kirju? Seltskond seltskond oli, et ega see ime ei olnud, et see perenaine ehmatas. Ja siis me läksime sinna nii palju sinna sisse ja äike, Me oskasime soome keelt nii palju purssida, et me küsisime, et kas on telefoni vat huvitav telefon oli ka seal ja küsisin, et kas on kuskil politsei valvet või rannavalvet või kuskil ja ta andis kohe mingisuguse numbri seal ja me helistasime sinna jat ei kest kauga kaua, kui piirivalvepaat tuli juba meile järele ja ja kohe oli soe saun meil ja siis oli meil oli, kellelgi oli puskaripudel kaasas ja kohe lõime selle lahti ja, ja siis oli väga hea meel, kui me olime ta tuld sinna selle paadisillale pääsenud, olime täiesti pääsenud, kiitsime jumalat. Ta on siiamaani läinud hästi, kus kohalde Soome randa jõudsite, see oli kuskil siis Hamina ja Kotka vahel kuskil siis seal, seal, seal seal kohta kuskil oli sul sellel pess töö? Rannavalve mingi punkt see oli, aga sealt nad siis kohe helistas kuskile ettepoole ja sealt tuli selline laegur hoone päri. Ruuneberg ja see tuli Porvust sõitis vist või kus vahet sõitev, ma ei mäleta, aga igatahes ranna vahet sõitis Helsingisse ja me saime selle peale sinna ja siis enne Jollast siis Seplit tuli meile mingi paat vastu sealt ja see võttis meid sealt siis peale ja tõi siis ollakse siis sinna mõisa, sinna palju teisigi eestlasi oli juba seal kotkoot koguti sinna kokku ja seal oli siis muidugi see vald ei olene polipolitseis, kuulas kohe meid üle ja, ja siis Meie kõikide teed lahkusid, siis, kes läks siis sõjaväkke, kes läks Rootsi ja kuhu nad kõik läksid, kuulaks tööle, aga Minasid ja keegi minu üks seal tuttav ka oli ja ma ei mäleta ta nime. Me tahtsime kohe mereväkke minna ja tema veel ütles mulle, mis loll juttu räägin, meil kõigub veelgi silmade ees siis mere, et mina ei lähe ja aga siiski ta tuli ka ja me läksime siis mereväkke meel tuli auto sealt järele ja siis me saime alguses sealt Helsingist kuskilt autokompaniist anti meile siis need maaväe mundrid selga ja tsiviilneed riided, need pandi kuskile koti ja jäid sinna kuskile keldrisse. Ja kohe järgmisel päeval siis viidi meid autoga turgu Heikkilangasarmele ja seal hakkas siis mereväe väljaõppe ja seal me saime siis mereväeriided. Et see oli selline selline lugu, selline lugu, aga väga õnnelikult see pääsis. Ja te teenisite mootori Torpedo paadis ja see oli selline, need olid omal ajal Itaaliast Soome ost jäetud ja, ja, ja nad olid Laadocalaganatoodi laadukalt siis ära ja nad olid siis seal Soome lahes ja meil oli selline emalaev, oli Viro lahel fon töövõll ja seal oli meie söömine ja kõik siis, aga me olime seal rannaääres. Siis paadisillale ja sisse emalaevalt oli meelse moon toodi ja leib ja kõik sellised asjad toodi sealt. Kas torpeedopaatidel teenist teisigi eestlasi seal oli peaaegu igas paadis, oli huvitav teada, kus nad kõik on, seda ma küll ei tea, seal oli selle nagu Karl noor oli. Ma olen tagantjärele saanud kuulda tema vist Dong Kanadas kusagil, aga ma veel mõni nimi meelde Lembit varblane. Aga ma ei tea, kust ta oli pärit, kas ta vist oli Läänemaalt, aga mitte ei mäleta, et oleks huvitav, kui tema. See oli Karl, noor oli, siis oli, see langes küll, oli selline, kui tema oli Tallinnas käis prantsuse lütseumi, oli Jaan Kuldeva, aga tema Viiburi lahel langes Tal tuli see piiska tüki väikesekaliibriline kahur laskis otsesid sisse, ta suri ära, siis saab silmapilkselt. Temaga sai või õlga ja tema nimi oli Jaan kulgeva ja ma olen, niipalju mäletan tema, kui käisime, õhtu oli ilgal oma sisse temaga vahest kinos, nii tema rääkis Stahlil prantsuse lütseumis käinud Tallinnas, ta oli pärit ja oli seal teisi ka, aga ots oli see kellelegi teisigi nimi, aga ma ei mäleta, kust kandist tema oli, päris seda ma ei tea. Et seal oli, igast paadis olid ja ka meil palju kokkupuutumist ei olnud, sellepärast nad olid ikke pisikesed paadid ja need olid koguni eraldi muia. Need oli seal üheksa 10 inimest oli. Meest oli paadis. Kohtute täna veel tuttavaid, see oleks tore ja ühema naabripoisi kohtusin siin sellega sain kokku simman, kes ta tuli Eestist, ta tuli Eestisse ja ta rääkis, et seal on Rakveremehi ka teisi oli keegi teine, kus on, kes on ka laevas laevastikus olnud ja kus te elate, mina elan tuu sulavallas siin Soomes, jäätegi pärast sõda Soome, mina jäin Soome, aga ma olin alguses Põhja-Soomes, oli metsatöödel ja ja igalt poolt, kust seda tööd siis sai? On 500 soomepoisi jällenägemise äratundmise mälestuste puistamise hetked ka pühakoja pingil enne teenistuse algust Luumäe kirikus. Soome sõjamees oli isegi palveks valvel, Rugos asenda, käskis käskija. Ja kirikuõpetaja kohta oli ka pappi ja meile papiks juhtus veel liiblane, rahvuselt liiblane ja see esimest korda, kui siis pidas meiega jumala valvelase, siis ütles, et oi, oi poisid. Et kui hästi te laulate kirikulaulu rääkisite eesti keelt või soome keelt, soome keele, soome kõik Soome teha, sellepärast et väga vähe, aga siiski meie rügemendis oli Eesti sõjakooli lõpetanud mehi, kes oskasid puhtalt eesti keelt. Noolil, kaptenid ja isegi noh, need Everstid koloneli mõlemad, kes olid rügemendi ülem ja tema abirääkisid vabalt eesti keelt, kuusele ja kuusele sabulam. Need rääkisid eesti keelt, nool lihtsõdurina, väga vähe, Nunde kokku puutusime. Aga nad jäid ikka selle eesti väeosaga rahul ka. Sellepärast et nad olid omamoodi valitud poisid üle merest ülesõit oli küllaltki riskantne ja neil oli Saksa sõjaväepraktikad väga paljudel. Ja kuidas nad olid tulnud, kes lihtsalt ei tahtnud sõdida sakslase ja kes oli au õlga. Kõik, mis tahtsid tasuda selle vabadussõja vaba seal jah, põhja poegade rügemendi eest ja minul oli veel eri uus kohtuda. Selle Ants kalmuga nii põhja, poegade rügemendi üle, minul oli ja sõber ta oli, minust vanem, oli Tallina mees, oli teedeinseneriks olnud kunagi minu kodu kol, kui rajati Rannapungerja tee. Ja ta oli vane, aga temal ei olnud sõjaväelist aukraadi üldse Taali lihtsõdur märgi, aga ta oli kõrgkooli lõpetanud, ta muidu ei olnud Eesti ajal teedentsine Maadumat nimi ka meelde. Ja tema siis minul oli juba sõjaväe sel ajal juba seersandi aukraad kärsa, nagu Soomeks öeldi. Ja siis ta palus lükate, kirjuta temale, see pühapäevaluba. Pühapäevaks lubati siis sõdur puhkusel suundail oma ja ühel päeval ütles, et minu onuloolane tuberkuloosihaigla erahaiglakoha nimetus mul ei ole meeles enam, kus see oli. Ja seal ütles, et noori alastades olime noored mehed ei tule ka. Aga ta ei öelnud, et ta onu Hans Kald ja no siis võttis ta Meid vastama, all olid ikka kannad koos klõpsti ja kui tsiviilis värvis tsiviilis, aga tal olid vormid kapis Stahlis liilisa, tema pidas seda. Soome Sa jätkusada pidas veaks metalle, eesti keelt oli ka unustanud, nad juba, aga siiski rääkis ikka küttesse, noh, viga ei tulnud meelde näiteks virge seal virge, sellest maksame palju, lõigu. Ütles, et meie jõu vasta ei saa. Et uskuge, poisid. Calm oli rahvuselt eestlane, rahvuselt eestlane. Ta oli Ameerikast tulnud, nagu uskuda seda Aadu Madarit Ameerikast tuli siis Soome, siis organiseeris seal kohe, rahvuselt oli eestlane kvaliteedis pikad jutud, oi, meil olid pikad jutud, muud ei saanudki. Lõbustasime, vaata kas ta midagi rääkis ka vabadussõja aja jaanuar ja väga palju räägime vabadussõjas, see oli tema hinges ikka. Ütles katsuge neid traditsioone jätkata. Ta, aga ta oli ka nii tark. Sellepärast, et maailma olukord on muutunud. Liitlased peavad austavad väga Vene sõjaväge, kes selle nii-öelda musta töö ära Oli ettekujutus jõudude vahekorrast all oli ilmselt väga hea, kui sõjaväelane, ettekujutus jõudude. Kuigi südames kindlasti südamest, Talica, soomlane, Talloliga, isegi saksa vorm oli tal saksa ooberst, Vormoli rippus kapis ja Soomaga, ilmselt ta siis oli juba eru. Ja tema siil amet oli siis kaka ära ja see oli siis minu kokkusaamine Anscalmuga tervis oli tal hea meel, siis oli tervis, väljanägemine hea, nägi Niko kohe no väga hea välja. Ega tellinud juhust kohata teisi põhjapoegi. Kahjuks ei leidnud. Kahjuks ei. Saanud mu vend kohtus Soome saarlaste kandes oli nendel saartel tütar saarelt ja nendel Ta oli lihtsalt oli aegadel, ta oli niivõrd, oli autokompaniist ja siis tal veel aega kirjutada. Meie kui tegevrindemehed meil seda aega jäi napiks. Kas te olete esimese või teise pataljoni mehi? Esimese kohe halduste algul oli paigal positsioon rajajal. Me oleme raudteelõigus. Meie olime punkri nimi, meil oli helveti kõrvu ja siis kõrval oli tark. Käisime siis Tartul Orsa korrast, meie see vaht, selle vahtkond, kes seal siis ma kuulusin stange ääres ja meil oli see stange terve püssidega, siis käisime seal, Anase oli tüübiline paigal positsioon seal jutustasime sõjaväelastega vastakuti venelastega. Ja see wet käidi toomas, no meil ei olnud luba suurt juua seda vett, kuna see oli ikka kardate võrdletustega, venelast, käisime jõest raja jõelevad käsitööõpetaja teiega venelase ja siis oli makses relvarahu selles korda sellest veidi väga täpselt kinni. Sest kes ei tulnud kellase, kannatas selle relvarahu oli öösiti öösel öösel teenisite, see anti, vastavad kellad, kes oli väga hea vene keelemehed ja te rääkisite üle jõe üle ja rääkis vene keeles, käis väga paljud vene keele oskajaid. Sellepärast et noh, osa oli Vene sõjaväest jõudnud sinna ja ja millegipärast Tallinna kaubanduskoolipoisid valdasid suurema, ka vene keelt. Väga palju, meil oli Tallinna koolinoori mehi, sest Tallinn on ikka lahe äärne, aga need jõudsid ka suurem, ega kõik sinna ukse regilaulu meil siin, kui see suur rünnak algas, siis ma too esimene väeosa jäi põhiliselt kõik siia. Meie ministri, see meie positsioon oli nii väga halvas olukorras, kus tee tegi paremale vasakule oli järv ja tee käänu. Ja sealt see esimene suur rünnak murdis läbi. Ja teadaolevat. Me oleme 60-st mehest kahe mehe, jõudsime tagasi seal 58 tuttavat siin kui sarja. Nagu ei tule kusagilt välja, aga vaevalt küll, kes vangi jäi, aga ei ole kuulnud, et keegi pääses. Ja see mees peaks täna siin olema, kellega ma välja tulime, see oli hiljem, kirjutas palju ajalehes, meie teed läksid lahku. Mul õnnestus tulla üle rinde tagasi Soome poolele. Aga tema andis neli päeva hiljem vangi, mina rändasin kaheksa päeva tsens Soome metsades ja siis õnnestus mul üle tulla Colin jo pool uimane, lihtsalt tulin kohe lahingu ajal, kus venelased tegid tee tee üle soo ja tulin sealt nende vahelt. See on eraldi jutt, pikk jutt, aga sees, kui tulime sealt ära, siis meile jahutakse. Kuulge, ma sattusin oma endise divisjona rindelõigus üle Soomanikaga Väike-Maarja vajari diviisi üksuste all tuli üle ja teine mees, temal oli siis teine. Teie olete pärastada kahtenud? Mägi ei saa mäega kokku, aga inimese tarretis kohtus. Õigemini Ma kohtusin eila Helsingi raudteejaamas oma nimega aimuga. Pesson. Samanimeline kui mina pole kunagi kokku saanud tema minu kirjeldaksid tema kätte, tema kirjad minu kätte. Sõja ajal sõja ajal ja ja meil oleme otsinud 11 leidnud need. Eile saime kokku. Jumalateenistust Luune kirikus viib läbi neli vaimulikku. Kohalik hingekarjane Eestist Vaikse ookeani äärest tervituse toob eestlane ja neljandas tunneb äsja rääkinud vabatahtlik Elmar Leoska ära oma pataljoni Liivnesest pastori. Pärast jumalateenistust siirdusid soomepoisid Luumäe sangari hauale, kus seisis Soome armee terashallis vormis auvalve. Eestlaste pärga asetades lausus Sven ise, et see läheb meeste hauale, kelle kõrval võidelda oli meie elu suurim au. Eesti Vabatahtlik kergemendi IR 200 juhtkonnast viibib pidulikul sündmusel esimese pataljoni ülem kolonel givele kellelt Soome raadiokolleeg oge Jokinen pärib, milline oli rügemendi vaim. Kerdo, minge, lainen oli ERK, sadan hängi. Oli n mina kosk, mis üht toredat. Et see päemer nike Heile oli? Ta soovis. Ta on harjunud päev, vaston, mine jõuluMondagertaaliardama. Boyaad. Kolonel givele vastased poiste vaim oli hea. Mingil juhul ei saa öelda, et nad oleksid oma eesmärgis kahelnud või kõhelnud, vastupidi, neid tuli mõnigi kord tagasi hoida, et pojad. Olete näete voosi 10-le Aegele Koscan ajad õpetajate viale, Gerran tabasite mäe vanad joigedule poigane seal. Ei olnud, mitte, muudab, on kuld. Toivo, mine tuli meelde, et mina olen Colomek erry ker, Tanel Vellil, Gerton eta kul Me küünime, Need seitse mängima kilomeetri ja maa on tunge Uta vihol lihtsalt omavahel järvel ja tuli pakku raua. Raua ja määr vedel. Tagasid Taloveerm mõtlesime sõitu mänguda kilomeetrie sõitmast, saburgours tagasijagamine haamuma ammuvas Logmendisi tuurem, Pakorravad, trajan, üli, Seina koomelisenite käenzoigja päevinimon, tahtja mars jogusi jätame rivistani, Sanueta, oige usk kerra puitu, viievia Augi ühtime, tee. Sanad jutu. Mine. Ole hidden. Lausuja n n Ooetavotan, näeme sõnad, mina olen kaks Colomekerda filosoolsa eesti Vellil sõnuma ja tänapäevane ette. Mõeldes möödunud aastakümneil võimalusele veel kord kohtuda oma poistega võis seda vaid loota. Kolonel givele, meenutab kuist tõrjuti tolva järvel 70 kilomeetrit maale tunginud vaenlane ja siis sundrahu järel seitse päeva marsity, 70 kilomeetrit tagasi siis pealesunnitud piirist üle minnes öelnud keegirivimees veel õiguskord võiduni viib. Neid sõnu olevat korranud kolonel paaril-kolmel juhul eesti Velledele ja ütleb tänagi, et nüüd hakkavad need täide minema. Eesti Vabatahtlikele püstitatud mälestusmärgi pidulikku avamist Taavetist austas osavõtuga kõrge külaline Soome Eduskunna vara puhe mees Mikko pesale. Peatunud rügemendi loomislool kirjeldas seda olukorda raja jõe suurrünnaku aegu ja soomepoiste osa viivitus lahinguis. Materiaalne ülikooli ma oli moni kündmingerda. Nime oma tarvitsema arvutuse ja käed tööl kandideerimisel seen mahlulise minge oli. Vaenlasi oli vastas ligi miljon soomlasi koos võitluskaaslastega alla 500000. Relvajõu osas oli vaenlase ülekaal mitmekümnekordne. Seal taustal oli i ärg 200 panus võitlusse eriti tähtis. Olukord oli ohtlik ja raske. Vabaduse ja Demokraatia püsimine rippus juuksekarva küljes Nende kaitseks väeti kõike võimalikku käepärast olevat ja kui teie 3500 vabatahtlikku võitlesite nende väärtuste poolest võõral pinnal siis aitasite kaasa selleks, et täna võib seda pidulikku üritust pidada praegustes oludes. Sire küsiti Helsingisse ütelda teiste Heino Veldi, et miks see palk, palk ju, mida te olete nagu vaja ja saa. Vastavaks Heljas Buy Jaloon yhimise kohin, maania ajadus ja tore aktoristis n miksija miljon hooksid taastrite vastase, mitte kuu, parraspa Joheile syyda, niist auguraud, sest ta on see, et ta Suomi säility kitse ja kitsenaine. See oli Errin omasem, kaunist ja vaigutavastest saamatud. Kõneleja Miku pesale ütles raadiost kuulnud olevat, kuidas kelleltki Soome poisilt küsiti, missugune on olnud tasu kõige eest ja soomepoisi vastus nüüd Helsingis oli. Parim tasu toodud ohvrite eest on see, et Soome säilitas iseseisvuse ja on iseseisev. Eesti Vabatahtlike rügemendile paljastatud mälestusmärk Taaveti son raiutud Soome viimase kaitseliini Salbalin ja graniidist kaks graniittahukat märkimaks soomepoiste juhtmõtet, Soome vabaduse ja Eesti au eest. Nagu toonitas maahärra Mattiaadinil. Soomepoiste nimel võtab sõna Sven ise. Tänapäeva täna on koostöö Merlin paari vastust ei loe, suus on Eneme näitajad varna märki. Siis et ö. Lokul. Päevane Pallon. Need sõnad kõlasid Taavetis 18. augustil õhtu hakul. Veel korraks langes öö kurjakuulutav vari Eestimaa kohale. Nüüd näib, et elame siiski ennustus sõna täitumise hetkel sest öö taganes ja köitev päev paistab väärt olevat soomepoiste olnud võitlusi. Helisalvestus Taavetist jõudis teieni tänu Soome raadiosõbralikule abile saates kasutasime Soome raadio heli arhiivima.