Vikerkäär. Tere tulemast kuulama järjekordset Vikerkääru saadet. Täna oleme Valter ja Jaak Ojakäär siin läinud küll veidi libedale jääle, sellepärast et kui tavaliselt on meie saatekülalisteks olnud mõne üksiku randiga, kas siis muusikud või muusikaga väga lähedalt seotud isikud, siis täna on meie külaliseks üks näitleja ja päris tuntud näitleja vanalinna stuudiost. Egon Nuter, tere tulemast. Tere. Ma tunnen ennast praegu siin muusikaspetside Ojakääru vastas. Täpselt nagu teadusliku kommunismi eksamil on, paraku on õppimata, tunneme vähe kõhe. Sa tuletasid mulle praegu meelde neid ülikooliaegu. Võib siis raadiokuulaja öelda, et omal ajal olime Egon Nuter iga grupi vennad, õppisime sellisesse, tol ajal nimetati seda Tallinna pedagoogiliseks instituudiks ja kultuurharidust. Me sinuga õppisime aga kumbat, te saite kultuuri- või haridus. Eks tsipakene mõlematki, aga vist väga palju asju, ausalt öeldes läksid ka nii-öelda nagu hane selga vesi, üks neist oli kahtlemata see teaduslik kommunism ja mis seal veel olid. Ma mäletan ühe õppejõu sellist veendunud tõestust, et küsimusele, kas jumal on olemas siis öeldi, et aga kui ta oleks olemas olnud, siis Kaagaarin oleks teda pidanud isegi nägema, aga ei näinud. See oli muidugi väga veenev. Aga kui juba jutt oli siin mingi eksamikomisjoni taolisest taolisest õhkkonnast, siis küsiksin mina, üliõpilane Nuuter, mida te olete tänaseks ette valmistanud? No ma pean võtma kuskilt varasemast laekaste ja minema hästi kümneid aastaid tagasi ja ja laseksis ühe killu kunagisest iidulist Leetseebeeellimist. Minutaolisi pensionäre süüdistatakse selles, et nemad elavad nostalgiast, aga kas alla neljakümnestel ka mingit nostalgiat on? No mina olen napilt üle 40, aga ma usun, et ka alla neljakümnestena oma nostalgia ja ja seesama Led Zeppelin oli üheksa ilmseks näiteks sellepärast, et no mul tuleb meelde, kui mustaskotsiga üle kleebitud lindikarbid olid täis nagu Zeppelini ja pimedas toas, kus vasakul oli, ütleme, grammofon akordionikast ja vasakul oli siis ma ei mäleta täpselt, kas olin oota veel Astra neli ja kui seda piisava valgusega sai kuulatama, ei teadnud mina paremat. Siis veenavad kõiksugused, niukesed nostalgilised nagu muusikanarkomaania ajad, kus biitlite äpi Rõudi lindistamiseks tuli maksta rubla ja kus üks LP oli nagu reliikvia omaette, mille said enda kätte pooleteistkümneks tunniks, siis pidid võidu väljakul kellal mingiks kellaajaks tagasi viima ja vahepeal jõudma, selle endale lindile sinistada. No tagantjärgi meenutades, noh, naer tuleb peale raisata, aga need olid tõsised asjad tollal ikka jah, vahel vahetevahel tuleb ka nutt peale, kui meelde tuletada näiteks mõnda plaati, mida ei toodud tagasi, laenati küll kuulamiseks, aga juhtus stsenaarium ja igasuguseid krutskeid tehti, sa pidid ikka kindlasti sinna sisekoti vahele vaatama, et kas on ikka plaat või on, on sinna peseks rööbla asemel. Et see oli niukene. Need olid valvsust, pidid säilitama asja juures. Need olid huvitavad ajad ja nostalgia teema juurde tagasi tulles, minu arvates vist juba kuskil alates 30.-st eluaastast hakkavad inimesed seda põdema. Tähendab, minu arvates mingisugune 10 aastane periood on selleks tarvis, et, et mingisugused vanemad lood siis nagu muutuks nii kalliks, et sa tahad neid uuesti kuulata. Ja, ja loomulikult need, kes praegu hakkavad muusikat kuulama juba allakümnesed ja, ja nii edasi. Meie sinuga olime ilmselt vanemad, ma ei tea kuskil 12 13 14 aastaselt, nagu tuli mul see suur tuhin peale ja vist küll ma ei mäleta ka enam nii täpselt selle võib arvutada kuskil, kunas haigus algas, aga aga jah, juuda kuskil seal olija. Nüüd tuleks võib-olla vahele öelda kõigi nende raadiokuulajate rahustamiseks, kes tahaksid teekond Nuutarist kui näitlejast teatri inimesest rohkem teada saada, et kindlasti me selle teema juurde jõuame. Aga saate alguse mõtlesime tõesti siis pühendada nendele nostalgilist telemeenutustele muusikamaailmast ja ma tahaksingi enne järgmist lugu küsida Egoni käest, kas see tuleb sulle tuttav ette. Või kui päris aus olla, siis ega ei meenu mitte midagi. Asi on lihtsalt selles, et tegu on sinu enda Laariga või Liisa oli, ma mäletan, et kunagi peda rajal sai meil sooritatud nii-öelda räns action nende suurte laadi vahetuste käigus. Ja see siin on neli, kes siin praegu väile laulis ja laulab veel veidi, ma ei tea, kas ta sulle istunud hetkel või miks sa olid nõus sellest plaadist loobuma. Aga seda ma tean, et selle plaadi maa sinu käest sain igal juhul. Nojah, ju võis olla lihtsalt suur rahapuudus. Ma olen takkajärgi teinud palju hullemaid kuritegusid. Venno silmis ma nii mõtlen, et, et miks ma ära andsin biitlite letid B koos suure värvilise albumiga siiamaani tänase päevani mõistab, et kuidas ma nii juhm minule oli, see tehingiga on väga kasulik, sellepärast et minnes aasta hiljem sõjaväkke lindistasin ma selle plaadi, võtsin selle sinna kaasa Riiga ja seal oli seal niivõrd kõva valuuta, et ma olin kohe tehtud mees, et mul on terve chinowanelli black lindis jumala, siis läks asja. Egon Nuter on selles mõttes väga tänuväärne külaline meie saates, et kõik need lood, mis ta on kaasa võtnud, tal on vist enamuse nende kohta kohe mingisugune oma jutt või mälestus mis selle konkreetse looga siis kokku läheb. Ja järgmine pala on meil juba valmis pandud seal Stingi esituses pealkirjaga Rashansa ehk venelased. Nojah, ma ei tea, kas, kas kõikide lugude puhul on aga. Aga on ju siis vist inimesele mingi emotsionaalne mälu, kus kus ühe muusikaga seoses tuleb nagu meelde Rida mälestusi. Kui ma seda Stingi kuulan, siis mulle meenub aasta 1986. Võistlesin oma isaga Rootsis Södertälje kanali ääres ja nautisime ilusat suve päikest ja, ja Pripsi õlut. Ja seal kanalis ühe jahi peal viipas meie poole üks mees, kes ilmselt igatses seltskonda, kutsus kaatriga, siis. Aga see raatsi papi kuulnud, et, et mina olen Eestist ehk teisisõnu olema ikeks Soviet uunialane kippus mind kangesti musitama. Ma ei tea, kas ajendatuna sellest, et näinud kuskil teleekraanile Brežnevi kuumi suudlusi või või aatompommihirmust. Igatahes oli mul tükk tegemist ja seda mitte lasta nagu juhtuda. Ja no see oli ilmselt vist sama aeg kui sest hingama plaadiga oli välja tulnud, nii et seda rašansi lasti niikuinii, nii ühes kui teises. Raadiojaamas ja ja ilmselt see, see aatompommihirm oli vist ilmselt üks üks tegija küll ja kunstihinge laulab. Sellest, et venelased on ju ka kõigest inimesed ja inimesed on terves maailmas enam-vähem laias laastus ühesugused inimesed siis seda lugu kuulates mul tuleb alati seik meelde. No siis oli ju ka glasnost oli kah kõva kuum sõna ja ja see oli ime veel, et see vend ära ei uppunud, sellepärast et ta oli siiski nii palju julgust võtnud, et ta oli paraja tongijal, ta oleks äärepealt üle selle reelingu sealt kukkunud. Mõtle, kui palju paksu pahandust oleks olnud, üks rootsi mees on kaduma läinud ja eks Nõukogude Liidu kodanik on tema paadis. Asi lõhnab kriminaalses. Selline oli Egon Nuutari muusika mälestus aastast 1986. Sting palaga aurašans. Muide täpselt samast aastast pärineb ka üks minu suurimaid muusikaelamusi. Kui õnnestus samuti välismaale pääseda, esimest korda elus todapuhku, siis Ungarisse, Budapesti ja mis kõige huvitavam, et täpselt samalt päeval, kui sinna jõudsin, toimus ansambli Tšetrotal kontsert. Ühel Budapesti staadionil. Tol ajal Eestis veel sellise kaliibriga ansambleid ei nähtud rock summeri, nii oli veel pisut et aega. Nii et tookordne Tšetrotaley kontserdi muusikaelamus oli muidugi midagi erilist ja ma usun, et Egon Nuterile ei ole samuti midagi selle vastu. Et kuulata üks lugu selle ansambli esituses, sellepärast et minu teada kuulub see ansambel samuti sinu lemmikute hulka. Minul üks lemmikuid on Eric Clapton, keda noh, ma võin lõpmatuseni kuulata ja lõpmatuseni ka vaadata, kes kes laval suurt show'd ei tee, aga lihtsalt on ja ja noh, minu arvates muusik suure algustähega ja ja, ja inimene ja, ja kunstnik ja ei tea mis veel, et. Kui ma käisin kevadel Londonis? Ma ei tea ma, mis salamisi unistasin, et äkki tuleb kuskil, vastad, jooks kannu õlut, aga mulle tundub, et niisugune niukene vahet kui inimene, et et võiks juua küll. Aga ta mulle meeldinud läbi aastate ja mul on isegi vist tema plaate kõige rohkem kodus riiulis. No siin laua taga tema vastaseid ei ole. Jumal tänatud, ta on minule kuidagi, mulle tundub, et Riho Sibul on nihuke väike Eesti väljaanne Kleptonist, võib-olla ma eksin, aga, aga natuke tekivad küll mingid samad assotsiatsioonid ja see on muidugi hea märk, sellepärast et siis võib-olla ma tänast eksamit tehes. Ta on parema tulemuse kui kaks. Tugev neli on siiamaani ma ütleks. Aga no džässi kalale me vist ei lähe. Et võib-olla siis enne võib-olla tõesti üks näide sellelt slov Handilt nimega Eric Clapton. Seda kaunist pala kuulates tulid mulle niisugused mõtted, et et näitlejad on võib-olla võrreldes muusika- ja filmiinimestega nagu halvemas seisukorras, sest nende kunstist tavaliselt nagu midagi ei jää laval vaatab neid, noh, oleneb sellest, kui palju saal mahutab teatud arv, mõnisada inimest. Ja teinekord võib-olla noh, endale väga hea tunne jääda mõnest etendusest jutud, siin ma tõesti suutsin midagi anda, aga seda ei saa keegi enam hiljem näha kuulda. No paraku ta niimoodi on, aga ega midagi teha ei ole. On küll olemas mingisugused üles võetud videolindid, kindlasti etendustest, aga tavaliselt need ei pruugi mitte alati kõige paremad olla, sest tavaliselt ei ole neid tehaksegi viimasest etendusest. Ma mäletan Tartus ühte viimast etendust, mis läks 20 minutit kiiremini, kui oleks pidanud minema, sest kõik tahtsid koju minna. Ei no mõnikord võib ka viimane etendus hea olla, aga, aga noh, minu arvates nende teatriülekannetega on selline kummaline asi, et selleks on vaja nagu eraldi žürii teha ja seda nagu noh, tõeliselt hästi üles võtta. Viimase ja võib-olla võib-olla roomia, Juulia on linnateatri poolt no päris hästi üles võetud, aga ma tean ka, millist vaeva nad selleks nägid. Nad tegid öötundidel ja eraldi võttekohad ja stseenide kaupa ja noh, tuli tulemust ka. Aga noh, ometi seal seal nii palju ühist on, et. Kui üks muusik teeb ühe hea kontserdi, siis, siis ta on ta on inimesi noh, kas miskitmoodi aidanud või? Siis ma leevendan sellist oma puudujääki, et mind ei ole jäädvustatud võib-olla nii palju või mul ei ole võimalik riiulist võtta plaati linti, et noh, et äkki ma olen ka ühes etenduses suutnud inimestele nagu, nagu midagi anda, millega neil on siis hõlpsam edasi elada. Seda on räägitud näiteks lauljate või üldse muusika interpreetide kohta, et kui sa ise seda ei naudi, mida sa teed, siis ei naudi seda ka publik ja tõenäoliselt see maksab täpselt näitleja kohta ka. No nii, ta on jah. Ma ilmselt olen, olen kuskil ma ei tea, kus alateadvuses või tahtnud ikka kindlasti mingil perioodil mingiks kitarrikangelaseks saada või, või muusikuks ja ma olen ka akordionitundides käinud, aga no midagi toast välja ei tulnud. Võib-olla kuldsed Riiaga on kõige parem näide, kui Tamme staadionil esinesin ja tegin siis mingil määral nagu, nagu onu Bellat järele ja kui kui staadionil oli 10000 inimest, mul võttis jalad värisema, ausalt öeldes seltsist saab, sest ma ei ole teatris nagu kohanadega sellist hullunud publikut, kus turvajõu nagu ääres seisavad. Siis ma tundsin, et ahaa ma elan ka nüüd natukene bändi. Muide, meenutades sind tollest peda ajast, kui sa seal õppisid, muide, kas sina tulid kohe sinna või proovisid ennem kaika konsi lavakasse või? Ei, ma ei proovinud konsi lauaks, ma ründasin Tartu Ülikoolisambaid kaks aastat aga jäljetult ja, ja siis nii et see näitleja elukutse ei olnud sul üldse mitte algselt nagu plaanis ei olnud sugugi tema ja läksin sinna kooli sellise sellise teadmisega, et et seal on nii superprogramm, seal õpitakse nagu kõike. Ja sinna ma sattusin, ma lihtsalt tahtsin seda öelda, et võrreldes näiteks sind tollal paljude teistega, kes sedasama ametit õppisid, et sina olid selline suhteliselt tagasihoidlik ja nagu ei paistnudki, seal oli selliseid palju. Noh, kuidas ma ütleksin. Inimesi, kellest võiks arvata, et tuleb näitleja, tähendab eluvennad või vähemasti nad paistsid kuidagi silma ja olid noh, peohinged alati ja kõik nii edasi ja nii edasi. Sina olid kuidagi selline vaikne, tagaplaanil pidevalt, aga siis korraga, kui kool läbi sai, hopsti, sina olid vanalinnastuudios. Ja oled seal nüüd vist siiamaani kogu aeg, ega sa kuskil mujal polegi olnud. Aga sa, sa võid ju mitte uskuda, aga ma olen siiamaani tagasihoidlik. Enda arvavad, kas sa pead siis mingit sisemist võitlust endaga kogu aeg, kui sa pead lavale minema, nalja tegema, või, või, või on see sinu selline ongi see sinu stiil teha nalja sellist? Ühesõnaga, sa ei pea sundima ennast selleks? Noh, on igasuguseid situatsioone, mõnikord ikka pead sundima. Näitleja amet on ju selline, et noh, ega ei küsita. On sul halb tuju? Või on sul hea tuju või on seal mingi mure või? Või osade jaotamise puhul riiv jah või osa ei meeldi või? Sa lähed lavale, rahvas on saalis ja sa pead leidma enda jaoks rosina, miks, miks seda teha või? No ja kui oled lõpuks kutseline, siis elukutseline peab ju tegema, peab, ja keegi on kunagi öelnud üks väga staažikas näitleja on öelnud, et ma ei saa endale seda luksust lubada, et ma ütlen osast ära. Ja no muidugi mina Nooruses rumalast peast ühe korra niimoodi tegin ja ma sain ikka päris hea õppetunni. Oma naljalt oma viga enam kordama ei kipu. Aga noh, kui me nüüd oli mees niisuguste humoorikat osade juures nagu no üks viimasest ajast taris trans tiidi roll. Proua Aunaste. Seda pole vist eriti kerge teha. Vot mina ei tea, on ta nüüd raske või kerge? Neid on päris kerge ka, muidugi ei ole. Aga Ma julgen öelda, et ma seda Armastaja rolli nüüd niivõrd hästi teen, aga küllap seal on oma osa. Mängib kaasa see mehele, pane ikka kleit selga, juba on naljakas, et sinna ei ole võib-olla palju tarvis enam lisada. Nojaa, aga üldine, nagu öeldakse, füüsis ka siiski. Ütleme, tulles tagasi selle kahe kõige viimase tuntuma osa juurde, meri, Aunaste ilmselt see näokuju ja no näiteks, ma kujutan ette, et mõni ümariku näoga aga ütle Orgulasena, mismoodi Orgulas teeb seda kõige paremat, kuigi ta on hea koomik, aga ta ei saa teha. Nojah, siin on jumala seisnud lähedal kuskil selles mõttes, et me oleme kuidagi sama tüüp. Sama tüüpi vibalikud ilmselt. Loodus annab nagu võimaluse selliseid asju teha. Kas sulle nende parodeeritavatega on ka isiklikke kokkupuuteid olnud tagasisidet selles mõttes, et võib-olla mõni on ka veidi solvunud. Presidendiga ei ole mul otsest sidet olnud, kuigi. Kuigi ma enam-vähem aiman tema suhtumist, tähendab oli üks soomlaste kevadpidu, mille korraldas Eesti Instituut ja ja mind kutsuti Helsingisse, siis esinema vale presidendina. Ja tekkisid koledad kahtlused, kuigi see pidu ei olnud ei tea, mis suurele ringkonnale ega seal ei olnud pressi, ega see oli lihtsalt süstis eestlastele kodutunnet natukene seal külmas ja kõledal Helsingis, ütleme siis nii, aga. Ja tekkisid vaidlused, et kas seda võib teha nagu välismaal ja seal oli just Helsingi sama mõttes ilmunud mingi artikkel. Rüütlist, kes kipuvad unustama ja ma ei tea, kus need andmed sinna said, et äkki äkki minuga muidu tuleb mingisuguseid kahtlaseid artikleid ka meie presidendist, aga noh, jumal tänatud, kõik läks hästi ja väga hästi võeti vastu ja ja kulle raig vist siis pöördus ennem seda esinemist otse presidendi poole, kas oli mingis lõunalauas, kus? No kas siis lõpuks on teil midagi selle vastu või kas seda võib teha ja ja Lennart Meri oli vastanud, et laske käia, peaasi, et oleks tasemel. Mulle tuleb meelde üks minu jaoks juba ununenud riigimees, kes ütles, et kui minust enam anekdoote ei tehta, kui mind enam ei rahva hulgas ei naerda siis on minu lips läbi. Nii kaua. Aarne, minust peab rääkima. Muidugi see on, see on üks tahk. Aga see on küllalt oluline tahk, tähendab ei tohi unustada inimeste ja. Võib-olla ka Brežnev isegi teadis neid nalju, mis temast räägitakse. Ilmus siin meie presidendist Ki anekdootide koguja ja joonistused, mis seal olid ja, ja see, et mind üldiselt kutsutakse siia-sinna nagu esinema, see on siiski märk, ma arvan, et et presidendi reiting on meil päris kõrge või teda ikka hinnatakse. Ja niisugused asjad alla seda reitingut mingil juhul ei kisu. Ma usun ka, et mitte. Aga nüüd võib-olla tuleks iga selle vanalinnastuudio viimase etenduse juurde, mis praegu suure menuga läheb. Vahepeal me seda vihjamisi juba korraks puudutasime, sest Maire Aunaste osa on sinul, Egon Nuter, üks neist, mida sa seal teed. Aga võib-olla nüüd kuulame veidi muusikat, sest mul on tunne, et see, see muusikalõik, mida te kohe kuulete, on ka selle etenduse üks selliseid kulminatsiooni. Need olid siis kolm kuulsat tenorit meeste kallist siin äsja kuuldud lindil küll originaalid ose Carreras, Placido Domingo ja Luciano Pavarotti. Aga vanalinnastuudio etenduses raadio null on need kolm meest küll samasuguse enam-vähem samasuguse väljanägemisega, aga mitte päris meeldiv. No mitte päris, need ja Pavarotti on Krall, Domingo on Kuslap ja mis see kolmas mees siis on seal? Vello Janson Ma mäletan, et kui seda numbrit nagu tõesti, siis me jooksime kõik saali vaatama, sest see tundus, et sellest tuleb nii pööraselt naljakas number ja rahvas lustib siiamaani. No ma olen kuulnud, et kohates ma olen kuulnud, et see tükk on vist ette müüdud juba peaaegu suveni välja piletid. Ta annab teatrile õnneliku võimaluse küll pisut liugu lasta või. Noh, mängimine toda Raadio Nulli nädalas ikka head mitmed korral ja ja tellimuste glade on, on täis ja noh, see on teatrile jumala õnnelik situatsioon. Kui ma nägin sind selle tüki proovide ajal siis sa ise olid veidi küll malev selle tüki suhtes sa ütlesid, et noh, et see televisiooni ja raadiosaadete parodeerimine, et seda on ju niivõrd palju tehtud, et see on nii läbi hekseldatud juba, et kassid õnnestub enam nüüd midagi uut välja pigistada. Aga tundub, et tundub, et ikka midagi õnnestus. No vist midagi õnnestus muidugi, mul on alati ebalev või mul on siin selline iseloomu viga, ma kahtlen nii kohutavalt. Ja vot mina ise kahjuks ei näinud, aga vana-aasta õhtul oli vist televisioonis tehtud enam-vähem sarnaseid numbreid või oli ju vist seal võetud reisile sinuga ja ja kolme tenorit tehti suure vankripeol ja ja siis ma hakkasin mõtlema, et, et noh kas täiesti ideid või kipub nagu väheks jääma, et et ikka ühed ja needsamad sellised paraadijalikud numbrid, aga noh, joome siis püüdsime, võib olla. Noh, pisut paremini teha või üritasime vähemalt iga teine menukas küll teil oli seal juba paar väga head leida selles mõttes, et kutsuda näiteks Voldemar Kuslap ja tammetammel kas ta on varemgi vanale rüütlirallis seal ja vaat, ma ei tea, kas ta on varem draamalaval nagu esinenud. Noh, mina ei tea, et oleks, aga ma ei ole ka rollis oli ta väga veenev. Ma ei ole teda niimoodi küsimustega pommitanud, vot kui selle raadio nulli juurest paigata praegu üks teine tükk oli see mina Lamyy kus Egon Nuterile oli, oli kapitaalne nimiosa. Mina tegin sinna natukene neid klaveri mäng ja nii ta on, sind, vere seal laval mängis. Ja mul tekkis niisugune mõte, et ühest küljest see oli võib-olla natuke erinev, kus, kus tavaliselt koomikuna. No eks see kaoli koomiline osa osa nii osalt. Aga teisest küljest ta pidi olema niisugune ilueedi melamiin. Jaa, jaa. Ja muidugi see, selle osa maht oli tohutu, kuidas kogu see jutt pähe võis jääda, sest nagu öeldakse, tsirkuses öeldakse kogu õhtumatil. Mina olen kogu aeg imestanud seda, kuidas näitlejatel jäävad kõik need sõnad meelde eineks häda oligi see, et et stseenis ei ole nüüd teksti meelde jätmine eriti raske, sellepärast et. Sinu mõtteteekonda nagu paika pandud ja mis on seni on paika pandud ja, ja üks asi põhjustab teist ja sa võid improviseerida alati veidi pisut ikka võib mingites raamides. Aga partnereid väga ei armasta seda, kui nojah, oleneb partnerlusest, eks ole, muidugi sa pead teisega arvestama, mõni on nii, et kes ootab täpselt seda sõna, millega sa lõpetad ja siis just ja Otepääl kangekaelselt, kusjuures ta ei lähe edasi ka ennem, kui sa ei ole seda sõna ilmavalgele toonud. Aga ma mäletan, et ma käisin suisa metsas neid neid monolooge nagu suhu saada meelde jätta, suhu saada, sest tekst oli kohutav pall, mulle tuleb meelde üks nooruse rumalus, noor inimene tahab oma nina igale poole toppida ja omal ajal Pärnu Endlas Edward lemmisti tegi ühe niisuguse Taiwan stuudio, aga mingist teatrikursused ja ma mõtlesin, ma lähen vaat mis ta räägib. Ja tema just selle päheõppimise kohta ütles niimoodi, et mis meil seal oli üks kuus-seitse inimest. Ja ütles, et võtke luuletus kaasa, minge Pärnus. Supeluse tänav on see, kus suvel marsity edasi-tagasi kogu aeg palju rahvast, lõpmatu edasi-tagasi marssimine, see oli niisugune terve Pärnu niisugune meelelahutus. Ja muidugi ilusaid tüdrukuid ja kõike seda on väga palju, mis viivad mõte mujale ja ütles, et jalutage seal ja õppige üks luuletus pähe. Vat siis teist saab näitleja, kui teid miski ei sega. Jaa, jaa. Kas ma ei tea, mina seda ei proovinud teha. Aga nähtavasti kontsentratsioonivõime peab näitlejal olema siiski suurem, kui tavalisel inimesel. Võib olla poliitikul on nõutud täpselt sama terav kontsentratsioonivõimet, miski teda segadusse. No peab olema jah, aga. Kui mul on olnud suured tööd, ma teen siis ega midagi teha ei ole, mul ei ole nii piisavalt suur apartement, et mul kuhugi peitu pugeda oleks, aga aga ma olen ikka öistest tundidest lisa võtnud, kui kõik magama kobinud ja, ja siis on nagu vaikus majas, saad, sa oled nagu, mitte just teksti rääkida ja läbi selle tekstini mõtteid mõlgutada või noh, kuidagi mingisugust privaatsust ma vajan küll jaa. Jaa. Ma olen selle Belamiiest veel tänulik just nimelt sellepärast, et ta ei olnud nüüd nii väga. Nii väga koomiline nagu palju muud rollid on ja ja vaevalt et ta nüüd sellise klassikalise ettekujutusega elamiist nüüd katus, aga aga tänulik olen ma ikka ja Maal, kus, kus ameti nagu oleks seda ruumi olnud, aga ma kolisin selleks ikkagi metsa. Et seda, seda teksti Sa oled lobiseda ja ja õnn oli, et mõni seeneline peale ei sattunud, sest oleks arvatud, et tegemist on mingi vähendanud inimesega, eks. Kes metsas omaette loengute. Kuidas seal üldse, muide teiste inimestega, kas või tavalises linnakärast tuntakse sind ikka ära ka? Te ei ole, oled sa täheldanud seda, et keegi jääb järgi vaatama tema või tuleb juttu tegema või midagi sellist? Nojah, see on sellise avaliku elukutse paratamatus või noh, on ikka ja. Kusjuures lapsed on nagu kõige kõige hallimad selle peale või mõlemad laagris bussi pealt maha, kuni ma koju jõuan, ma olen umbes 10 korda tere pidanud ütlema ja. Ja. Nüüd hiljuti jooksevad rongi peale nii et hing paelaga kaelas, kas jõuan või ei. Kiirus on viimase peal ja rong on jõudnud peatusesse ja siis hüüavad. Kuskil kõrval viieteist- aastased, pane Lennart. Meenutades neid neid vanalinnastuudio prügikaste ja teise etendusi, kus oli hästi palju muusikat ja Kublee laule siis peab ütlema seda, et eks teatris nähtavasti see Kublee laul on läbi aegade olnud niisugune näitlejate kõrvalharrastus. Paul Pinna oli ju meil väga populaarne kupli laulja omal ajal. Tema kukleid pole vananenud kahjuks tänapäevalgi kõlbavad ka praegu laulda. Ja aguliidik oli suurepärane näitleja ja, ja laulis ka. Võib-olla kuulame vahepeal ühte Lüdiku vähem tuntud kukli laulu. On mul onu ja ainult. Kasu on kõõlus anda, rullid kaitsta. Kui lüüa ka. Kasum olla ajastu võla all või talus, et homme on oksjoni upul murest, raisk, kui teistelgi elu. Maa peal on ikka ja alati kinni, et maaler vaide, värvi ja ratt deberi, et onu TV-s mölder olnud vaeva oleveedada kopaks võib haihtuda. Nojah, need on nüüd niisugused välja mõeldud naljad, aga minu arust elu pakub ka vahel väga palju nalja, mis ei ole planeeritud. Pakub jah. Mul tuleb meelde, praegu meil oli Järva-Jaanis. Seal nüüd möödunudaastases etenduses nimega härra topaas ja mul on seal selline kohutavalt tänuväärne roll, kus mul on? Tahaks pisikest stseeni alguses ja ja päris viimane stseen seal tüki lõpus ja vahepeal on üle kahe tonni puhast tühja aega. Järva-Jaanis juhtus olema kena soe ja seal on ilus maja keldris saun. Ja ma mõtlesin, et miks mitte see kaks tundi millegiga. Et no mis võib veel parem olla ja läksin sauna. Saunas selgus, et saun on kohutavalt kuum ja jalutab ja läksin omast arust siis nagu üles lava poistele ütlema, et kui kellelgil oleks aega ja tooks puhvetist mulle joogi. Parajasti oli alanud vaheaeg. Nii et nii kui mina jõudsin kuskile sinna lava lähedusse kõrvale üles Kustas laval valgus. Kohal põleseks mingi trepikoja lambikene 40 vatini. Samal ajal ka saal oli veel pime, nii et ma avasin selle ukse. Ja ma olin silmitsi nagu publikuga ja mina olin kontravalguses selle selles 40 vati sees. Ja mul oli ümberiks õhukene saunalina. Sellist klibut nähes rahvas ei saanud kuidagi teisiti, kui see kutsus esile ja sellise Humerilise naerupahvak. Ja kui ma siis lõpuks pooleteisttunni pärast oma viimasesse stseeni jõudsin, siis mind tervitati aplausiga, et näed luterlane Saunas taas tagasi näitelavale. Mulle meenub, kui me tegime Nipernaadi filmis on ka juba kuskil 80. või, või peale seda. Ja me sõitsime hobusega kolmekesi. Paul Poom, Margus hoop, kaup ja mina olime kolm parajat Dorakat venda seal. Ja me olime ammu kaadrist väljas ja me oleks pidanud selle hobuse kuidagi seisma nagu saama, aga ei saanud. Linna poisid nagu kõik ja oob kauba käes olid ohjad, nii et tema ei osanud muud teha kui hüüda. Stopp, Stop. Jää seisma. Stopp, seis. Nonstop. Kurat. Aga hobune ei tahtnud mõistusega, hobune ei mõistnud sellist keelt. Need olid nagu valed sõnad. No eks meile kolmele on ka see stopp praegu üks selline päris paras märksõna, sellepärast et saate lõpuni on niivõrd vähe aega jäänud, et ühe muusika palavist jõuab veel kuulata ja see on siis jällegi, jäägu Nuuteri valikul. No paneks Elton Johni keerlema selles mõttes, et see on igavese pika loomingulise biograafiaga vend. Esiteks. Ja teiseks, et, Vaat see üks lugu on mulle nagu selline kevadekuulutaja või. Ma lähen tagasi sinna 80 kuuendas, selle, kus me olime seal ykskord ja see lugu oli siis kõikides tabelites ja seda tuli igast raadiojaamast ja ja ta kulus nagu pähe. Ja kui ma tulin, siis tagasi sealt rootsimaalt ja umbes pool aastat või aasta hiljem mängis seesama lugu Nikita Elton Johni esituses Tallinna kaubamajas. Siis ma jäin nagu seisma olin. Ühest küljest kohutavalt üllatunud ja, ja Mul oli nagu mingisugune aimus, et näed muusika tuleb ka sealt läbi läbi raudse eesriide, mis enam ei olegi nii raudne, kui juba Tallinna kaubamajas on, on samad lood nagu nagu ütleme näiteks Stockholmis ja peatselt seal see laulev revolutsioon ei alanud, et mingis mõttes on see see Nikita laus nagu laulva revolutsiooni esimene pääsukene minu jaoks on igal juhul suur tänu siis sulle Egon Nuter ette leidsid mahti tulla meie saatesse ja ühtlasi jaksasid kaasa vedada sellest oma plaadikogust. Päris mul on tunne, et mitu kilo neid vanu, häid vinüülplaate. Nojah, õigupoolest ma pidin portfelli rihma nagu järele laskma, et neid siia tassida, aga me läksime ikkagi sujuvalt raadio fonoteegis olevatele CD-dele üle, aga vähemalt vanad plaadid said natukene tuulutada ja linnas ja raadiomajas ära käia, no mis võib neile veel paremal, ma arvan, Nad on rõõmsad. Ma loodan, et ka raadiokuulajad olid seda saadet kuulates rõõmsad. Järgmisel pühapäeval on kavas helisev kroonika nagu ikka kuu viimasel pühapäeval. Aga Vikerkääru saates kohtume siis juba kahe nädala pärast ja see tõotab tulla selline veidi pikem ja erisugune Vikerkääru saaresest. Sel ajal toimuvad ka suusatamise maailmameistrivõistlused Trondheimis. Kohtumiseni.