Algava saate alapealkiri raadiolehes on pikalt teekonnalt Torontosse. Hannes Oja Torontos ilmuva vaba eestlase toimetusest leidis viimasel kodumaa külastusel võimaluse põigata tunniks Tallinna raadiomajja. Külaline oli lahkesti nõus astuma stuudiosse ja andma eksprompt intervjuu. Alustagem siis küsimusest, millal oli esimene kokkupuude ajakirjandusega. AKG time lehte oli meil Alkus ilmus sapi Rograafi grafeeritult üks väikene ajakiri, mille nimi oli leek. Ja kus siis minagi oma esimese värsi avaldasin, see oli väga konarlik, aga kõigilt paluti kaastööd ja nii sattusin minagi sinna ja sealt on see ajakirjanduslik tegevus nakast ikka uuesti ja uuesti. Missuguseid lehti telliti ja loeti teie kodus ja üldse teie kandis Läänemaal. Kodune leht oli teatajas kaja põllumeeste väljaanne ja siis oli ka seal Lääne elu oliks Mart Tambergi kompanii väljaandel ilmunud. Need kaks väga arv oli, kui nüüd Tallinnast telliti, välja arvatud onu, kes tellis päevalehte. Nii et need olid see, mille najal minu ajakirjanduslik isik, kusjuures vesi hakata kujunemaks sihuke inimene jälgida õies kujusid. Siis hakkas väikeste kaartide saatmine sel Lääne Elule, kus isegi mina suur rõõm, kui näha, avaldati väike teade, et kodukülas on üks hädala kullerkupp kusagil novembris õitsema hakanud. Ja seal oli ka, sel ajal oli Eesti ajalehtedes tutvustati pere-perelt kõiki neid külasid ja nii olen minagi sellega hakkama saanud, et kodukülakohase kirjutise saatsin Lääne Elule, kus ega ilmus. Sellega kõigile ei meeldinud võistlekkelise kahanda seda. Aga ega ajakirjanike kunagi pahanduse eest ei pääse. Kuste hariduse omandasid, algasime meil seal rannas Maal kol neljaklassiline, aga kuna ma pärast kaht klassi seal ei tahtnud enam olla, siis jonnisin nii kaua, kui meil viidi sinna putkast kuueklassilise kooli, kuna seal oli elavam tegevus ja ja seal oligi siis see ajakiri, mis ilmus paar korda aastas, leek, leek ja siis läksin Seal see kooliajakirja murdlained juurde, kus praegune Päevalehe toimetaja Juhan Kokla oli peatoimetaja. Aga mina olin, dikteerisin talle, kui tema masinal kirjutas. Ja ükskord ma olin kogemata hel vabavormilise värsirea pikemast teinud ja siis vähedasin sellest ametist lahti. Mul ei jäägi Haapsalu gümnaasium lõpetamata ja selle tõttu ma siis tuli võimalus sakslaste ajal uuesti minna kooli, siis läksin sinna Eesti põllumajanduskeskkooli uuemõisas Haapsalu läheduses. Ükskord peab mees jõudma püssikandmise ikka. Teile jõudis see aeg kätte arvatavasti Eesti vabariigi lõpuaastatel ja mina olin vabatahtlik nagu iga iga sõjaväes olin vabatahtlik olnud ja see oli 38 Paulil Eesti sõjaväes, Aelmas teenisin merekindluses oma aega, ma olin kogu aeg kompanii kirjutaja pärast selles peas Stahlis majandusosakonnas ja mul oli väga mõnus elumerekindlust ja ma olin ka veel sel momendil seal, kui ordsel põgenes Poola allveelaev. Öösel oli esmakordselt antimeestel rohkem linnalubasid kui tavaliselt. Merekindlus oli väga piiratud seal lubade andmine, aga sel korral keegi tark mees avastas, et ei ole seda piirangut olemas, et võib saada hoopis palju mehi. Ja kui siis hommikupoole öösel antiääre siis ei olnud patareis kõiki lahingukohti täidetudki ning ma olin siis seal laengu kambris, jooksin üles kahuriplatvormile ja siis tulistasime nii kaua selle häälega. Ta kuna allveelaev sukeldus, ei, seda helgiheitjat ei suudetud avada millegipärast septembrikuu öö oli pime ka juba ja hommiku polümpionalises kiiva, kui see laev alla kadus, siis oli juba koiduvalgus üsna suu, jooksen veel teise patareis, esimene kolmas patarei põhja pool on teine patarei, jooksen veel sinna ja, aga seal enam midagi ei saanud teha ja teid löödi une pealt üles ja meil on saare kohal suur-sireen ja kui see lõpp, siis on terve saar üleval ja siis jooksime käiku pool riietuses patareis. Aga ainult hääle kohta tuli imevaikne hommik oli, oli nagu selge, et et see laev oli seal koos, läheb, aga täpselt tabamust ei olnud, kolmandas pataljonis jäigi kahuritesse mida ei saanud ennem lahti lasta, kui Moskvast hiljem luba anti. Vahepeal võeti Eesti äraju. Kahureid kogu aeg laaditud, need viimased, kui tuli tule käsklused nüüd lõpetada siis olid juba mürsud aetud. Tookord ei olnud Vilbaasid sees, sest allveelaev minu teada põgenes 18. septembril, eks ole, aga millegipärast kirja tulistamine ja Selter läks Moskvasse justkui kaubalepingut alla kirjutama 22. septembril ja siis ootas teda seal see üllatus, et kaubalepingu asemel lükati ette üks teine leping, baaside leping mõnes kohas olid lendasid ju need vene lennukid lendasid üle nii kõrgelt nad teadsid, kui kõrgele meie õhutõrje ulatab 10-st pataljoni õhutõrjepataljon Nad lendasid kõrgemalt, kui need mürsud lõhkesid ja midagi teinud eriti võlbaasid, tulid signaalid igapäevaselt, siis ma mäletan, kui nad käisid Soomet pommitamas talvesõja ajal, 39. aasta sügisel, oktoobris, kui ma ei eksi, tulid juba punalaevastiku laevad samuti Eesti vetesse. Kas nende möödumist oli kah näha oineid? Tallinna laht oli neid täis, meie vaest kasutasime ajal neid silueti oma kaugmõõdu mõõduaparaatidel, seal, kus vägevad kab laevadelt möödusid. Sest meil olidki mürsud hirmus kallid keelde, et see õppelaen esimesest patareis maksis miljon senti ja seda väikeriiki saanud ennist lõbu. Neid tulistada, õpe laskmise teha õppelaskmisi tehti raua sisse ehitatud ühe väiksema rauaga hoopis väiksema, tihti kolmandas patareis ja siis oli sõideti seal märki seal ranna läheduses, aga esimene patarei laskis ikka poole laenguga, päris mürsk netis, terve saarel olid aknad kõik kaetud, et lähevad puruks põruneks need klaasid, sõja lõhn oli siis muidugi juba õhus, Euroopas sõda käis jää. Soomlasel oli talvesõda talvesõda. Sel talvel osa minu, isegi minu voodikaaslane oli sel õhtul kadunud ja oli koos voodilinad kadunud ja püssiga. Ei saadudki kätte, olid, jõudsid Soome, kolm meest või neli meest läksid sealt. Nad ei rääkinud, kellel see nii hästi oli see grupp valmistage ette valmistada. Ja ka, et seal taga ajada seal, aga no see Soome lahe jää oli nii ebasile või konarlik, et seal ei suutnud liikuda suuskadega väga niuksed, toored, suusavenerite, niuksed, paindlikud, nagu neid on lihtsalt lauatükid seal te olete palju uurinud Soome sõjas käinud poiste saatus, kas need mehed jõudsid pärale, ega te seda ei tea, ja ma pärast, kui soomi aeglase rahuajal talvesõjas ja jätkusõjavaheaeg siis keegi saatis kirja neist siiski, et ta jõudis sinna sooni. Kauksite aegne jäite, kui meie see. Üle aja või tähendab sinna, kuna meid ei vabastatud, tekkis seda ja neid hoiti, kutsuti veel, täiendas meeskonda sinna ja saar oli jetimehi täis ja mul tuli teenida veel järgmise kevadeni, need kuus kuud kauem meie aastakäiku ei vabastatud, sõjaolukorra tõttu pikendati, pikendati ja teenistusaega jaani olin seal ja kuni. Ühel hommikul minul natuke aeglane üle adjeni ka veel maist, kuni sündmused olid juunis või juulis. Maja oli just seal, korter selle sadama juures üle hommikul ärkan hüljest, kuulen, sammusin jooksumüdinat, vaatanics täägiga, mees jookseb ümber minu maja seal. Punaarmee oli teinud dessandi aegla sadamale. Kui nad üle võtsid, juunikuus nemad sõdurit ikka teadsid, et see on üks vaene võõras, mis tuleb, kuhu te olete saanud teha, kuigi meil olid sõbralikult vastuvõtul kallis ja pärast ma tegin sellega kaasnes, veedad seal ajalgi. Seal oli öeldud, et punaarmee vallutas aegne saale. Nemad tulid laevadega Sist Aegna sadamasse, Nad tulid dessandiga dessanti ja need olid need eri vormis roheline vorm sellega madrusekraega, mis neil on, seal merejalavägi mere ei olegi. Aga pärast on muidugi väga sõbrad nadi midagi teinud, väga tulid vastu alati leid valvel, sama palju neid tuli sinna paarsada lihtsalt neil alul jälgida, aga siiski väga ruttu võeti meie kasarmud üle joonud mehe tasusid patareis ja siis nemad võtsid kasarmu. Nii oli see aeg siis jaaniõhtu veel keelatud, igasugune tule tegemine, meil tehtlike vägev jaanituli ja punaarmee kõrgemad ohvitserid hüppasid üle Jaanistule. Purjes kui hullud. Elasite seal siis läbisegi hiljem nelja kuu aega veel kuu aega, kuni pidime välja kolima. Lähevad Eesti sõjalaevad ja viisid meid ära, siis me olime. Alul olime Pelgulinna koolimas olisi saena komanentuuri väeosa ja siis hakati seda likvideerimismain laial tänaval ja aegne merekindlused jäidki siis punavenekeelsete osa meie mehi pandi laevadele ja osa siis vabastad viie aastakäigud ja osa saadeti siis siin asuvate jala väetasimiaalin paide rügemendis isegi veel kolm kuud. Millal te Eesti sõjaväe vormi seljast võtsite? No ma läksin, olin punaarmees Kaio veel kuid, ning viidi Paide rügementi Sisveegoluline küladza polku, sina olid seal ka kolm kuud veel, olin seal jaanuari 15-l, siis sain täiesti vabaks. Jaanuaris 1941 ja siis leiti, et kuna minul vene keele oskust ei ole, siis ei ole midagi teha minuga. Kaasas natuke mõni kuud hiljem läks ju see üksus Venemaal, kuhu te siis tsiviilelus, sammud, seadsite, kaeba, raamatupidaja, eks seal Haapsalus. Nii kaua, kui seda peale hakkas, siis. Siis läksin Matsalu roo, voolarisin seal rajal. Kas Matsalu roostikus, teiesuguseid mehi oli? Rohkemgi see oli, meil on väga head grupid, seal ülal suured grupid, materjal, roog on nii pikk ja kõrge, et peidad kõik paadid ära. Mis seal all on? Väga ilus suvi oli, seal oli väga kena olla, kuna ümberringi käib sõda. Ööbimine oli ikka paadis, kogu aeg paadis, elasin neljalt isaralibaat, seal kasutasid tema paadi sel suvel. See oli nagu romantiline elu isegi kuigi riskiga seotud isegi romantiline, värsket kalu seal keetsime ja paremini vedasime, kui sul näidik küla inimesed, kes kartsid ja venelaste tulekut kogu aeg. Seda asukohta oleks võinud leida ainult lennuki pealt, võib-olla ja lennukid lendasid kiirelt üle ja madalalt. Ega nad selle kiirelt visanudki Talvad pilliroog on nii kõrgemaks kaks meetrit üle meie peade. Ja vahest tõmbasime need kokku vahepeal, nii et sealt ei ole võimatu leida, et elasite suhteliselt rahulikku elu ja üks korpetüdi neid haarata sealt üles, kuni rootlikuna ta siis enam keegi edasi tulnud. Selle osa mehi käisid kodus heina tegemas. Millal sakslased sinnakanti välja jõudsid, kas see oli Tallinna valudes, kas Tallinn võeti 28. augustil neli, siis oli ennem natuke jõuti sinna, Haapsalu, minul on niisugune tunne, nagu oleks ennem Tallinna umbes samal ajal päästliku mull, kuupäevi ei ole. Siis kui sakslaste aeg tuli, siis läksin kooli põllumajandust õppima. Uuemõisast asutati uus kool. Ja selle järel oleks saanud sealt edasi minna ülikooli. Ja kui ma rootsi jõudsin edaspidi, siis oligi plaan. Ma kirjutasin ühe aasta täpselt taluvus teise aasta äriaianduses, temal oli praktika olemas, korra veel tarvis minna ja üks kursus ei olekski olnud valmis agronoom. Aga toome kõik, see asi ebaõnnestus. See kevadel olin mobilisatsioon. Te olite mees parimates ajast ja just siis, ja ma muidugi olin mul head sõjalised kogemused ja vajati väga. Aga ma siiski Picenseni Kohversema pimesoole Janist asjad, kuni ma sain olla veel sügiseni siiski kuidagi pikem siin jällegi siin arsti juures ja rääkisin, et mul on see haigus ja arst kirjutas vööndi ja nüüd kui ma soomes arstil neid tõendeid näitsin, arstid ütlesid need hoopis teised asjad. Eks eesti arstid suhteliselt üsna mõistvalt ja veel kord noorte meeste väga muredega neid Haapsalu haiglas või surnud üle 10 pimesoole operatsiooni korraga. Aga pimees Hollande'i saanud kolm, elad vaba, elad. Ja siis. Me saatsime kevadel ühe mehe Tallinna. Kuulge, poisid koolist, et mingu kuulake, kuidas on soojendajalises võimalust. Tema tuli tagasi, et ta oli rongil kuulnud, seda varsti, lõpeb ja pole vaja üldse minna kusagil enam, et läänemaailm lubagi Veneti tulla. See oli muidugi naljajutt. Tegelikult sedalaadi usku oli küllalt palju Eestis talle nalja rahvas tahtis uskuda. Novembris läksime siis lõpuks saime Soome seal siis oli meil siin turgu neeme rannas, neli-viis päeva ootasime, vägev torm oli, kuidas ette vette organiseerida, kes teid abistas, selles seal oli õieti kaks liini, millega me tulime Tallinnat üks oliks endine avar mastaap sulle notar kes vahendri, temal olid mingid kanalid ja siis oli üks teine grupp, kes pidiga tuttava kaudu seda asja tegema. Ja kui ma siin olime, siis meie valisime alul kõik selle teise gruppi, keda me ei tundnud, aga üks tuttav tundis hästi ja ka muidugi see välja ja kõik lehtedest saksa politsei kätte, kas seal oli tegemist kokkumängu ja provokaitse, arvatakse, et seal oli mingisugune ära andmine. Ja siis Avarma grupp see oli siis, see oli väiksem ja selle najal siis me jõudsime lõpuks ikkagi kohale ja siis me pidime Tallinnas pandi meid, siin. Me oleksime kahe, taksime Stahlis, teine meespaaris pandi sinna bussi peale ja siis pidime sõitma Loksale, seal tuli üks mees vastu, siis me pidime küsima, et kuidas on kalaõnne, kas sõitsite liinibussiga? Liinibussiga seal ei kontroll, Kaaga Ta ei küsinud midagi, mõtlesin veel. Sonimüts peas ilusti ja see küsimus oli siis parool ja parooli ja mees viis meid sealt jalgsi sinna Viinistu poolsel otsa, kus turgu Neeme küla, väike küla. Ja seal oli tormivarjus siis kolm või neli päeva turgu Neeme külas, väike saun oli, kus me olime siis Beliameek, olime seal. Siis meil toit lõppes ära seal ja siis keegi soolasilku meelelahutuseks ei olnud sobiv ilm ja suur torm oli seekord ja lõpuks siis kui need mehed tulid paadimehed, paadi, need, siis ma ei teagi üldse, mis seal juhtus, siis ma olin kogu aeg mere Aegi oksendasin. Kuni soomlasele piletisaarele jõudis merehaiguse õudne piinata, kuidagi halvata tahtejõu ja muudab apaatsed ja nii apaatet juhtugu, mis juhtub. Ma olen teist korda elanud seal läbi, kui ma läksin Soomest Rootsi siis olime kolm päevasel põhjal ajas ja siis oli tunne, et visake üle parda või tehku mis tahab, et enam midagi ei tunne ja ja siis oli endal pisarad juba, anti kohvi, olin jälle elus. Berti saareni läksid ja mis näo soomlased tegid, kui nägid, et üks paaditäis eestlasi tuli? Nad võtsid lahkesti vastu, sest need Birdi saare soomlased on pool eestlased. Seal sai eesti keeltki rääkida kunagi Eestist ländjased väga sõbralikult. Kuna mina ei olnud mitte esimeses paadis, vaid seal oli juba varem ka mehi läinud ja oli nagu eestlaste koonduspunkt seal kogu aeg tuli iga päev telgist ja Pertti saarelt edasi, siis veidi siin ei ole see mõisa, sinna lähevad, ma ei tea, kilomeeter palju see võis olla paadiga sõideti seal kaljude vahel ja seal kaks ööd ja siis läksin kohe sõjaväkke, seal anti valida kas tööle või sõjaväkke. Mis kuulda, jõudsite seal novembris kui Eesti mehi juba küllalt kokku hoidis, oli palk, ei ole seal nii palju, polnudki enam magamiskohta ja nii et ma mõtlesin, et mis ma siin ootan. Ma ikka kogu aeg tahtsin ka sõjaväes olla. Aga kus tööots oleks oodanud, seal taludes ja siis oli seal Tampere lähedal olid, tehti kaljude Allalit varjendeid, osa läksid sinna tööle ja talud vajasid tööjõudu ja nii, et oleks aga sõjaväe kõige lihtsam. Missuguse otsa valijaid rohkem oli eestlaste eesti meeste postiovski oli sõjaväkke me nii et rohkem ja nende peale, kes nüüd läksid sinna tööle nende peale vaadati natuke üleolevalt, et näed, mees kardab. Sõjaväe vastuvõtupunkt asus sääsus Helsingis selles autokompanii rügemendi hoones. Aga vahepeal ma jäin haigeks, siis mind viidi Soome linna haiglasse või selline veab, oli või mis ta on siin Helsingi Eeesse kindlus. Emonsult tagasi läksin siis ehitajad üks uus Barakide külasina soodusstaadioni juurde ja sealt veel seal ja siis viidi Forfossasin kusagile Amina juurest metsas, õppekeskus alga selle sõdurielu. Ja esialgu pidin selle Soome sõjaväe algkursuse läbi tegema, sellest detsembris selle lume sees ja Soome metsades, kus olid nii palju mägesid, need lamama ja kõik, mis seal juhtus, Kuu aega sai seal ja siis ma sain rügemendi Postimehe ametisse, kui palju Soome sõjaväe väljaõppe erines Eesti sõjaväe väljaõppest põhiliselt mitte palju ant käsklused olid seal veidi erinevad, seal jaoülem ütles enda nimi enne ja siis kamandas meestel, aga meil eestis Jaulium ennast ei tutvustanud iga kord. Aga muidu Sillase lastiga puusse ronida ja karistuseks, aga muidugi tavaliselt ei olnud soomes neegrite nöögiti nii mehi ja puhun palgati siis puusse ronima. Et nad ikka harrastas seda nõksu aga muidu sõjaväkke ikka sõjavägi on, ega seal metsas seal oli Eestis neli õppekeskustele Taaveti bluume ümbruses Porrossess põhja pool ja seal oli siis kuuajaline õppus. Ja kui see läbi oli, siis jagati mehed juba üksustest, kus rindeüksustesse ja mujal. Ja mina sain rügemendi postine koha ja väga hea koht oligi, iga päev käisin, mulle anti hobusemees ja hobune. Kas see oli mingi soome rügement või oli see juba eesti rügemendis IRL 200, siis oli ma iial 200, kuna see sai valmis veebruari alul ja sellel ajal siis oligi see millandilt allüksused välja ära saadeti, nii et Klitice, kas ma saan hakkama, aga noh Eesti jääks sõjaväe ka nii palju selja taga, siis kapten Talbakuli arvanud, et eks ta saab hakkama. Detail pakat näost näkku olete ka näinud palju kordi. Me olime, liiatutavad kaua aega. Seni kuni ma selle raamatu soomepoisid tegin siis tutvus kadus ära. Tollel olid mõtted muidugi raamatu tegemisest kaugel ja seal me tegime ajakirja, seal pigem jäi minu hooleks, oli algul juba see Vello become algatas selle esimene number kirjutati käsitsi-käsitsi ja see üks number jäigi siis jaanuaris hakkas peale, stensiilil tehti paljundati. Ja kuni kolmandast numbrist sain mina selle masinana stensiili kirjutamise oma kätte ja ja siis lõpuks jäi kõik see asi minu kätt. Kuna mullu Postimehe oli kõige rohkem, teised viidi sinna ohvitseride kursusele. Sellest toimetuse koosseisust ja Seavil ilmus kuus numbritest. Ja seal on kõik need mehed sees, kes nüüd on saanud kirjanikeks, on seal oma esimeste töödega väga tuntud, nii siin kui sealpool, poolsin Ain Kaalep ja iseäranis Vello Ilmar noodeksel Tartusse oli just tema ja paljude teiste Ivar Grünthal, Raimond Kolk Ilmar Talve. Kõik on seal autorit nagu ise oli, väga ilus, selleaegne asi, aga no tuli see suur rünnak seal ja siis lõppes kõik ära, siis ei saanud enam midagi edasi. Kannase suure languse 10. juunil läbimurre tuli ja mõtlesime seal voogsel äärsed, katsume veel midagi teha, aga no rindeolukorras eesti rügement oli siis juba rindeüksus viidi sinna riivistama, esimest korda oli koos, esimene pataljoni taandus piirilt kuni veebruarini. Ja teine pataljon Jon viidi laborisse ka juba rindel ja need siis esimest korda oli siis rügement terves koosseisus Viiburi kaitsel. Ma ütlen vaid, nii palju langenud nagu üle Viiburi, nii palju lahe kaitsel. Niikaua kui siis ükskord pandi kõik meite rongile ja mehedalt kõik hirmsast põnevaid vaidlus nüüd lääne kodumaale arasin, keeras rongops põhja poole, viidi meid uksele sinna euro tagant. Need olid võrdlemisi nii ägedad lahingud, kui lähedal teie tulejoonele olite. Mina olin kui majandusmees ikka alati kaugemale, majandus on see kõige tagapoolne koht, post kuulus selle majandamise alla üksikut objekti otsivad mürsud, nendega mul on olnud tegemist, see on kõik, aga ma räägiks natukesest välipostis, sest see oli ikkagi üks omaette asi, mis meie rügemendiga oluline, sest posti kaudu oli ühendus kodumaa koguaeg. Ja see toimis väga hästi, isegi parem, kui meie praegune postid olid. Ma ei ole, ükspäev jäi kogu selle sõja ajal jäi meil post saatmata, kui me just kasvasime ühtse rindelõigus täis. Igal päev oli post käis ja mina teen selle posti ära ja siis igaüks oma Postimees, kes siis tulin minu juurde jagatud posti kätte ja läks siis tagasi oma meestele posti viima ja kirju kodumaalt oli väga palju, väga palju. Ja see oli ka ainuke side sel ajal kodumaad ega midagi muud ei olnud, kui kaua tookord kiri teel võis olla umbes kuu aega olla, sest meil oli üks, läks meist läbi, Saksamaa käisid ja mõni arvas, et sa ei kavatse Soome kaudu kenamat läbi Saksamaa saksa väliposti kaudu. Väikseid pakke. Kuule ma natukehaaval, aga need olid vanemad, kes saatis sigaret ja küpsiseid ja need ei pidanud seda vastu. Aga kirjad tulid ikkagi läbi, kui olid kõik tsenseeritud ja ilusti, nagu kohus on. Missugune oli tollal Soome sõduri võitlustahe talvesõjas, nad võitlesid ju väga mehiselt ja no Viiburi Alma kohtasin paarimees ja kui oma väeosa vaatsin seal staapi ja siis olidki meie 1000 soomlast, saime saartel juba taganenud, vadki, võitjad jooksevad ära rindelt. Küsisin ta käest, et kas ta on näinud selle üksus numbrit tema perre, mis meist enam nooti lääne menena kodin. Aga no pärast ikka võeti, see paanika kadus ära ja ikka soomlane pidasid ja nende kinni ega ka IRL 200 ei teinud eesti sõduri nimele häbi. Ei, ei see esimene pataljoni võitlus. Esimesel rindejoonel ja esimestel päevadel see ikkagi oli väga suure tähtsusega kogu selle Soome kaitsele, sest kui seda poleks surnud ja sealt oleks läbi tulnud, võib-olla viib, oli, oleks väga kiirelt võetud ja võib-olla Soome oleks järgnenud. Ega venelasi olnud selle all, mitte plaanis ometi jätta iseseisvana. Ja sellepärast roomlased ja muidugi on austavad ja hindavad ka meie panust, ega see ei ole, keegi, pole seda eitanud. Menetleti, millel hakkasid levima kojutuleku meeleolud soomepoiste hulgas, see oli ühest üksusest teisele Gensiisivad vibra oli juba hakati rääkima, et tuleb minna kodumaale, kuna kodumaal hakkasid siis võitlused. Aga meid viidi Kriski põhjusena Euroopas ja siis võttis mõned nädalad ennem kui minister varma tuli, seda mehi rahustada, sest see liikumine läks nii suureks. Ühelt poolt Albacki õhutas, et tuleb minna nüüd ja selleks on siia tulnud ja meie meid oodatakse ja nõutakse. Ja varma, kes siis rahustamas, aga mehed hüüdsid maha, et meie tahame minna kodumaale appi. Sõda käis siis juba Narva jõe joonel ja siis sel ajal oli jõhvis olid võitlused ja need mürsud isegi kostise Soomegi võitlused. Aga käis kaks poolt kogu aeg, et kas minna või mitte minna. Ja need, kes olid neid kaalukamad, need pidasid seda laste ristisõjaks, sest seal ei olnud tulevikku seda. Aga enamus mehi polnud üldse teadlikud ju maailma poliitilist sündmust. Meil oli küll üks teisene organisatsioon, võix amet, nimetati valistus, kopseriks või informatsiooni ohvitser, siis võiks niiviisi, praegu käisid iga päev, saatis poistes mingisuguse lühikese ülevaate, mis juhtub maailmas. Aga ega seegi ei jõudnud kõige. Ja siis tulidki tulidki kodumaale. Ühel päeval siis küsiti igalt mehelt, et kas ta tahab minna võimete, tuli anda siis vastus kohe sammas. Ja enamast kirjutasid siiski nime, jah. Ja siis viidi kõik rongiga sinna Angus väga kiirelt, siis äkki tekkis ikka-ikka peatud ikke ükshaaval. Aga nii kui Taavet või sinna jõuti, siis enam mingit teadust Jon ramm lasigi hull. Pärast on räägitud, soomlane kartis et need mehed jäävad äkki Soome tarust välja, anna näljasele. Aga anda sakslase kätte, las nemad lahendavad. Viimane paraad oli hanges ja siis mees rügemendi koos Soome kindralid tänasid meid ja andsid veel aumärke ja kõik oli väga pidulik. Ja siis mehed veel mõtlesid, sai veel mõtelda, kas minna või mitte minna. Ja siis veel jäiga osa ja ja ma isegi jäin ära, sest enamus ütles, et tal on paadikohad valmis, läheb tiivad läheb omaselt kaasa, tuleb tagasi minust võimalust minul seal ei olnud. Ja kui ma siis teisel päeval olime Andres, siis tuli äkiks Karl Kadak. Kes oligi see informatsiooni ohvitser, temaga, see oli paber, see oli Eesti komitee rahvuskomitee, Telegram. Mitte ühelgi juhul mehi saata ilma relvadeta. Aga miks see telegramm üks päev hilines, seda ei tea. Ja see oli kõik, otsustas sellega. Aga muidugi need mehed, kes kodumaal tulid, need tegid ikka sangaritegusid ja see on iki tähtis. Eesti ajaloole, eesti mehe võitlustelisest sellist võitlust ei ole ju keegi ei pidanud, kus need poisid, kes seal Tartu all olid, püstijalu jooksid venelase kallal? Lõpetajad, et see oma sõjaaegse luuletuse postkaart siit kusagilt järgmiste sõnadega kodutuse ja igatsusteni nukrus südames köeb eemaloleku hallis udus kokkusaamise seed ja aga teie valik oli siiski ja ei, ma, ma ei oleks sealt siiski välja pääsenud, sest see koht, kus minu kodukoht seal mingisugust võimalust ei olnud välja linnaosa, said Saksamaale ja põgenesid veri osas lõika tagasi ranna äärde, poisid tulid tagasi, võtsid paadid, tootsid seal potid, omaksed peale, tulid tagasi startu rindele viidi ainult üks osalisest. Osa viidi Kehrasse, kus neil mitte midagi ei olnud teha, saksa ohvitserid õpetasid neile rivisam. Tunne oli, kui nägite, et laev hakkab Eesti suunas liikuma. Sõbrad peal oli kahju, aga midagi ei saanud teha, sest siis ma ei teadnud veel, et ilma relvade tegutsuta tagasi. Kahju oli muidugi kõik kogu aeg unistanud, et ma lähen tagasi ja nüüd kõik need asjad hakkavad juhtuma ka. Ma olin Postimehena kogu aeg, töötasin koos informatsiooni keskusega, informatsioon ohvitseriga. Teil oli olukorrast ja ülevaade ja selgem, selgem kõiki oli seal mingisuguseid lootuste peale ehitamist. Aga seal oli paar meest, kes leidsid, lööge sinna Paldiskisse, tulid sama laevaga tagasi juba. Vaatas korra Eestimaapinnale täna ei tule tagasi, kui sakslased seal seal ees vastas. Milline osa rügemendist jäi? Umbes Soome meeste arv sinna vist 300 ringis või 300 ringis on umbes üks kümnendik selle ümber. Oli nendest, kes olid eriväeosades seal Soome üksuses, neid ei saa kätte selle ära ja üks väiksem grupp tuli hiljem uuesti Eesti veel, aga siis oli juba võitlused lõppenud. Katan Talvalt, kallim, isegi teda saaks lubanudki. Eesti. Kas uudised eesti poiste käekäigust jõudsid Soome näide informatsioonile, kui jalg oli see veda puudulik, sest et meil kõigis rinde uuesti rindel tagasi ladu pealt. Nii, te läksite uuesti rindele rindel ja see grupp, kes Soome üksuse juurde ei meid oma ja seal paigutada kusagile, mitte rohkem Niibel sõjalise tegevuse, vaid majandusse, astasel, aidake soomlased. Põgeneda, kaskeeerr 200 mehed, kes jäid nüüd Soome, jäid neile relvad kätte. Relvad anti kätte püssi kiiretest, meie olime rindetsoonis, elasime rindemehe, elu jätkus ja me magasime suures telgis seal ikkagi samamoodi. Kuni tuli Soome vaherahu Venemaaga. Sel päeval olime liidule seal, nägin Soome kahurid, taandusid seal üks suur kahur teise järele, kõik olid reas, siis oli veel seal. Ja kui viimane rong karjalast lahkus, siis pandi meid sellel rongil Soome ja Karjala ära. Aga see oli hirmus kiire, sest et siis oli ka kohe ju nõukogude liidus ja valvekomisjoni asus juba järgmisel päeval Helsingis Ždanovi komisjon ja neid toodi hirmsa kiirusega läbi Soome. Helsingisse anti seal siis, kui ära riided kätte viidi, siis Raumasse rongiga. Et ruttu ära läheksid. Nad teadsid, mis juhtub, nad peavad välja andma eestlased ja see osa oli väga kuna need teadsid, me võitlesime koos ja ees ootas uus paadi sõid. Ja seal ei ole ja et sõdurile korraldati seal nagu ees õigustatult paadis kohad, eks väike paat pandud seitse-kaheksasada inimest, väelasel sattus torm tulema ja selle asemel üle selle lahe sõitja sõit. Loksusime mitu päeva päeval, kuni sinna põhja Botnia lahele sattusime, kus juba need Kaljo toidu nähtaval siis üks soome valvelaev märkas ja Viismid sadamas. Me olime meredes ja seal oli üks laps, sai surma, keegi lasi end ja kõik, see on traagika ja seal ma tundsin, et kas see laine, vii mind üle võimete, seal enam mingisugust tähendust ei ole. Seal ei kuule seda põgenik laeva siis. Sellega pääseme, Bernard Kangro kirjutas ja sellest, et ta nägi siis Kristustise selle pardalolija silmis, tema sõitis sama laevaga. See oli nii traagiline, sõit. Ei olnud pool purje oli seal, millest natuke hoidiskurstjat, mitte. Et ei jääks, oli see mootorpurjekas, funktsiaali, originaalselt mootorpurjekas, sellise aima laev ja see ei olnud mitte mere jaoks tehtud, vaid madalaid aegulise vee jaoks. Aga see oli kusagilt saadud üüridantsist eestlasi ära viia. Ja lõpuks jõudsime sinna Rootsi Põhja-Rootsis üks šveiki linn on seal laagrites põgenikelaagrisse põgenikelaagris ja Rootsis oli väga hästi võeti vastu meil kõigile varuti kohe kuumad kohvid ja Salia tootsid kõik ees ja siis seal jagati kaheksas või üheksas ruunime kogu see 800 inimest. Kas te läksite Soome sõdurivormis või tsiviilriietes tsiviilriietes, liigume Helsingisse jõudsime siis anti tsiviilriietes käte sest sõdurivormis minnes oleks kohtlemine ilmselt olnud teine rahvusvaheliste reeglite järgi, aga seal sinna põhja vist need rahvusvahelised reeglid üldse ei ulata, sest mõnel mehel ei olnud, keda riided enam järel ja tuli seal tuli pluuses Soome sõduri all, pluusi on väga sarnane tavalise kruusaga. Mis ususte läksite Rootsi? Noh, ega seal mingid uskult ei saanud olla, see oli eluvaist, et sa kusagile pead minema Soome saata teadet, venelane jääb selja taha. Eestis. Kuhu sa lähed ja muud võimalust kusagil seal? Jah, otseses mõttes vastu väga humaanselt ja rootslase kohta midagi ütelda. Kas leiti ka mingid töökohad ja väga ruttu jalul padrun, ainult isegi üksikud mehed metsa tööle, aga siis sealt juba võis hakata valima, kuhu tahtis ja mina läksin siis talutööle, et 100. Antarktika aastad täis. Tegin veel ära, nii on ta siiani, et täiesti väljaõppinud igatpidi, aga aga sellel ajal hiljem tegutsenud olete ei ole, siis nägin, et abiellusime või abikaasa tahtis tulla või minna Kanadasse, kuna siis oli see su roog aeg 1950 51. Tema venelaste kätte jääda, kuna sel ajal oli nagu karta skoosele Berliini blokaadiga vist või midagi sellist. Et Rootsi võidakse ära võtta. Ja selle tõttu Sepagedeni massiliselt osalesid väiksed võttidega Rootsist nõndanimetatud viikingipaatidega, kus isegi ainult paarkümmend inimest, vanad paadid ja üks paat isegi on kadunud. Millisena te mäletate Rootsi kuningriigi aastaid neile 18? Mul Rootsis meeldis ja praegu ka rootsi keel nagu kodus aga Kanadas on ka ilus? Ei, ma ei ütle, ma ei vahetaks enam kanalat rootsi vastast. Rootsi elu on nii palju muutunud, Kanadas on praegu siiski paremini kodus. Kanadas ei ole meile, iga etniline grupp saab omaette elada, riik toetab seda, et neis grupp meil on nagu oma Jetisel. Kas nendel aastatel jätkasite kaastööd ajalehtedele või toimetest disemalt väljaannet? Rootsis ma ei tunne, et ma saatsin sinna Päevalehele selle päevalehe eel oli üks dokumendid ning eestlastele sellele ja siis päris Eestile. Nii väiksed asjad, sealt kohalikud sündmused, mis olid aga. Sotsial kaastööline Torontos meie elu juures ja nii kaua siis kui ükskord ei saanud enam meie elus kirjutada, sest ma kirjutasin Rudolf sirgelt, siis tekkis suur skandaal, et ei sobinud enam meie eluga. Tööliseks ei tohtinud. Millal siis Rudolf Sirge Kanadat seal külas, kaks vist 60 263 ja midagi selle ringis ja siis ta tuli EPami külaliseks või proua mininurgas saatsime õielised väikese tillukese paki siis Rudolf Sirge ära tooks, epansis, kutsus minuga sinna ja Karalleeruma ja siis tuli veel Marta pihla ja kes siis olid need kirjaninud, seadis kokku üks õhtu, istusin seal kohvitassi juures, siis tekkis nii suur torm, et meie elu pidas siis ebasobivaks, et ma seal kirjutan. Pidasin paar aastat vahet ja siis läksin teise, vaba Jõksi tõlk külma sõjaaastat ja nähtavasti need need külmad tuule tuletasid kanodani. No siis olid väga-väga külmad. Vihkamine oli külm, tuul vantsil otse konkreetne vihkamist, tundsid kohe, kuidas mina mõtlesin küll, mõtlesin mõnda asja rohkem naerma, ekvamid kannatasin väga, aga no nüüd on, need asjad vist ununevad. Mõni ütleb, et ei tohi üldse vanu asju rääkida. Ajast toimetajat kuna proua toitja ja haigestus ega saanud olla Arthur käia, siis kutsuti mind ja siis ma võtsingi selle vastu. Ei, ma olen töötanud hulk aastaid vahepeal üksinda tegin lehtit, ei olnudki abi. Antkorrektor käissis raviks. Siis jälle paranes, saime selle abikorki vaid initsemal abiks ja. Kopwillem oli abiks ja neid siis. Ja neljas töötama kuhugi ei pääse, väga kiirelt on läinud see aeg üldse ei tunne kogu aeg tegevust sakasse. Saatsin kohe Soome postjasele organisatsiooni juurde, sinna sekretäriks igasuguste ametites, isaduse poisteklubi lobi ja siis hakkasime tegema seda ajakirja põhjale tähistel. Siis Salme Posti ajakirjanik ja siis koos tegema viirlaid tuli appi ja teeme kõik koos, aga Noviljad kirjutab raamatuid. Ei jäta mingeid jälgi. Kui ajakirja toimetajad, toimetajad on väike vedur seal ja siis minu kaela, siis ma tegin seda ikka alul, tegin iga teisel aastal vähemalt või jäi seal igavesi. Mehed jutustavad küll. Ja vahepeal väsisin ära ja ütles, et minul on 15 numbrit tehtud, tehke teised number tehti Rootsis. Aga sellest ajakirjast oli nii palju kasu, kui uus lohakas seda ajalooraamatut koostama. Sest seal olid kõik need asjad juba meeste mälestustega sisse toodud. Et temal kui need viited materjali näidata, siis, kui tihti on ta kasutanud põhjal, et te peate silmas uustalu, mooraraamatut, soomepoiss, soomepoisid? Te olete teinud sama tööd, mida me praegu teeme, kogunud mälestusi? Ongi jah, seda meil oligi üks väikene nimetamine ajaloo komisjon, kuhu siis mina ja vihma ja viirlaid kuulusime, alul kuulsime nüüd vihmaga medaadiovi, tema vähemalt rõhutab, et teeme, teeme, aga. Ja siis oleme püüdnudki just neid mälestusi säilitada. Ja keegi teine ei ole seda siiamaani teinud. Kui nüüd siin hakkavad mehed vist koguma midagi. Aga see on aastate jooksul ei saaks nii palju praegu veel koguda, seal iga mees on ju seda näinud omamoodi. Kas sama seda ideed? Aga nüüd see inimene jääb vanaks ja hakkab juba ka siis, ma ei saa. See ajalehed on nii palju tööd, Kund. Ajaleht ilmub kaks korda nädalas kaks korda nädalas. Ainukene etniline leht, velg, turundussilmad kaks korda nädalas, teised jäid käit nädalaleheks. Ja meil on 68 erikeelset lehte, seal aga mul meeldinud ja see ongi võib-olla see, mis on jõudu andnud. See ajakirjaniku töö, kõrvalisi omalooming, see on nagu väike kõrval kõrvaltoode olnud vist mitte väga väike, kui ma ei eksi, siis sama aja jooksul on ilmunud teilt neli luulekogu ja viimane Ilmar, nii vanadusepäevil. Esimene 55. aastal koputused eneses ja viimane, 88, järvealune kirikukell ja ja nii on õige ja nii. Aga see on niisugune väike pühapäeva asi selle kõigi, sest ajalehe Janarmuse see tapab kõik ära. Missugusena näete Eesti rahva tuleviku siin ja sealpool. Sealpool on probleem, väike ja lühike. Kuna enamus rahvast on 65 ja 75 aasta vanuses ja nende ajajärk on varsti lõppenud surma läbi, siis seda ei saa keegi muuta. Aga siin, kui need nooredike kasvatatakse nii rahvuslikult jääda ainult kodumaale püsima jäävad, siis rahvas ikkagi säilib, sest muud võimalust ei ole.