Suvi 50 aasta eest juunis küüditamise juulis Eesti noormeeste mobilisatsiooni, punaarmeesse ja metsavendluse. Sellest algavad saates ott Petersi mälestused. Ilmad olid haruldaselt ilusad, need seitse nädalat, mis tuli olla metsas, ei olnud ühtegi vihmast päeva. Kas te magasite kuuse all või tegite endale mingi pesa? Me tegime omale pesa ja muuseas ma käisin isegi sellest on möödunud täpselt 50 aastat, käisin neid neid punkreid vaatamisel, kus me 41. aastal ennast varjasime. Muidugi me vahetasime tihti kohti, sest kaua ei olnud ühes kohas, vaid liikusime mööda metsi ja muidugi vahepeal liikus kuuldusi, et David pataljonid panevad talusid põlema ja ja nüüd me korraldasime siis relvastatud kaitse sellel talule, kus me süüa saime ja nii meil oli. Oli üks väikekaliibriline FL automaat poolautomaate püsse ja üks jahibys ja siis tegime vankripussidest, tegime granaadid. Igal talumehel oli sisamonaalide lõhkeainet ja, ja sütikuid ja niisiis tegime, muidugi see oli, oli poisikeste mängu rohkem, sest et ega niisuguse granaadiga ju midagi õieti ei saavuta peale mürtsu ja aga noh, meil oli siis valve ööpäeva valve väljas seal. Mitmekesi te olite, me olime nelja mehega seal ja nii, aga kui need jutud jälle vaibusid, siis hakkasin jälle mööda edasi liikuma. Ja samast talust me saime ikka süüa, selle talu perepoeg oli samuti meiega metsas ja nii et perenaised oli päris tegemist, et nelja noort meest nüüd ära toita. Sellel ajal tõi suure korvitäie ikka iga päev neile. Seitse nädalat, seitse nädalat, täpselt nii. Saksa 61. diviisi luureüksuses olid kaks eesti lennuväe ohvitseri, kes tegid luuret ja nende suur teene, ma mõtlen, oli sel ajal ka, et nad juhatasid metsavendadel teed läbi rinde ohutult. Ja nii me sattusime nendega sidemes ja siis need juhatasid meil läbi rinde. Oli see päeval või öösel oli see põnev rahulik teekond. No korra oli kuulda kuulipildujavalangut ja siis me nägime, et nad on relvastatud, silmusid nende kätte kohe parabellumide ja, aga midagi. See oli juhuslik valang, niiet Meie jätkasime matka siis läbi rinde kui rinne jäi peatuma Kivilo lähistel. No me teame, suur-suurtükiväeduell toimus Kiviloo juures sakslaste ja siis vene kaure vahel. Siis me sattusime ühe sõbraga nende meestega kokku jälle ja siis talisime, et astume ka sinna väeossa, sest me vaatasime, et siin noored mehed ja et mis omakaitses. Me ei tahtnud olla ja lähme regulaator armeesse. No siis need mehed, need ohvitserid ütles detega, kui nad teid ei võta, teie ole ju väljaõppe saanud, aga neid võeti vastu ja saime teisel päeval vormi. Ja nii olimegi järsku sõdurid. Juba sõjaväetoidul sõjaväetoidul ja seebilia. Tõenäoliselt selle üksuse suund oli Tallinna poole. Või kallina poole suund oli Tallinna poole, kuna see üksus, nõndanimetatud diviisi luureüksus. Tema ülesanne olid pikkad, läbimurded ja Tallinna ees oli ju frontaalrünnak. Me läksime alles teise lainega, kui kõik vastupanu oli juba murtud ja me jõudsime Tallinna siis 28. augusti peale lõunat. Meie otseselt ei võtnud osa lahingutes Tallinna pärast. Kaudu tulite Tallinna sisse? Tartu maanteelt rahvas oli, tänavatel lehvitasid ja meie suundusime siis kopli kasarmutesse, kus me ööbisime. Meie üksus oli ratastel jalgratastel, jalgrattur eskadron. Lühidalt öelda saksajalgne diviisis on kaks luureüksust ja need koosnevad kahest ratturist Katronist. Ühest ratsaeskadron ist motoriseeritud eskadron. Ja siis täienduseks saavad muidugi rasked või ülesandel vastavalt. No me kuulusime siis rattur eskadroni ja jalgratastel, siis sõitsime Läänemaale. Läänemaal oli meie ülesanne lõigata tee rist Hanilast, seal oli soomusmasinate grupp, kelle teene pidime ära lõikama, meile anti täiendust tankitõrje ja õhtul videvikus hakkas kostma tankikettide klõbinat möginat ja, ja ilmuski nähtavale tanketid. Neid oli seitse, kuus tabas tankitõrje kahur otseselt ja nad läksid põlema kõiga seitsmes päev siis läbi, aga siis kahur pööras ümber 180 kraadi ja tulistas tagant, nii et seega läks põlema. Öö läbi põlesid tangid ja kuulid plahvatasid, laskemoon plahvatas nagu pudrupada keeeff siis peaaegu hommikuni välja. Siis me suundusime randa. Ja järgmiseks ülesandeks oli neil, kes sulaidi dessant tõid, kasutada kohalike olude tundjana ja seda ka mitmekesi. Eestlased olid seal, me olime kahekesi kahekesi, needsamad kaks poissi, kes Tallinnas tulid, et jah, needsamad olime koos ja siis. Ja, ja kes sulaidi, mina sattusin üksi eestlastest, sest tegelikult, kes slaidi dessant toimus ratsameeste eskadroni poolt, muidugi ratsahobustega ei mindud üle mere, vaid läksime ikka rünnata paatidega. Kes sulaidi, me läksime niimoodi sisse, et ühtegi pauku vastu ei tulnud. Ja kes sulaidi rand on liivane ja meil ütleme põlvini, tõusis vesi, kui me hüppasime paadist jõudsime esimeste majadeni, läksime sisse, toad olid tühjad. Tulime välja, siis rahvas oli läinud keldrisse nagu maal on muldkeldri ja tulid sealt siis uudistades välja. Me küsisime siis, et kus siis venelased siin on? Keset saart on koolimaja ja nad on seal, seal on ka raadiosaatja, küsis, et miks siis valvet siin ei olda, annad, ütlesite rannas on kõik paadid ära korjatud, et ega sakslased siia ei pääse niikuinii. Koolimajasse läksime, nii et ühtegi pauku ei tulnud, vasta granaadi, heitsime akendest sisse ja venelased põgenesid teiselt poolt akendest välja, nad asusid mootorpaati. Ja siis, kui me jõudsime, meie jõudsime sinna randa, siis see mootorpaat oli mõnikümmend meetrit rannast eemal, aga mootorit millegipärast ei saanud käima. Nüüd tulid kaks hävitaja lennukit peale ja need madallennul tulistasid seda paati ja paat hakkas lekkima kima ja vajus vee alla ja mehed sattusid kõrist saadik. Muuseas ei tulistanud, ei olnud mingit mõtet tulistada. Möll, tõmbasime käega. Et nad tuleksid maale ei olnud ju rohkem kui paarkümmend meest. Nablid relvitud, ei olnud mingit mõtet tulistada. Aga nad kõhklesid ja kaelast saadik vees, nüüd vaatasin ikka Muhu poole ja kes slaidi poole ja kartsid, aga ikkagi lõpuks siis tulid randa ja andsid. Vangilombis puutub sakslased tehnikast, siis peab ütlema, et mõne tunni pärast oli kes slaidi ehitatud pontoonsild mis oli nii tugev, et, et kandis kõige suurema kaliibriga Saksamaaväe suurtükiseal 21 sentimeetrisi kahureid. Need alustasid vastase positsioonide tulistamist muhusse, sest Muhus oli teada patareide asukohad ja seal oli ligidalt tulistada, sest kes sulaid asub täpselt mandri ja Muhu vahel. Ja järgmisel ööl asusime Muhu saare dessandile. Mismoodi siis Muhu saare dessant toimus? Esmalt tehti petterünnak, haapsalu juurest avati tulijat, asuti tulistama, Hiiumaad, saadeti kalamehed paatidega merele, et paistaks nagu seal midagi ette valmistati. Need Hiiumaad tulistati ja siis tehti pettemanööver, nagu oleks kavatsus Hiiumaale pedant teha. Meie asusime siis saasta rannas pandigi uuesti meid paatidesse Teele Muhu Tessandiks rünnak paatidel ja tähelepanuväärne on see, et seda rünnakut juhtis Eesti kaptenmajor sääs, kes selle Ristna komandör ja tema muidugi ise Saaremaa mees, ta teadis täpselt muhu peensusteni Muhu rannikut ja teadis seda kohta, kust nüüd maale minna. Ja meie ülesanne oli dessant teha nõmmküla juures. Me olime varustatud vat vestidega, imputatud spetsiaalselt, et nad olid garanteeritud, et nad peavad pool tundi sõdurit veel. No see oli selleks, et kui keegi meist sai pihta, siis lükati ta üle parda tagant sõitsid sanitaarpaadid, mis korjasid haavatu veest välja või ka langenud, ükskõik see dessant ei olnud enam nii nagu Kessulaidi, sest sealt tuli ikka tuld, need vesi kees kuulipildujatest ja, ja, ja kraageetiatest ja no kui me saime nõmmküla juures maale Ja mõne tunni pärast oli jälle tehtud pontoonsillad kus siis toimetati raskerelvastust tagantjärele. Seal oli kolm õhutõrjekahurid, automaatkahurid, mis võtsid ka edukalt ma võitlustest osa siis tankitõrjekahurid, mootorrattad, raskekuulipildujatega ja nii edasi. Kui meil oli raske relvast järele jõudnud, siis me alustasime liikumist Muhu liivale. See on teerist seal. Me võtsime positsiooni sisse. Ja asi näis päris rahulik, aga õhtu videviku saabudes alustasid venelased rünnakut. Ja nagu hiljem selgus, saadeti mitu pataljoni noori ja hea väljaõppega mehi. No see oli väga raske, sest venelane avast meie pihta granaadiheitja, tule ja ta sai hästi keskenduda sinna teeristile. Ja kuna muhu on hästi kivine ja siin sisse kaevuda on raske, peaaegu võimatu, siis meil oli väga palju välja langenud ja see tulistamine kestis muidugi terve öö ja nii oli meil juba kriitiline. Olukord, mis selle kriitilise olukorra lahendas, oli neli saksa pommitajat, kes ilmusid hommiku valge saabumisega. Nemad avastasid, et venelased olid ühel pool teed ja meie teisel pool ja nüüd madallennul tulistasid pardarelvadest ja, ja venelased põgenesid. Kaste liikuste kohe edasi. Meie ei liikunud edasi. Me jäime kohale. Ja järgmisel päeval hommikul me saimegi ülesannet tungida läbi Saaremaa linasele nina, seal asusid siis venelaste rasked rannapatareid mis tulistasid meie sillapäid Muhus ja meie ülesanne oli nüüd liikuda üle Muhu tammi ja ühe päevaga läbi Saaremaa. Ninase asub ju Saaremaa põhjatipus. Muuseas, vahepeal oli veel väike vahejuhtum, kui me jõudsime randa siis pikka matkajärjel kõik olid väsinud ja võtsid lõdvaks. Õnneks üks õhutõrjekahurimeestest jäi oma pukki edasi, teised olid juba maha hüpanud ja nüüd põõsaste tagant järsku sõitiseks. Kas auto, kus oli neljaraudne maks, mis kasutati õhutõrjepunaarmee veoauto? Täpselt tema sattus ka ootamatult meil nii, et paarkümmend meetrit meist eemal ja avas kohe tule, kinnine maastik ja kiviaedade ja põõsaste tagant sõitis ta ei märganud kainenda tuli ootamatult avast, meil ei tule, meile tuli see nii ootamatult, mitu meest sai sellest ka surma ja haavata, aga õnneks oli see üks õhutõrjemees oli pukis ja see pööras oma toru kohe 180 kraadi ja likvideeris olukorra. See näitab, kui tähtis on julgestus, mis unustati hetkeks ja see läks kalliks maksma. Nüüd edasi, kui pommitajad pommitasid seda, patareid. Me olime juba rünnak, lähtealustel. Ootasime ja järsku tuli niisugune maailma kärgatus, et maa värises meie all. Nimelt patareid lasti venelaste poolt õhku. Me liikusime sealt patarei varemetest läbi mälestuse järgi seina paksus või laeva paksus raudbetoonist oli poolteist, kaks meetrit. Suurtüki toru tõusis laskmise ajal maa peale ja hiljem laskus jälle maa sisse, et oli mood, patarei. Nüüd me liikusime läbi metsa ranna poole. Võib olla, aga ei olnud küllalt tähelepanelik ja paarikümne meetri pealt nägin ainult, kui käsigranaat heideti ja ei jõudnud veel maha heita, kui tundsin, et et nagu olin jalust rabatud, sain pihta. Me olime ahelikus, liikusime läbi tiheda põõsastikku. Kas. Granaat visati liikumise suuna seestpoolt. Eespool täiesti, et ma nägin meest kohe aga kogemuste puudus ja mis oli, et jään natuke hiljaks mahalaskmisega. Oli see vormis mees. Ja see oli, see oli madrusevormis, metsa olid nähtavasti sele, patarei teenindasid siis mereväelased siis seoti kinni põse, Aavolija õla seoti kinni, te saite käsigranaadikildudest põsest ja, ja õlavarrest, aga see võttis maha ja huvitaval kombel ja lõi jalust maha peale sidumist, siis pandi autosse, siis oli teil tagalasse sõit, siis jah, oli tagalasse sõit. Ja seal oli veel üks vahejuhtum, nii et meie, see auto, kus mind peale pandi jooksis teelt, libises lennupommikraatrisse ja nii me olime siis eikellegimaal terve öö läbi, teised terve kolonn oli juba ära sõitnud, nii et öösel üldse liikumist ei olnud. Meil tuli siis olla terve öö seal istuda, ühesõnaga selle pommikraatris võis olla ju, see oli ju vaenlase maa-ala Kunivoodetel saavad, tegid valu. Ei mäleta, ega see, need haavad nii rasked ei olnud. Kes raskemalt oli, need olid kui peal Feuautusele harilik veoautoheinad olid alla pandud ja olid lamasid seal seintes. Ja meie autojuhiga olime tervemad, kel käed-jalad olid ikka enam-vähem ja saime relva kasutada sõduri tõotus sõlm ja autost välja, istusin porilaua ääres seal ja kuni hommikuni. Hommikul hakkasid vooridele liikuma, maanteed mööda ja, ja siis tõmmati meid, väljasõit läks edasi, Saaremaa keskosas olid väli Hospital. No see oli suur telk, kus oli siis kahelt realt, oli haavatuid, lamasid intel. Mul oli see haavata saamise papist sedel, oli rippust rinna peal ja vaadati ja pea oli kõik kinni seotud, noh ei tea, mis, võib-olla arvati, et liiga raskelt haavatud ja pandi uuesti autosse ja saadeti Pärnu haiglasse. Pärnu haiglas olid juba paar meest tuttavad ees, kes said seal muhu, saavad Pärnu haiglas ravil ja mul et ma tundsin need haavad ei olnud kuigi raske, et ma tahtsin väeossa juurde tagasi. Aga saadeti veel nädalaks ajaks puhkusele. Käsk on käsk ja läksin koju. Ja nädala pärast läksin siis väeosa juurde gaasivahepeal väeosa oli teinud dessandi Hiiumaale. Ja kui mina jõudsin Hiiumaale, siis olid veel viimased lahingud, aga minu kaaslane kahjuks oli langenud kaheksa päeva enne Hiiumaa vabastamist. Siis oli vist niisugune korraldus, et eestlased kõike vabastada sõjaväest. Ja mina sain Hiiumaalt kaks, 23. oktoobril 41. Oktoobris oli juba väike väin külmunud ja võib ütelda isegi, et jää peaaegu kandis inimest peal, aga see näitab seda, et kui vara tuli, siis talv. Milliseks kujunesid Saksamaalt tulnud sõdurite ja Eesti Vabatahtlike suhted? Neid oli nii vähe seal ja neisse suheldes suhtuti väga hästi ja ainult imestati. Et mispärast küll inimesed vabatahtlikult lähevad sõjaväkke, nadi nadolid, sõjast kõrini, nad kõik näid, Nad ei varjanud seda, et nad kõik olid sõjast kõrini juba 1941 ja nii see oli, sest luureüksust, eriti nendel olid väljalangemise protsent, oli 100. Nad omavahel rääkisid nii. See tähendab seda, et kogu aeg anti ju täiendust ja koos haavatute surnutega oli välja langenud protsent 100. Et see oli kindel, kas surma või hostitelemine Ega midagi muud üle jää neil oligi, ütles, et, et sõduril on kolm kohta, rinne haigla ja kalmistu. Ja siis ma sain natuke kodus olla. Aga sõbrad olid kõik jälle läinud sõjaväkke ja nii minagi astusin uuesti detsembris lubjastus üksusesse, nõndanimetatud idapataljon, Mikule süda pataljonis oli 185. meie pataljoni kompaniil oli õnn või õnnetus, kuidas seda ütelda, jälle sattuda rindele? Neiul tean tagalateenistuses, vaid meie kompanii sattus rindele ilmen järve Leningradi vahelisel läbimurde likvideerimiseks. Sakslaste käitumine, see paistis meile nii, et nad ei täitnud meie lootust, sest me vaatasime, meie omariiklust ei saavuta ja siis ei olnud neil ka mingit mõtet seal sõdida. Ja eestlased saadeti laiali lõunarindele ja igale poole muudele kohtadele. Kas tookord tehti meestega aasta leping? Jah, aasta Lepik oli tehtud ja ma pane siin lepingu alusel ja astusin Tallinna tehnikaülikooli. Aga mais 1943. aastal kuulutati mobilisatsioon. Ja mina otsustasin mitte minna teenima Saksa sõjaväkke sunniviisil ja otsustasin minna Soome. Kui lihtne või keeruline oli tookord üle Soome lahe. Mine. Nuku Isay Isidene õige otsa peale siis ei olnud, aga, aga eks paljudel oli ka see suurte seiklustega seotud. Teie saite kohe õige otsa peale. Ja mina sain õige otsa peale kusse Otsargnevakas. Ja sain ühe tuttava käest lihtsalt aadressi minna Tallinna Kunderi tänavasse ja siis seljakott kaasa ja seal pandi saed kirved peale ja nagu läheks metsa tööle. Ja auto sõitis randa. Öösel asusimegi paati, algul aerutasine mootorimüra randa. Me alustasime neeme rannast aerupaadiga ja tuli sõuda üle 10 kilomeetri ja see oli tubli töö. Muidugi kõige raskem oli v välja loopial ja me naersime, et, et selle Parsaga me küll Soome ei jõua, need nii suur lekkimine. Aga kui oomika hakkas koitma, siis märkasin, et põhjakork ujus vee peal, nii et see oli kuidagi unustatud ette toppida. Ja nii kui me panime korgi ette, siis vaatasime, paat oli suurepärane, Pedas vett hästi. Mitu tundi üleval kestis, me alustasime ülesõitu kolmandal mail. Päike oli veel suures kõrges. Kui olime rannast ja meid võeti siis mootorpaadis, lepi. Kui olime umbes tund aega sõitnud, siis märkasime saksa valve, paadid sõidavad meie poole paadijuht mootorpaadis, käsutas kohe masti maha võtta paadist ja kummardada paadi põhja, et ei oleks sakslastel nähtavad ja pööras kursi piki rannikut poole käiguga, nii et mitte kahtlust äratada. Ja kui me märkasime, et sakslastel sõitsid lihtsalt patrullsõitu ja ei pööranud neile mingit tähelepanu alustasime jälle ülesõitu. Pööraseta jälle nina Soome poole. Ja ja natukese aja pärast ilmusid lennukid peale patrull-lennukeid, aga seal olid ju eesti lendurid, need lehvitasid ülevalt neile veel ja jätkasime sõitu, siis me kursse ei muutnud. Need olid Eesti lennuüksuse mäed, Nemad patrullisid Soome lahe kohal. Nii olid. Kui me jõudsime poole laheni seal umbes kesköö paiku, siis mootorpaat laskis neits Lepist lahti, pöördus Eesti randa tagasi ja me jätkasime purje abil sõitu. Kuna mina olin ennem jahiga sõitnud, siis minu kätte usaldati roolipinn. Kompassi mul ei olnud, aga põhjatähe järgi võtsin kursi. Seal öö oli selge, oli ilm oli haruldane, meri oli, oli vaikne, võrdlemisi paras tuul, süüdles, tuul. Parim, mis üldse olla saab, Soome sõiduks? Kui palju see sõit maksma läks, paljudelt nõuti üleviimise eest. Taks oli umbes 2000 marka Saksa Saksa marka. Ühel mehel ei olnud üldse raha no üle viia, lõi käega ja võttis ta niisama kaasa. Rahaga sööritusesse, juba rannas rannas kasseeriti raha. Minul tuli rahast natuke puudus ja ma andsin oma Šveitsi käekella. Peremees oli sellega nõus ja nii asi lahenes. Auvalgel. Me jõudsime Soome rannale õige lähedale ja sattusime umbes 30 kilomeetrit Helsingist itta. Maloysi saartele. Seal saarel oli Soome piirivalve kordon. Noor ohvitser võttis neid vastu, muigas ta. Ja seal oli ennem juba eestlasi saabunud, nii ei olnud talle suur üllatus. Ta helistas Helsingisse ja peale lõunat tuli Soome politseikaater neile järele mis toimetas meid Helsingisse alguses meid majutati ühte koolimajja. Mõne päeva pärast kutsuti politseisse, kus kuulati üle. Noh, see ülekuulamine paistis olevat rohkem vormiline. Meie avaldasime soovi astuda Soome armeesse. Nädala pärast saadeti meid turgu, kus saime Soome sõjaväevormid. Ja sealt siis saadeti Karjala kannaks selle. See oli siis 1943. aasta maikuus siis te olite ikkagi varaseid minejaid. Ja kui meie jõudsime kannasele, siis moodustati esimene ja teine rühm eestlastest ja, ja algas kohe väljaõpe. Väljaõpet oli tehtud mitte tagalas, vaid. Rinde lähedal, no paari nädala pärast meid viidi jalgalasse, see oli vallila pataljon. Te olite juba lahingutes käinud, ega see väljaõpe teile ju midagi olulist ei lisanud? Noh, eks ta olnud füüsiline treening rohkem soomes pandi füüsilise treeningule väga palju rõhku, näiteks igal nädalal oli suur marss ja sellest pidid võtma osa kõik eranditult ka ohvitserid pidid läbi tegema. Kui seda ei teinud, siis puhkus, lisad rakmetes lahingust lahingvarustuses. Nonii kestis väljaõppe sügiseni ja oktoobrikuus. Me läksime rindele. Kui palju selleks ajaks eestlasi oli juba kogunenud? No siis oli juba kuus või seitse, rühmarühmas on 40 meest, nii et võib arvestada. Rindele läksime kahe rühma kaupa, kaks rühma jäid siis varuks ja kaks läks otse kaevikutes. Kas rühmaülemad olid soomlased või eestlased? Rühmaülemad olid soomlased ja abid olid eestlased. Soomlased ise nimetasid seda rinnete muigamisi tuumarindamaks muidugi võrreldes raskete lahingutega, see oli ju muidugi palju kergem, aga siiski tuli neile ette kaotusi seal, sest et täpsuskütid ja kõik jooksukraavid ei olnud ju nii kõrged, et nad oleks üleni varjanud, seal olid niisugused kohti, kus olime vastasele nähtavad ja nii tuli ka kaotusi isal ette. Muuseas meie rühmast sai neli meest kahe kuuli läbi haavata. Esimesed kaks meest said lõhkekuulikilluga haavata kergelt. Ja teinekord oli, olid kaks meest olid ööpesas. Pesad olid nihutatud ette raja jõe võitlus kraavidest ettepoole ja seal ei varjanud meest, sügav kraav, vaid põlvekõrgune, väike pallikene, suurem osa kehast oli ju väljas. Nüüd öösel kaks meest, paarispost olid väljas, üks oli poole kehaga, teise taga, said ühest kuulist, siis ühel jooksis õlavarrest läbi ja teisel jooksis kopsust läbi. Kas Eesti mehi tuli ikka järjest juurde? Ja eesti mehi tuli järjest juurde ja väljaõpe toimus kaugemal, mitte jalgalas, vaid Taavetis. Väeosa järjest suurenes, eestlast kuulsid vallila pataljoni valile, pataljoni komandör oli major kripenberg Mannerheimi õepoeg. Isa oli tal Berliinis Soome suursaadik. Valila pataljonile oli suured kaotused ja nii siis mehi oli juure tarvis ja siis neid pandi, kesin, joon arvat. Ja aastavahetuse olime rindel. Ja siis jaanuari algul moodustati ohvitseride kool, algul küll allohvitseride kool ja edasi, siis suunati osa mehi ohvitseride kooli ja nyyd rindelt tulin ära siis jaanuari algul te võtete Eesti ohvitseride kursust ja see oli eesti poiste ohvitseride kursus. Kursused kestsid juulikuuni juulis, siis anti lõputunnistused ja ja saadeti siis, kes väeossa ja mind saadeti rühmaülemaks voogse rindel ja siis oli siis oli ju Soome rinne oli ju taandunud juba nii kaugele, et positsioon oli see ääres. Meie meestel olid rasked lahingud taga. Millest meie jäime kõrvale, kui, kuna me olime ju koolis ja voogse ääres oli võrdlemisi vaikne, see olenes kohast, sest voogse seal kohas, kus mina olin, on kolm kilomeetrit lai. Muidugi, vastavalt sellele, see rindelõik oli pikk, kelle, kui ta on kitsam, siis on, on surutud mehed rohkem kokku, kus see, mis võib meenutada, on see, et vaadati parvega kujusid üle, kui oli vastav tuul, et siis vaadata, kus asuvad näiteks kuulipildujapesad. Kui seal Toyota kohalt tuli, avatakse Jakus kartuliava, kumb pool saatis kujused? Lase vastaspool ikka leiab pool meie poole. Ega see kaua ei kestnud Ki siis tuli ju otsustada mida teha. Eestisse tuleku tung oli ju kõigil suur. Ja rügemendi ülem kolonelleitnant kuusele ütles kohe, et kes soovib Eestisse minna, et nüüd on see võimalus olemas. Et kes ei soovinud, võis maha jääda. Aga ikka suurem osa 1800 meest otsustas Eestisse mineku kasuks. Ja nii asusimegi seitsmeteistkümnendal augustil teele auriku saksa Aurikuga Paldiskisse. Paldiskisse jõudsime 18. hommikul. Ja sealt edasi rongiga. Nõmmele. Sõda käis sel ajal juba Eesti piirides. Sõda käis Eesti piirides ja lõunarinne oli juba jõudnud Tartuni. Mida te mäletate vastuvõtust, männikul, männiku paraadist? Välliku paraadil kolonel Riipalu pidas kõne. No see neid ei eriti ei vaimustanud, sest no tema oli rohkem, rõhutas saksa vormi ja saksa sõjaväetraditsioone ja nii ma ei, ei mäleta, nii täpselt, aga üldiselt ma mäletan seda, et, et Eesti meeste vorm on see, mis tema seljas on. Seda ei mõtelnud nii, ta peab sisuka olemist, meie olime harjunud oma vormiga ja. Aga seda ei jätnud neile. Vormid võeti ära ja anti saksavormid. Ohvitseridele jäeti küll Soome vormid ja niimoodi moodustati siis kaks pataljoni, esimene pataljon saadeti rindele ja teine pataljon siis hajutabki. Üks osaleks Kehrasse ja ohvitserid saadeti Kloogale ja mind määrati esimesse pataljoni rühmaülemaks. Relvad anti meile rongis, rõivastus oli ju vilets. Meil ei olnud raske raskeid relvi, ehkki meie mehed olid ju väljaõppe saanud granaadiheitjate ja siis tankitõrjeside ja nii edasi. Aga meil olid ju relvad ikka võrdlemisi viletsad ja me otsustasime siis taganevatelt vägedelt lisavõta. Pidasime sakslased, kes liikusid rindelt tahapoole pidasime need kinni ja kui leidsime sealt tankirusikaid või automaatrelvi, siis võtsime need ära. Algul olid sakslased küll imestunud ja mõtlesin, et mis vormis mehed need hallide vormidega, et et kas need mõned partisanid ei ole järsku, aga muidugi hiljem, siis said ehmatusest üle ja nii me täiendasime sisse oma relvastust ja jõudsimegi Tartu lahingutesse. Kõige raskemad olid Pupast verelahing. Sest Pupast, vere küla, asu grupikal voorel. Ja see on tähtis punkt. Sakslane oli rünnanud seda kolm korda tankide toetusel, kuid oli tagasi löödud ja, ja nüüd meile antigi see ülesanne Pupas there hallutada. Rünnakud läksid edasi Emajõe suunas. Siis oli kõvi teine nõelaküla ja Lõvi esimene. Kuni Emajõeni välja. Kas te lõite kohe Emajõeni välja? Jah, jah, see läks suure kiirusega Emajõeni välja, nii et isegi meie kätte jäi punaarmee voor. Üks kõige moodsamaid tankegi, mäletan, oli Joosep Stalin jäi kohe sinna Emajõe äärde. Ja tankitõrjekahurid ei maha ja moonavoorid, autod ja kõik jäid sinna Emajõe äärde. Kuni septembri keskpaigani oli suhteliselt rahulik ja punaarmee ületas Emajõe seitsmeteistkümnendal septembril 40 400 päeva, mäletate. Mäletan, see on selgelt meeles. Me käisime veel eelmisel päeval pärnojaga, see oli meie pataljoni ülem, käisime maastikuluures ja vaatasime Emajõe luhta kuidasmoodi siin kaitset korraldada. Me olime siis ei olnud otse Emajõe ääres rindel, vaid olime reservis juba tagapool. Seitsmeteistkümnel septembril varahommikul alustas punaarmee suurpealetungi. Suur ettevalmistus, tuli, tankid olid mängus. Meil ju ei olnud tankitõrjerelvi, õnneks oli meie lõigus oli üks saksa rünnak suur tükk, tankid tulid peale täiesti rivis. Ja jalgvägi tuli selle taga muidugi ees käis suurtükiväe tuli. Valgete rakettidega pikendati tuld ja see oli täiesti nagu kinolinal. Kui nad jõudsid meie rinde ette, siis rünnakuks tükimehed olid väga täpsed, tabasid mitut tanki ja see laviin ei tulnud meile selga, sest nad arvestasid, et seal on tugev tankitõrje vastas. Valgusid kõrvale, nii et meie üksus ei saanud seda suurt kõiki nagu menaabri kompanii seal suurrünnaku ajal osa mehi kaotas sideme, kokku jäi umbes 40 meest. Pärnoja oli siis pataljoni ülemana ja nii liikusime, siis hakkasime taanduma kõrvalteede kaudu ta pool, nii et öösel taandusime ja päeval olime kaitses, et ega puhata ei saanud. Liikusime ikka põhja suunas. Kui me jõudsime amme jõeni, siis punaarmee üksused jõudsid ennem ame jõeni. Oht oli see, et põhjapoolamme jõgi oli luht mis oli täiesti lahtine maastik ja sinna oli ju ja tulistada. Kui me oleks läinud niimoodi üle amme jõe, siis me oleks sattunud tule alla. Ja siis ma võtsin kaheksa meest kiiresti välja ja tegime vastu rünnatud, nüüd neil peaaegu selja tagant, aga aga see oli niivõrd ootamatu, et lõi neid segadusse ja ülejäänud mehed liikusid meil üleamme jõe. Niikaua kui nad huma ridu korraldasid, olime kõik juba üleamme jõe saanud, mets hakkas peale, siis läksime metsas, keegi pihta ei saanud. Muidugi. Edasi võeti suund Jõgevale 40 meest, sest osa oli läinud, nagu ma ütlesin, olime sideme kaotanud. Nad liikusid oma pead juba ja Jõgeval me saimegi kokku. Siis tuli mehi juure ja siis Jõgeval juba oli neid rohkem. Jõgeval asusime kaitsele jõe taha. Õhtu saabus, kudes tulid juba vene kerged tankid, keskentati tuli suurtükituli Jõgevale, Jõgeva- majad läksid põlema. Meile öeldi, et sild on mineeritud, et see lastakse õhku. Et siin ja taga on kindel kõik, kuid hiljem selgus, et kas siis suurtükitulest olid juhtmed puruks tulistatud. Nii et seda silda ei saanudki õhkida. Proovisid poole sillani, aga läksid ikka tagasi ja õnneks ei tulnud ja nii et meie õhtul siis tõmbasime Jõgevalt välja ja viimane vastupanuliin oli siis neil Põltsamaal kääne Polbudia jõge. Ja hiljem siis pandi autodesse ja siis läbi Viljandi ja läksime Kilingi-Nõmmele. Ja seal oli pärnu ja ütles, et kes soovib et sakslaste käsk on minna heinastesse sadamasse, sealt viib siis laev Saksamaale. Muidugi mehed. Et nüüd on igaühe oma otsustada, kes soovib, võib minna heinastesse, kes ei, siis liigume Pärnu poole. No suurem osa, võib-olla üks mees vist läks siis, kes otsustas, sealt läheb heinast kõik, siis otsustasid jääda kodumaale. Me liikusime niimodi Pärnu suunas ja umbes 20 kilomeetrit enne Pärnut. Meest tuli jalgrattal meile vastu. Ütlesid no kus te lähtemõtlesime Pärnusse? Pärnusse? Pärnus on venelased sees. Siis ei aidanud, muudkui pöörasime Vändra metsadesse. No seal siis kuulasime maad, mis siis õige toimub ja otsustasin, et et niisugune organiseeritud vastupanu on mõttetu ja tuleb hajuda väikestele gruppidena. Ja siis igaüks otsustab, kus ta siis läheb tuttavate juure koju, kus keegi mul olid, vanaemad olid, olid vanad ja üksinda ja ma tegin kindla otsuse, et ma enam kuskile siit ei lähe, ükskõik mis ka ei tuleks. Ja siis läksimegi, meid kogunes seitse meest ja suurem osa nad olid rannamehed ja pidime liikuma siis rannani välja. Mina jäin Kiltsi lähedal sugulaste juurde maha ja mehed läksid edasi, me liikusime kaks, kaks, kolm silmside kaugusel, nii et me üldse keegi ei saanud aru, et me oleme üks seltskond, seltskond ja vahepeal Me peatusime taludes sattusime ühte sauna, kus oli suur sauna katel. Panime selle tulele, perenaine andis veel musta värvimehed, värvisid oma vormid mustaks, nagu siis kombeks oli, seal ajas relvadest loobusime ja nii liikusime, siis igaüks oma kodu poole ka taskurelva võtnud ei jätnud. Sest kui taskurelv leiti, siis kohe oli kohapeal mahalaskmine, see oli meil need juba läbi imbunud. Nonii, mina jäin siis maale ja sain kuu või poolteist rahulikult elada, kuni tuli jälle mobilisatsioon uuesti mobilisatsioon punaarmeesse ja ja tuli registreerida. Ma registreerisin, tulin koju ja teadsin juba, et ega siin kui kauanid vabalt elada ei saa, aga siiski olin kuni jaanuari lõpuni, siis muidugi need paberid, kuidas nad liikusid, kutsuti välja Emmgaageebeeesse, no ja siis oli teada juba, enam tagasitulekut ei ole, ma võtsin, võtsin omale võileivad kaasa ja, ja üle kuuletseidi haisuga äras minu juuresolekul ja niiviisi algasse vangipõlv.