1941. aasta suvel hakkas Patarei vangla täituma inimestega, kes ei teadnud, miks neid sinna toodi ega seda, mis neid ootab. Eesti riigitegelaste sõdurite sõjaväelaste, politseiametnike, ärimeeste sekka sattus ka mehe hakatisi noorukeid. Elu kivi laevas meenutab tallinlane Endel pritsu kes tol mälestusväärsel suvel oli 16 aastane. Reaalkoolipoiss. Ma olin mis tunnis väljas ja ja panime juba riivis, mil keegi midagi teadnud hommikuni nagu hommik ikka. Ja järsku siis tähendab keegi tuli, ütlesid. Poisid, teate, ausammast võetakse maakoolimaja ees. Siis muidugi me panime uudishimust kõik sinna vaatama ja. Nii kui kirikus püsti ja vaatas kõike seda masendusega pealt. Kohe lõpetame järel ja, ja läksime klassi ja sellepärast siis tehti säärane suur number, et hakati poiss üksikult klassist välja kutsuma. Järgmine tundja on siis meie poisiga luteri nimeline poiss. Panime aknast minema, et kindlasti Meika. Viskasime kotid alla tunni ajal õpetaja midagi seletas seal kaugemal ja me olime juh aknast läinud teisel korrusel. Seal on just karniisi sellel lihtne all tulek. Läksime koju ja öösel tuldi järele, siis koputati aknale Kristi ees, nimekas endal on kodus. Ja ema Jaan kodused, kes seal keegi tahab, et end kutsub, eesnime järgi tulid sisse kaks meespirid sisse, kaks ministrit välja ja tahtsin riidesse panema hakata, tõmmati mu käest riided ära, otsiti riided läbi ja visates riided käte tihti kodus väikeasjades võeti ka lahti, loobiti laiali kõik seal ja ja. Viidi mind ära kodust lihtsalt õieti väike läbiotsimine, väike läbiotsimine, ka võeti mõned asjad kaasa ka seal, mis neid huvitas ja kuskohalt elasite Kopli tänaval raudteemajas autoli tänaval. Kahjuks viidi jala läbi öö sinna Toompea ja Toompeal, siis sisel RO staappel Toompeal ja siis Toompeale lossi sisse kae viidi kapten versiinini kabineti, kui esimene see siis paukus ja kärkis sõimas ja vandus seal vene keeles, mina muidugi midagi teadma, et seal ükskord lõpetab selle karjumise ja siis viidi mind ära ja ja siis uuriti seal öösel veel ja pandi siis seisma ja õhtu hommikul viidi ära patareisse 24. hommikul patareisid. 24. 23. võeti kinni, 24. olin siis juba septembri olin juba patareis. Jälle läbiotsimine, kõigepealt läbiotsimine, nimi, disa nimed, kõik kirja ja kus elad ja siis siis tähendab, viidi mind Latul aplaus, võeti kõik need asjad mulle ära, mis oma isiklikud asjad triibulised asemele siis. Ja vangirõivad vange, rõivad kõiki muidugi ei andnud. Kõigepealt aga suurem osa liiv, angerjad, püksid ja see juubeli ja kõik, need võeti ära ja palitu ja kanti need riided Kauksi ja lusikas ja põhukott. See toimub järgmisel hommikul kärpeid, öösi ja järgmisel hommikul kõik tehti see protseduur ära seal ja siis viidi ka 38.-sse sidejaoskonnakambrisse. Mis tähendab sidejaoskond, sidejaoskond on, ühendab kolmekordne. Näed plokk, mis ühendab kahte tiiba, patarei, sellesse ansamblisse vangimajas, uus juurdeehitus oli seal vahepeal ja seal oli siis nüüd kambrit, siis kahel korrusel, alumisel korrusel olid töökojad, aga hiljem oli uurimist kambritsel Alundmis, kordan, teie kambri number oli 38. Palju seal mehi sees oli? Tühi oli, esimene olin mina kõrval 30 seitsmendas sain kohe järgmise päeva olen ühenduse oli ka üksinda sees, Oskar Veldemann, tuntud mootorratturi karikatuuris. Aga siis sain akna kaudu alguses ühendust ja siis ta hüüdis mulle, et vaata kausside alla Tallinna nõelaga, siis graveerinud iga kausi ja need kausid andsime välja pärast ja siis vaheldust teiste kambritega ja siis tähendab sai sidet pidada kausipõhjade kaudu mida sinna oli graveeritud morsetähestik. Selle õppisin pähe, seal kirjutasin ümber traadijupiga tabureti plaadi peale, siis õppisin sealt siis selle pähe. Ta ütles ka, et õpi pähe ja siis hakkan pidama, seal narirauad olid läbi seina, ühendad sellega hea raadiootsaga Dixisest kõik ära mistarvis rääkida oli sest akna kaudu ohtlik, sest tihti võis valvur tabada ja siis selle kartsa minek kindel. Kuidas üldse oli võimalik akna kaudu rääkida, aknad olid lahti ja pistsin peab sinna suhu ja siis rääkisime läbi akna teineteist nägemata, ikka ele hommik püsis jälle, mis temal toodi, varsti juur üks, teine kambrikaaslane, aga minul kaua aega ei toodud millegipärast. Kas te teate, millal või mis puhul Veldemon oli? Tema võeti seitsmeteistkümnenda juuli selle Eesti-Läti jalgpalli maavõistluse pärast, olid nemad kinni? Malenguga Eesti muusikast oli üks noormees oli ja need võeti kahekesi kinni sellepärast et nad olid, kardeti, nende süüks pandi eesti lippude jagamine rahva hulka. Paberist lippude, see oli peamine, siis neil kauaks üksi ei aita kuuks ajaks. Ja siis tuli mulle kohtunik Kuusekänd, tuli tähtsamaid asju, kohtu-uurija oli ta Eestis kohtunik ja siis ta toodi mulle kaaslaseks sinna, temaga läks juba elul lahedamalt. Meil oli siis seal oli eesti kord, oli veel palusalu, Kristjan Palusalu oli meil korpuse vanemaks seal üleval ja need valvurid kõik eestlased, juba vana eestiaegsed kandsid ka eestiaegset vormi ja mustad mustad vormid olid kõigil ja nad hakkasid juba kuu-paari pest hakkab ära kaduma, üksteise järele tuli uued korpuse vanemad, uued vormid ja uued mehed, kõik, kes need siis olid, need olid siis suuremusele Petseristi, need rääkisid niuksed igast eesti keelt ja ja mõnedelt siis juba täitsa venelasi vene keele peale vormi nemad NKVD vormi. Ega te ei oska öelda, mitmes meest olid sellel esimesel terrorisuvel patarei? 25. olin siis olid, tulid numbri, tulid järjekorras, kõik, tähendab, kes tähendab sisse tuli siis ma olin 85. mõtlesin, et pean kindlasti seda ja siis läksid nii, numeratsioon läks edasi kuni üle 260 270 läks järjest sisse, äkki need numbrid ära millegipärast siis leiti, et vist saavad teada, palju tankambrites ja siis hakkas tulema 800 ja 900 vahele ja siis pandi 500 ja kuidas kuskilt numbrid võeti päid, pärast täideti need ära. Aga kuidas ta oma numbrit üldse teadsite? Number pannakse rinna peale fotografeerimise juures. Siis, kui pilt valmis oli, pandi sõrme jalad alla, kõik sinna ja käisid klaverit mängimas, näppudega, niimoodi. Igat näppu tuli keerata, seal peal, ühel pool olid naaber puhub ja veel tema, aga teisel pool olid vennad, puhid olid. Ridamisi oli siis igaüks on ise kambris eraldi, neil on ka kaaslased, aga nendega ma ühendust ei saanud. Kuidagi viis külma, proovisin Veldemann surusega. Küsige edasi, nimed ma teada sain, aga ühendust ei saanud, oleme uhked ja suur ärimid, Puhkid. Ega ta ei näinud neid, ma närin hakk, nagu nad jalutamas käisid, seal kõik. Ma nägin, kui võeti, jalutame, siis ma ikka jälle teadsin, et siis akvallurdile aega passida. Kas või keegi akna peal on, siis sai vaadata, kes meil kõrval olid naabrid ja ma nägin siis Feldemanni, kuidas tema jalutas ja tema nägi mind ja küsis minu käest kohe, miks sul niuksed triibulist riiet anti, selge, ma ütlesin, ma ei tea, kas sul ei ole, ta ütles, et ei ole, et mul on veel tsiviilis. Kambri aknad olid vanglahoovi, vangla, Rovia luht aken, vaata alguses värvitud, nendest midagi läbi näinud, aga nägi ainult luht, aukus laudkaste veel ees ei olnud, laudkastid tulid hiljem vene kombe kohaselt Vene vanglates igal pool vanglates oli siis ainult laudkastid kus nägid lapikene sinist taevast anud. Aga nendest kastidest midagi läbi, mehed tegid augud, tegime augud sisse sinna ja kuskil jälle mõni oksakohti suruti välja ja jälle auk. Ja vahel siis ükskord oligi juhus, kus keegi lõhkus seal laud kasti ja valvur karis, mis te seal üksi, hõikas Alt. Meil aken. Millal oli esimene ülekuulamine, esimene ülekuulamine samal ööl, kohe kui mind kinni võeti ja siis hakkas seal käima, vulsin öösel kamandad jälle kolides käimine, kell 11 hakkas uurimine peale, siis viid ikka jälle ja toodi kiirel sammul kamatati vahel käed selja peal jälle kellegile ja siis viidi nad ülekuulamisel ja siis hommikupoole ööd toodi siis tagasi tagasiteekambrisse. Nii tuli mulgi öösel hakata jälle käima seda vahet. Kui varsti pärast nädal aega ei olnud nädal aega vist vahet, kui hakati käima juba nii. Kirjeldage palun, mismoodi see ülekuulamine selle viimine oli ja mis seal siis tehti, käed kamandad, selja pääl, kohe ukse tagant läksid ja siis viidi läbi pikkade koridori kolides vaibad siis viidi sinna vanasse osasse tagasi läbi, mis olid väljapoole, kus valvurite korterid olid, selle pole ääre ja seal ülemine korrus oli siis tehtud uurijate toad, neid oli mitu, neid oli mitu, tuba oli kohe seal ja siis kapid siginenud, kus sind pisteti. Niisiis hoidke kapis, niikaua kui uurija leidis tooge ette ohver. Ja siis võeti sind liistule seal, mis mõttes inimesi kappi topitud, no et keegi teised ei näeks, kellelegi kokku ei puutuks ja, ja nendel on siis sama asja. Vahepeal pandigi sind uurimisel ka kapistust kapis ära kogust uuesti, et jälle ja kuidas nende soov oli sissenuga. Kuidas nägi väljaruum, kus toimub ülekuulamine, laud ja tabureti, see oli kõik ja nendel olid siis paremalt muidugi seljatoega, toolid, minul sõnul taburet, see oli siis seal põrandal, pärast oli nüüd põranda külge kinni kruvitud pilli tekkisid juhused, kus olid mehed võtnud tabureti ja virutanud sellega uurijad, siis oli nad kinni kruvitud juba. Te ütlesite nendel, kas ülekuulajaid rohkem kui üks vahel oli, kas vahel oli neid kaks, vahel oli neid kolm ja neli ja kuidas kunagi asi? Nõudis Endel. Kuidas Rumbalgustasusele valgustajatele nende laud ainult oli valgustatud ja siis nad armastasid teha need laualampi paar tükki suunata sinule kohe näkku, sinu igat liigutust näos kätte siis näha, kas sa valetad või räägid õigust või mida siis teie käest nõudma hakati? Nõutikest levitas lendlehti, kes teid juhtis igale poole teinud organisatsioon ja teil olid oma sihvrid ja kestid juhendas ikka ja kes õpetajates juhendas, kes need jälle linnapealt mõni juhendajal noortejuhid, siis toodi igatsetud nimesid ette. Et juhtidest ja me olime ka kunagi skaudid ja skaudijuhtide nimed toodis uuritud, et kas need ei ole mängus siin ja seda ei usutud, et meenid üksinda, ise tegime selle kindlasti kuskilt suunatud. Mis keeles ülekuulamine eesti keeles, sest me muud keelt ei vallanud, kes olid üle, kuuled, kas ta nende meeste nimesid, et nendel oli aeg, kui need nimed ei mäleta, siis oli jõhvikas, oli siis oli Villem, nendel oli varjunimed, kindlasti need kutsu jälle Villemit, kutsume teda jõhvikat ja, ja niukseid nimetatult neile, kui kaua ühtejärge ülekuulamine kestis, vahel kestis ta mitu tundi, kohe vahel jälle paar tundi, vahel jälle tund aega ja kuidas kunagi tuju oli või mis nad nõudsid jälle ja tema kirjutas kogu aeg seal laua taga ja pärastele küsis mehkamise vahel jälle ja siis jälle kirjutas ja kirjutas ja ja lõpuks oli sisse ja valmis kirjutatud, aga kas katus ka teie poolt räägituga või? Ei temal oli ka omad omad tahtmised ja omad soovid, mõned sõnad pandi lihtsalt suguvad, tegid nii, olid nii kõik, kuidas tema meeldis, seda panin kirja viis-kuus tundi, terve öö vahel kestis vahelt, et üks kuulasinud üle tulijale, teine mees kuulas sind edasi. Vahel ei kirjutanudki üles midagi, ainult kuulati lihtsalt. Ja toodi, igatses fotosid ette, näidati neid fotosid sulle, et kas seda meest tunned ja seda ta nad ja muidugi kedagi ei tundnud ja siis jälle sõimati vannuti ja pea üle kuulalmil, kapten Fersiin temaliku ühiselt Adri selja tagant, kõik tema juhtis ja tema siis muidugi kindlasti juhendas seal selja taga teised usinasti, siis võtsid meilt läbi. Peale jõule juba jäeti meid rahule, enam ei kutsutud kuskile ja. Ja siis ootasime omakohut, kas te mõtlesite ka läbi, kuidas ülekuulamisel käituda, mida rääkida, mida mitte. Ja siis mind õpetas juba kohtunik kuuse känd, mida võib rääkida, mida ei või rääkida, mida Venemaal on jälle patja, mida tohib rääkida. Ja siis ma juba, kui ma rääkisin seal hiljem, siis juba saingi julges öelda, et jah, sul on kuusekänd seal sind juba treeninud juba selle asjaga kohta. Ega teil ei olnud Venemaaelust õrna aimugi, mis seal keelatud või lubatud, ei, miljon sellest mingit aimu. Siis tema juba juhendas särgede teiste nimesid kellelegil andke, et siis me teame, mis saatus neid ootab, siis. Aga mida kuu edasi, seda vangima hakkas täituma rohkem. Iga öös oli neid ülekuulamised juba palju tihedamaid ja palju liikumist oli koridorides ja ja siis tähendab, tekkisid juba kambrites, seal oli meil kaheksa ja üheksa mehe Naritsi eest, need narid täitusid juba kambrit 809 mehega ja siis hiljem juba peale uut aastat oli juba ülekambrites ja mind viidi juba 12. novembril. Viidi ära sealt sidest viidi vanasse jaoskonda. Kolmandas jaoskonna, seal oli juba suur kamber, seal oli meid juba kolm-nelikümmend meest sees ja millega seoses teid ühest kohast teise ei tea, mingisugune ümber paigutas, tehti kõik eeluurimisalused, olime seal suures kambris siis juba palju Eesti sõjaväelasi meie hulka, siis oli politseiametnikke kohtunikke. Kohtunik ostes on mul meeles purre Laanekõrb Vahtramäe, vaat ei tule just järsku kõik meeldaga. Kolonel triikkolonel Tomander oli, kelle kaua kindral Jaakson oli, kindral Jaakson viidi varsti ära, sest tema, kui pagarikelder valmis sai, siis viidi tähtsamad mehed sinna uurimise alla, sest neil on seal lihtsam uurida kui patareis käia. Aga siis oli jälle palju politseiametnikke, politseiprefekti tulid, kui politseikooli direktor siis olid, kellega olen kaua aega koos ühes kambris olime ja siis oli. Politseis tuli räim Ma proflect Saarepera. Siis olid ossar Tallinna arestikambri juhataja. Mida niisugused mehed arvasid tulevikust või edasisest käekäigust? Käed selja peal kambris, edasi-tagasi nad ei avaldanud kellelegi oma Ammasele, ainult siis mõningad mehed olid siis kes lootsid kõige paremad, et varsti pääseme ikka välja, siis meil pole mingit süüdia. Siis oli üks ufer oli, vot see oli ehtne spioon, see oli sakslane, oli Pärnust, oli päritaks, noormees oli, tema oli siis kõik Saaremaa need tulistus punkti vene baasidki läbi nuhkinud ja siis need akti üleandmisel saksa laeval jäi vahele Sist toodid kambrisse, sest ta oli väga närviline, et mis temaga nüüd juhtub ja ta pärast kadus ära, sealt ei tea, kuhu ta jäi ja mis temast sai ja kedagi, kuidas meeste tervis pikale vanglas viibimisele vastu pidas. Kõige rohkem mõtlesin, mul jäi Meele Nurmela Valgast temaga tuli ülekuulamist ära, siis tema ei saanud mitu tundi rääkida, sõna värises üleni ja ta ei saanud süüa, ta siis ootas ikka, tähendab kui kui hommikul tuli, siis tal tükk aega läks sellega, et sa ele ennast tagasi koguda. Ja mehed nagu ütlevad komandör Jeanne triikja Jaakson, see käis peaaegu iga öösel ja siis Ristoja üks vabadusristi kavaler oli. Need olid nagu sõjaväe kunagi. Eks nad muidugi olid pettunud selles, et et niimoodi ilma püsibki pauguta, kõik anti alla ja nüüd siis nad peavad siin istuma. Käitusid mehiselt, eriti kolonel komandöri kolonel triik, nemad olid vanad sõjamehed ja need käisid aga edasi-tagasi hambriski, et selle pind oli sõjaväe vorm seljas sirge seljaga, sirge peagi taas tagasi kui Marss, niisamuti ka jalutuskäikudel ja pesemisruumis. Mehelikult pesime ikka kõik üleni jääkülma vee, kõndide karastus, milleni noortel oli seda lihtsam üle elada ja perekonda ka midagi. Meil ei olnudki kellegile kelledest muretseda. Aga kõige rohkem, kui kuulsime seda, et väljas see juunis sellise küüditamine Venemaale siis nende kartsid kõik oma perekondade pärast ja neil tõsi taga ka nende kartmise peal. Mitu korda teie käisite ülekuulamisel, oi, üle 10 korra kõvastika iga kvartali ei teadnud kunagi, millega välja tuldi, jälle, aiva kord leiti midagi muud, jälle, nii et sa pidid igale asjaks valmis olema, igas ülekuulamisikka ähvardati pulbriks teha ja maha lüüa ja maha lasta ja ikka see jutt käis kogu aeg, kui räägiti, et paneme siin rääkima ja kas oli kuulda ka, et kellegi suhtes kasutati vägivalda ja nüüd vägivallajuhtumid, palun. Vägivalla juhtumeid oli paljukest tuldi, mehed olid siniseks pekstud ja, ja mõni mees saanudki tuli hommikuvõimet, ei saanud sõna suust välja ka teie kambrisse ja sõber Enn Ahrens oli, see oli, tuli oli silmadel paistest, oli öö läbi hästi tugevate prožektorite all olnud. Tuli silmnägu, oli täiesti paistes. Me mõtlesime, et sai peksa, sai, et prožektorite valguses hoiti mind kogu aeg. Neid noori oli seal pailu, siis oli Erki kamp, 10 poissi, oli, see oli eesti rahvuslaste koondis, oli n aarentsi juhtimisel. Ega nad iga kord terve öö ei piinanud sind, vahel seisid mitu tundi veel seal boksis veel ära enne kvalwara tõsisi kambris ja millal äratus hommikul oli kell kuus käis viled, kuulsid juba, kus all korra peal üle korra viled käisid mööda kangema koridori kõlasid võikalt edasi. Selle äratus muidugi jaa. Loendus jälle rivis loendatud, ära peale loendus siis toidu kätte, hommiku toidu ja ega päeval ülekuulamisi ei toimunud ega midagi. Ainult need käisid päeval ülekuulamist, keda vangla administratsioon oli pannud siis kambrisse kõrvaks omale, need kuulati siis päeval üle. Me saime selle kaudu alati teada, kes on kes. Kas teie kambris oli ka ja meie kambris oli ka, mismoodi mehed need olid? Need olid kriminaalkaristusega mehed, nüüd vahetati jälle, kui nad teada saadi, jälle siis nüüd vahetatud, aga me morsiteel võtsime ette, kes on see mees ja kuskil võeti vastu taha juba tuli siia see jälle meile tõesti nende elu kibedaks ja need siis lõpuks korjati ära jälle pandjal, täiesti uued mehed jälle, muidugi. See käis kogu aeg, seda ilma selleta ei olnud, vot see minister, kaheksa päeva minister Boriss jep, see oli suur nuhkli seal. Kambrite viisi sellest teatasime alati igal pool ette, kuidas tuli meil juba enne, kui ta meie kambrisse jõudis, oli meil teadagi On Varrese valitsuse kohtuminister ja kaheksa päevaks me kutsusime kaheksa päeva minister teid kuulata üks kümmekond korda üle ja siis siis tekkis vaikus enne kohut. Enne kui tuli kohus millal teid kohtu või õieti vist tribunali ette viidi, kaheksandal märtsil 1941 ja 10. märtsil. See oli laupäevane päev ja üheksas oli pühapäev, kümneselt viidi sinna kuuletu otsa ette, kus tribunali istungit peeti laial tänaval. Lai tänav 12 seal Eesti Loidi maja tagant sisse. Autoga viidi autoga veidi kohale ja autoga toodi ka. Seal oli kolm sõjaväelast ja üks telk oli juures, see oli kõik, need, meid ei küsinudki midagi, nemad rääkisid oma vene keele juttu, neid omavahel rääkida ei lastud, seal seal valvurite taga, kogu aeg kartis tisse ja kui meie kukkusime lähekam poksis küll rääkida või palju teid korraga tribunali ees oli. Kuuekesi olime kuus poissi ja kas need olid kõik siis reaalkooli poisid, poisidki ei olnud, reaalkoolist oli ainult kolmekesi olime. Meil pandi lihtsalt süüks, organisatsioon on nõukogudevastane ja lendlehed, kuigi ühtegi lendlehte neile ette näeb, ei olnud, mida meie käest oleks ära võetud, valeks trükitud. Aga see pandi lihtsalt süüks. Ja oli kõik nõukogudevastane propaganda, istusime, Nemad küsisid ainult nimede kontrollist nimed ära ja vist oligi see kõige peamine. Rohkem küsimusi ei esitatud seal. Nevad pidas omavahel aru ja siis viidi meid tagasi sinna boksides, siis kutsuti ja vahepeal sinna ette jälle teisi kohtualuseid ja mõisteti endale karistusest ära ja see käis nagu liikuval lindil ja seal terviseautodes võeti läbi seal ja siis pandi jälle autosid tagasi. Meil esimesel päeval pold otsest ette kuulutada, kelle, kelle sest meile öeldi, jäi pooleli. Me seda küll ei uskunud, me arvasime, et teistel mõisteti seal surmaotsused ja kartsime, et ka meil on surmaotsus mõistet, aga lihtsalt nad ei, ei tihkanud ütelda, et ootame veel, kas nüüd tuleb, kutsutakse veel, aga kutsuti välja veel ja ja siis loeti ette meile, et viis aastat ja järgmine rohkem ka sel päeval, mil midagi muud ei tehtudki loetu otseptija tagasi, kas ette loeti terve otsus ainult lõpuosa otsuse? Oi, me ei tea seda vene keeles, meil loeti vene keeles kirjutatud kõik ja see sellest, nad ei hakanud seda nii pikalt seda venitama. Siis teised mehed ootasid jälge seal, kellel Kalaris otsestandaja karistus tõesti ikka eesti keeles teatavaks ja see kohtutõlk rääkis ära, et kõigil on üks, viis aastat ja ja mille eest paragrahv 58 10 11. Ja teinekord oli, ainult, viidi meid sinna jalu ots ette ja ja tagasi boksidesse istusime seal. Ja kogu lugu pärast boksides toodi veel meil lehed kohtu otseselt õhukese paberiga kätte ja siis olid tagasi patareisse Ta patareis, aga siis juba teisse kambrisse viidi sidesse tagasi. Seal olime jälle seal, Kohtunik Välbe oli seal, kes seal 10 aastat saanud ja ja seal veel paneme meie paar-kolm tükki ja siis olid nooremad poisid, siis said Erki rehv tuli sinna täiskoos siis 10 poissi, siis oli lõbu laialt meil seal. Kas oli kuulda ka surmaotsustest surma otseselt meiega ühes said surma otsesed, kes meiega ühes viidi, kohtusse kohtusse, sama kohus, kes meile mõistis, mis need ka surma mäletate, kes nad olid. Vaat mul on hästi meelde jäänud major 10, kellega me olime koos politseis, politsei assistent oli. Tema sai sellepärast, et ta laiba merele viis. Ja vat Härms oli üks politsei politseiautojuht. Tema sai karistada selle eest temale politseiautojuht tema ütles, et tema ei tea midagi, tema võttis selle paki peale ja viisin käskuliga lüüa sinna Piritale sinna paadisadamasse. Ega tema ütles, mina ei vaadanud seda, mis seal peal oli veel, mis seal sees veel, mida? Viisin selle ära sinna ja see oli kõik ja sellest aitas, kes sõrmeotsaga olid kingist puutunud siis Sergei Kingissepp, siis nad mõistis kõik siin surma. On teil veel meeles surmamõistetuid? Selle suve surma mõistetud kolonel triik mõisteti surma selle ma sain marsi kaudu teadlase läbi seinameeste käest, vaat siis oli politsei politsei palm mõisteti surma. Ellat selle siseminister kunagi mõisteti surma, siis. Siis vatid ja Vesiloo poiss, tema tegi, oli sõdurpoiss oliks Vesiloo, tema põgenes sõjaväest ära Vene sõjaväest ja siis ta piirati sisse. Ta oli kaks päeva metsatukas peitus ja siis tal oli relv kaasas, tulistas vastu seal ja siis ta võeti kinni ja ma ei tea, kuidas tema saadaks edasi läks igatahes suur ülekolimine olisid kiirabisse, siis teda ei olnud meie hulkas, kus olid Patarei vanglas, surmamõistetute kambris, Need olid uues osakonnas neljanda korruse peal üksikkambrid. Nendesse üksikut hoiti, neli-viis meest olid kambris, seal seal oli, kutsuti kuldlugu kamber, seal oli igaühel tabalukk veel juures, mida valvuri koridori valvur lahti ei saanud teha, see ei ole ainult vanglaülema käes oli, nendel ei aetud seal habet kutsuti habemekasvatajate kamber ja siis ja oli juhuseid, kus neid surmamõistetud mõisteti 10-ks aastaks ja siis toodi päeval siis meie kambrisse üle, näiteks Grastin tuli meile üle. Tartu Ülikooli õppejõud oli, see oli, tuli suure habemega siis Lambot, Kadrioru apteegi juhataja, see mõisteti ringele veel oli mõningat varteid, kõiki ei mäleta enam. Nende meeste eest olete siis igasugune hoolitsemine ja nad ei saanud palvursanud ligi, ka nendele ainult anti legi augud toit kätte ja see oli kõik. Otseselt oma otsest seda otsust kaua oodata ei tulnud, sest algusest peale sõja alguses, kohe ühel ööl viidi nad kõik välja, sealt ülaltkambrist. Meil oli niimoodi juhused, meil luteri poiss oli seal, olime ühes kambris ja järsku kargas sisse vangla korrapidaja ja põrutas kõrvale kõik, kõik kargasid rivisse püsti, aga tema jäi üksinda sinna koti peale maha kas tal tukkuma jäänud või siis ta leiduda jalaga tõuse üles ja karjus seal tema peal, tema kargas püsti ja ütles talle näkku, mis te karjute siin. Ja sellest aitas kraest kinni, vallur kargas ka sinna viis otsemat teed kartsa. Sellega viidi nad surma võistlete kambrite kõrval, seal vahekäigus olid kartsaruumid ja tema sattus sinna täitsa ruumi ja seal öösel tema kuulis kõik, kes need öösel välja viidi, kambrihaaval viidi välja neid mahalaskmisele mahalaskmisele. Jan kambriad haaval viidi välja. Kui üks kamber ära viidi, kuulsid jälle käimist koridorist lukus, võti jälle järgmine kambri täis lahti ja ja siis tema tema üksinda teadis siis, et mispärast nüüd viiakse, tema teadis, et sõda oli alanud. Kas need surmamõistetud, seda teadsin, seda ei tea. Aga igatahes tema teadis juba. Sest meil oli juba esimesed päeval, kohe, kui hommikul läksime pesemisruumile suurelt seina peal, täna hommikul algas suur sõda. Saksamaa väed tulid üle piiri, seal kindlasti valvuri poolt kirjutatud. Keegi teine ei saanud ja enne sinna keegi ei saanud seal kindlasti valvuri poolt kirjutatud. Sellest olime kindlad, et valvurite hulgas leidub ka inimesi ja kindlasti inimesi valvurit, kas nad sihilikult tegid, tõid ajalehti sisse ja siis nad teadsid, et lehtede peale kanged maiad siis meie alati kombineerisin nende taskust need ajalehed ära. Ja siis meil kambrist lugesime läbinit, kuidas nende taskust nad siniteadsid, koridorid, Mia, kui temal läks ühest otsast teise, siis tagant kargas üks poiss välja ja ja siis tehtigi del kõvas lärmi ja kuulnud, jooksis särad teisele lehe ära ja jälle rivisse tagasi ja kas on teada, kus viidi täide surmaotsuseid? Oi, sellest me ei tea midagi, sest meid viidi ärasid ja hiljem lugesime ja meil käis Tambriskil kõlaks läbi, kui Venemaal olime, et kuskile kosel Alisoni täidesaatmiskoht. Aga mismoodi see käis, sellest teadis ainult saanudki iialgi. Aga see oli ka kindlasti. Kõlakas tuli mõni valvurite või nende kaudu. Et see teie mees, kes kartsas samal ajal istus, kuulis ainult võtmeklõbinat ja kuulsin nende minemist sealt välja minemisse, kambritest ja, ja kamandad, käskusid, mis neile anti seal. Ja need põhukotid ja need toiduasjad, mis neil oli, need viskasid kõik sinna kuuendas jaoskondades nagu meie kambrite sinna sinna võlvi alla hunnikutesse. Me püüdsime neid lugeda, käisime seal, püüdsime neid lugeda ka, ei, ei jõudnud nii palju kudeda. Need on küllaltki palju seal. Kas mahalaskmisi oli mitmel päeval või ainult Ühel ühel päeval ühel päeval viidi kõik ära, kõik ta ütles, ta rääkisid, kamber haaval, võeti välja ja me mehed, kes olid seal koridoris seal ukse juures oli, siis need kuulsid ka töö läbikäimine koridoris, seal laudpõrand, see kõlab. Et öö läbi oli käimini, täna öösel järgmine ööse katsusime, oli, oli ahjud, kuumad, tähendab, põleti arhiive, seal kahjudes. See oli kõige ligem, see koht oli sellele, kus need valvurite, need sissekäiguruumid ja need olid sinna siis toodi kindlasti sinna amee ahjudesse, siis pandi põletideni hommikule, ahjud soojad. Siis saime teada, et on arhiivide põlen, mida muud nad seal põletasid, suvine aeg. Kui öö läbi oli käimine, siis arvatavasti neid väga kaugele ei viidud. Vaat seda ma ei tea, kuidas nad viidi ja mismoodi viidi, aga seda me teame, et nad seal öösel kõik välja viidi. Kaua te olite Patarei vanglas? November detsember, jaanuar, veebruar, märts aprill mai juuni juunikuu lõpul viisid ära, kuidas ravimine tuli, see tuli kogu see patarei, tungla evakueeriti õhtale, anti käsklus, tänab asjad kokku ja siis viidi meid kõiki oma asjadega sinna hoovile vanglahoovi peal, siis oli seal mitu kambrit koos, siis me võisime 11 näha ja kõike rääkida ja ootasime seal siis laojärjekorda, siis läksite, tantsid, riigiasjad ära, said oma asja taseme, mis sul ära võeti, oli mina saime siis oma triibulist ka lahti, saime omale tsiviilriided selga ja ja siis viidi kõik oma endisesse kambritest tagasi ja öö läbi olime siis seal öös olime kambris seal sees ja siis hommikul keegi midagi kellelegi suurt ei rääkinud. Sest kõik olid teatud, et nüüd tuleb kodumaalt lahkumine ainult meil üks Rosenberg kaks, eks maletaja oli Eesti ajal üks sakslane, Stahli kindel saksa vägede võidused meile Narvast üle kuskile tse Narva võetakse kõigepealt ära ja kuulge poisid, et me oleme homme vabad veel nutate siin ja mis te nukrutsete ja ja kõik ja puha. No meie poisid muidugi nukrutsema taga vanemad inimesed nukrutsesid ja vanemad inimesed, ma nägin, kui me seisime, järgmisel päeval ootasime Ovidel kambrit reas, siis maha kükitada, ootasime vagunisse laadimist, mis toimus peale lõunat. Siis vanemad mehed pistsid kodumaa mulda, sealt kivisillutise vaheldamal taskutesse ja kuhugi paniga laseb kookisi kaasa. Siis pandi peale lõunat pandi siis rivisse neli-viis meest rivisse ja jooksusammul vagunisse jooksusammul vagunisse koerad ja, ja siis need NKVD laste nitus palee reali ees, sest kadakalipust tuli läbi joostes vagunisse nelja-viie mehe kaupa ja viis meestel rivis Köl karjute Ajad jälle jooksuga ikka jooksuga kõik, et sa ei saa midagi mõelda, vaadata, kuskil ringega jooksu panna. Sest me keegi ei teadnud, missugune matus Felmedi tõotab, kõik olime jalg kindlas lootuses, et me ei saa üle narva enam Te jooksite vagunisse vagunitesse, kus vagunid seisid, lagunenud selliseid raudtee pearaudteearupealsel patarei juures, seal kõik olid suured laevavagunid. Vagunitesse pandi meid ja meie vaguni vanemaks, kapten Karise. Ja siis sellel narrid sisse tehtud. Seal me siis naride peal olime, kõik koos, olime öö läbi viidi, see rong viidi, kui laetud, viidi sadamasse, sadamasse, öösel tehti uks lahti ja toodi meil veel 16 meest juure. See tuli ühelt Läti kaubalaevalt, kes keeldus siit evakueeritud peale võtmast. Ta oli laetud olnud ja inimesi laadida, ei lubatud sinna peale laadungi peale võtta ja nad keeldusid seda. Ja siis kogu meeskond võeti maha ja kogu meeskond pandi kohe vagunitesse käepärast, ka kohe võtta ilma kohtuta ilma millegile kohtute tagasi tuli neist ainult üks tekipoiss. See oli kõige noorem. Me lubasime eluaeg temaga kirjavahetust pidada, aga aga kadus ära vahepeal seoses, kui ma teist korda kinni pandi ja Venemaale viidi, siis enam ei saanud kirjavad pidada. Kas te mäletate, mis kuupäeval? 26. hommikul läksime üle Narva piiri? 26. juunil, juunil ja keegi meid ei seganud? Ei, sakslane, soomlane ja olime teel Venemaa poole. Ainult katsina juures pidime seisma kaua aega, siis käis Leningradi pommitamine ja siis selle raudteed kindlasti pommitad vist need remont, rongid sõitsid vilkalt edasi-tagasi seal. Kui pikk oli tee vangerong? Oi seda pikkust me ei tea ütelda selle väga pikk, sest eks ole, 90 neli-viis 1000 meest oli siis rongis. Seal kogu Tallinna vangimaja, see mahtus ära, kõik, seda nägime Tallinna õue peal me kõiki ei näinud, aga kiiruja vangla õue peal nägime küll ära, siis kõik, palju meid oli, siis nägin, mäletan, Kaarel Eenpalu, kutsute seal välja läbiotsimiseks, kambrisse viimiseks kõik peaministrid ja need kõik olid seal rivis. Kas Eenpalu läbiotsimine toimus siis avalikult tõesti juures kõiki Kristeli juuresolekul kõik sellel lauad välja pandud ja läbi otsida juures seal ja kõik, kes tulid, otsiti läbi uuesti veel mis seal enam läbi otsida oli. Iga kord leiti ikka iga valvur leilisi oma jaoks ka midagi, mis meilt ära võtta oli. Vangla korda on niimoodi, ühest kohast teise minek oli kohe oli veel läbiotsimine jälle. Kui läksite vanglast välja, läbi ostsime, tulid sisse tagasi ikka läbiotsimine, igal pool läbiotsimine oli kaunis tihti, ega seal ju enam mingeid väärisasju ei olnud nagu kellad. Ei, seal ei olnud. Aga ikka leiti veel, mis jäävad eriti lisajalanõud, kellel oli mingid saapad või kingad kaasas, need korjati ära, et sa võid jälle neid kasutada põgenemisel või kuidagiviisi äritsemisel või igatahes niimoodi võeti kõik ära, näiteks meil oli mõnel seal toitained kaaslaseks segu alati kõik laiali seal erkulate, mis seal oli, juhtus olema kõiku alati välja, niisugust asja ei tohtinud olla. Et toitu ei tohi olla, kui käivas ei tohtinud. Mõnel oli sinna tabletiravimeid, no need võeti kohe ära jälle. Kaua teie teekond kiiremini kestis? Väga kaua ei kestnud, me olime esimesel juulil, olime kuuendal, läksime üle Narva piiri, esimesel juulil olime kiiruga hommikul. Takistasid vahelisi ootasime nende möödalaskmist ja siis läksime edasi. Tee peal süüa sai, siia saime, aga juua ei saanud. Joogivee puudus on niivõrd suur, et me saime ainult väikse topsitäie mehe peale päevas. Mis sellest olime niukse kuumusega vagunis olla ja siis vaatasime aknapragude vahelt välja ja imestasin, kui saaks korragi veejuure veel saaks nii palju juua, kui palju veel jõuaks juua, siis toit ei läinud ka alla, siis kui toitmisse seda siis ööseks higistasin need vagunipoldid, mis seinte küljes ja põrandas oli, siis lakkusime, need nendel higiseks läinud, siis need on niisketes külm ja niiskus suud paistetasid üles, niimoodi paksuks muutusid ja kui jõudsime kiirus ja sattusime vee ligi, siis seal niivõrd looritatud see vesi vaatamata sellel joodi kõik säradi esimesed päevad pesta üldse saanud pesuvesi joodik lihtsalt ära, kõik nendel seal niukseid Diladega pannud rentide seal seal rahanist ei tundnud, et oleks võtnud see, mis portsjon oli pandud selle iga mees hüüjanud. See vesi, mis meil kambri anti, see kõigil sellest ei jätkunud, siis kambrid on nii täis tuubitud. Kas meeste moraal hakkas langema? Ei, ei ütleks, mehed uskusid ikka kindlalt? Ikka pääsemise. Kirovi vangla oli siis teie esimene sihtpunkt? Jah, seal toimus jaotus ja sealt mina minestasin ära ja mul tõkis kõrge palavik ja mind viidi kiirvangla haiglasse. Ma olin seal Angla haiglas seal venelaste hulgas seal kaks poiss oli siis nende, need õpetasid mind jälle, praktiseerisid mind vene keele peale, siis sinna toodi üks eestlane pruunis ülikonnas terveid ülikond seljas muidugi ära võetud, pruun ülikond oli seal ja ja siis käskisid minul rääkida selle mehega ka, see mees ei, üldse ei teinud suud lahti ka eesti keelel. Ma püüdsin talle mitu korda kõnetada, ei rääkinud ja minust jäigi ta sinna. Üks halli peaga mees oli, mina siis liiga palju vene keele tähti ei tundnud, et ma tema nimi oleks saanud selgeks, mis sinna kirjutatud talle tervis ütles üles ja ja pärast teist kord ütles mõnd üles veel, kui meie üks ütleksin etapis Kirovist soliganskisse, siis ma jäin ka nii nõrgaks, selle palaviku tagajärjel siis mingisugust tabletti ega midagi saada ei olnud, veed wet kai antud joogivett ka ei antud. Ja siia ma ei söönud siis me niivõrd nõrgaks, et ma enam ei usundeid tõusta. Siis oli meil vaguni vanematele kohtumist rassor, temaga käis mind vaatamas, kuidas sa tunned ja kallastel on, mis mul seal tun, Tallinnat enam tundali. Aga kui juba jõudsime Solicamski, siis ma juba võtsin jalad alla. Aga meid viidi seekord vahepeal kaheks kuuks ära ka üks 200 eestlast viide välja. Õhtal pandi. Sõitsime seitse päeva mööda jõge selle Parsa peal väljapoolt Parsad tõmmati meil seda taana vett, ämbrid, kui veepuudus tekkis ja siis seal olin, päeval oli tohutu kuumus, raudlaev selleks päikese käes maks, öösel ei ole jällegi selle vastuge külmus. Nii et mul on meeles, seal oli meiega ühes trükikoja omanik Roosileht, tema oli alasti trussikute, seal temal oli kõva kaabu peas ja must lips oli pikalt kõhu peal. Meedikud ütlesid talle, et mis tema ütlesid, džentelmen ja igalt poolt džentelmeni son ta vangis või on ta vabaduses ikka džentelmen. Ja siis toodi meid tagasi sealt kahe kuu möödudes ja tagasi tulles jälle samuti kiirus, kiirus, me ei olnud siis seal päev aegagi vanglas vil otseselt tagasi, vaat kui me tagasi toodi, oli üks juhtum oli meiega. Meil oleks sumerite seda uurija Tartusteks sarni nimeline mees. Seal oli vihma sadanud ja porilombid olid maas, vangla õue peal ja, ja meid kamandada, laborilampides istuma, sarni istunud ja kohe karratist selja taga komandör, kas sinna hulka tõmbas sarnil kinni ja ja tahtis kohe sammas maha lasta ja siis võttis kinni ja viis ta vangla sinna alla koridorides siis kuulsime, karjus taapi, nad peksavad mind, aga meie ei saanud meil automaatid ümberringi, kes saab appimine, nõks tõusnud, oleks kõik läbitulistatud selle mahasõnana õue peal. Ja sarn ei tulnudki meiega enam ees, ei tea kus, mis temas edaspidist saatust sai. Kuhu ta jäi, kuhu ta jäi, kindlasti kiirust ta jäi ja mis tast edasi sai, seda ei tea. Et vastuhakkamine oli mõttetu mõttetu pärast hiljem juba tee peal kogesime, mis tähendas see, kui sa jõudnud käia enam siis püsti pandi, kõikjale istuma, tagasi, vaadata tohtinud, siis komandör andis käsu, kas tõuseb, te lähete edasi? Kõlas paar pauku ja jälle, siis võisime tagasi vaatamata jälle edasi minna. Edastame saate lõpul jutustaja palve. Head kuulajad, kes te teate midagi 1940. aastal tegutsenud Eesti noorte salaorganisatsiooni eesti rahvuslaste koondis liikmetest dema juhist Enn aarentsist, nende saatusest. Võtke palun ühendus Eesti raadioga. Meie aadress? E p null 100 Tallinn Gonsiori 21, Eesti raadiosaates kirjutamata memuaare. E null üks 100 Tallinn, Gonsiori 21, Eesti raadio.