Artur Rooma mälestustes jõuab jutustaja täna vanalt Tartumaalt, Taanimaale alustab ta ka Eesti vabariigi maareformi elluviimisest. Esmalt maa saajat või grottide taotlejat võtsid seda nii nagu ikkagi maainimesed teatava hoiakuga veegaadlusega umbes niiviisi. Kas mõisnikud meile seda kingivad, jätavad? Umbes, peaasi, et nad on väga kaua aega veel siin olnud. Kas me saame nendest nii lahti, et võetakse ära ja kõik? Küllap nad tulevad tagasi ja eriti just siis, kui algas, oli just äsja olnud Landeswehri sõda, siis juba kardeti, et vaat, venelastest saime küll jagu, aga läände tuleb tagasi, seda leppisime kiiresti siis loomulikult inimestelt nagu usk tekkis uuesti, aga muidu see eelmine jutt juba kui rabati vabadust, sedda noori, et vot nendele antakse hiljem mõisatest maad siis kui lades vere algas. Vahepeal juba see nagu usk kadus ja siis isegi esialgselt ei olnud seetõttu nagu soovijat. Lõpuks soovijaid siiski olid. Lõpuks oli nii palju, ei soovi ja teed, et hakati juba esialgselt määratletud krunte ümber planeerima väiksemaks tede maja. Kellele jagati kõige paremat maad? Kõige paremat maad anti, esiteks nimetati ristimehed, see tähendab, kes olid vabadussõjas oma vahvust või ettevõtlikkust üles näidanud ja seda oli siis vääristatud vabadusi ristiga vabadusriste, nagu teame, need meil oli neid üheksa, kolm järku, kolm leiti kokku üheksa ja ja keskmine, see oli siis sõduritele see, mis verega oli võidetud, seal on isegi sellele ristile on punane kesksüdameid. Nii, ja siis selle järele tulid muidugi need, kes olid ajaliselt kõige pikemat aega vabadussõjas olnud ja nii läks ikkagi edasi. Neid nimetati tol korral asunik kudeks, asunikud ja, ja hiljem liitus sinna veel juurde nimetus riigi rentnikud ja isegi partei oli vabadussõjajärgsele riigi kogus üks selline väikene partei. Hiljem ta kasvas õige suureks asunikud riigi rentnikud partei siis asunikud olid need uued sõdurist, mahasaajad, hikuna riiki, rentnikud olid endised mõisa kandi koha pidajad, nagu muuseas, minu isa oli, need tulid sisse, rentnikud. Jätkus kõigile tööd Maaldon. Maal jätkus tööd küll kõikidel, kes tahtsid tõesti teha ja leida tööd minu arvates tööd kõikidel jätkus, sellepärast näiteks oli ju Põldistel talumeestelt ja Eesti vabariigi ajal popsid õigemini Tartu keeles, neid öeldi veel lisanimega koda poolset ja nendel olid ka pered ja vot need pered olid siis ka lisatööjõud nii-öelda talule, kus omal ütle, perel oli vähe lapsi juhuslikult, neid kasutati ära. Ja just seetõttu need olid enamlaste näiteks Lõuna-Eesti taludes ehitatud need popsi, taret peremehed materjaliga ja siis hiljem siis aegamööda siis muidugi poksi peresele Talvus, aga tingimus oli sealjuures selline, väetiselt tuli siis kibedalt tööajal ja nii pererahvast aidata mida tehti maaparanduse osas üldiselt näiteks Eesti vabariigi algaastatel kohe. Et kui see kasutamine, need riigimaade ringkonna valitsused olid loodud ja see ehitusi juba algas ja krundid kätte saadi, need löödi väga kiiresti üles, sellepärast ehitusmehi oli meie tookord vada riigis võrdlemisi palju ja siis Need majad olid enamasti kõik puidust need löödi kiiresti üles kahe-kolme aastaga. Ja siis loomulikult juba võis talu pere need ise viimistleda ja korrastada. Ja see veel ei usu siis riide erenti talud või õigemini omaaegseid mõisa kandi koha omanikud, need said siis uuesti palju juurelõiked ja isegi uuril lõiget koosnes metsamaast ja peale selle need juba omal ajal mõisavalitsuse poolt asustati ka nii ääremaadele, kus olid vesised kohad ja vot need tulid lõiku juhendata ja vaat selleks oli siis väga suur nõudlus nii-öelda naaber teadustöö tegijate üle. Ja siis loodi kellelgi pea vastavat isegi ametkonnad, näiteks öelda asutus, et ja moodustati veel igasugused veeühingut. Need moodustusid küla kondade kaupa, vot seal siis oli nii et tööd küll ja küll kraavihall oli IKT eestiaegne sõna ja see on ikka seoses sellega, et Eesti vabariigi ajal tehti kraavitöid väga palju. Ja see oli tingitud sellest, et tol korral ei olnud maaparandusmasinaid Ehk tasuks vähe pikemalt peatuda kraavi hallidel. See oli omapärane seltskond. Kraavihall jah, see oli tõesti ja temal on nii, kui tagantjärele mõelda omal ajal ise ka niisugused teatava halvustab maitse juures. See oli tingitud sellest, et seal oli väga mitmesugust nii-öelda elementi koos mina jagaksin need kolme rühma kraavihall, keda tõesti peaks ja võiks nimetada eht Alliks. See oli selline, kes ei olnud võimeline muude töödega üldse hakkama saada. Mitte seetõttu, et temal teadmisi oleks. Rita oli selle nii-öelda pahareti viina tõttu niivõrd alla käib, et Taisaid viinaorjusest läbi ja see olisi ainukene koht, kus tema sall veel töötada ja siis ennast ära ka kuidagiviisi toita. Teine rühmitus oli selliseid juhutööd, ütleme nii, kui ta külakohast läks läbi mingisugune suur kaevamistöö. Ta kasutasid siis ära ka isegi asunikud, kui jõudeaeg oli, ütleme niiviisi põllu külvi ja heinategemise vahe siis visati mõni päev kraavi, et saada lisaraha, senti ja krooni, neid oli ju tarvis. Ja kolmas, kolmas olid koolipoisid, üliõpilased, eriti noorukid, kes olid tunnetanud juba ja teadlikud oma tahteotstarbekuse ess olid kindlad ja need siis katsusid kas või maailma kiuste ennast kuidagiviisi edasi harida ja koolitada. Et siis seal varal siis kunagi tulevikuks midagi saada taolist, et nagu see nende meeles oli, mõlkuma hakad ja tolles kolmandas rühmas oli palju õpilasi, kes käisid näiteks isegi ütleme, keskkooli gümnaasiumi vanemates klassides ja teine oli siis vaesed üliõpilased Serbiast Eesti vabariigis, nagu teame, läksi riigile üksi näiteks algkooli õpilase harimine, maksma midagi 64 krooni sest tsooniks ja selle gümnaasiumi keskkooli see oli ka umbes 60, kuid teine kuuskümmed tuli maksa õpilase vanematel, nii et 120 krooni ja vaat see kuuske, mis nüüd õpilase vanemad pidid maksma, see oli väga suur raha. Pääle selle tuli ju Eveli ülespidamine ja riietus. Aga see oli minu arusaamise järel tol korral väga huvitav ta isegi kõigele sellele raskustele lisaks vägagi huvitav. Sellepärast nooruk, kui tal oli jõudu, ta õppis väga palju kraavitööd on ju suvisel ajal ja kui juhtus, et oli väga kuiv, ilus suvi oli, siis oli seda tööd väga kena teha. Temal oli veelgi üks omadus oli see, et seal oli piira matu vabadus oli seal võitsid teha kolme päevaga nädala mehe töö ära, tasu osas. Kui lähedalt teie nägite kraavihalli elu? Mina hakkasin kraavi alli eluga pihta 14 aastaselt. See oli 25. aastal, isa tegeles ehitusega pess, isa oli väga puutöö mees, tol korral põlati mind ikka liiga nooreks Paldi tõstmises siis muidugi seal, 24. aastal hakkas meil siis ehitus pihta nii-öelda tare ehitamine, nagu tol korral Tartumaale. Kas mina siis hakkasin juba kevadel pihta, kraavitöödega, sealt meie alt läks läbi. Meie talu ümber piiras Luutsena vana Luutsena jõgi ja see oli niisugune kinni kasvavat jõgi, mis viis välja vana kästresse need meedias, vanad Kastre suubub Emajõkke ja moodustati sinna Mäksa, Võnnu v ühi. Ja vett selle veeühingu kraavitöödel algasidki siis minu nii-öelda ehtsat kraavihalli päeva. Ja hiljem see sain käepäraseks, siis tuli Ahja, Võnnu Veeühing. Need enamasti tööde juures moodustasid omaette rühmituse. Kui üksikuna sattusid nende vanade hallide hulka, need kippusid nöökima. Kui meid oli rohkem, ega nad siis seda julgenud Serbiast tugevad poisid nad katsid, saavad peksta, kuidas nägiti. See nöökimine oli väga omapärane, et neid kõiki nendest võiks kirjutada, suur pikk raamat kõigest sellest ja need on tihtipeale väga jämedaid ja isegi ropult. Aga ma toon ühe sellise näite nendesse luusse jeti. Allpool kaevati ülaltpoolt iga hommiku pantis niinimetatud ülejooksukoht või liia silm kinni. Vesi tõusis ja allpool nõrgus ära ja seal oli seetõttu jää kaevata. Ja siis, kui ma veel olin veel mööda värske hall, siis meid oli vist ainult kahekesi ja siis muidugi kui õhtu tulime ära öömajale, kel kodu lähedal läks koduksest, siis pidid siis oma riided, need olid muidugi linasest riidest ehk pesuriidest, missugused püksid ja pluus ära võtta, ära loputada Ta ja sedasi. Et hommikuks siis kusagil põesabelt võta uuesti selga ajada ja vana hall nägis opolf, rumal seda tööd, vesi jookseb pesta puhtaks ja no ja siis õpetati Äradvat, seal kallutage, saavad sinna ja nad seal alati vesi tõusis ja hakkas siis üle jooksma. Ja see ülejooks oli niisugune, pahinaga läks aga pidev, see muidugi terve öö, et vot me teeme alati nii, et püksid püksi veeretasid mööda pärate sinna oksa otsa ja sees pessi peseb tema puhtalt. Muidugi Sõõrumaal oli, ei taipa seda ja loomulikult tegigi seda ja hommiku, kui siis läksi pükse võtma, siis olid need päripoolsed niidid niinimetatud see v niidid, need olid olevaid pikad niidet. Aga vahepeal tolligi välja pestud. Püksiriietus tähendab, et veel on väga suur mõju, kui ta pikka aega saab mõne eseme tähele pahistes jooksta, delist lõngad olid välja pestud. Sa jäid ainult need pikad, mis läksid pärivoogu. Suur kipp, selliseid pärivoogu libisevad lõngu, aga, aga pükse kasutada ei saa, sellepärast need olid juba indiaanlase püksid, siis ka. Ei saa öelda, et nemad oleks kippunud otseselt kallale. Sellepärast oli isegi väga omapäraseid mehi, oli. Ma toon näitena ühe Ljuhka, mul on tema nimi meelde jäänud Ljuhka. Tema alati, kust ta tuli, ta meie kampasse ei olnud. Kui me olime kõik niisugused paisud alla kahekümneaga, siis ta tuli kusagilt talu saunast või magasini kui teised ütlesid, et kraagaartiveerial magasi tähendab räästad. Ja siis tal oli viiuli, igast oli käes ja me mõtlesime ees kogu aeg, et temal on seal siis nüüd omad riided ja sukad ja niisugused kasti sees ja ta kippus millegipärast aleti meiega juttu ajama ja meie nii-öelda hulka Serbiasse esmaspäeval, kui töö alustasime, siis ei olnud kusagilt viina kätte saada ja raha ka ei olnud ja, ja siis me alles ja teinekord isegi andidega taga mõnusat juttu. Ja kui diskursuse palgamaksupäevad hiljem olid siis istus meie hulka muidugi hea tooni mõttes, meil tuli ka ikkagi nii veidikene suu seks teha, nagu vanad sandid ütlesid. Ja me võtsime ka, kes võttis mõdu, kes õlut ja enamasti Me olime mõdujoojad rohkem. Aga sealt jätkus siis sellele vanale hallile ka. Tema tahtis kangemad ja õllejooja ja poisid muidugi ei löönud risti ette, tantsid ikkagi vanad jalandidele ka pudeli, nii et arvatavasti võimalike tšilli uhka meie hulka toetumine oli tingitud ka sellest, aga siis alati oli niiviisi, et kui ta siis ühe poolpudelid Rajoy siis ta võttis selle kasti lahti ja sealt tuli ikka välja päris ehtne viiul. Tookordsed, nii-öelda minu muusikalise taju IRL-i, see mäng oli pööraselt ilus, eriti mis ta mängis näiteks lihtnalise ema süda ja nii edasi. Aga see oli ainult paar lugu siis, kui ta juba pudeli ära oli joonud, siis käed hakkasid tal võtma ja siis pani testi ära ja oli jälle valmis. Ja kuuldu järele oli niiviisi, et ta oli, mängid omal ajal Vanemuise orkestris, seejärel ja siis sealt edasi mingisugused restoranis ja lõppude lõpuks illusioonis kino, teater oli üks väga odav ja niisugune puukuur ja ja nii, ja seda siis need kõik, need inimesed ja need vanad Andid olid kunagi omal ajal allakäinud, nendel olid kõikidel ikka omad, mõni oli kass, päris õigusteadlane ja väga palju oli selliseid, kes isegi talumeestele õpetasid. Et vaat, kuidas tuleb, kellel olid mingisugused nõudmise protsessid vallavalitsuse vastu, et kuidas tuleb seda asja ajada ja kirjutasite isegi palvekirju nendele. Kuidas palka maksti ja kui kauaks palgast jätkus? Nendel Põldistel kraavialidel jätkus arvestades, kus ta elas. Kui ta oli vahetult, ütleme, linna lähedal ja sõitis näiteks linna, siis ta oli paari päevaga oli see maha joodud ja sel korral siis, kui see palgamaksupäev oli, siis loomulikult tuli selle maksuajal ka sinna kohalik kaupmees tema pidi vastavasse rajoonidesse Rooma diskusi, esmajärgulised toitained, võtame margariini võid. Tol korral oli väga, margariin oli ja seda kasutasid allid või asemel maitsekas ona lüüa priima ja niisugused. Ja siis muidugi või vorst vorsti, oli need lase kolla mõnesugused ja siis muidugi see kaupmees siis oma arvestuse järele kasseeris, sellele maksti kõigepealt siis kinnise, mida oli siis üks hall säält siis võlgu võtnud niinimetatud oraste peale. Ja selle järele siis ta sai selle lisa kätte, aga muidu meile poistele maksti. Muidugi, me ei olnud joojad, nii et meil ei olnud midagi poest võtnud. Ja siis mis me olime sealt võtnud, selle me hakkasime ka kohe kinni, meid niiviisi nii-öelda ohjasse ei hoitud. Me saime kõik kätte, aga muidugi see palgamaksupäev, see oli ikka väga tähtis päev, kui ta juhtus enamasti ikkagi ta maksti kätega, see reede või laupäeva. Ja vaat siis esiteks prooviti, kellele jääb, see oli sisatsco kaardimäng ja nii edasi. Enne oli juba valmis varutu omale mõned pudelid ja need olid kaasas ja võeti sealt siis suud, äsja mängiti seda vaat ja sedasi. Ja siis tavaliselt meie noorukit läksime kas siis kusagile ära, kes kodu, meil olid, kõikidel rattad selle pärast Eestimaal oli, tol korral oli jalgrataste buum. Jalgrattaid ei ole vist ma isegi hiljem, kui ma Taanis ja Skandinaavias ma ei ole kusagil nii palju näinud jalgrattaid kui Eestis Pääle kolmekümnete aastate kohe ja enne tol ajal, olgugi, et rattad olid küllaltki kallid ja meie sõitsime siis kas siis säratel kodu lähedale kodudesse või läksime siis oma ajutise peatuskohta. Kuna allid siis jälle pumpasid, aga viina, koha lähidele oma oma nii-öelda ülejäägi maha ja sedasi käis siis loomulikult terve suvi hilissügiseni välja. Vahepeal muidugi olid ka veel vihmapäevad, kui olid niisugused väga sajused päevad, siis loomulikult keegi sajuga kohe otse välja ei läinud. Selle koolti siis kusagil varjus, see üle oli hakata jälle uuesti pihta ja nii see käis terve terve suvi. Millise elusihi teie seadsid? Meid oli kaheksa õde-venda ja kõik oli nii hull, orelivilet. 12 aasta sees olid need kaheksa last sündinud ja seetõttu siis Need, kes juba kaela hakkasid kandma, need juba pidid millegagi hakkama tegelema, et vähemalt oma söögikulu tasa teha. Seepärast vanematel ei olnud nii palju jaksu, esiteks seetõttu, et süüa me saime ja kõik hakkavad lisariietus ja, ja eriti poistel oli jalgratast tarvis, kaetakse autot, tol korral oli jalgratas, jalgrattad tulid siis kaunikesti kallid uskeväärne, see oli isegi 150 krooni ja see oli rootsi ratas ja rootsi ratas. See oli muidugi väga ratas kerge, suhteliselt ja, ja vastu pida, aga ta oli kõige kallim nendest, muidu olid teised, oli saksa rattad näiteks Nauman ja marss ja siis olitaania, et asi, mis mulle väga tuttavaks Brennaporia aga enamasti eelistati Rootsi rattad needel pikema raamiga rataste vahe oli pikem, selle pest halval teel peab olema pikem. Kui just asfaldirattad. Ja vot siis kõiki selliste varustuse tähenda. Noor tahtis kätte saada siis omale küllaltki ilusaid riidest külg vastavalt ajale ja inimesed käisid väga hästi riides. Muidugi tuli selle heaks veel õppimise tahe, selleks oli kõike head tarvis raha. Paratamatult tuli töötada muidugi need noorukit, kes nut, kelle kavas oli pidada isa kohta edasi. Nendele soovitad Maal ringi käivate konsultantide poolt õppida mõned aastad põllunduskoolis ja need põllunduskooli või meile Eesti ajal oli kolmeaastased põllumeeste koolid, siis kaheaastased, põllutöökoolid ja kolme aastased, see oli põllud, keskkoolid nii-öelda ühe aastane, see oli põllumeeste kool, kus siis noor peremees, kes juba pidas talu oma teadmisi põllumajanduse alal, siis täiendas ja siis kaheaastased, need olid juba põhjalikumat. Nüüd andsid teoreetilise teadmised taimekasvatuse alal ja nii edasi, kes oli lõpetanud juba kolmeaastase põllunduskeskkoolis, ma toon just näiteks põllunduse alal, aga teine paralleel oli veel tööstuskoolid, mõnesugused, näiteks põllundus keskkooliharidusega uis pääseda Tartu Ülikooli põllumajanduse osakonda ja see omakorda jaganes metsanduse ja põllumajanduse alal. Jaa, vot nendesse said siis muidugi tuli teha lisaeksamilt keelde ala ja, ja otsis, minul kujunes tema sedasi, et algus on loomulik, et ikka nagu ikka noortel tol korral oli ikkagi merekool ja nii ka maailmaränduri eeskuju. Aga hiljem, kui juba hakkasid rohkem taipama asjadest ja kõik siis tekkisid teistsugused huvid. Ja vot minule lisaks muidugi aitas palju see ka, et mul üks sugulane oli kusagil niisuguse kooli, saatke õpetaja koha ja vaat siis soovitus, et sedakaudu ja, ja siis mina hakkasingi siis pihta just Kaheaastase põllunduskooliga alguses ja hiljem hakkas omal peas helkivaid niisugune mõte, et Vatkas siiski katsuda läbi viia nii suures ulatuses, et esimesest kuni kolmanda klassi lõpuni. Sellepärast paljud poisid sättisid oma sihid sedasi, et kui jõuti põllumajanduskeskkoolini välja, siis minti välismaale praktikale ja välismaalt taktika hakkas, suvi andis väga ja nii-öelda Atestatsiooni võiks öelda. Ja, ja nii-öelda eelreklaami, kes oli aasta või rohkem, vaat seda rohkem, mida hinnatum oli. Ja vat need juba võistlesid põllumajandusteaduskonna lõpetanud üliõpilastega, Selbest hinnati maakoht vaadates nende nii-öelda praktilist meelde taibu, kust rohkem kui see, kes oli teoreetikuni leppeta põllumajandusteaduskonna, metsanduse, minu, siis sihtkujunes sedasi välja, et jõuda lõpuks nii kaugele, et saaks põllumajanduslik keskharidus ja siis kunagi tulevikus siis kas metsandus, põllumajandusteaduskond, Tartus, selliseid õpilasi oli palju, kes seda teed käisid ja need tulid, hinnatud mehed muidugi, tuleb märkida, Todee oli kõver ja aeganõudev. Kuhu koolide läksite? Minu esimene kool oli just tooma sookultuuri maaparanduskool, esimene rõhk oli seal pantud just sooharimise ja kuivendamisele, hiljem ta läks üle tooma maaparandus ja põllud, kool, selle pärst naabratsust tuli seal väga palju ja maaparandusalaseid õppeaineid. See oli minul esimene kolmekümneaastate piires, sain siis selle lõpetatud ja siis käisin vahepeal siis kaitseväes ala. Ja lõpuks siis olivad seal põllutöökoolil oli niisugune omapärane klassi, mida nimetati maaparandusmeistriklassiks. Ma lõpetasin veel selle maaparandusmeistrite eriklassi, mis andis väärtused edasi, selle nii-öelda põllumajanduslikud, keskharidusega põllutöömaaparanduskool asus omaaegse soo pärandus seltsi maa-aladel. Järva aa ja Tartumaanurgal just oli põhiummikuks oli tooma ja Kubija talud selle ümbruses asetsev suur, võiks öelda ääretu raba looma ja Endla raba ja seal siis toimis siis kõik see õppetöö talvel teoreetiline ja suvel kõik need vaesemad õpilased, need võisid töötada seal juba kooli ja koolimajapidamise otstarbel, siis omale siis hariettimiseks raha. Te nimetasite varem, et üks nooruse ideaale oli suvepraktika välismaal. Minu sugulane, kes töötas Toome koolis, tema oli omal ajal põllumajandusteadusüliõpilasena praktiseerinud Soomes Pohja suur talutis ja tema siis kuulas minu soovid ära ja ütles, et no kus sa tahad sinna minna ja ta siis võttis ette ja kirjutas oma kunagise lindpererahvale. See pererahvas tol korral ei vajanud oma talutisse. Ja tema siis tankis minule selle koha naaber kihelkonda uskele pidaja kallu, Kiviniemi tallu, see oli Soome toorsuhkruvabriku pähe konsuliendi majapidamismeil. Eestis oli planeeritud kunagi hakata ehitama suhkruvabrikut, milline oleks hakanud tootma peedisuhkrut ja siis juhtus ja sedasi see läks mul siis nii-öelda kaheti täie ette. Esiteks ma said välismaal praktika, teiseks sain ka vastavaid spetsialiteediga just suhkrupeedi kasvatamise ala. Ma rääkisin oma soovist siis selle kohapealse peremehele. Kiviniemi ta väga hästi suhtus minusse. Et vaat et mina sain nüüd siin õppida, et, et vaat minul oleks selline tahe. Et Eestis hakatakse vähemalt selline kavane ehitama tulevikus suhkruvabrikut. Et kuidas ta ütles, et no seda saame kohe korda. Tema on omal ajal oli tema õpitjale Taanis suhkrupeedi, juurika kasvatamist. Ja tema tema seisab selle eest eas mina sinna kohasa Taani. Ja siis ta tegelebki mulle selle eeltöö ära. Ja kevadel varakult seal 36. aasta vaatal jah, see oli pääle lihavede pühi kohe ja need lihavõttepühad olid märtsikuul varakult. Ja siis, kui ma sõitu alustasid Helsingist, siis on mul meeles, et see sõit algas nagu mingisuguse suure saaliga. Ümberringi kummalgi pool laeva, kui sadamast välja jõudsime, oli ainult. Sõiduteeks olid ainult suured kanalid, jäälõhkuja del ja muidugi laevakere varinglassile vee ära ja kõik oli niisugune tasane, allesse kõikumine algas ööse ja siis, kui ta öösel tulime välja reelingu ja siis oli kõik ümberringi meri, see oli üks marsruut. Helsinki Kopenhaagen ja hull hull on Inglismaa linn, shut sadamalinn. Ja see laev tegi kaks korda nädala jooksul selle retke. Alguses märkisin, et algassaadi sõiduga hiljem hakkas loksuma ja siis hommikul, kui me jõudsime Kopenhaageni, siis muidugi oli vesi Köök igal pool. See laev pidi seal seisma kaks tundi. Ja muidugi mina võtsin oma krempli lolli, kaks kohvrit ja Tessi need teiste reisijatega koos laevalaele, sealt siis läksime treppi mööda alla Kaylee. Vaat seal hakati uurima siis minu paberi ulatasin kõik ja siis küsiti, kust ja mis, mis otstarbeks. Ja mina imestasin, et kiigates ma ei näinud oma peremeest, kes mulle vastupidi tulema, sellepärast temale oli teatatud, peremeest ei olnud kusagil. No minul oli siis keelega just tegemist kahe käte ja jalgadega kuidagi selgitada, kuhu ja mis ots, tarparv ma sõidan. Aga paljudele raha on. Ma ütlesin, et mul ei ole raha. Aga no mis te siis tegema hakkate? Mõtlesin, et vaat, ma olen praktikant. Alad ütles, et. Peremehele Taanis peale maksma, millega te elate siit? Vaat tuligi niisugune Dahlerlasega olla. Noh, kus on, kuidas nimi kirjutati mulle üles siis peremehe nimi, tema asukoht, vaata aadress ja jäeti mind rahu, aga edasi ei lastud, vaid saadeti mind laevale tagasi. Ja kui kaks tundi oli mööda, see oli vist, kui ma ei eksi, pool neli laev sõitis edasi ja mina jäin Pääle ja seda siis mina, sattusin reisi Inglismaale nulli ja hullis, kui ma sinna jõudnud, siis tuli sealt üks politseiametnik. Ja mind pandi siis peale sõidukisse ja viidi arestiga. Ja ma oli rulli arestikambris umbes 10 päeva. Loomulikult enne võeti kõikjal ellips, võeti ära, püksirihmad võeti ära ja kõik. Aga nööbid jäeti alles, nööbid jäeti alles, tagument neil seal ei olnud ja välja ära lõigati. Trei midagi, väga viisakas kohtlemine Irja ja küllaltki hästi toideti. Mul ei ole meeles, et midagi oleks niisugused põlastusväärsed olnud ja kui maasia arestikambrisse sisse lükati, seal oli teisi ka ees, mitte minutaolise vait merimehi ja ma pidin siis olema seal kümmekond ja selle aja jooksul siis käisid kõik need asjaajamised peremehe ja siis Eesti saatkonda selle pelist Inglismaal oli Eesti saatkond seda vahet ja ühekorraga oli, vist, oli viis päeva kuus päeva mööda siis seedis Londonist sinna üks noor naisterahvas jälle preili või proua avad siis mina siis seletasin sellele oma loo ära, see naerab nii et lase kallaja, lööb käsi põlvedele ja sedasi ja ütles, et no ei ole viga, et näete ka veidikene inglismaad, mul oli süda täis, kurat, mis Inglismaal näinud Inglismaale või rinna peale koputada, aga Inglismaad pole tuhkagi näinud. Ja siis keegi ja siis neiuke nime proua läks siis tagasi ja järgmise nädala lõpus seesama laev, millega olite, mindi Inglismaale toodud pandi mind uuesti peale ja sõit algas siis tagasi. Ja vaat selleks ajaks, kui me jõudsime, siis Kopenhaageni siis oli peremees mul vastas. Siis muidugi võeti mind ilusti maha ja hiljem meil sel teemal juttu ei olnud, aga nagu ma aru sain peremeespidisele välja kinni maksma või see oli väga tore mees, Ulofiennesse oli tema nimi, peremees oli niisugune noh, ettevõtlik mees, et tema armastas naisuke siia see arvatavasti tema, sest nagu kuulda ja et ta siis oli niivõrd seotud, et unustas mind lihtsalt ära, unustas ära. Ja hiljem muidugi selline äpardus, kui alguse juhtus, siis peremees viis ja tutvustas mind põhjalikult. Kopenaadioniga Ta oli väga niisugune ettevõtlik mees. Nii-öelda niisugustes asjades, aga peale selle see talu, kuhu ma jõudsin siia, esimene Taani talu, see oli võrdlemisi tagasihoidlik talu, see oli ainult kaheksa tari suur. Ka iga hektari kohta oli üks lüpsilehmi mis seal majandatud nii isesuguselt Taani, kõik need talud, millised ümbritsesid Kopenhaageni, nendesse, oli maaviljelus, kujuneb välja vastavalt selle suurlinna taotlustele. Selle pess Kopenhaageni oli juba tol korral miljon 200000 suur ja siis selles talus oli siis peeti karja, see kari oli sees kohe laudas, vahest viidi ikkagi välja nii-öelda jalutama Koplisse ja sealt nad olid enamasti Katikus, toodi jälle tagasi ja neid siis Argentiinast sisse veetud jõusöödaga söödeti, peale selle oli selle talus veel siis umbes poolteist hektari oldi tema aedmaasikate ja sellest poolest teisest hektarist veel pool hektari püsilillede all ja need olid mõeldud ka siis ainult suvisele Kopenhaageni turunõudluste lehe näiteks Taanis son, huvitav nähe on juba see iseenesest, et vot see kuidagi tuletas meele meie nii-öelda linna äärealasid mõningal määral, sellepärast võtame kasvõi itaadi ideed, need on kõik, tol korral olid asfalteeritud isegi suurem küla, tee läks ja oli asfalteeritud tee. Ja peale selle kõik need ümbruskonnas talud, need ei küpseta näiteks meil Eestis ja isegi soomes küpsetatud koduleiba. Taanis vaata seda kommet ei olnud sellepärast kaks kord nädalas käis vastav foreering, tähendab ühing, milline oli võtnud vastava rajooni oma varustamise all ja kaks korda nädalast siis toodi ikkagi, ühel korral toodi, siis võid, piimasaaduste kõik auto teisel korral, siis olid lihasaadused ja siis õnne autoperenaine, tavalised tuli tol päeval oli oma kandik, oli temal käes, kus ta siis ladus siis oma võetud produktid andis siis vastava allkirja, nii et raha maksmist üldse ei olnud. Talus oli niisugune jooksev arve, oli pangas Silbest talu omatoodetud suur tooted, näiteks sekundit ja, või Need maksti kõik välja pangatehingud kaudu. Tol korral, kui mina Taanis oli, oli Taani või niivõrd hinnas. Taanlased andsid kõik oma või ära Londoni Saksamaale ja sedasi ja sõidise margariin. Ja muidugi kõik need, kes talus, töötasin, sõitka margariini, aga mida nendel oli väga, kes te käes ja millega nad nii laiutavad ringi käisid selli, lihasaaduste netis igasuguseid peekonilõiked ja siis siis muidugi sna juures pirukaid ja kõike, nii millega ma kuidagi suutnud alguses harjuda. Sellise musta leivapuudus ei olnud rukkileiba. Vaat kui seal talus üles kasvanud, siis kaks, kolm päeva saia ja teiste peenema värgiga läbi aeda kõvat leiba, puuduse tarver suur. Ja alguses muidugi mehel ei perenaisele ma seda õnnetuste ja öelda iilim ütles, lõi käsi kokku, numbrist ei öelda, et me oleksime võtnud ja eriti mida taanlased väga palju armastasid süüa seal igasugused niisugused. Marinaadid väikeseid purgikesed, tomatit siis igasuguseid puru, näiteks pururnatseid väga palju. Ja sibulalõiked ja nendest siis perenaine tegi, niisuguse menüü valmisid lasegol ja Taani päev, taevalised algas varakult, kui Soomes soomlased läksid siis kui mina Soomes olin, tööle kella seitsmeks. Aga taanlastele algas töö juba kella viie ajal hommikul hakati pihta kohe, kas siis loomade toitmisega ja põllutöödega, ainult kui põllutööl kündmas ja põlluharimise töödel ja, ja vilja massitamise koristamistööd siis teist tundi oli siis lõunavaheaega ja õhtu siis algas kella kuuest oli töö lõppotsijaga siia lidaadi tööpäevi talus, kus mina olin. Oli siis peale minu veel sulane ja siis üks teismeline, eks viie 16 aastane poisikene pääle selle veel perenaine ja perenaise abiline Teie seisus oli. Minu seisis, oli niisugune omapärane, alguses, mina olin niiviisi, et kuni sügiseni välja oli sedasi, et et nii kohe pere järgmine mees. Seepärast nad taipasid väga ruttu hindasid minu oskused ja võimekus ära ja siis peremees oli selline, et tema armastas oma tooteid ise aeg-ajalt käia müümas, kohe otseselt Turus. Seal pers turul sai suuremat hinda. Aga tähele, selle oli ta taludel ka selleks, et nendel oli Kopenhaagenis ka kusagile äärerajoonis väikene nii-öelda aedvilja müügikoht kahasse tas ühe vaid kahe talu peale ja kõiki neid kaupu, mida ei jõudnud kohe otseselt ära ei müüa. Päeval need viidi sinna müügikoht ja need olid sootuks odavamalt müügihinnaga. Ja sedasi siis kujunesidki niiviisi välja, et see peremees käis väga palju Kopenhaageni ja selle omad vahet. See maa oli umbes 16 18 kilomeetri ringis. Seali käbene Haunen, koe Lannev jäi suur asfalti. Ja vaat siis minul tuli siis teha peremehe hoolealuseid töid, nagu ma hiljem aru sain, vaat minul oli selline komme juba väga noorused peale, et kui ma olen harjunud ühel kellaajal üles tõusma siis täpselt uni läheb ära ja ma olin juba varakult, kui ma juba Toomal olin, siis olin kell viis ikka küünlad ja vot seal kah kujuni oli, läks ära. Siis mina tõusin, mulle anti see asukoht Tõnnikul esioli sillutatud tõelist ja seal oli siis vastavat kapiinid tehtud, niisugused, millised sai kasutada siis väga edukalt suviseks elamiseks, jagama magamiseks, sellepärast lastele komme üldse niiviisi, et nendel ühte eluruumi ainult köetakse. Kuna kõik teised eluruumid neto on absoluutsed ilma küttevõimaluseta ja kus ongi siis ei köeta, sellepärast taanlastel ei ole metsa, palju metsa on vähe mina line varane ärkaja, seepärast ma olin ammu üleval, kui teinekord peremees, perenaine ja see pani need väga imestama. Ja muidugi seda saladust ei reetnud nedele häda vist vist sain omale plussiteetvat poissonoles. Ja siis magamine oli meil tavalised, oli külmades tubades ja see oli, kui ma esimest korda siis Taanis ajalehe läksid, siis oli selline asi, et pere, mis näitas mulle toa ära ja seal oli väga korralik öeldes äng oli ühe seina ääres, aga ma vaatasin imekombel seal. Niisugune paks madrats, mille peal tuli katsemadratsi paksus, oli, võis kogusummas umbes 30 sentimeetrid olla. Ja nüüd lähen hakkan magamiseks õhtu, nii kui öeldakse, nii kui. Kas hakkan külma, vahel niivõrd niiske ja rõske ja jahe, et Mallegistas hambaid ja kui pere missis esimesel hommikul tuli mind äratama ja siis tule püüdleb oletusi. Näiteks soome keel, soome keel, peremehe naine oli soomlanna ja siis muidugi mina ütlesin ta, et eks me ikka nii magan, nagu ikka inimesed magavad. Või tühma poiga ja tema siis näitas testis siis üles, et vaat oleks pidanud sinna kahe materjali vahel, et tuligi välja, et see teine materjalides, olgugi, et seal paksi oli teki eest. Ja siis ma muidugi isikuma järgmise õhtu juba tulin. Tõmbasin sellele udusule madratsi omale peale või õigemini paksu udud suleteki ja siis oli alguses oli küll tema niisuguni niiske võõras, aga pärast oli nii soe ja mõnus magada. Kes siis lõpuks, kellele maksis, kas praktikalt peremehele või peremees praktikandile? Taanis oli tol korral, kui mina sinna jõudsin, oli üks, nimetati pikaajaline või eluaegne pääminister Staulink. See oli parempoolne sotsiaaldemokraat. Taanis algas praktika töö umbes sedasi, et et kõik need, kes taotlesid praktikante, need pidid selle vastavale ametile teatama. Muidugi tuli siis Meie mehel ja prakti Katil teha leping. Ja see leping oli selline jätvat praktikat makis õppeaja eest ja nii ja nii palju ettenähtud summa. Tavaliselt see oli pikk teene, seda ei makstud. Ja see siis muidugi protseduur sai korda aetud ja nii, aga hiljem oli see asi nii, viisid peremees maksis minule vähemalt. Sama nii kui nõrk sulane sellise raha.