Vikerkäär. Tere tulemast järjekordsesse Vikerkääru saatesse. Ülehomme on 70. sünnipäev populaarsel lauljalt toonid Vennetil ja sel puhul kuulavad teda koos teiega Valteri ja Jaak Ojakäär ning meie meeldiv külaline Ivo Linna. Tere. Nõnda laulis siis Tony Bennett. See pole küll memoturniiri küsimus, aga küsiksin siiski, Ivor Jaagult. Mida te teate tonywenetist? Ivo näiteks, olete valetanud, oleksime Novodorniiris võinud vastata, et ma tean, et annaks Ameerika laulja. Aga ega ma ei söandaks küll nüüd öelda ühtegi lugu, ma küll ei tea, mis ta laulud on. Aga ometi ma mälus toonidesse määratleda, kusagilt Soome telekast seda korra näinud ja ja noh, ma oleks võinud vastata, et on ikka Ameerika meeleolu laule. Aga rohkem ma ei oska midagi tarka näevad. Ega jaagu poolt ka vist rohkem ega palju rohkem ei tule, tähendab niipalju veel, et ta vist on Itaalia päritolu, nagu ma olen kuulnud hoolimata sellest väga ameerikalikku nimest, aga see vist ei ole ka tema õige nimi või? Tema õige nimi on Hanssoni, Dominic Benedict. Ja no ega ausalt öeldes, ega mina ka olen, kõik, mis ma praegu räägin, olen teadmikest järele vaadanud ja võib-olla oma lühidalt teda siis ka tutvustan sellel ajal. Siin on öeldud jah, et ta on džässimõjudega poplaulja. Teda on hinnanud kõrgelt nii hästi kriitikud kui publik juba rohkem kui 35 aastat järjest. Isa oli tal üldse poodnik laulis juba seitsmeaastaselt esimese soolokirikus ja siis noh, teenis USA armees, seal ka, laulis muidugi juba nii, noh kuidas me ütleme nii omavahel poistega ja siis pärast avastasid tema talendi kaks inimest, üks on laulja pröll Weili. Ja teine oli tuntud koomik Bob Houb. Ja sel ajal ta juba natuke laulis, muide, ta laulis täpselt niisama nagu Frank Sinatra alguses, enne kuulsuse saamist oli kelner ja seal Ameerikas olid niuksed laulvat kelnerid olid Morris, kes käis, teenindas ja siis laulis ka, tema oli ka siis niisugune. Ja siis esimene hitt oli tal 51. aastal ja siis on märgitud, et 16 aasta jooksul oli iga-aastasele ajakirja Billboard Hot 100 tähendab aasta 100 parimat lööklaulu ikka Tony Bennett oli seal sees. Ja vot siis 53. aastal oli tal üks, üks laul, mida me siis nüüd ka kohe kuulame. Aga seda teatakse vist rohkem Frank Sinatra esituses kui tema esituses, aga igal juhul kuulame seda sealse. Streinsensin paradonis. Võõras võõrad paradiisis. See laul on ooperisõpradele kindlasti hästi tuntud ja huvitav on see, et Ameerika andmetel on sellel laulul koguni viis autorit ja need on moraadin Rait kla saav Nov, kes ilmselt peaks olema Klaazonov. Siis on keegi Forrest ja siis on pikk nimi Rimski korsakov, kõik üks sõna kokku kirjutatud nähtavasti ei tea, kust need andmed pärit on, Borodin on muidugi viisi autor, teised on siis kõik, ülejäänud tahavad ka raha saada ja noh, ma ei Eerika nimed nimetavad raha saada ja. Nii et muidugi Ivo, kust sina seda laulu kõige rohkem tead ooperist või, või mujalt? Mina kardan, et ma arvan seda laulu kuulnud kõige rohkem Eesti raadiost, noh praeguse nimega siis vikerraadioprogrammist, mida ma olen, mida ma olen kogu aeg, eks ole, seda, seda jaamaga siis lapsepõlvest on sa kuidagi, noh, see on üks nendest igihaljaste meloodiatega, ma ei oska öelda, kus ma seda kõige rohkem teada ka seda siit-sealt tulnud igasugustes ettekannetes ja karta on, muidugi sa tahad seda vene veto esituses, ma ei ole sellest kuulnudki. Aga Frank Sinatra oli Sinatra. Nojaa, aga seesama peened Eto ehk Tony Bennett tegi, see on 53.-st aastast pärit, mida me kuulasime ja viis aastat hiljem ta tegi plaadiga Peisi orkestriga ja on üldse öeldud ka seda igal pool, et ta on niukene, Tšassilik, laulja ja kuulakem, võib-olla siis ka reisiga tehtud. Lugudest kahte ja üks on köshini stroika bänd ehk lööge lugu lahti. Ja teine, Alfred Fischeri, Chicago. Toni männid on iseloomustatud umbes niimoodi, et väga raske on defineerida, mis on siis õieti džässilaulja ja Tony Bennett kahtlemata on, kuigi ta on nagu öeldakse, väga tagasihoidlik, sõbralik mees ja ei hakka mingil määral ennast nagu džässiringkondades esile tõstma. Aga võib rahulikult öelda seda, et On sugulane Sassiga ja ta armastab töötada džässimuusikutega koos ja nemad armastavad töötada temaga koos. Ja niisugune pala, nagu see eespool kuuldud Chicago on üks, milles siis tema niisugune avali süda habemega ja, ja niisugune lahke isiksus nagu esile tuleb. No ma arvan, et siin võib tõmmata ka paralleele meie tänase saate külalise, Ivo Linnaga kes on üks väga lahe, mõnus sõbralik mees, kellega vist pillimeestel ei ole kunagi probleeme olnud, koos töötada. Ega ei ole eriti küll. Ma mäletan neid neid aegu, kui räägiti, et ütleme, filharmoonia orkestrites ei armastatud, ühte teist lauljat või lauljad on nagu nad on, eks ole, lähevad kohad ülbust täis ja siis hakkavad seal väga eputava lava peal ja siis keerati nendele seal käkked, looda, alustati Tertz kõrgemalt ja kontserdi tähele, mis sa vaene siis teeb, laulab oktav altpoolt või kuidagi püüad seal ära ulguda selle loojale. Niisugust asja pole olnud nöökimisele sõbralikud ja küll on Hiiumaal ükskord oli noh, publikupoolne suhtumine on olnud küll erinev, see oli seitsmekümnendatel aastatel, siis tuli üks tõsimeelne ja tõsiselt purjus ka, muidugi hiidlane tuli, ütles kuradist saarlane, et kui sa kohe siit laua pealt ära ei lähe, ma löön su maha, lihtsalt. Tol ajal oli. Me olime agitbrigaad koosseisus lehtlal Allik, Paul ja, ja mina ja siis Raivo Tammik saatesse klaveril. Ja vot siis seda väidet ei läinud kuidagi. Või noh, see käis tal närvi peale mingi Saaremaa onu tuleb ka siis Hiiumaale laulma, kui lehtla seal nendel kuningas, mäletan niuksed asjad olla kena, see ei olnud muusikalise ja selline see oli rohkem rahvuslikul pinnal. Aga aga ütle nüüd, Ivo, mina olen olnud sõjaväes saarlastega koos ja muidu hiigla toredad mehed, aga vahel on nii, et kui viinavõtmiseks lärs mõninad, kole vihaseks, kas saarlane hiidlasest üldiselt tunduvalt vihasem või ei, ma ei oska öelda. No nii, nad räägivad, et saarlased, saarlased ei ole nii huumoririkkad kui hiidlased ja, ja ausalt öeldes, tundes kasvõi niisuguseid iirlase nägu, Adal Ungarit ja Ants Vähejaus ja noh, seal on raske nende seltskonnas olla, seal ise ei saa seal sõnagi rääkida. Über selle, sa pead kogu aeg. Palestiinlased suhe aga, aga ma ei tea, kõik saarlased ka purjuspeaga vihaseks ei lähe, aga eks nad kipuvad muidu kärpleme. Võib-olla see on geneka väikesaare värk ja siis sa pead ju millegagi seal silmapaistva üldse nagu kogu Eesti laste maailma silmis ikka kaduv suur olla. Noja Tony Bennett on muidugi džässilaulude kõrval laulnud ka palju viise muusikalidest ja õigeusklikud džässimuusikud. Vähemalt nende originaalkujul ei hinda just sedalaadi laule eriti kõrgelt. Aga kuulakem siiski tonybennelilt kaht muusikalinumbrid, nimelt esimene on siis föderi glov. Ma olen hakanud harjuma sinu näoga minu veetlevat leedist ja teine on Richard Rogersi, minu lemmikasjad. Hilisemast muusikast. Need olid siis mõned meloodiad muusikalidest Tony Benneti esituses, esimene minu veetleva slaidist ja teine hilisemast muusikast. Ja need originaalesitajad on ju teadupärast siis kes? No mina seda esimest pala ei teadnud või vähemalt on see Mälukäärus kuidagi varjule jäänud ja aga teine oli muidugi selles mõttes väga huvitav, et me oleme kõik suli Andrewsi esitusega nii harjunud ja seda filmige on nähtud oma kümmekond korda ja ja kuidagi see lugu on väga üheselt jäänud kõrva ja sellepärast ma ütlen, et mulle see variant meeldis rohkem praegu. Natuke mingit svingimist ka sees on niisugused asjad, et vaata, alatise Õigeusklikud pole ka võib-olla kõige parem asi, et töötajad ühte esitustega kummardan vol, see oli praegu väga hea, mulle täitsa meeldis kohe. Aga ma arvan ka souli Andrus pole ka just selle juurde jäänud, mis ta hilisemas muusikas seepärast kui temal mõndagi filmi vaadata, tahan üsnagi julgetest filmidest teinud ja on kaena nii enda imidžit muuta. Ja suur oli see üllatus, kui oli minu meelest soome üks kalal näitas sulle endale kuuekümnendat sünnipäeva. Ta ei häbenenud sellest rääkida, et tal on 60 aastane või vastupidi, ta nägi muidugi välja nagu 40, aga mis oli kõige vapustama visetel laulis nii kihvtilt, et nad tükil ajal ma üle tüki aja endale elusast nii-öelda ettekandest tohutu tohutu elamuse ja, ja praegusel ajal on ju niimoodi, et siin enam ei tea ju, kes mõjutab ja kes päriselt laulab ja mis tehniliste vahenditega seal vahepeal neid asju paika keeratakse. See oli küll hea näha, et ta on ikka nii-öelda vanakooli inimesega, kes tulevad, julgevad lava peal olevana ja teevad seda hästi. Muide neid vanakooli inimesi ei ole ju tegelikult sugugi vähe, kes minu arvates päris kõrges eas ja väga hästi siiski veel suudavad esineda. Nojah, kõige rekordilise nähtuste pooba Nojah, see sõltub ka, see on nagu kahe teraga mõõk, tähendab üks peab tajuma seda momenti, millal ta peaks lahkuma, teine jällegi võib teha tõesti pooba vanuseni, kui sul on ikka midagi pakkuda. Ära keela. Muidugi, muusikalifilm on sugulased ja vot huvitaval kombel, Tony Bennett, päris kena poiss, aga ta pole ise filminäitleja olnud ja noh, nii kui näiteks Frank Sinatra või aga filmilaule On temaga teinud ja ma siin ühel valisin välja, see on Aarleni vikerkaare kohal filmist võlur kuus ja seda laulis siis originaal maalis nooruke Judy Garland. Tony Bennett on muide kaanlandi kohta öelnud, et suudi Garland on suurim naislaulja, kes kunagi on elanud. Ja muide, Raimond Valgre oli väga võluv. Suudi Carlonist dema, filmid jooksid sel ajal. Andi haadiseerijad, kus ta Miki ruuniga tegija, meie poisid, käisime kogu aeg suud lahti vaatamas neid filme. Ja ma tean, et seda hinnangut nagu vist eriti sa mõtled Judy Garland'it? Ei nagu ei, tähendab ma ütleks isegi mitte niivõrd palju kaarlandi kohta, aga millegipärast on mõned inimesed, kes sulle istu, tema tütar laisa minellimule millegipärast ei istu kohe kuidagi, ma ei tea, nüüd võib-olla kohe kuule, kuule, rusikaga. Stalin juba ütles, et vanemate fotosid ei tohi lahkujad? Ei, vastupidi. Vanematega no kuidas? Ei, mulle meeldib, lisamine oli küll väga, noh, ma ainuke pettumus oli, ma teadsin ta lugusid, ma ei olnud näinud, istuge plaate, plaati ja siis oli umbes aastat 15 tagasi. Näidati Eesti televisioon näitas laisaminelli ja sellele veel neid naiskodanikke, kes seal kambas kõik laulsid. Minul millegipärast on niisugune ette kujutasid laisaminelli ilusa nimega inimene peab ise olema ka väga ilus. Ta polnud tühjagi ilusti pettumus. Aga ta muidugi vapustas dialaule. Ja mulle ta küll meeldib, aga selles suhtes ma olen nõus. Kui sulle üks artist peale ei lähe, ütleme nagu öeldakse, siis seal midagi teha. Me saame, arutan hea, tehku jumala pärast oma tööd rahva rõõmuks. Aga et kõik ei pane neid hingekeeli niimoodi värisema, ma saan mõne artisti kohta, arvutan tõesti professionaalne ja. Ja puha, aga ta ei erutama, sealsamas tuleb teine, kes võib-olla laulab mustalt ja ja koledalt, aga, aga vot selle vingena. Mõistatuslik mehhanismus. Eesti rahvas ütleb, et ühele meeldib ema, teisele tütar Darja, mulle meeldib ema, rohkem. Pole midagi teha. No kuulake me siis õieti nüüd seda, kuidas siis Tony Bennett laulab seda vikerkaare kohal. See oli siis sammu Over the Rainbow kusagil Vikerkaare kohal, vikerkaare, mitte Vikerkääru. Aga jätkame Vikerkääru saadet ja kuna see laul on ju ka filmist nimelt võlur koos kas liiva on ka filmimuusikaga olnud kokkupuudet tihedamalt saavad, ise ka esinenud on? No sa tulid väljafilmist, kuidas noor ja ilus varastati, vana Toomas oli esimene nii-öelda päris pilvi esinevale, see oli aastal 70 minu meelest see film oli niivõrd kurva saatusega tollal, ta tunnistati antud aasta Nõukogude Liidu kõige halvemaks filmiks. Aga mul oli sellest muidugi ainult hea meel, ma sain sõjaliselt väljas käia raadiomajas lindistamas ja laulsin. Jaanipäev nüüd viimaks päikese heledas toas, ilus laul oli, väga ilus laul härja külmul, see lugu meeldib siiamaale ja siis ma hakkasin seda siin alla raadio stuudios, lindistame moteeringlasseli siis. Ja Eri Klas, mine tea, mis ametit ta siis pidas, tol ajal 70. aastal aegadel paistis olevat sistaks õpetaja võetud proovi nii laulda ja braseeri, nii ta ei tun. Mina teadsin muidugi nende kvarteti aegadest, kes on eriklasse, siis ta oli ikka populaarne inimene juba siis kolm tundi ta masseeris mind siis ikka mingisugune tulemus sellest loost tuli ka. See oli esimene lugu, oli siis oli see televisiooni film toitu well kas hiljem või kes see oli? See on mulle nagu meelde jäänud sinuni see vot see oli 70 varastati vana Toomas võis olla siis 71, aga selles Rannapi laager muidugi seal tegid ka ja, ja seal oli see seal vill vaesemalt toodud, naerma. Vaatasin, sest seal oli eriti arvestades seda, et tol ajal ikka sügav stagnaaeg 82 on, millal see film tuli. Ja siis püüti selles filmis jätta muljet. Kakvormeerike, meil on lauluvõistluse tänavad, on arad, tähistatud ja lipud. Ja sealt noh, mina olen ainuke lugu, mis praegu tuleb, et see Meikap, mida Tõnis Mägi laulab, aga aga rohkem sealt yhendust küll ühtegi tule üldse meelde seal toimus. Tuleb jälle välja, et ega vägisi ei saa jus laagrit teha. See on üks suur müstika, kuidas üks laul saapasaitidelt praegu jaanipäev? No ma olen tõesti väga, aga ta ei ole, minu arust ei ole teeninud seda tunnustust, mis laul tegelikult ja mis võiks olla. Aga see on summalane, see mani ütleme lugu minu meelest pekstakse sulle siia kõrvade vahele, kas sa tahad või ei taha, aga aga, aga heas mõttes laagriks. Kui palju me oleme lindistanud lugusid, mis meile endile meeldivad väga ja kujutame ette, et järgmisel hommikul terve Eesti vabariik laulab pärast pärast äratuskella virinat mitte midagi ei juhtu ja siis teed ütleme täiesti juhuslikult nagu nagu Soome laul kätte on jõudnud suvi, mis on tehtud ainult üheks korraks ühe lastesaate jaoks. Selleks, et esineda Linnahalli laval ükskord siiamaani oksendamiseni. Mina 10 ja järgmine laul on minu arvates pisut erandlik. See on cool, porteri müüdav armastus, seda on väga palju lauldud ja enamasti minu arust üldse mõtlemata, mida helilooja, kes on ühtlasi sõnade autor, on tahtnud selle lauluga öelda. Ja Tony Benneti esituses on see laul kuidagi nii süngelt irooniline ja samas lausa traagiline. Seal laul nurjunud inimsaatusest ja tavaliselt jäetakse ära laulu esimene osa. Aga just seal on sissejuhatus sellele, mis pärast tuleb. Seal on nii, kuidas armastuse müüjatar läheb öö saabudes tänavale otsib seal ostjaid ja pakub näha oma kaubanäidiseid ja no täiesti niisugune niisugune ülim realistlik pilt sellest netist. Ja kui tuleb, siis teineteise osa alguses tuleb see vini õigel la Forseil, see on siis nagu laadakaupmehe ühest küljest niuke väljapakkumine, et vot kuidas oma kaupa pakutakse ja teisest küljest see on nagu nagu mingisugune häda hüüa või mingisugune meeleheite väljendus ja minu arust see on täitsa erandlik tõlgitsus sellest laulust, sest me oleme seda nii palju, kuulate, seda, lauldakse nii lipsti limpsi ja no näiteks Boney M'i esituses ei saa sugugi sellist muljet nagu sina praegu kirjeldad teksti, eks. Ja tähendab, selleks tuleb teksti kuulata ja kuigi tekst on muidugi samaga selles versioonis ma ei usu, et seda esimest osa laulavad, see vist see, see just see sissejuhatuse osas kõlab ikka kohe tümpsu. Kohe jah, ikka see. Aga tegelikult no kuulame, sünge laul. Ma arvan, et nii palju siis tänaseks toimib ennetist. Aga lõpuks võib veel öelda seda. Ta pole mitte ainult hea laulja, ta on ka väga andekas kunstnik, mina ei ole ühtegi pilti näinud, tahaks muidugi näha. Aga tal on olnud personaalnäitused Chicagos, Pariisis, Londonis, San Franciscos, Los Angeleses ja New Yorgis, niiet noh, John Lennon oli ka ja kunstnik, eks ole, ja kes veel aegsete Eestimaalgi neid leiab näiteks Paul Allik, tuleb meelde, võib-olla Henno Käo, Henno Käo Alliku puhul veel see, et Tal on ka olnud minu teada oma personaalne ja tal on mitu tükki mitu tükki olnud, kusjuures tema oli selles mõttes väga enesekriitiline, et kui ta laulmisega nii-öelda tegi lõpparve ja tõesti asus nii-öelda kunsti juurde, siis ega ta isegi ei taha, et tema laule praegu enam näiteks Eesti raadios mängitakse huvitavat ta leiab, et need ei ole. Ta tegi jah, selles mõttes väga sirge vahe, sest et omal ajal ta oli rahva hulgas küllaltki populaarne ja Mustamäe valss ja kõik roosid ma kingiks sulle ja, ja ootamatult see pööre, kui ta tuli ja, ja mul On põhjust öelda küll, et ma kergitan mütsi, selle mees otsustas ikkagi südamehääle järele. Öeldakse, leidis õige niši, jah, leidis niši ja selline praegu trend ja see trend on väga in. Kaks meie väga silmapaistvad, no üks laulja ja, ja teine mõlemad Ants Eskola ja Georg Ots mõlemad väga head kunstnikud, nii et võib-olla sinu peres oli ju Taivo Linna, Ivo Linna ja minu vend, no tema oli ka rohkem ikkagi kunstnik kui kui, kui laulumees, aga ikkagi ta ei saanud, tõsi küll, ka pausi Kukerpillidest 10 aastase pausi ja siis läks ta tagasi ikkagi keskus, diskus mõlemat rada pidi. Ta nagu võtsin Kaczness, tema veel hiljuti käis veel minu juures ja ütles, nad tahavad peoleod elustada ja otsis mingi, ma ei mäleta, kas mingist ning teksti või midagi mingit materjali ja, ja ütles, et meil on tõsine kavad, Nad tegid isegi proovi ja ma olen ühes nende proovis olnud ka. Ja nüüd paraku pärast venna lahkumist see idee ei ole mitte mitte surnud, aga tähendab see idee on nüüd saanud kultuuri sihtkapitalilt toetust ka, et võimalikult välja otsida siis kõik need vanad peoleo lood, mis nendele siin raadios ja televisioonis on alles ja mõlemal koduski neid ja sisalda välja nagu mälestusplaat. No see oli ka omal ajal ikka niisugune ansambel, ma mäletan, ükskord oli Estonia saal oli välja müüdud ja siis tuli mingi disklahv. Jah, piletid müüdi tagasi, sest ei tohtinud kontserti korraldada, aga neil oli ikka õudne menuga, sa mõtled kontsertsaal missugune, missugune kolmeliikmeline ansambel lööb meil praegu Estonia saali nii täis, et aga nüüd läheme siis võib-olla edasi nende teiste itta itaallaste, Ameerika itaallaste juurde? No mul on siin välja valitud niisugused niisugused nimed, Frank Sinatra siis all Martina, õige nimi on Alfredo tsiini. Siis on põri kuuma, tema on oma liignime jätnud samaks, aga tema eesnimi on mitte Perry, vaid Pierino. Siis on üks huvitav laulja Vito Raco farinola Vikte moon. Franti leinan õige nimega. Ja muidugi sinule tuttav laulja Louis ei vaja. No kust me alustame ja ta alustaks võib-olla sellest all Martiinast, sellepärast et Sinatra ju teatakse ja üle terve maailma ja seda on mängitud palju ka ja igatahes Disuga täis ei saa, aga aga võib-olla mõned tundmatu kangelase jalgadesse laulaksin isegi ühte toredat laulu volare, ega sina pole seda laulnud, muuseas üks kordan seda tellitud ühes restoranis. Ja mul on isegi selle laulu inglisekeelsed sõnad. Ja me saime suure surmaga, saime ikka viie rublast jälle ära mängitud ka, nii et korrale. Täitsa ootamatu. Ivo Linna. Lühemad. Voola voola eri toone ja soolefloora TÜ. Lando Jaanus Aru naati. Õunapuudega. Nii laulis hääl, Martina, ma arvan, et me jõuame tänases saates kuulata ära veel ühe Itaalo ameeriklase, enne kui me läheme juba ühe kõigile tun Trio juurde. Aga sellest veidi hiljem selle Itaal ameeriklase all, ma pean silmas nüüd priimad, kes vist on mingil määral ka sinu vaimne isa, Ivo, ma mäletan, kuskil kaheksakümnendatel aastatel tulite te rahu tema põrmule Tartu muusikapäevadele ansambliga rock hotell, mis oli vist esmakordselt tugevdatud siis nende torudega ja, ja see oli nii-öelda nagu see nii-öelda rock n rolli suund oli siis vahetunud. Kas neid nimetati trump bändideks vist kunagi? Kus Loui priima mängis ja need olid sellised umbes jah, ta oli, ta oli enne rock n rock n laule, jah, see oli noh, rütmibluus ja niuke. Minu meelest Heigo sai kusagil Lui priimaplaadi ja siis nagu hakkas seda materjali liikuma ja, ja me ma seda poolasseerata ennem teadsin seda lugu, aga ega ma teisinevas polnud kuulnudki, seda oli teinud Harv leki, muide seda laulim vihale. Isegi telekast näinud, keda teda laulis koos Klara kopteriga. No vot ja siis seal Luiv Riho oleks ütlemata kihvt laule ja, ja trompetimängija tsement nii vaimustuses siis meeldikski teed, noh, prooviks ka korra. Väga tore oli vaadata, kuidas Ivo Linna sellele loole kaasa elas. Oli meeldiv, mis seal salata ikka mis läheb, südamesse läheb. Aga nüüd on viimane aeg tulla siis selle Trio juurde, millele ennem sai vihjatud juba, muide raadiokuulajad ei ole elus petta ja sellepärast aknast ja Eestit. Seda küll, ma pidasin silmas seda, et siin ilmselt oleks öelda seda, et me oleme selle jutu lindistanud Valter Ojakääru ja Ivo Linnaga kolmapäeval siis mõned päevad tagasi ja loomulikult sel põhjusel, et neljapäeval nüüd siis tänase seisuga on teil juba saanud see Eesti-turnee koos selle trioga, sellel on nüüd heal lapsel mitu nime, seda nimetatud kolmeks must musketäriks kolmeks tenoriks, muide, kas te olete kõik tenorit? Ei ole, see on tulnud sellest. Carreras ja, ja ka ja seal on veel kolm paksu ja kolm tsentnerit ja kolm põrsakest kolm paksu sakslast. Konverdid, variante on palju võimalik välja mõelda. No igal juhul. Nüüd nagu on öeldud, et tegelikult me siis kolmapäeval seda juttu räägime. Mis, mis tundega vastu lähed turneele ja nagu sportlaste käest küsitakse, kuidas vorm on. Vormil pole häda midagi, aga aga selle tunde kohta võiks öelda seda, et et noh, Ma olen vist niuke pabistada tüükad, et asi on nüüd korralikult vahtu löödud, see, see kissell. Ja sellest on palju räägitud ja kuidagi päris võõrastavalt näha, igas lehes on mingid need reklaamiplakatid ja siis on jälle vaatab su oma nägusat vastase kedagi harjumatult. Kas Eurovisiooni ajal ei harjunud ära sellega sellega viste järver siis noh, et kära, müra on selle ühistöö ümber olnud nii palju, et noh, Peaks tõesti pöialt, et kõik läheks meie soovide kohaselt ja noh, lugusid meil jätkub, need on nüüd seoses teise plaadi väljailmumisega üle 30-ni, et täitsa piisav kogus selleks, et üks kontsert maha pidada jätkub ka lisalooks jätkub lisalooks kahjuks vabaõhukontsert. Eks ta viisakas, kui ta kahe tonni ümber välja veaks, nii et sellega me saame hakkama ja noh, loodetavasti ilm ka peab, aga aga väike kõhevil oletan sees külmusega seda mina, ma ei tea, kas Tõnisele jaagul ka samasugused tunded on rinnus mässamas, aga aga vaat millegi pärast natuke ma tahaks, et see reis oleks juba läbi. Et siis saaks rääkida. No praeguse seisuga reis on poole peal, ma usun, et see läheb hästi, et ilma peab võib-olla selle teise plaadi kohta veel paar sõna, siin on teil kokku 19 lugu ja kui esimesel plaadil oli konkreetselt ära jagatud 15 lugu, nii et igal mehel oli kolm lugu siis siin on teil juba nii-öelda segav koosseisud ka ja triood ja ja mõni mees laulab teise mehe lugu, muide jaa, palun. No meil alguse idee oli selles, et üldse laulda teiste omavahel lood ära vahetada. Aga siis me mõtlesime ka selle peale, et oh rahvas, kellele me seda ju nii-öelda teeme seda kõrget kuntsi. Et nemad tahavad muidugi ikkagi originaalesitajad kuulda ja, ja paljud on küsinud, pettunud, et miks prosümägimilisele Chicagot laulma või miks sa Mägi laulab viltkübarat, aga aga see oli nagu. Vabandust, jumala soov ka ja mina ei näe selles midagi halba, oleks hea meelega seal kalal mõnda lugu veel teise mehe repertuaarist, aga mõtlesin, et ehk saab natuke nalja. No igal juhul ka mõned väga huvitavat töötlused on siin teise plaadi peal just? Jah, ja muuseas. Ma tahtsin öelda, et kui mina kuulsin esimest korda töötlust laulust vana jõgi siis me oleks võinud nende orkestreeringutega hoopis rohkem nii-öelda pulli teha ja neid lugusid peab ära keerata, see mulle ka väga meeldib, aga muide kuskilt ma olen ka kuulnud, et ei ole üldse võimatu, et ilmub ka kolmas plaat. No vat ma arvan, et see võiks ju ka ilmuda, aga palju sõltub nüüd, kuidas turnee läheb ja ja kui see nagu armastatakse öelda, tänava muutub kiiresti muutuvas maailmas. Kui see idee järsku hapuks vahepeal ei jõua hindadest, siis selle kolmanda kena Me jõuame nüüd kuulata täpselt ühe pala, siis selle teise plaadi pealt, sarjast las jääda kõik, mis hea. See on see plaadi nimilugu, sind esindate kõik kolmekesi, Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Ja minu poolt veel suur tänu sulle, et said siia saatesse tulla. Kortse täis tage.