Vahel on ka tagasivaates võimatu öelda, kas inimese elus mängis määravat rolli tema enese valik või see, mida nimetame saatuseks. Helmut Luiga, kelle mälestusi kuuleme, on sündinud 1924. aastal. Mina õppisin, lõpetasin Narvas kolmanda keskkooli, läksin edasitööstuskooli. Tööstuskooli lõpetanud, käisin kaks klassi, igatahes materiaalne olukord ei lubanud rohkem õppida ja läksin tööle sillaõlivabrikusse. 40. aastal ma olin, töötasin sillaõlivabrikus ja siis, kui oli see parajasti see Eestis nagu öeldise revolutsiooni tegemine, siis tuli meile Sillamäele tuli käsk saata sinna vähemalt kaks autotäit inimesi miitingule Narva. Ja kui juhul, kui vaadeta võetakse vool ära, aga siis olid utmisahjude saatus oli õhkulendamine. Siis meil oli ainuke rootslane, see oli Rootsi vabrik, ainuke rootslane, diplominimene, temale, ahjude insener, sissi palusite, tulge, mehed, lahkide sõitke lihtsalt minge sinna, vaadake, meid viidi siis greerimine, siis oli see miiting, viidi sinna. Noh, me olime seal kuskil ka selle väljaku äärest teispool ääres seisid tankid, seal midagi meie aru ei saanud, rahvas seal oli kuigi palju neid käputäis, kes hüüdis hurraa, rohkem olid seal huvi pärast inimesed vaatamas. Ja oligi vastu võetud lõugad tollel Narvas, jutt käis ikka rohkem eesti keeles ja Narvas, noh, seal oli küll venelastega, need olid ka. Ja ega need ei pooldanud seda, nemad olid võib-olla rohkem selle asjaga kursis, kui päris eestlased olid. Kuidas elu Venemaal on ja, ja nööri pooldanud kedagi ei läinud need piidingulega mitte kuskil, lihtsalt need olid miitingul, kes oli seal sunnitud minema, nagu meilivabrikust viidi täitev sunni korras. 14. juunil siis küüditamine oli diviisi isa ära, no mina ei tea, kas ta küüditati või või vahistati niisama, vangi pandi rohkem, nii kui ta viidi tõenäoliselt teie juuresolekul ja, ja me olime, olime kodus emaga, meid pandi seina äärde. Käed pea peale, nii kui seal tehti mingisugune läbiotsimine ka, mis seal meil oli, väike korteriga tuba, köök, mis seal ei olnudki suurt midagi läbi otsida ja siis ainult isale käske kaasa tulla. Võta riided, sõida veel, küsis, kas soojad riided ka tema oma asi, kuidas ta siis ema käis, kätt tahtis veel anda, järgmine päev ülejärgmine, päev raha üle või midagi mitte midagi öelda, et ei tea temast mitte midagi, ei tea, kas viia tulid tuttavad võõrad teile? Täiesti võõrad, võõrad ja üks erariides või vormi, üks oli vormis, kaks veid erariides. Ja siis oligi. Ta algas juba, no muidugi ka see ei ole kindel olevate inimeste jutud, et oli see rong oli parajasti Narvas Narva jaamas ja siis, kui sakslane pommitas Narva jaama, ta tabas seda laskemoona rongi siis purustas ja selle uue küla kõik linnaosa ja siis öeldigi, et see rong lendas ka seal õhku. Teised mõned räägivad jälle, kuigi palju pääses lihtsalt kuulujutt, aga see ei ole mingisuguseid kindlaid andmeid, ei ole lisast mingeid teateid, ei mingisugused mitte mingi nii kui veidi ja oligi kõik jäljetult kadunud, jäljetult. Ma olin seitsmeteistaastane ja noh, siis Sillamäevabrikus töötasin, seal lasti õhku ja siis noh, vormeeriti idapataljon ele mõtlesin ka ikka, võib-olla rohkem oli seiklustes lähen ka siis siin alguses ei tahetud vastu võtta seitsmeteistaastane pärastikena Öeldi, et talvel sain juba 18, siis võetigi vastu. Ma oletan, et teie otsust võis mõjutada ka see, mis teie isaga tehti. Nojah, minu käes kestis üle kuulama, siuke asi on illi muidugi see jutt, et milleks vabadakse sõjalaks, maadlen, läksin lihtsalt isa eest kätte maksma. Milleks ta viidi täitsa jumala ilma siit ära. Tema oli alguses olime hariduseta valija metsad metsamees ja siis pärast, kui tal oli midagi rahadega, oli seal, noh, mina sel ajal ei teagi, mis pahandusse oli ka midagi seal pahandus oli ja peale selle ta siis enam seal ei töötanud, tulime ära Narva, siin mul sugulased elasid Narvas, kaks tädi elas Narvas ja siis tulime Narvaga kolisime Narva. Isa töötas Narvas Kreenholmi vabrikus. Villalaos, kus vabatahtlike värbamispunkt oli, värvati, võib Narvas ja siin enam-vähem meie pataljon oligi kõik Virumaamehed. Enam-vähem kõik vastates, mis vanuses Maarja oli, ütleme seal üks 10 protsenti ela jäänud, ülejäänud olid ikka kõik Eesti sõjaväes teeninud mehed juba. Pataljon formeeriti vabatahtlikkuse alusel vabatahtlikkuse alusel ja, ja meil oligi, värvati pataljoni, siis öeldi, et ainult ei lähe kuskile. Kaitsepataljonide nime alguses ei läinudki kaua mööda, kui antigi käskmarss üle piiri. Ja meie läksime piiri tagant läbi Ostrovi ja ja sinna Pihkvasse ja siis Pihkvasse saadeti edasi Starr Russasse ja seal jagati siis kompaniid ja rühmad ja raudtee silla. Meie läksime eraldi, meie kompanii läks eraldi, meil oli alguses kompellile major majaste. Ja siis, kui hakkasid lahingud, siis major majaste midagi haigus oli või igatahes ta seda nimelt ei saa. Ja siis jäigi meile esimese kompli ülem, ummik jäi meil siis kompanii ülemaks, mis leitnant leida, töötanud. Ja siis hakkasidki lahingud pihta särav duši all ja siis me sattusime siis meil oli üksik Eesti kompanii sakslased, kui saevad juba puruks löödi, tuli uus jälle, meile lülitati jälle uue üksuse juurde, veidi vahepeal keegi välja, see oligi 41 42 talvesse hirmsat lahingut, siis venelannad ilmjärve. See oli küll niisugune, tõi ükskord said aru, et hommikul öeldi, et lahing tuleb? No hästi, külm oli, nägid, kus aurupilved tulid, tal oli näha juba kasvõi positsioonide võetud. Järsku hakkas hurra Caesar rodina staarina, jumal siis hakkasid käed värisema ja nii palju kui patrullid olime ainsad aru padrunid otsas, kuhu need olid lastud. Seal ei saanud keegi esimeses lahingus aru, aga no ikka siis anti, hakkasime taganema, siis taganeme, kuni komandatuurijad mitte välja ka siis olid seal sakslased ees, ütles enam ei tohi, komatuur on evakueerima kõik dokumendid ja siis hakkas juba hommikuvalges minema. Siis oli kergem, jällegi pidasime nii kaua vastu, et venelased tagasi venelased kaotas. No olidki suured kautose Novey Liisuri kõhutasid olla, meie oli väike üks, meil ei olnud tervet kompaniide Mustoli veel jõutud, et raudtee peal, kus olid, aga üks rühm oli meid või mis me olime seal? Russas olimegi, saime, jäimegi sinna siselahingusse. Siit hakkaski lahingut siit hädaorust, kes kolm korda käest kätte. Noh, siis oli lahinguid, käike üks oli hirmus lahingus Loksa lähedal. Ja siis oli tõesti, oli niisugune sakslane, pidas ka seda, ma ei tea, üks kõrgendik oli nii tähtsaks, et pidime seal mitu korda, see käis käest kätte. Ja siis mees jäi seal kompaniist ülesse, mis oli alguses, kui vormeeritis meile 200 meest, oli kompanii. Mis seal järele jäi, siin midagi üle 30 mehe. Ja siis viidi jälle uude lõikuseni inski lõik oli küll noh, positsioonis seda seal lihtsalt käis venelane kaugel lage väli oli vahel. Ja siis me olime nii väsinud, et kaks tundi postil kaks tundi puhkasime jõud veel magama ka jääda ja siis tuli üks kindral tuli lõiku kontrollima. Meie kuulipilduja post magas, küsisin, milleks, jumal tänatud, et poiss oli niisugune mees, kes oli täitsa vabalt saksa keelt, rääk ütles nisuke, asi on juba sillast ja sellest saadik oleme täitsa ilma vahetuste, kõige krindel. Asi oligi, kolm päeva läks mööda ja ei saadudki rindelt ära tagalasse, ainult selle läbi sain, puhkuse alguses arvati pois läbi, tribunal magas kuulipildujapostil, ei midagi titud Eestisse. Siis me saime täiendasime, tulime Eestisse 43. aastal idapataljonis puhtrindeüksus ja siis olime teinud teise pataljoni teed, olid siin kuskil Leningradi all, alguses olid küljed vahtkondadega, paraku tuli line, meie täitsa lahinguüksused ümber oli. Meil oli üksikkompanii 657, alguses vormeeriti, siis oli pataljon 184. Täiendus tuli ka Virumaamehi, meile tulid täiendustuli Võrumaa mehed. Oh, seal oli naljamehi palju ja noh, teate täiendus üks see nimi on täiesti, muidu need nimed on juba kõik ununeb, pantaloni nimeline oli usklik. Temal oli siis pajapõhi, oli kaelas ja selle sidus oma rinna peal. Muidu ta rumal ei olnud, rumal mees oleks olnud, aga, aga rumala tüki tegigi varasesse paja põhi teda päästab või, ja ei olnudki rohkem kui üks kord läksivad toidu vaarikaid pataljoni lahus toitu tuvama ja tema ei saanudki lahingus, aga mitte kuskil seal sai pataljonid, ründasid võitjate toiduvoori ära ja mees läbima. Ega partisanid vist halastust partisanidega hullem asi kui rindel. Tagalas, kui olime, siis siis käisime viimati, käisime ühtepuhku puhkusele, vahetati välja, mitte pikaks ajaks. Seal olin debatis palju hullem tegemine oli seal rindel rindel te teadsite, et sul on, vastas on vaenlane, aga siis tuli ümberringi küladesse, ega siis venelased võivad ka siinsamas seal majas elavad need, kes on Patti sandikese juttudega Sid venelasele. Kuna ano meil igatahes palju nendega tegemist ei teed, nende paati Sainsaga ka ikka Takslastada tegid. Kole palju pahandust. Sakslased tegid ka jälle kuskil küla vahel, lastiks sakslane maha, saksa põletas sellel küla maha ka selle eest, et noh, ega siis selle oma poole öeldud ei võitnud. Või neil sealhulgas kas teie hulgas vene keele oskajaid mehi oli, oli, oli, oli jah päris palju õlide suhtes midagi üks nüüd surnud sovhoosis Rärmo oli, tema oligi peaaegu tõlkiks meil nii rühma siis meil oli üks sakslane, oli ka veel kompanii sihuke sideohvitser ohvitser ja tema ohvitseri au, täiesti Undroofi teravdatud allohvitser ja aga teada, kui kiiresti õppis eesti keele ära. Ma ei tea, kas ta tuli meile 43. aasta kevadel ja sügisel rääkis peaaegu kõnekeeles täiesti eesti keelt, rääkis noh, tema ei seganud üldse niiv midagi, poliidid üldse meie elus ja mitte midagi ei seganud, tema lihtsalt oli mu kohal. Ei söö, lahingutes oli veel, alati, võttis lahingutest osa üksust, juhtisid eesti ohvitseri. Ega meil sinna jäänudki, üks leitnant Kadaja, see sai kätest lasti läbi ja noh, ta tuli haiglast välja küll, aga käed hakkasid kuivama. Ja tema ei saanudki seal olla kuskil üksused, kuigi paljud läksile tagalasse ja no ja siis nende lahingud käisid, siis tulime Eestisse. 44. aasta jaanuaris rinne jõudis juba Eesti piirile. Ja ja siis. Jah, 44. aastal, siis me tulime, saadeti Viljandisse, siis täiendust ootama jälle. Ja sealt me siis täiendust kuigi palju saime, siis saadeti meid Narva jõe putki, soosin soosse. Ja seal olime, siis tulime tagasi soodusloost välja, uuesti. Kas te olite seal idapataljoni nime all või seal? Olime veel idapataljoni nime all ja tulime ära Illukale siis seal olid Narva pataljoni riismed ja siis moodustati 20. visi leer pataljon. Siis tuli neid UK mehed, kes olid need nimetatud ametki saanud pikendust kõigi aeg viimase momendini. Talumehed siis tulid, need tuli meil täienduseks siin. No aga siis oli niisugune asi, et meil ei olnud seal üldse, see oli üks ohvitser oli terve selle Meie lagunenud selle Narva lagunenud pataljoni ja järele ja siis toodi neid hukka mehi, need olid paljud Eesti sõjaväeseersandi tennisemehi, oli palju. Noaga meid siis eeskätt me 20 aastased jõmmid, meile anti siis nakati eakate õppus neile tegema see taktikat ja õppust. Läksime kuskile sinna metsa, põõsaste vahele, see oli kõik õppuse, jälle mõni vanem selledes taset, luba ma lähen käin kodus ära, mul siin lähedal on, ma tulen jälle kontsert, puskarit ja lihaeineks. Las ma mõtlen, kas mina tohin lubada, kui jääd vahele, sa ütled kohe mille käia, nagu vahele jäänud, et ma ise läksin oma looga minu käest küsisid, oli küljes käia, kes jäi ära ja oli tagasitulijaid, oli ka. Aga sa ära ja jäid ka, oli, oli, oli küll ja kes neid taga otsis, sotsin, tähendab siis keegi taga sel ajal. Aga siis oli kõige huvitavam oli nali oli siis, kui hakkasime selle täiendusega minema Lindale. Enne olid kuulujutud, et meieni üks katkilöödud Narva pataljoni, meie nüüd lähme tagalasse partina sõda pidama. Noh, ja siis hakkasime siis minema, see oli juba õhtuni, et hakkasime hämarikus minema. Ja täitsa pime oli, kui jõudsime rindele, vahetasime ühe saksa suusk-jalgratturite kompani vahetani välja. Mingi sissekaevamisi ei olnud, aga vali lihtsalt okste blind, taas oli tehtud ja see üksus kolmnurgaga seal venelase rinde sees need kuulid käsistiplindaalist läbi, leek, kuulid ja siis ei saanud aru. Täiendasime meie saime aru küll, milles on asi, tulistavad vasakult ja paremalt. Aga nemad olid siis nii, saavad aru, et nüüd oleme venelased Vigalas ja siis pani otsida võsa vahele soo peale lõikama. Hommikul hakkasime otsima kuulipilduja posti välja panna, enam ei olegi mehi. Siis hakkasidki võred, tulid sealt korjasime ikke üleselt suu pealt, et saime ka kuskile sinna mõned postid välja panna. Ja noh, see oli septembri alguses juba. Ja noh, ei tulnudki sealt Essed laskit jalga ja kes, kuidas nad pääsesid, nendest ei tea mitte midagi. Siis olime seal, see oli küll Nurliske häirelaskmine oli aga see mingisugust suurte relvadega kuulipildur häirelaskmist tekivad kummagil pool, aga see oli ka kaunis lähedal, olidki positsioonide vahvli kaunis lähedal. No ja siis tuligi käsk, ma ei mäleta, kas oli 15. septembril täitunud 44, ülejäänud varustus, kõik ülejäänud laskemoon ära saata jätta ainult seob kanda noosi, pilu selget nüüd nüüd taganemine, siserohkem meile öeldudki, et tõmbamine teisele positsioonile. Aga seal ei saa mingisuguse sissikaevamisi hoolsalt positsioonide tõmbamist ja oligi asi oli seitsmeteistkümnenda hommikul ja mets äärmine kuulipilduja pesa, sakslased läksid öösi minema. Sakslase enam-vähem kõrval ei olegi. Läksime kontrollima sakslasi, jah, sakslased olid läinud, meid olid jumala üksipäini sinna jäetud. Me olime Narva jõe Peipsi ja Narva vahel jõe ääres rinnuli jõe tunud soos. Veendus, oli päikesevedur puuraudtee, vedas sealt varustust ja mis ta siiski vedas kõiki ja me läksime ja üks teine mees käia täitsa juhuslikult kuuliga, sai pihta mõlemad timas haisid. Kubemes läbi õhtu juba kaunis videvik oli juba siis häirelaskmisi tegime, läksin vaatama, kas tõesti see üksus on läinud meilt ja mina saingi jalas läbi isikut, ei rääkinud, teine Kubanes läbi, kas oli siis juhuslikul täiesti juhuslikul häire, laske lihtsalt tegija. Leeguulitud kõige, aga nad jooksid neid, justkui ei pandud tähelegi, seda nagu öeldakse rindel käega, siis surma ei kartnud, keegi surra ei tahtnud ka keegi. Kas võttis jala alt ära ka alguses ma ei saanud arugi, mis asi, kas mõni lihtsaim muidugi kuskil komistasin vitsley vastasena, kukkusin põlvili maha. Ukrat nurgad mul siin, tooksid veri vist soojevelusabida alla, debarasid kogemuste päästjat, luud ka purustas vähe? Noh, siis oligi sealsamas kaugel oli see san batav Ma võtsin, ma käisin oma, võtsid temalt võetakse ära, läksin amburantsi ja siis noh, sealt jõuti kinni. Ja siis oligi parajasti Dresiinoli ära sõitmas, sealt rindelt midagi ta viis või läks tooma. Meid pandi kohe Treziina peale ja siis. Ma ei tea, kus kohti oli, kus sai ta raudtee peale viidi Tudulinna. Te jõudsite viimasel minutil ja järgmine päev juba veene tuligi peale saada. Ja veidi tudu lendav tulvil haigla oli juba evakueeritud, seal ei olnud muud koridoris, seal olid veel haavatud ja ei sealt tehtud midagi, ükski velsker vist midagi sidus meil uuesti haavad, järgmine panin masinasse, see oli igasugu kolu täis seal neid pisteti kasina kahekesi sinna peale ja viidi Rakvere Rakvere, siis ei säilita rong teisi sahk vere jaamas juba. Ja siis oligi ta sai rongi peale ja sinna Tallinna see teine olid küll oli, aga ta siiski juba koperdas oma jalaga ja see panigi rakveres jooksu. Kuidas tema ei lähe, ta oli, ta oli Jõgeva poiss, küll ma siit saan kuidagi kodu ja siis tõmmati meid Tallinnasse. Pääsküla jaama ja pääskülas olime nii ohu. Nojah, 21. ei sulge hommiku lõuna paiku, siis tõmmati sadamasse meid. Et te saite haavata seitsmeteistkümne järgmine 18 toimima pääsküla 18. ja siis seisime seal kuni 21. siis lõuna paiku tõmmati meie rong sinna sadamasse siis võõrul olid juba need rasked haigla seal ilma haigla, need olid kõik trumbid, mis pilt seal samas valitses? Jummal, seal oleks niisugune virvarr seal need aruga, mitte midagi seal oli. Laev oli palju, sadamas võiks ju, oi-oi, see oli rohkem, aga siis laeti parajasti moorat laeti, parajasti need rasked haiged, need olid kehtrimi, tulid neid raskeid haigeid juba täis. Kui suur laev oli ju, noh täpselt, aga igatahes nende juttude järgi 10000 produriskelt tonni täiesti suur laev oli. Ja no siis omal jalal laevale ja kergema tahavad meid siis kergem, tahavad endiselt jätki tekile. Raskemad olid all trummid. Ja noh siis Eesti teed evakueeritud ka, ega seal ei olnudki mingit kontrolli, igaüks seal oma kohvritega, kes pääses peale, need läksid, nii kogusid laev veel suutis peale võtta ja siis, kui tõmmati üks kord otsad lahtiseks. Tundus, kas laevale murdmist oli palju, oli seal soovijaid rohkem kui kui võimalused. Oli oli, kindlasti oli kindlasti laev oli juba siis tõmmati trepid üles kaile veel rahvast, palju. Rahvast oli Deculiga rahvas kõvasti täis, oi, seal oli hirmus rahvas, mis seal oli, oli seal eraisikuid ka, eralikud oligi palju, ainult kergelt haavatud olid tekiljasid, eraisikud olidki kõik seal Anike virvarr seal täitsa aru ei saanud, mis seal olid, haavatuid oli palju, ma käisin ka korra seal alla trimmidest, tahtsin minna vaatama, jumal kusele, see paha, vastik mädanemise, haisesid minaadi, kuna ta olla saivad ja niisugune kuumus, haavad, need on kindlasti üks, neid tulid ka, kuna Sa oled juba evakueeriti, kuna ta peale alati seal ju keegi seal ei olnudki, lihtsalt võimatu, seal ei olnudki hädas personali, kes oleks vaatanud seal järele. Mairo sõitis tegelikult punases lipu all leeboli ahtriteki peal tekil oli siin maalitud, kus olid libedad kauba kaubaluugid, sinna oli maalitud ka punane rist ja punane lipp oli ka noaga relvastus oli ka peal. Nelja raudselt need vrakid, 20 millimeetrised, õhutõrje suurtükituli Flack'ile nimetatakse nelja nelja raudselt need. No ja siis need lakimeeskonnad ja siis laeva meeskond, mis oli. Sõitsin sõitsime välja siis õhtu enam kellaga, kuni pereta seal õhtukkamis hilja juba. Aga siis Tallinn siba õhtu, kui sõitsime välja, see isegi pommitasime, Tallinn põles siis õhtu need reidilt oli juba veidi saime välja juba kaupluses, Tallinnas igatahes tulekuma oli Tallinna kasu, mis kuupäeval, käisime juhtuda, et 20 teised väeosad siis? Oh, eks siis läkski seal kohe nagu laeva sai juba kaugemale. Trall läks lahti nagu eesti naised, ei, koolid siis leiti kohe seal omale partnereid, läks pidu lahti ja joomapidu, kus seda joodavat, oi, seal tekile ees peale oli maailma suur, seal on nii suur hunnik nagu ütleme, pulm oli, vagun oli joodav otsas. Valve seal ka juures, aga see jäi käes naistega need sõjaväelased, vaid kõik oli seal tekil kained inimesed ei olnudki alguses küll tohtinud seal ligi ka minna, aga pärast igaüks läks, võttis teise Eesti naismillega. Minge vaadake seal pappkastid, seal on kõige paremad margid otsas ja kas see oli siis käegalöömine ja muretus või meeleheide või mis meeleolud seal valitsesid? Kuramus, seal aru saab, seal olid, eks eestlased, kes oli seal evakueerunud, need olid palju, olid perekonnad ja, aga noh, sõjaväelased, need olid nemad, sakslane, kujuta kenas aimat ja kodumaale ja mis nendel oli, noh muidugi neid naisigi seal oli. Need olid täiesti need, mille ees lepp põgenesid, nemad lihtsalt läksid sakslasega kaasa, muud mitte midagi arvata nagu sakslased abiellumas ja saivad Saksamaapinnale jäeti nad sinna ja noh, oli ka teisi inimesi ka, kes olid terved perekonnad ja ega need olid ikka korralikult, nemad ei võtnud seal taksoga midagi, aga muidu niisugused üksikud endale No mina olin, ma ütlen ausalt ära ma olin ka niisugune haavatud, ma oleks võinud ka maha jääda. Ei tea, järsku mul emas ema suri, isa oli küüditatud, ema suri, ainuke, kui niimoodi on hea külla seiklus on juba hakatud. Edasi seal ja siis sõitsimegi välja ja järgmine hommiku hommikul mitte midagi seal keegi süüa ja mitte midagi siis kell oli, ma enam ei mäleta, igatahes enne lõunat see oli keegi ohvitser andis käsu oma nimekirjad nii 10 12 inimeste nimekirjad, kes hakatakse teda kui produkti välja jagama. Nimekirjad küll tegime valmis, aga neid produkte jõudnudki kätte saada, enne kui lennuk laskis pooleks. See oli liibovi kaal umbes v olime tekil kerge raamatud ja tegime nimekirja siia ükskord vaatame. Ja ei tulnud mitte siit selle Nõukogude Liidu territooriumi poolt teistpoolt äärest lendas lennuk Rootsi poolt, tuli, ründas meid. Ta tuli madallennult üksik lennu, üksik lennuk, madal lennuk tuli. Laeval oli õhutõrje, noh, need olid tavaliselt mitte pauk, mõõdan, oleks olnud ikka õhutõrjemehed oma kohal oleks tõkketuli täiesti võinud seda lennukeid pidada, mitte midagi, mitte pauguga tehtud. Lennuk tuli madallennud ühe ainsa torpeedo panise tabas otsekui masinaruum. Et te nägite lennudki lähenemisi, lennuk oli maid, noh, see on võimatu öelda, kui kaugel, pardarelvadest tulistama. Me olime siis kõhuli seal Arder maas ja siis kuulda, kui ragin käis, vastab, vastab aras. No ja siis lennuk panigi torpeedod kaduks teispoole äärde. Üksik torpeedo tabas otsemasinaruum. Laev võpatas. No ja jäigi seisma, siis teised laevad sõitis. Lapland oli üks suur laev ka umbes 10000 brutoregistertonni ja siis oli veel väiksemaid laevu seal konvois, sõitsid meist mööda, tingivad tuisukatet, sõitsid edasi ja meie laev jäi mu jäigi seisma. Siis kõik me viskasime ka mullust, teatas säärikud jalas Śaksa säärikud, nii et kõik viskasime ära, arvasin, et ikka nüüd on pahandus suur. Ja pärast komandosillalt hüüab keegi sakslane, et see avarii on väike, kohe praeguse likvideeritakse, läheb sõit edasi, aga laeval oli paanika, oli ikka. Ja siis rahvas rahule, siis kui maha. Aga me vaatame rõõmust, mis asi see on, et laev hakkab vajuma keskelt? Looka täitsa siis vaatasime madrused, aga seal on suured, noh. Mis nad võivad olla üks kaks pool veetud, kaks pool tantsinud, jämedad metallrõngad, õhutühjad seisavad Jewial, sinna võtab 10 inimest vabalt peale. Prisendid fris endist dressid olid põhjas päästeparv ja aerud küljes ja siis need hakkasid loopima neid üle parda ja iselepast järele. Meie vaatasime ka atmonüüd ei ole enam midagi teha. Kukkusime, loobu nii palju, kui neid oli siis siis enamjaolt meelest panna saapaid, ära visata ka midagi. Vaatame nii kiiresti muutub, parras vajub keskelt juba hakkab meiega tasa saama, vot nii lollid oleks sinna läinud. Olid nii targad käe kartsime, et kui tead v sarjas survega kaasa. Jumala, see oli nii kõrgel see nina, hüppasime sealt laeva ninast Te jooksite laeva ninas ja seal oli veel võimalik joosta ja, ja me olime ikka laevu mitu minutit vee peal, kui me juba olime vees täitsa. Ja siis olid jooksjate laeva ninna üles, päris loojaga ta nii suur kalle veel ei olnud sel ajal ikka kuigi palju nina tõusis juba sellepärast, et ta vajus yldiselt, hakkas vee alla, juba räägiti kogu aeg, meie, meie, kes need meie lähegi. Minul oli, kunagi alustasime selle poisikese mitte alustama, tema oli siis esimene täiendus Võrumaapoiss, kes tuli, millega tema oli ka tema kuskil teises kohas haavata saanud, saime temaga kukkuda, kuidas, mis ta eesnimi? Jälle merele siis temaga olime kahekesi, tema oli ka, mina olin, uskusin päris hästi ujuda Narvas üle jõe ujuma, tavaliselt kaks-kolm korda oli naljaasi. Ja siis meil oli üks tuttav, saime sealsele eesti perekonnaga, neile oli väike laps ja siis mees ja naine, metsime riski, et me võtame lapsi juba endale, ma ujun nii hästi küllaltki ise tulete. Ta hakkama, mina ei tea, kas nad kartsid oma kohvreid, mis seal varandus oli või tihti lihtsalt ütlesid, et oh, et võib-olla läheme lahmatin, kui tahame lahkuda, siin on nii palju rõngaid. Me tulime, aitame teid rõngaste peale, kõike? Ei, olid nemad olid nõusidki, enne, las hukkuvad koos, aga nii et võib-olla lähevad lahku, et laps ja naine, mees, Järvadki laev, Tallinna perekond. Ja tõesti ei tea tõesti, kus nad olid seal niigi selle aega rohkem, kui temal oli sealsamas meie lähedal, siis nendega saime rohkem tuttavaks. Püüdsite ikka neile aru pähe ja mõtlesime, oskame mõlemad hästi ujuma ja me aitame teid igat moodi. Kui kõrgelt te hüppasite? Oi praegu tõesti diaöelda. Seitse, kaheksa meetrit kindlasti. Nii et veesurve oli niivõrd kõvad lõige, riided, kick, Rebalataks, püksid ja prints ja keegi läheb ülevalt hüpata ja, ja mul oli veel tegelikult ei tohtinud kaasa võtta, mul oli veel püsti kaasas. Puiduhaiglas ei tohi püstolid kaasa võtta, ma ei tahtnud sinna jätta, ma teen, niikuinii läheb kaduma. Kuramus seda tead, võib-olla tuled tagasi veel rihma, mitte midagi, ainult sellest olid ribad järel vein sisse siis pükstest. Nii-nii, suur ikka veesurve lihtsalt hüpata pea ees või jalad ees, jalad. Alla ka, aga no ega oskad vette hüpata, ega siis sügavale ei lähe ja et vett sisse ei tõmmanud. Ja no siis oli meil seal oli neid vabu rõngaid, oli nii palju seal vees, ujus, aga siis mõne rõnga ja noh, kes sa tõid võrra kehvemad ja paanika siis olid seal. Rõng oli nii palju ümber, Rõng oli nii palju, inimesed vedasid rõnga põhja, seal juba nii palju ta ei kannatanud. Me olime täiesti kahe geistage rõnga pealt, rõngaid oli palju seal ja mõned vajusid põhja ja sellepärast ei tea, kas nad olid nii väikse ujumisoskusega kardsed teiste rõngaste peale hakata ujuma, sellest niuke öeldakse, uppuja võtab õlekõrrest ka kinni ja siis seal ühe rõnga küljes oled, nii palju inimesi? Vaevalt ka neid seal nii palju ei täid, ujuhi tulijat, seal oli palju. Me saime ühe peale. Aga hüppasime, saime kahekesi rõnga peale, hakkas esimene asi, hakkasime laevast eemale sõudma, kohe. Sellel lõngal olid aerud ka ja kandis palju peal ja siis jõudsime sealt eemale ja vähe aega oliga laev murdus, siis oli hirmus kisa, mis seal oli, aga see oli momendiks, siis purskas sammas puu, osad laevapuuosad lendasid sinna õhku, kõik. No siis oli seal siis nojah, Me vähemalt jõudsime siis üks seal oli juba pool uppus, ikka vajus vee alla, Juks. Tulemus, mis ta nimi oli, vene nimi oli Narvast kahjuks. Panime mees oli, siis tõmbasime sellega oma rõnga peale, no see oli juba pool pool minestanud, sealikest toibus ja. Ja siis kolmekesi olime rõnga peale. Noh, kell oli kadunud, kella ka ei olnud enam, ei teadnud mitte midagi aega, ei, mitte midagi. Mõtlesin, lõunaks anti meile käsk, et toiduportsud väljavõtt just enese, see võis olla poole ühe paiku või nii umbes. Ja noh, laevad, suits veel paistis, need laevad läksivad. Vaatasime, no mis sa nüüd, suur veeväli ümberringi, muud mitte midagi ei ole, ei olnud päästerõngaid kanise lähedalt, kellega kontakti saanud. Jumal tänatud, et vajadusel väike veel väike lainetus oli adis puurisu ja siis oli juba läks aega mööda, siis oli tal juba hakkasid uppujad tõusma vee peale Nõukogude Liit ülespidi. Ja siis ükskord vaatame, laeva siluett tuleb, ma ei tea, mis, mis laev siis need võib-olla vene oma. Viskasime Solbuhid minema kiiresti ja kõik linnast, mis olid. Aga relv, rööv läks siis, kui hüppase ajal kõik ei olnud rihma regitäitki. Vaatasime, päev tuli sõita, sai umbes selle koha peale, kus mooru põhja laske ja siis võttis masinat pandi seisma, lakas läks triivi ja siin siis hakatigi sinna sõudma. Me ei olnud kuigi kaugele laevas jõudsime sinna siis nöörredelil õlil alla lastud, see vene mees oli niisiis kuidagi sellele pandi köis ümber kaela läbi, tõmmati vintsiga üles, aga meil läksime ise üles. Riided olid läbi ja külmetanud ka ja noh, siis oli seal kohe eestlasi oli palju seal peal ka asi oli, noh Eestis oli see organisatsioon või noh, tööpataljon seal olid nende nyyd evakeeruse Lapland aga siis oli eestlasi ka palju peal, no siis pakuti seal puskarit, et saaks sooja ja riided ning räbalad, siis ma läksin, sain ühe katlakütja ühe mehe, kes sinised tunked omale, siis ei olnud enam sõjaväelasega eraisikuna. Ja noh, siis see sõit korjas nii palju peale, kui sealt sai, hakkas pimedaks minema, siis ta võttis jälle kursi tantsingele. Järgmine päev siis meile peale lõunat jõudsime tantsinkesse kategoorias üles kõik need parved, mis seal näha oli, jah, niikaua kui nähtavus oli, enam ei olnud kedagi tulemas ja siis seal plastist päästepaadis ja tema välja ei lasknud välja. Võib-olla teistpoolt küljelt meie külje peale, kus oli sealt küll päästepaat, meie kõik jõudsime ikka enam-vähem oma nende rõngastega üksikuid ujujaid, kui oli näha, ei pea vastu, nagu kus külmas vees. Eino, kes oskas ujuda, nii et sellepärast, et pääsemisvõimalusi küll rõngadele tühje vabu rõngaid oli külmis loobiti vett. Muidugi need, kes õigel ajal märkasid laevast. Esimene märguanne, volikujud, madrused hakkasid ise hüppama üle parda juba see oligi esimene märguanne, et asi on tõsine. See pani ka rahva, kindlasti tegi, tegi suure vea, et öeldi, et midagi suurt viga ei ole. Muidu oleks pääsenud kindlaid rohkem. Nii et see oli laev laeva jõe ka ja selle ajaga, mis juba rahvas maha rahunes, tänapäeval on palju olnud või võinud päästepaadid alla lasta päästepaadis inimesi, kui palju see kurbmäng aega võttis kokku umbes? Noh, ma ütlen paarkümmend minutit küll. No täpselt kella ja seal oli niisugune asi, seal ei osanud enam keegi kylla vaadetega seal niiskes võitles, torpeedo tabab uni, laeva vajub ja paarkümmend minutit, 15 paarkümmend minutit umbes jah, rohkem minek. Kollekt kiiresti murdus küll ta oli nii otsetabamus. Masinaruum. Mis te arvate, kas laeva kapten läks koos laevaga? Arvatavasti, aga madrused olid? Madusid olid esimeste madrused olid hulgakesi päev laplandi peal oli, seal oli madusid hulgas? Mina ei näinudki, seal võib noh, võib-olla kuidas need võib-olla pandi kuskile eraldi ohvitseri, ma ei näinudki, ta muidu ohvritel oli saksa ohvritel, oli seal muru peal, palju oli, seal ma enam ei näinud ühtki ohvitseri laplased, aga see laev viis põhiliselt kaasa siis eestlased põhiliselt kõik evakueeritud ja siis olid eesti lahterdati, tuli Helmelaatorit, oli, seal, oli sakslasi ka saksa laatorite, seal oli, neid arvestati umbes, et 3000 inimest oli laevas. Ja sistantsingis, kui ma olin haiglas juba, siis käisime linna, siis üks noor võis olla nii 18 20 aastane tita tahab siis ütles, et on tantsingis eesti maja pettide, seal on siis nimekirjad väljas, kes on pääsetes, ütles, et umbes 500 inimese ringis, siis on kõik sõjaväelastega. Kui te meiega kokku need kaks ja pool 1000 läks põhja. Ja see oli kindel oli ka ikka olukord, aga see olidki hirmuscuse hirmus kisa, mis oli, no see oli üks moment ja siis kused, purskas sammas veesammas üles. Seal ei oskanudki enam midagi, ei oskanudki enam midagi öelda, kas oli? Nii hirmus pilt oligi üks momenti olidki kõik. Eks seal hirmuski ennegi surma küll, see oli ju teada, et su kindel surm seal ei olnud midagi. Surmaagoonias kisa, mis seal oli, oli see kõik, läks, siis viidi tantsingis, olime haiglas, seal, siis käisime Saltanti, läksime sealt Wehrmachti laus, saime siis omale uued riided selga ja õiged mingid ajutised dokumendid anti ka, et olevat sõjaväes olnud sõjaväe sõjaväelane raviga ja, ja seal siis hakati alles esimene kord ravima, siis oli noh, jalg oli ikka veest ja vanas idee oli, mul oli ikka kaunistatud vana ja paistes ja sakslane ravisioni sakslane laskis haavalguses mädanema minna. Ja siis mina arvan, et iseenesest läks, aga no siis aknaid, ütles üks seest seal velskri, ütles, et spetsiaalsed tahetakse, mädanevad passiljusaid kiht tulevad välja, siis hakkab paraneb. Ei olnud kaua, olime haiglasse sõbralt, täpselt ühel ajal kirjutati välja umbes kuu aega olime haiglas. No ja siis antigi kohe meile haiglast tulime välja marsruut jaamerisse, kogumispunkti, kuidagi ei tahtnud sinna minna, sinna koondati siis kõik need eesti mehed, kes olid jõudesse asemele, sakslased tulivad välja, kõik läksid sinna kogumispunkti. Ja siis anti veel jah, kui produktid sealt, kui kauaks andis talongid välja? Kogumispunkti me ei tahtnud kuidagi minna. Siis läksime, sõitsime, alguses käisime Kotenaafilisco terafinis jõudsime. Ma trehvasin oma kooliõde koordinaafinis Narvas, õppisime tööstuskoolis koos, isa oli tal Narvas linavabriku direktor. Baltisakslane. Mida see tüdruk õppis eesti koolis ei õppinud saksa koolis ja nüüd siis Skandinaavia lihtsalt mina ei tunne seda ära ja läksime tiptima, püsivad. Ma mõtlesin, vaatasin kaevadina, mis ta oli, linde, Baum või linde. Oli kaunis kehvasti riides ja ütles ka too, ei, meil niisugune elu ei ole, kui Eestis on. Aga siis rääkis juba Tallinn kolme kaheksandaks, ära hästi kõige kõvemaks sendi kõneks yhtegi ütles, et paremini või kodulehelt meediat ja nüüd ongi ainult ainult saksa keel siiani kellelegi saanud eesti keelt rääkida. Aga kui eestlasi oli igal pool rehvas Eestis, Saksamaal Ahjah siis ööbis, võiks meediume, sõjaväe abilaev oli, saime nendega tantsige isendi poisike, tuttav siis kaks ööd, ööbisime seal nende laevas ei mõtledki ära sõita veel. Ja siis need temad, käisin neid noh, meremärke panema, seal ei olnud sõjalaeva, sõidab abilaev ja siis need rääkisid ka, et katsuge siia jääda ja neid panema neid poisi panema ja põrutame Rootsi. Ma imetlesin siin, eks kahtlane värk küll, see kuradi roosimine, sakslane üks merereis juba seljataga, selleks ajaks kapten või sakslane ka peol Anne meeskond oli eestlane, kapten oli sakslane ja siis olime seal ja läksimegi kord linna ja siis tuli meile, vastaks Soome mundris Soome kapten. See oli tegelikult eestlane ja hakkas meiega rääkima, et kuhu ja nii ja naa ja ütlesime juhatajat vastas, veenduma pandud, Jamerisse kogus punkte, ei tahaks kuidagi sinna minna. Ütles, et mul on võimalus päästa sealt, kas ta oli Soome maaväe või mereväemundris maale vormis. Ja, ja siis ütles, et vot niisugune asi on, et meil on siin teil võimalik päästa, et saame kokku järgmine päev pill, aus, seal on ja siis määr, määra siis selle kohtumise kella ja läksime siis järgmine aasta pillowski, sealt teatud koos oleme kokku temaga siis läksime ühte väga luksuslikku korterisse ka selle sõjaga arvestades väga luksuslik, seal oli laud kaetud, kõik konjakid ja söögid laual ja see asi on nüüd, et tema on mereväeluuretöötaja saksa mereväeluuretöötaja. Kes tahab, see asi, et temal on see võimalus või ütleme siis tagasi sokutada. Eesti? Jah, me võtsime, milleks mind rindele minna, esialgu veel väike päästetud ja siis ütles, et noh, et see ongi see meie ülemus tuure. Suur push teema soovitusel ja meie temaga talitaja, mees seal oli siis erariides mees terroriidise särgi väel istus ta kaunis Budurskeni mõistliku voodi arvamuse. Jutt käis eesti keeles. Me rääkisime eesti keeles, sellepärast mina teine teine poissi oskad absoluutselt saksa keelt minagi, kuigi palju purssisin saksakeelsel ajal ka niipalju kui vene keelt, no ma õppisin tööstuskooli saksa keelt kuigi palju. No ja siis oligi, leppisime kokku, siis anti meile. Nojah, kas Antiga mõtlemisaega? Noh, eelmine päev juba töötas, mõelge läbi, kui tahate tulla, siis juba järgmine päev, kuid ei tule nõus, ei ole vaja pilloose kohtumine tulla. Eelmisel päeval seletas ära, milles küsimus on, aga noh, eks me siis ühes ja arutasime, mis meil ikka paremat loota on, et läheme sinna. Ja siis kirjutati meil ära need sõjaväes või seed anti meile tunnistused, need saksa sõjaväe mitte solkpukid, aga noh, haiglas anti tõendid lihtalt, viskas, need võeti ära ja andis välja meil miskeid, pruudi kaantega luure, selle agentuuri töötajat siis seal oli kirjutatud rongidest abistada meid kujund kupeede täis, et nendel on eesõigus sõita ja kõiki seal tehtud tehtud mehed juba. Kas sinna oli ka teie nimi kirjutatud ja, ja seal oli veel õige nimi ja siis saime ja siis Preisimaal mul oli tõesti nimi meelest ära, no ütleme, meie aleviku taoline oli seal, kus oli siis esimene õppus, seal oli siis morse ja Sifreerimine ja noh, üldse niisugune õppust ja seal oli siis õieti need ära siis enam neid seal oli enne juba eestlasi ees, palju neid üldse meid oli seal koolis 30 eestlast. Siis enam ei teadnud keegi kellelegi õiget nime. Mina olin Edgar Puusepp luurekoolis, kas võtsite selle nime ise või andis keegi tema juurde sisemõelgu mõni eesti nimi välja mõelda? Ja siis? Ma mõtlesin niukseid maadlejal, Edgar Puusepp, võtan selle nimel. Ja siis olime seal, seal oli ainult morse ja Sisveerimine. Muidugi eluliia elasime, barakid olid seal, ma ei mäletagi, mitme, kas seitsme kaheksa mehe kellasime toas, noh, mingisugune valve oli ka öösiti väljas ikka saatjale ikka Soome vormida. See oli juba täiesti mereväeluure, seal oli teine mees, oli siis kurvelsi oli kaasas, kui ka tema oli kaasas, tema oli meiega ka kurb veel, ütles, et tema ütles oma nimeks kurbel kurdvele oli ju Eestis sõjavägedest staabi luureosakonna ohvitser oli oma õige nime all ja ja tema ohvitser, tema oli Soomes sõja ajal või ütles, saatis seal ka grupp välja neid mehi, kõik käid kadunuks ja siis seal oli luurekooli ülem, oli üks kaptenleitnant lõimunud sakslane. Aga muidu Moorsete õpetas meile mingisuguse Eesti laeva peal, töötas seal side sidemehena, seal oli veel, oli eestlasi, kes kõik töötasid selle luurekoolis siis Moorset õppisime morset, alguses õppisime tähestikku, aga venelane ei tööta, tähestik vene tähendab numbritega. Siis pärast tähestik oli selge, siis hakkasime ümber õppima numbrite peale, Sifreerisime numbrite Sifreerimine oli, aga siis oli ka ikka pidid andma 60 70, number minutis, siis kui olid, öeldi, et nüüd oled juba enam-vähem valmis, luure ajatähti ikka nõuti 90 100 tähte minutis. Seal mehed nüüd sellise õpetas meid see täisvere mees seani 130 tähte nii puhtalt minutis ja võttis samuti vastu. See oli eesti mees, eestlane ja meremees ja seal oli veel, oli eestlasi, üks oli padja, mis mees ta oli, tema sealt oli rohkem seda majandusmehed nimetasid tema kombel suure orkestri juht siit Eestist. Ja oli küll kurt stroobile, orkester, tema nimetab, ta elas tantsiks enne sõda juba kuskil 39. aastal ta juba võib-olla Weroli sistada klaverit, seal ta mängis, oli ja siis nimetas Ursruubeli Eestis oli tema mingi orkester, oli. Sellel kahiseval heliplaadil kajab kurt troobeli orkester ja aasta 1933 Saksamaal tuli võimule Hitler. Mälestusi rääkinu oli üheksa aastat vana. Kaheksa aasta pärast, isa äraviimise järel saab temast idapataljoni sõdur. Lahingud, haavad, saamine, laevahukk, luurekool. Sellest, mis edasi sai, kuuleme kahe nädalaga pärast, kui jälle mängib Kurtz troobeli orkester. Muidugi, kui juhuslikult ei laula Aleksandr või koor.