Vikerkäär. Tere päevast ja tere tulemast kuulama järjekordset saadet vikerkaar mis täna on tavalisest küll veidi lühem, aga stuudios on nagu ikka Valter ja Jaak Ojakäär. Ja mul on hea meel tõdeda, et täna oleme saanud siia kääride vahele mehe, kes on ehk küll veidi nii väsinud ja habetunud, aga muidu kindlasti heas vormis nagu alati. Tere tulemast, Jaak Joala. Tere. Tere. Sain saab ette praegu raadiomaja teiselt korruselt teises stuudiouksest ja sa kinnitasid küll, et kõigepealt, mida ta tahaks teha, oleks korralikult ennast välja magada, et sa ei ole juba mitu magada saanud. Ja muidugi raadiokuulajatele ütlen kohe, et küsimus ei ole nüüd selles, et Jaak Joala oleks hakanud pidu panema kõvasti. Vastupidi, sa oled viimasel ajal seda tööd teinud ja ma olen praktiliselt sind näinud peaaegu elamas siin raadio teises stuudios, mis toimub? Nonii, see on küll põhiliselt patuoinad, oleme Teed keelmaniga, kes lindistanud meie kolme projekti ja keskeltläbi 14 15 tundi ööpäevast, veedame kogu aeg sinna all teises stuudios ja ja siis ilmselt õhtupoolikul peaks viimane 15-le lugu kokku saama meil. Mis siis juhtub? Siis juhtub see, et 20.-ks tuleb välja plaat ja kassett esimene plaati kassett. Täpsustame veel veidi. Ajakirjandusest on küll üht-teist infot juba läbi tilkunud, see on siis Imemehe projekt. Tõnis Mägi, Ivo Linna ja sina. Ja te annate välja nüüd kõigepealt ühe plaadi ja hiljem veel teise. Plaanis on vist ka kontsertturneed, mis kõik veel? No lühidalt, sa ütlesidki kõik ära, jah, 20. kuupäeval on meil Pirita kloostris esimese plaadipresentatsioon siis sellise piikse kontserdi näol ja kas koosneb sõnadega või ilma? Ei, ma ei tea, nad kuulavad selle kloostri juurde, siis kuulajad peavad seal olema, kuuluvad nüüd juba kuuluvad? Vaevalt et nad küll tulevad tantsutüdrukuid sinna esitama või midagi sellist vet tantsivad. Aga siis see on vist rohkem selline kinnine üritus, nagu ma aru sain, 20. on küll kinnine, ürituse tuurime plaanime kusagil alates kaheksandast augustist ja selleks ajaks me tahaks valmis jõuda ka siis teise plaadi ja kasseti. Kõige tähtsamast me pole ikka rääkinud, milline muusika on siis neil plaatidele kassettidel. No mul produtsendil on seda raske kommenteerida, eks seda peavad ikkagi selle kohta oma arvamuse ütlema, need, kellele see production toodetud, aga loomulikult on seal meie kolmeiva Tõnise ja minu kõige kuumemad lood aastatest. Maksimaalselt, ütleme 66 kuni 76, me spetsiaalselt püüdsime esimese plaadi peale välja valida kõige vanemad lood ja ma arvan, et mega teise plaadiga suurt aastat karvadega kaugemale ei jõua. Taarsed, need lood oleks väga hästi ära unustatud. Ma loodan, et ma ei eksi, kui ma arvan, et teie tollased noored austajad tormavad jooksujalu kauplustesse. Sest tõepoolest, see oli periood, mis oli meie levimuusikast tõeline tõusuperiood, oli kolm niisugust niisugust suurt paari korraga välja ja ma mäletan küll seda noorte neidude vaimustust, mis tollal teie ümber oli. No ja eks see ongi nagu mõeldud selle peale, need tolleaegsed noored neiud on juba kindlasti vaatajad, mõned juba vana emadki ja need ilmselt väga ootavad seda plaati. Kuna lood on nii vanad, siis nooremale publikule on need lood täiesti tundmatud, nii et ühele kontingendile produkt, täiesti tundmatud ja uued lood ja teistele siis just need lood, mida nad nii väga võib-olla loodavad. Kui me nüüd nende 15 loo hulgast püüaksime kõigepealt ühe esimese välja valida, mida me siis raadiokuulajatele nüüd mängiks mida sa ise pakuks, mis oleks kõige iseloomulikum, et seda ei saagi iseloomustada sellepärast et vaevalt selle plaadi peal on üldse mõnda stiili, mis ei oleks esindatud absoluutselt igas stiilis on seal lugusid, mõned lood on väga pea peale pööratud ja muidugi ma olen püüdnud hoiduda neid lugusi tegemast võrdlemisi liigaga kaasaegseks olen püüdnud hoiduda sellistest kaasaegsetest headest sendi saundidest, Eike, sellist pehmemat liina nagu mitte moesabas hoida, aga oma lemmiklugu on vaieldamatult lugu, mida laulab Tõnis Mägi, on Tõnise kõige esimene lugu, mis ta üldse kunagi linti laulis. Isegi autorit ei tea me tänase päevani, aga lugu kannab pealkirja. Ma loodan, et sa muudad oma meelt ja see on vaieldamatult minu lemmiklugu ja suur tänuga Tõnu Kõrvitsale kellega me praktiliselt kahe peale selle loo sellises kuues välja mõtlesime, nagu ta niimoodi kõlab. Ilusaim romantiline lugu, Tõnis Mägi. Sa juba enne mainisid, et äsjakuuldud pala seade tegite, Tõnu Kõrvits on kahe peale. Kes üldse nüüd selle projekti juures on osalenud, kes on teinud need seaded või, või on need iga loo puhul erinevad? Orkestriseaded on teinud Tõnu Kõrvits ja suuremalt osalt on seal küll kasutatud viiuleid ainult üks lugu, mida ma praegu ei mainimis, võiks jääda üllatuseks, kui plaat välja tuleb. Pille kasvatatud. Ja siis niinimetatud rütmipõhjad on siis tehtud küll. Ivar Musta poolt Heini Vaikmaa, Jaak Jürisson ja ja väga suureks abiks oli mulle Ivo vanem. Läheme nüüd edasi järgmise laulu juurde ja selle esitab Ivo linna pealkirjaks sangar seiklusfilmis. Seda lugu isegi mina mäletan oma väga varajasest noorusest ilmselt suuresti ka tänu sellele, et see oli ju seda võiks nagu üheks Eestis esimeseks videoklipiks nimetada, see oli tehtud ja noh, ta oli filmitud, kui Ivo sõitis võidusõiduauto ja see oli Leo Varpini poolt tehtud Eesti telefilmis. Muusikaline film, ta võis isegi olla üks esimene, kus esimese kursuse noor vägi kõik osales ja seal ilmselt duett tõelise Filmusse lugu. Esimest korda kõlas. Ilm oli vist küll jah. See oli Raivo Tammik veel seal esines oma kvartetiga ja ma mäletan, Astrid Lepa vist tegi tollal neid filme seal paar aastat ilmusid isegi isegi need nonii, kuu aastanumbriga niisugused läbilõikelaulud ja see oli jah. Alles hiljuti ma nägin seda teleekraanil ja ivaalini ootamatult sileda näoga ja nii noor, kena. Et vaata sellega seoses mul tekibki üks niisugune küsimus, kuulates praegu ütleme praeguse aja materjali niisugustelt lauljatelt nagu ütleme, et Tony Bennett ja Tom Jones ja Engelbrecht, Hamperdink, jaa. Jaa, Joeli, Andrus ja siis aastaid on mööda läinud ja kuidas sulle jaak tundub, noh, sa oled nendega ka ilmselt kursis. Tom Johnson oli omal ajal sinu suur lemmik ja oli meie kõigi elanikeni. Ja mulle tundub, et tema ei ole midagi kaotanud. Tähendab, ta on ikka endiselt vormis, aga näiteks Hamperdinki puhul mulle tundub, et ta laulis omal ajal nagu nagu kobedamini. Raske ütelda, et noh, lihtsalt teatud valge on nende vanade laulude juures sul see kõlani meeles kõik need, tema oli just siis selle viimase valsi väljatooja ka ja aga võib-olla siin on vahe ka selles, et kui Tom Johnson näiteks on oma repertuaari vaatasin ka viimasel ajal siiski uuendanud tublisti ja laulab hoopis teistsuguseid laule, siis Hamperdinke ratsutab siiski pidevalt ainult nende vanade hittide peal ja muidugi seal see võrdlus võib jah, tõesti osutuda juba nagu Hamperdiki kahjuks nüüd viimastel aastatel on samm, see on siis kaks plaati, tulud on viimastel aastatel välja täiesti uue uue sellise stiiliga. Jah, on küll tal on noh ütleme, hääl on samaks jäänud, vaatad võib-olla veel parem ja veel võimsam, aga nihukene, uus, moodne, elektrooniline põhja alla tekkinud. Sinu, nojah, sa ütlesid, et Tom Johnsoni tollal kõigini ma mäletan, Tõnis Mägi, temal oli teine lemmik veel, oli see Braun. Ja, ja kuidas sulle oli rohkem Sauli just Tõnis armastas, seda ma mäletan. Vaat neid laule, millest see, millest oli siin juttu ja millest ma siin omavahel rääkisime hästi nagu ei mäletagi ja no muidugi see sangar seiklusfilmist see on hästi meeles, aga tooli kõrval tool samuti. Huvitav seda mainet. Mina mäletan väga hästi, see oli vist Silmetava ajama. Williams on kusagilt ütleme 74 70 viisist ilmselt, eks radari esimesi lugusid. Nojaa, aga me olemegi nüüd jutuga läinud juba nii kaugele sellest laulust, mida ma ütlen uuema 75 oli ka siiski juba 20 aastat tagasi. Ma lihtsalt mõtlen, et meil on siiamaani ära mängimata veel see sangar seiklusfilmist ja ja kuulame nüüd selle laulu kõigepealt ära ja läheme siis edasi. Nii laulis Ivo Linna muide, Jaak, kas sa mäletad tookord, kui seda filmi tehti? Kas ta tegelikult sõitis ka selle võidusõiduautoga ringi või ainult sisse ja tuli välja ja teavad seda, sa pead tema käest küsima, võib-olla veetud autod, aga. Kui juba jutt läks võidusõiduautodele, siis teie perekonnas on mees, kes selle alaga on väga kaua ja põhjalikult tegelenud, sinu isa ega, ja tookord ei olnud ta seal, ma ei tea, wind sellel päeval kohale jõudnud, kui seda filmiti, aga alles auto Estonia oli küll sealtsamast firmast ja kus mõisa nende autodega tegelase ehitused oli? Palju aastaid oli ringraja sõidud föderatsiooni esimees ja praktiliselt kogu oma elu pühendanud nendele autodele. Ma tean, et Erich Kõlar tegi oma Margost kardi auto tšempioni. Kas isa sind ka rooli laskis? Tähendab, minul lõpetati autosõit ära siis kui ma üle kaela käisin. Käeluust ilma Eestis. Nüüd aita panid vetoflööt ja ka muusikakesktuusutas edasari. Jaagu tütar murdis varbaluu. Ma loodan, et tal ei keelata ära jalgrattaga sõitmist. Ei, ma ei kavatse seda teha. Aga nüüd siis nüüd siis see sinu lugu tooli kõrval, tool? See oli jah, nagu sa ütlesid radari esimesi lindistusi, millal, millal ehitise radar kui tuli? Põhimõtteliselt hakkas kokku tulema kusagil 74. aastal Niiani ja ennem seda, millal sul see sõjaväeperiood oli? Sõjaväest ma tulin 70 71. Nii et siis paar aastat pidid seal olema veel mingisugused ansamblid, kui me nüüd tuletame meelde seda 70.-te algusest, no see käis ikka, põhimõtteliselt oli kõige suurem tegijale Gustaski Kermo oma ansambliga. Kõik, mis sai linti lauldud, suurem osa, kuni ütleme, 73. neljanda aastani kihelkuga tehtud, kas horoskoop käis ka veel edasi? Seitsmekümnendatel käis küll ja see oli nagu horoskoobi teine ring, sellepärast et ma mäletan oma esimest lugu, horoskoop, mis oli alles eile veel, see võis mingi 67 ülene meheliste loovama, jõudsime esimesse horoskoobi ringi, teine oli jah siis kusagil, kas oli 71, kaks, aga sa olid ka üks esimesena koorilauljaid, kes Rostislav Mercury silmis armule leidis, mäletan, sa olid meil seal Eesti raadio estraadiorkestris üsna sage külaline põhiliselt muidugi eesti autorite loominguga ja, ja Oit ja. Ja siis tulid need võistluskontserdid, kus mitu kontserti lõid kinni Nende võidulauludega ja niisugune niisugune tore aeg oli. No sina oled vist nagu ka Ivo Linna olnud ja no miks mitte ka Tõnis Mägi? Tõnis võib-olla veidi vähem, sest et ta on lihtsalt niivõrd ekspressiivne ja selline oma stiiliga laulja Ma ei taha muidugi öelda, et teil ei oleks oma stiili. Aga ma mõtlen, et Liivo, kui sina olete väga tänuväärsed lauljad olnud väga paljudele heliloojatele, te olete nende laule niivõrd palju laulnud ja, ja. Ma arvan, et vahel võib-olla laulnud ka selliseid laule, mis nii ütleme ei ole nii väga südamelähedased, aga ta ei ole ära öelnud. Ei, ma ei vihja millelegi. Ma tahan lihtsalt seda öelda, et Tõnisele kirjutati ka ikka hiljem päris palju. Ja ta kirjutas ise. Aga siis vaata, huvitav on see, et proovisin talle ühte laulu anda, see oli niuke tige üllatavalt tige Betti Alveri teksti ja ma tunnistan, et mul sellest laulust midagi välja ei tulnud, nii et see õieti toor-toormaterjali nii jõudis, kaugemale mitte, aga, aga Ivo ja Jaak on proovinud oma oma häält minu laulude peal ka. Kuigi ega ma võib-olla Ivol oli see üks meeletu maailm, oli see, mis nagu rohkem läbi lõi, aga aga nii ütleme teiega, seal ma endale erilist kuulsust ei saavutanud. Kuid nagu näiteks sina, Jaak olid ju hoidile väga-väga tänulik, laulja, see suveöö on siiamaani ikka sinu häälega. No on küll unustuse jõel ja, ja kõik või neid väravaid ja nüüd oli väga palju. Kes siin just hiljuti kirjutas ühes ajalehes, et et kui Eesti oleks saanud ka näiteks kuuekümnendatel aastatel osaleda Eurovisioonis, et siis suveöö tol ajal tolle aasta kohta oleks olnud väga selline arvestatav Eurovisiooni hitt. Väga võimalik, seda ei saa kahjuks kontrollida, aga see võib ka täiesti nii olla. Muide me nüüd selle selle projekti peale tegime ühe kellaadidaaneri loo, mida ma ka väga kaua nuputasin seal sind otsides, Tõnis Mägi laulis kunagi seal ja suhteliselt päris palju pea peale pööratud on täiesti uues kuues ja ma tabasin Rannas sellelt mõttelt, et isegi sellel aastal sellises seades oleks võinud see lugu teha seal ilm. Aga omal ajal tegi siis kõvasti ilma see lugu, mida me nüüd kuuleme. Gilbert ja Sullivani. Mis originaalpealkiri oli, kas sa mäletad kette amm? Saun oli vist ja tooli kõrval tool, kelle teksti tekst on valli ojavere. Nonii, kuulame siis, kuidas see selles, kuues, kuues kõlab. Siin meie jutu sees on mitmel korral tulnud juba esile, et et viimasel ajal oled sa jaak teinud mitmeid lugusid. Nii-öelda uues kuues ja üks selline, leidub ka Jaanika Sillamaa CD-plaadil ja see on ju teatavasti altar, käru, kunagine-kunagine, tuntud laul, olematu laule. Ja kas see vist võitis kuuekümnendatel mingi Preine ka laulukonkursist, see oli kas 68 või umbes nii, noh 60.-te lõpus alise tuli esimeseks. Mäletan küll see on, see oli loomis, meil oli läbi aastate on meeles, et noh, kogu aeg vaikselt vilksatas. No peab kunagi üles võtma, Jaanika plaadi peal sai ära tehtud ja praktiliselt on see ka kõik minu poolt välja mõeldud, nii nagu ta nüüd Kalavia latikas nagu Urmas latikas vormistas selle siis klahvpillidega ära niimodi. Ma pean ütlema, et et kunagi latikas tuli mulle siin raadiomaja koridoris vastu ja ütles, et ära siis nüüd kohku, kui sa kuuled seda lugu, et jaa, tõepoolest esialgu mulle oli, oli see harmoonia oli tunduvalt teine ja see oli täitsa võõras ja, aga ma pean ütlema, et ma olen nüüd kuulanud ja ma olen sellega nii ära harjunud, et mulle see, see vana tundub juba vana, sellest on kolm varianti olnud. Helgi Sallo ja Uno Loop käisid Rostu festivalil kunagi ja, ja siis seal Sallo laulis seda Jürgen Hermanni suure orkestriga, seal oli niuke jampa tamp Padov stamp, niuke saade ja, aga see muidugi see praegune, see on üllatavalt moodne. No ma mõtlesin seda ausalt öeldes, oma kaks kuud mõtlesin välja seda harmooniat, püüdsin mõningaid akvarda ära võtta, mõningaid juurde panna ja siis natukene mingit siinowaneli harmoonilist maitset sinna juurde pookida ja ma ei tea, kuidas sellest seda on tunda küll. Ja aga Omalt poolt võin öelda, et minule see variant ka väga meeldis. Nii et mis muud, kui kuulame. Jaanika Sillamaa, kes selle laulu laulis, on ju üks sinu õpilasi, Jaak Joala ja tähendab, endiseid ta nendega lõpetas muusikakooli. Ja ennem teda aasta lõpetas ka Tanja. Ja veel on olnud üks väga tore poiss, kes ka selle projekti juures mind aitas. Ivo vanem, kellest ma olen täitsa kindel, tuleb väga hea. Väga hea laulukirjutaja, laulukirjutaja või laulja, paistab, et just laulukirjutaja. Aga see on ju selles mõttes suur kaotus, sellepärast et just noori meeslauljaid on meil viimasel ajal väga väheks jäänud. No aga kui see laulab, ta laulab ise ka väga, ta tema ju laulis siinses krossi superstaaris, tema laulis, seda küll, ma just mõtlen, et kui ta nüüd nii-öelda oma põhialaks valib siiski laulukirjutamise, mitte ise laulmise, no paistab, et see sobib talle rohkem ja ta on ise ka sellega päri ja väga agaralt tegeleb sellega hästi tubli, ma olen väga rahul. Aga milles nüüd ikkagi, asi on siis, et kui kunagi tulid need kolm musketäri olid just kolm tugevat noort meeslauljat, siis nüüd naislauljaid tuleb kogu aeg peale noori. Aga meeslauljaid vähemalt. Paistab, et see on ülemaailmne, selline tendents, naislauljad tulevad nagu rohkem soolavatestidena meeslauljad ikka siis satuvad välja kargama ikoniks traatpillide saatel bändides kas pole ka võib-olla see, et ma olen sellesama küsimus ei ole mõelnud, et, et võib-olla poisid on, võib-olla pole nii hakkajad kui teil. Mul on kõigil kolmel olid bändid ja need nagu lükkasid teid ette. Aga praegu need bändi lauljad on nagu omaette koori ja need nagu selle nagu popmuusika hulka, nagu. Ma ei tea. No ilmselt on vaja mingisugust uut tõuget, mingid sellised uued näod kerkiksid esile meile ju praktiliselt meile tõukejõuks stardiks oli ikkagi seal 65 biitmuusika sündia, tiitlisse Rolling Stones, see oli see, mis, nagu meil innustas praegu nagu mingit sellist erilist laengut ei ole, et et see saaks nagu eriti popule baarseks. Näete, et oleks mingisugune põhi, millel ta kasvaks, need uued tähed, tulemusi praegu käib ju Soome televisioonis biitlite ajalugu ja tõesti liigutavam seda vaadata ja see on nii tore. Muidugi, see oli üks sajandi niisugune õnnelik juhus, et need neli kokku sattusid ja ja tõesti, mõju oli tohutu ja, ja võib-olla pigem seda, et ta lepitas ka need vihased vanemad ära, kes kogu aeg nendest, ah, mis te jamate ja nagu praegugi on need noh, see vaibakloppimine, vaata praegu ei ole nii autoriteetset Ühte kes ütleks, nii, on ja nii jääb ja ei ole midagi sellist, mille järgi kõik jookseks ja peaks teda. Nii nagu biitlid olid ebajumalad. Sellist nähtust võib-olla oleks vaevu. Aga Jaak, sinu kui muusikakooli õppejõu või nüüd tuleb vist öelda endiselt ja juba teist aastat endise õppejõu käest tahaks küsida ka kommentaari sellele ütlusele, mida tihtipeale ikka kuuleb, et noh, et rokkmuusikutel nagu koolitust vaja ei olegi. Tähtsam on ikka see fiiling ja, ja et, et võib-olla isegi pool rikub ära mõne lootustandva laulja või pillimehe. Oleneb, kelle kätte kätte need rokikat satuvad. Heino, ära riku, muidugi. Peaks ikka nagu armooniates vägistaks ikka üht-teist teadma, aga siin peab olema seda muidugi jopet ühelegi inimesele. No kuidas kellelegi, ma ei tea, kuidas sina algasid, sinu ema oli muusikainimene. Sa oled lapsest saadik sümfooniakontsertidel käinud koos emaga ja nii-ütelda kasvanud selle sees ja selles mõttes sul on see kõik nagu sisse programmeeritud ja Tõnis Mägi minu arust, kas ema laulis saade kuu ja niisamuti muusika perekonnast? No Ivol oli samuti. Ta laulis üsna pikka aega veel nüüdki ja, ja ilmselt kõigil kolmel on see, see muusikapisik nagu kodust kaasa tulnud. Aga ega te ju nagu õppinud mäletan, näiteks kui Uno Loop algas siis tal oli alguses probleeme intonatsiooniga ja ta läks Ellen Laidre juurde, vist tegi hääleseadet ja see pani ta nii paika, segadus, kõik ära, hääl kindlaks. Nii et meist kolmest ei ole keegi laulmist õppinud, nii nagu jumal juhatas nimega harjuma, oleme hakanud Isamaa hääled paika karjunud ja ongi kõik. See on nähtavasti niuke õnnelik juhus, kui inimene algusest peale kontrollib oma häält, näiteks mina olen, olen kuulnud oma laul kõrvalt ja ütleb, et häbi tunnistada, aga ma laulan, vahel mööda. Ei ole nii, ei ole nii, julgeks praegu minna publiku ette eakate laulma, sest ma ei ole kindel, et taban. No ma pean, ütleme ausalt öeldes, mul oli nüüd selle projektiga seoses, tegelikult ma oma viis-kuus aastat üldse ei ole laulnud nagu tõsiselt vast korra aastas ütleme eelmine aasta see jõuluprojekt sai kaks lugu lauldud, aga kuus aastat on olnud praktiliselt vaikus ja nüüd selle projekti juures ma avastasin ka, et tuleb fakte uuesti laulmist õppima. Omal on naljakas, on väga raske, on ausalt öeldes päris huvitav kogemus. Muide, Tõnis Mägi ütles mulle, et just seda eelseisvat ringreisi silmas pidades, et tema loodab, et publik tuleb välja just eelkõige sind kuulama, sellepärast et nemad ihviga on ikka siin kogu aeg tegutsenud siin-seal, aga et sinu puhul see on tõesti kambak, et sa oled tükk aega nüüd nagu vait olnud ja, ja et kõike peaks huvitama, mismoodi kõlab Jaak Joala täna? No ei tea, mina võtan seda ikkagi meiega kolme projekti seal nagu noh, selge, on kõigi kolme projekt. Seda muidugi, aga kas teil pole mõtet või kavatsust selle projekti lõpuks panna üks trio või, või on juba niisugune mõte käima, neil on seal päris palju lugusid, kus me kolmekesi osaleme, aa. Siis tuleb oodata seda. Aga no minu arust te olete varem ka kolmekesi küll mitte triona laulnud, aga kolmekesi koos. Ei olnud need Alo Mattiiseni laulud? Ei, mind ei olnud sind. Kahekesi, paaris oleme me küll üles astunud, aga kõik kolm koos, võib-olla oli kunagi väga palju aastaid tagasi, on mingisugune? Mul ei tule meelde, see võis olla mingi komsomolilaulukonkurss, midagi veel seal võisimegi koos laulda. No ja nüüd tuleb siis oodata ilmselt üht sellist suuremat, suuremat sorti spordipidustuste olümpiamänge, vaevalt et keegi Eestile lähemal ajal annab, aga tavaliselt sel puhul alati astuvad üles need kuulsad kolm tenorit, et siis oleks teil võimalused erastada ja on ka sellest räägitud. Noh ausalt öeldes võib-olla Tõnisel tuleb isegi olümpialugu, sellepärast et eks selline päris hea motiiv on Tõnisel tulnud juhuslikult väga ilus selline viisi jupikene välja ja ma arvan, et selle kallal tasuks vaeva näha ja võib-olla tõesti sünnittoniselt veel selleks aastaks ka oma Eesti olümpialaul. Loomulikult siis me ilmselt siis laulame selle kolmekesi maha. Vikerkääru saade hakkab lõpule jõudma. Saatejuhid Valter Oja, kärja Jaak Ojakäär ütlevad suur tänu tänasele külalisele Jaak Joala-le. Ja jätaks siis lõpetuseks ohjad sinu kätte. Milline lugu võiks kõlada tänases saates viimasena? Milline oleks üks sinu lemmiklugu? Mitte sinu esituses? On Ahhaa üleüldse või lemmiklugudega? Pidevalt muutuvad, aga kodus ma kuulan ausalt öeldes rohkem sellist karmimat raadimuusikat, aga on üks lugu, mis on juba kusagil 80.-st aastast alates siiamaani mu lemmiklooks ja see on siin omanelli levinud, saime seal. Kuulame siis kohe seda lugu, aga enne veel nii palju, et paraku ei saa me tänast saadet lõpetada selle tavalise lausega, kohtumiseni järgmisel pühapäeval sest järgmisel pühapäeval vikerkäru saadet kavas ei ole, aga me kohtume teiega kindlasti veel head päeva jätku.