Järgneva paremaks mõistmiseks mõned momendid mälestuste rääkija Helmut Luiga elukäigust. Lõpetanud Narvas tööstuskooli kaotanud isa juuniküüditamise ajal 1941 idapataljoni vabatahtlikuna kolm aastat rindel. Haavata saamine Eesti idapiiril seitsmeteistkümnendal septembril 1944. Mõni päev hiljem pääses ühena vähestest Torpideeritud Hospital laevalt moero. Pärast ravi Saksamaal ähvardas taas rindele saatmine. Juhuslik kohtumine luureohvitser kapten kurg Veliga, kes pakkus võimalust minna tagasi kodumaale. See tähendas senise nime unustamist ja elu jätkumist saksa luurekoolis Edgar Puusepa nime all. No siis oli enam-vähem selge, siis hakkas nende saatejaamadega sidepidamine, läksime välja välisoludes, siis antennid. Võimsad saatjad olid küll, kui suured need saated tunduvalt väiksem, kui teie oma kristallide peal töötas. Võimsad aparaadid, Ameerika omad, kõik inglisoma. No ja siis oligi, vedasime, õppisime seal sidet ja ja siis hakkasime rändama mööda Saksamaad, siis käisime Berliini juures, kuskil pildistati meid ja siis kästi välja mõelda uued nimed, siis saame passid sealt sellest 30 müüva ja siis siis oli mul juba toona selle passi, mille järgi mulle anti, seda keegi ei tea. Mina tean, Võrumaal valis nime või keegi teine või midagi, kellega me me olime, minu väeosa mehi oli, seal oli kolm meest, nende nimesi ma muidugi teadsin. Ja siis läksime, siis viidi edasi meid kuskile mingi õppelaagri ungarlased, seal olid siis kõik venelased, nii et instruktorid, siis õpetati seltsi, juht sihitud. Ja siis õpetati, kuidas töötakse NKVD, kuidas NKVD haaranguid teeb kuulaja haardega, ütleme kui siin visata arvatavasti ütles, viidati siin alla siis tiivad 15 kilomeetrit kuni 15 kirjumedi haarangu kuivad hinge v haarangu teha. Ja ütles, nagu viskab alla kohe minna, kas mitte vastassuunaga kõrval suunas vähemalt 15 20 kilomeetrit. No siis olid, oli nede instruktorite ja lendasime ikka ühest kohast teise. Oi, me olime seal viine mündes ja siis Ossepaad seal Läänemere ääres ja viimane oli Warne münde. Kas kurdvel käis kogu aeg kaasas kogu aeg, kogu aeg, ta oli nagu teie grupi juht oligi seal, ütleme, eestlastesse grub üle, muidu, ega see luure kooli ülem või ega see palju meiega tegelenudki. Ja siis ma olin vahepeal seal Sveriini haiglas olid ma huvitav, põdesin toorest angiin ühtepuhku ja siis läks ka nii hulluks, Pattisime täitsa kinni, mul siis viidi sinna, oli seal Feriini haiglas olin, kui kaua? Hästi see oli, kas oli aprilli alguses haiglast välja, siis tehti seal ikka õppust, veel rohkem oli logelemist asi, neil ei saanud transpordiga, millega, millega saate hakati võtma ka, kes olid paremini morse käes ja Sifreerimine siis moodustati grupid seal, meie olime siis minuga kunagi oli, kes oli kõige esimene pataljon formeeriti eestiaegne velt veel üle ajateenija, siis see oli, sai meie grupi ülemaks vanemaks. Ja siis vaata, poiss oli meil sidemeid minuga Russihvritzis, tema oli siis morsemees. Ootasime ikka, et lennukiga või nad ei teadnud ka, vahepeal räägiti, talvel viib ja siis neljutite sõja lõpp ja seal oleks võinud ära ka põigata, aga aga seal oli meil ka viis meest, viidi ära sealt meid seal jõululaupäeva õhtu parajasti, miks isegi öelda? Meile öeldi niipalju, et need mehed lähevad nüüd teise laagrisse. See paistis kole kahtlane küll olema. Leipzigis nägime neid mehi ilma paguneid, ilma rihmadetaja kaugelt ühtivad põhised hüvitised, olge ettevaatlikud, me oleme selles ühes kinnises laagris. Siis küsisime kaptenleitnandi käest, mis, mis pärast mehed ära viidi. Temaatilist noh, kuidas ta ütles, et ei uskunud külas suur pidada või seal kas kolme õppustel olime? Rangelt oli keelatud, mis üksusi on või midagi selles nii-öelda lühidalt, lihtsalt üksus on puhkusel, kliendi jaoks on puhkusel ja kohalike elanikega ei tohtinud Sa võid läbikäimine küll olla, ka ei tohtinud teada, millega tegeleme siin. Ja need viis poissi lobisesid ja kaptenleitnant oli see sakslane ja toimunud. No ja siis olimegi vanne, münte, seal hakati formeerima neid, kes omavahel klappisid võistluste protsessida siis gruppisi ja, ja siis ta oli grupid osa, siis öeldi, et nüüd on niisugune asi, et lähme Rügeni saarel, mitmemehelised grupid, moodustati üks viiemeheline, meie kolm meest ja siis oli, üks oli kahemeheline ja veel üks ja Võrumaale läks üks, viie meen, kahe mehine peitmine Saaremaale, nendest ma ei tea mitte midagi sellest viie meelis, mis Pärnumaale visati, sellest on nii palju, et neid sattusid kohe mingisuguse kas haarangusse või seal miilitatega igast tulevahetus neli meest said kohe surma, et gruppide suurus oli erinev, erinev juudi, nii kuidas. Meile grupp, kes läks lihtsalt niimoodi, et kedagi tahtlevad, siis oli ise liisifreerija ja siis oli siis noh, morsemees ja neid töögrupis oli kolm. Siis läksime Rügeni saarele, no seal oli niisugune enam kellegi kokku lasknud, siis kaaluti ära siis kallutisele paka kaasa ja, ja siis langevarju, mis kaasas oli, sellepärast et ei tohtinud ühtegi ilu enam. Kui Suleid kaalutad, sinna pakil ei tohtinud ja taskuid olid ka enam midagi võtta, sellepärast seal niiviisi välja arvatud lahke ise lendab täpselt ühe ühe ühe kiirusega. Automaatlangevõre tulid enne jah, ma seda unusta rääkimata, see oli kas oli viini mänd ja siis tegime seal langevarjuhüppeid ka enne juba siis kõige kõrgem, mis mis tahes viskas meid, oli vist pooleteist või kilumeetri pilte kõige madalam, viskas 200 meetri pealt. Noh, seal, kus olid need instruktorid, venelased, seal õpetati juba noh, kuidas või langevarju hüppad, kuidas sa pead siis ennast rullima seal jah, selle hüppamise ajad, kui seal langevarjuhüpped õpetasid, venelased, venelased, vene instruktorid. No ja siis oligi, viidi meid röögini, seal olime päev või kaks, siis oli selge, et vesilennuk Toomeid siis ei olnud, miski väljasõiduilma ei olnud. Aga siis vahepeal oli veel ja sõitsime anti meile seal kõik, kuidas side hakkab toimuma ja see kurgesid, rääkis meile, ütles, meil on täiesti siidi olemas juba inglise salaluurega. Tema rääkis, ütles, et teid niikuinii vormistatakse automaatselt ümber selle sõja lõpp on lähedal, et vormistatakse üle selle inglise luure teenistusse. Tagasituleku sealt on ja noh, see oligi õppijate vahet, kui seda puhkenile liitlaste vahel selle vahel, et siis on võimalik teil saata järele, kes allveelaev või, või siis võis lennuk või? Pärast sain aru küll, et see oli ju niisugune jutt, et üldse ei saa ju paika, pidadagi ka juba on lagunenud kõik Lasnamäe, kes siis enam ei jah inglislauale, kas inglased olime mees nii huvitav, et nemad oleks riskinud selle võõrasse vetesse päeva või siis lennuki järele? Paraadid olid kõik inglise luure poolt, seda ütles küll seal inglise luurepooltelt aparaatidega aparaadid küll võimsad, sides Pedasimegi sealt Saksamaalt sidet, täpselt nagu siinsamas toas räägiti. Huvitav, kas see inglise suund oli kurg, veli operatsioon või oli seega juba noivani operatsioon oli üldiselt, mis mingisuguse tervise saksa salaluurel oli juba mingi side, oli olemas selle inglise salaluure. Üldine kontakt on selle inglise salaluure olemas. Sõja lõpp oli ju niivõrd lähedal, see oli see aprill, me tulime alla, tulime sellise 20 20 töö siis tuli, aga siis oli ju sõja lõpuni maikuu ja alla kuu ja ma ei tea, mis mõte neil üldse oli saata sealt välja, kas oli neil siis mingi kohustuse või mis oli, aga need, kes ei olnud seal olen väga hästi kursis või noh, ei saanud selle asjaga hakkama, need jäävad sinna kõik ja ma ei tea, kas neid üldse saadeti kuhugi. Räägiti, et meie lähme ära Warne müüdes, siis kolitakse kuskil Taani piiri äärde kolivad. Aga kas teile räägiti ka ülesandest? Meie ülesanne oli siin Põhja-Eestis, kus on rannatõrje, kuidas avamislaevastik liiguvad ja rannakaitserannakaitse ris Tallinnas, mis missugust sõjalaevad Tallinnas on ja mitte diversiooni oli lihtsalt niisugust luureandmed koguda, koguda ja edasi. Aegsasti lennuk viskas meid valesti alla. Kuulge, missugune lennukese kõigepealt reisilennuk, kahe diivan, hirmus põrin. Kas teil endast välja päeval õhtul öösi tippu pool kaks öösel nime Eesti esimene Eesti kohal ja eesti kohal. Ta tuli kaua ka põristas tulla. Ja siis Tallinnas tulime üle, siis Tallinna tule tõi näha istuv Tallinna teiste tuledest tulime Tallinnast üle, tema pidime viskama alla ka Virumaale Koitjärvel koitjärve, ääri pidi orienteeruma. Igatahes tema orienteerub järve järgi, küll aga viskas meid rummu järve äärde, seal, kus vangilaagrit on sinna alla lenduritel sakslased, lendurid ja, ja seal oli kõik automaat, langevarjud, ainult ukse. Seal ka lennuki, olgu ta kiiruski nii suurune olend Alt alumisest luugist saab kiiresti sealt külje pealt ja tema oli veel Lucali kõrgemal. Ronisid, väljasid seal ei saagi õhu, moodustab maksu iseennast alla. Kukkusime ikka niivõrd kaugele kolmekesti, üht teisest öösi me kokku ei saanud. Ma kuulsin küll, et öised, mitte kaugelt koera augud kuskil. Ja siis otsi, meil oli morse värviliste taskulambid olid Kaarel ja rihma või vöörihma küljes või langevarju, siis ma küll olid pakki lisada, ka üles kadunud, see oli lahti, ennast tõmbad igatahes. Nii palju siis oligi. Millega ma hüppasin valesti, mis seal pakis oli? Seal olid, riided olid ja siis leiad erariided, erariided, iidis hüppasime alla ka. See oligi suur viga. Oleksin pidanud hüppama vene vene vormis kuskilt Latheris välja kirjutatud meestena või midagi. Ja need bassid, teeme nendega ainult metsas elada, muidu oli tehtavad eesti passid küll ei olnud mingisugust seda tempel sees ega tohtinud kuskil näitama ka minna, kui võõras inimene küsib nüüd, et mulle templisse ei teadnud ka seda, et trippelt vaja ei oska, nii rumalad olime Marikas julgenud küsida, seal ka. Aga seda ka ei teadnud. Öösi me kokku ei saanudki, hommikul siis võis kuradit teha, et ise niisugune vale siis kõik arvavad, et ma läksin, vaatasin küll kuusikus, koer haukus, aga siis need pole minema, leidsin oma pakki ülesse, siis lelle panime kuuse alla, Langvariali kuus otsastel tirisin alla. Väike labidas varahommikul valge seda ja siis tõmbasin selle üles selle mulla sambla kaevasin ära, panin Langvarjumatin ära sinna kotti ka sinna kuhjend koera augumite kaugel. Ja hakkasin minema sinnapoole. Puusse puhkusemaimude sündis, teine mees oli seal ei olnud kaugel, üks paarsada meetrit, see oli puu alt, seal. Hõikas puusse. Poola kõige aeg olime harjunud sellega selle Puusepa nimega saime temaga kokku ja tema oli nii õnnetult hüppab meile Heidki, kas siis lendaksid tema pakki leeki demodgasi pakkima, heas kuidagi lahti, mis seal pakis, mis riided seal sisendisse seal oli, noh soojad kampsunid olid sees ja siis vahetuspesu ja maha. Ja siis vene raha vene raha ja ja siis palju raha anti kaasaga, oi jumal, meile hirmsasti kaasasime kuskilt lugedagi, sealt sajad tuhanded sajarublase rahad kõik. Ja ega seda oleks võinud võtta seal nii palju tahtedega see keegi pakid, luban seal muud vaja võtta, ka elemendid olid siis need sees, neid ei olnudki need kadunud, kelle käest saad, see oli. Alati oli kolmanda mehe käest, keda me ei leidnudki üles ja siis mõtlesime, et võtame seda rindu, mõtlesin, et noh, meil olid. Taskurelvad olid väike, mul olid belgia püstol, kolmeteistlasuline, temal oli väike väike saksa seitse kuud. Ütles, läheme sisse, sa lähed nüüd Eestis lausa taga, kuhu juhtuma. Läksime, koputasime. Läksime sisse vanem mees, istus seal köögipõrandal maas, põrandas vokk. Vaatas altkulmu. Kuradi, õigemini vaatamata kole kahtlase kohta, nüüd sattusime. No ja siis hakkas rääkima. Te olete, sõitsime Tallinnast tulema, et oleme sealt Tallinnas, töölised, lähme linna Virumaal, et toiduained muretsema. Vaatas, vaatasime, kuidas niisukesingu teie liiguksid nüüd õige hulga hulganisti kohe. Vaatasime härra oli umbes nii kahekümneaastane või mahtimisi, hakkame ennast riidesse sättima ja mõtlesin diski asja peale, väljavaated kohe. Nüüd nüüd lähed nüüd läheb üles andma, neid perenaine askeldas, ei rääkida. Ei tahaks seal pliidi ääres, kes keetis loomadele süüa või midagi meil riided märjad, kus me seal seal soine maa soos, riided, märjad, kõik väsinud, magamata ja. Ja vaatasime, tüdruk lähevad. No nüüd ei, päästa tuleb meil ka siit varvast lastega. Siis. Suitsu seal inglise sigarettide vanemail. Oskab vastata uhkus kuradi kohta, saidid. Rääkisime ikka, nüüd käivad seal kaubalaevadelt nende pealt, sealt saab ja ütles, et meil on, meil on ikka niisugune asi, kui nede tikkuda, tuletikuga jada kuskilt saada. Vaata kõik ole kahtlaselt tihedad. Ja vaatame siis, tüdruk läks väravani väravale seisma tagasi, kiiresti sealt värav Pealt ütleb, et üks kahtlane mees tuleb. Nüüd ongi, vaatame meie kolmas sõber hõlmad laiali, vehib tulla ilma pakita ka ja see tuli ka siis sinna sisse ja huvitav, see vana hakkas kohe teiseks meheks, hakkas juttu rääkima ja perenaine ja tüdruk võttis ennast riidest lahti, vaata mis ei lähe guugele. Ja motiv, kus pakiga temaga sa küsisid, et kuidas pakiga jah, ja tema pakkumise korras pakkunud temalt ka peidetud ja langevad ära peidetud väravas jäätisele voki parandamise ära ja hakkas kohe meiega seal jutule, aga ikka keerdküsimus, millega me ei oska jälle vastata, kuidas see Tallinnas elu on? No me räägime Tallinna mehed olema, siis pidada talle elu tundma ja teadma ju. Ja perenaine vaatas, et oh, te olete märjad, et võtke riided ja kuivatage ära ja nii ja naa ja ütlesin, vaatame, noh, kui nii lahke pererahvas. Oli ka seal saare peal, ega kassas enne ära sõitnud, ärevus ei olnud õiged magamast ja ja siis ütleski, minge tahatuppa saab, puhake seal voodid ja, ja nii ja naa. Noh, me läksime sinna tahatuppa puhkama, tema panime riided, kujuma, jalanõud ja muidu Me olime erariides, aga siis saksa selle noh, kuidas kahurväe või pika säärega särg, säärane papud olid jalas ja siis puhkasime seal ja noh, see oli vist juba su loomingut me seal olime ja lõuna paiku ja üks puuduta kularahvas. Jumal, kui sa oled seal ääre peal, siis tal oli peal küll perenaine ütleb. Tulge nüüd, on, aitab küll magamisest, olge nüüd sööma. Mõtlesime hea küll, läksime sööma ja vaatasime, räägime pere. Palju ei puudunud, oleks öelda esimest korda Eesti saaga Niukest siis rääkisime veel, et noh, et kas ei ole midagi. Ei, meie ei tohi Pusgratsiini rääkida. Kohe nii suurelt karistused on ja vähemalt ma võin minna, vaadata naabrimeest saan kuidagi pudeli, tema võtab, mis tõdes, 50 rubla võtab pudelist. Me andsime 50 rubla ja ei olnud ka varemast. Liitrine pudel oli puskarit ka söögi alla võtta, puskarit ka. Võtsime selle ära ja jutte kuidagi ei klapi. Ikkagi võtsime pudeli ja siis hakkas rohkem ülema juba ja ja siis jäimegi ööseks sinna, ei läike kuhugi edasi. Järgmine päev tuli sinna üks see õmbleja siis noh, see perenaine igatahes tõmble tundis ja tema käibki nii et noh, külas külla, teenib sellega omale leiba ja on õmbleja. Ja siis tulid, lõuna paiku tulid Vene madrused teisel päeval ja ja ütles, et nüüd madrused käivad meilt kanamune viimas ja piima viimas ja meist ei teinud suurt välja käest seal oma peremehega ja peremees pakkus neile kanepi, võtsime lauas madusid, ajasid juttu, mõnes sõna Porsisid eesti keelt ka, nemad ei pannud tähelegi. Vaatasime küll, et no siis oli juba peale lõunat, kui nad ära sõitsid ja et järgmine hommiku kindlasti nüüd lähme siit minema. Siis pärast õhtutüdruk ütles, et vanamemmel on puskar sahver täis. Eikuskilt võõraste käest robot tahtis teenida, tee peal hoia ja siis me mõtlesime, et nüüd lähme minema. Vahva eesti perekond, mis meid ehk siis lange võrreldes niisama, nemad annavad, on oma peremehele üks Langvariaini kuuni kadunuks, ei tea, kus oli ja mis asi on, et meie hommiku vara lähen minema? Me anname sulle, langevad sul vanus kus siis saab ohjad ja mis saab loengulude suured seal meil oli viis 60 ruutmeeter sihti hakkas talle, siis hakkas koitma, kes te olete, rääkis meile teada, et siin on kuulujutud, et Rootsis pidi tulema langevarjurid. Null üks lennuksin puristas ka nii madalalt ei teinud välja, kui me ütlesime, et võib-olla küll teha. Siis kui andsime laengi vanemast tahvlist, olete õiged rootslased küll. Ja siis hommikul me ärkasime üles, mina ei tea, kuidas ma vaatasin seal, kus see õmbleja magas, õmbrivoodil tühis. Muuhulgas kahtlane tunne käis südamest läbi. Ja ma küsin, kas ta sai valimistel teil juba siin kõik isand. Noh, läksime minema, peremees juhatas kõik meile tee suunaja läbi metsa ja seal on üks metsavaht liivates hinnades, seda võite täiesti usaldada ja nii ja naa. Meil läksime, alguses eksime, küll-sanan, läksime vääbeda viltu, pärast reisime ikkagi teeraja üles ja läksime, saimegi sinna. Järgmisest õhtaks saime selle metsavahi juurde. Kas puujalaga mees oli ja siis see vaatas ja sai aru. Oh, ega te siis õiged mehed küll jõledaks, mu enda pois peidab ennast ka, siin on peidus. Ja ajasime seal juttu ja siis järgmine päev läksime, tema juhatas jälle edasi meid, kuhu minna, noh, läksime metsa, vahel ilus, ilus teerada, puhas männimetsa alune. Läksime, ajasime juttu ja. Ei, mitte midagi paha aimamata. Ükskord üks viie-kuue meetri tagant kargasid kolm sõjaväelast välja, puu tagant automaatidega. Kas te enne seda olite jõudnud ühendust võtta ka Saksamaaga? Proovisime, ei saanud, Saksamaa ei vastanud, igatahes meie meil ei olnud veel kohustusi, ei teki võtta. Me pidime kuulama õhtul kella seitsme aeg, noh, seal saadet. Ja siis pidi antama meile eestikeelne teade. Isade isale vana valge karu on terve ja peale selle pidi me hakkame siis ühendust võtma, siis oli teada, et nad on kuskil juba saatejaam on ootel, seda teadet ei tuld. Proovisime ilma selleta. Kas te kuulasite tavalist kesklääneringhäälingusaatja ja Saksamaa? Jah, selle oma saata, aga mingisugust teadet ei tulnud. Proovisime korra küll seal sõidad, aga igatahes jaam ei vastanud see vana vana kutsengu peale. Igatahes. Aga kust te selle ühenduse võtsite kuskil metsas või samast metsast? Metsas? Mitte talust ära läinud juba ja ei, ei. Me olime talus järgmine päevases käisime ummi kommi, proovisime neid, meil oli hommikul vanade aegade järgi arvestasime laeva. No ja, ja siis oligi, võit, võeti kinni, vaatasime, aitasime passid ja nii ei osanud vene keelt ei pea nii palju Porsche-meelsed venelased, venelased, automaatidega sõdurid, sõdurid ja üks oli vist seersant, kes oli siis passid ette ja tema ei oska tema meiega rääkida. Oh, lähme. Naersime kohe. Nüüd ongi kõik. Läksime, aga need olid kani muretut mehed tulivad, meie järelautomaadid olid õla peal ja me läksime ees meile kõigile taskurelvad. Ja ütlesime nad, las las nad olla, meil taskurelvad ja siinsamas on see eestiaegne alluvid ei maksa niikuinii meiega midagi tehtud. Dokumendid on korras. Vaata, ma ütlesin küll, et meil ei ole töötõend, töötame Tallinnas. Et nüüd. Neid hulgume ringi, räägime, väljana viidi meid Kuusalusse. Seal oli leitnant Eesti leidnud seal komanatuur, mis seal olid ja viidi meid sinna. Alguses pandi kõik sisse istuma, trepi peale, sõdurides juurde, kordamööda viidi sisse. Võiks veel, siis see jäi teine sisu jäi viimane pidi siis viidi sinna. Rääkige siis, kuidas tasid Rootsist tulid ja kõike seal olisi nihke, kuulujutte, Keroodist pidid tulema. Siia ma ütlesin, ei ole Rootsiga pistmist, Me peame Rootsist mitte midagi. Ma ei tea, mida kõike korraga ei kutsunud, kutsuks korda. Eks ta lihtsalt kontrollis, kas jutt klapib. Erineva mehe jutt klappis, rääkisime, et oleme Tallinna mehed ja nii ja naa. Pudi katuse pealt ära, siis kui Jüri oli, see oli siis, ütles leidnud sealtki midagi, pandi meid sinna uuesti, saatis neid välja. Läbi otsitud, mitte midagi. Meid pani trepi peale istuma ja vähe aja pärast, siis ta kuskilt helistatud tuli sõjaväe masinad. Ja siis viidi metsale randa kuskile mingisuguse kordonisse, kuidas enesetunne oli sel ajal, no mis seal oli? Ei ole midagi teha ja, ja siis hakkasime Kuusalust välja enne välja sõitma, siis otsid läbimeid, võeti relvad ära ja siis kotid, mis oli meil saatejaamade neidi puudutud veel siis viidi meid kuskile kordonisse ja seal kai mesilased. Ja, ja siis viidi meid nõmmele mingisuguse julgeolekusse Tallinna Tallinna nõmmele ja siis oli seal mingisugune keldrisse, pandi meid, siis olime kõik kolmekesi koos seal keldris ja nojah, siis otsiti läbi ja siis hakati raha lugema. Alguses lugeda siis 160000 ja siis hakati teist korda lugema siis 120000, siis loeti kolmas kord, siis oli midagi ühegümnenduvad, isegi lugeda, siis jäigi nii vähemaks, et pärast jäi veel leivaraha sealt järele ja, ja siis ma mõtlesin, et ma ütlesin ei, kirjutage üldse raha ei olnud, mis te sealt loete, veel? 10 korda, ah sa ju oma alguses üks kargas üles, soo, te tahate öelda, Nõukogude ohvitser teie rahadega, varastame tera, vaata, no kuhu see raha jäi siis? Ma ütlen, kirjutati, ei olnudki raha ega me maha lasta selles selle vene ohvitseri, selle auaus au avamise eest ja niikuinii maha lastakse ühtlased nüüd või varem või hiljem või siis ei olnud midagi seal olime täitsa ohvritele toidule. Seal meid nädal aega peeti, ei olnud just üle, ei kuule mitte midagi lehtedel naride pealt magasime keldris ja ja siis oli, kas oli vist neljandal-viiendal päeval? Tuli üks. Igatahes oli sel ajal ei teadnud nii palju sain aru, et kindral aukraadis mees oli punastele on passidega siis kid kutsuti meid korraga sinna ja siis räägiti, et noh, teie olete niiskust, mehed, sealt väljaõppinud luure ja lööme käed kokku, hakkate meiega suks töö. See oli ka vene mees ja kõik venelannad, tõlkinud eestlane. Tõlk oli erariides ja noh, see oli mingi NKVD keller, mis nad pärast räägiti ja et niisugune asi ja lähete, sõidate kohe sinna kuskile lõunasse, puhkate seal. Kui nüüd lepime kokku, veeretame vaat veini viina, lööme käed kokku ja. Aga ma ei teagi midagi. Lollide arvasime, et haiget ikka taas meie tulevik, et sõda läheb niikuinii lahtisi, hakkame kõigile, jutt kõvatega, liitlased nii ei jäta veel seda asja, kas Saksamaal eestlaste hulgas oli lootus, et Saksamaalt kaotuseks sõda ei ole lõppenud, vaid, ja siis loodeti, ikka läheb liitlaste ja liidu vahelise sõda uuesti lahti, see oli veaminemisse, eestlaste lootus oli teele Eestimaale tagasi saada. Aja mehitasime siis, no hea küll jah, ja ütles jah, et anname teile 48 tundi mõtlemisaega, siis viidi gaasi ja küll me siis ikka arutasime omavahel, et noh, et kui nüüd meie nõus ei hakka nagunii lasevad maha, hakkame nõusse. Läheb sõda lahti, saadakse meid kätte venelaste kasuks tööle ja lastakse meid maha. Ja siis pärajastiga arutasid, et ah, saabumist saab, ei hakka nõusse ja kõik. Läksime sinna ja siis see heidame seda. Kindralid ei olnud mingisugune ohvitser oli seal me ei hakka nõusse. Oligi, kohe tuli auto ette ja veidi Pagaris. Päevapealt kohe peale seda jutus võib-olla pool tundi ja viidi sinna, seal löödi eraldi kambritesse, seal oli hirmus, oli seal väike, kammerseal oli üks kolm-nelikümmend meest õhku ei olnud, seal me olime 20 päeva või mingisugust üle kuunas me mitte midagi, seal oli küll mehed, tulid, ülekuulamised, tagumikud olid nii siniseks pekstud nende püssi füüsisumplitega valimisel ära siis see 200 või mitte midagi kuulamast. Ei, mitte midagi ei ole, just kord tuli käsk asjad kaasa ja lähete vahepeal, küsiksin, kas pagarikelder oli eestlasi täis või mis äratasid need, keda peksti seal kõik eranditult kõik olid eestlased. Kas need olid mõned saksa sõjamehed? Me täname kõiki, kelle peale olid niisama kaebused ja siis igasuguseid oli seal õhku. Lavastajale higistasin mingi suitsu sajandi üldse, tema täidab tiku põlema. Ja meid viidi siis igas kambris neid kolmekesi saime uuesti kokku ja siis oli tapirong oli jaamas nendest loomavagunitest kahekordsed narid või kolmekordse, mis seal seal pagari tänaval ei tule, ei kuula, ta jäigi. Üks kord ainult kutsuti välja rulliti, midagi nimesi või mis oli ja muud mitte midagi ei ülekuulamistega. Ja siis viidi sinna Leningradi Leningradis suur nimetati, valge maja, või mis seal oli kuskil kui see üle kuulmisvangla oli, aga see oli siis nii täis, meid viidi kuskile Soome vaksali juures, oli mingisugune vangla, oli, siis olime kui kaua seal ja siis sealt veidi edasi sinna noh, valgesse majja sihukse ülekuulamisvangla ikka kolmekesi koos, siis olime, vaadake korra siis kui hakkas üle kogunema seal valges majas, siis löödi eraldi. Alguses ma olin üksipäine, mina olin igatahes selles kambris pärast tuli üks vene vanamees toodi ka sinna juurde. Mina temaga rääkida ei oska, mehega ei osanud pea kui ka voli seal ja veidi ka minema jälle. Siis hakkas ülekuulamine, öösiti mind viidi, kuulame seda esingult, vaadan, multub tuttav mees hakkab üle kuulama mind. Narvas oli üks igavene pätt oli. Käis ta jalgpallimees oli ja siis käis tal ei olnud riideriga midagi, jalgpallisaabastega käis tänaval ka. Masin, ohterats. Mis kura thats ma sulle, olen kodanik üle. Kuule, oota, sa tahad ikka nats? Ta ei oskanud õieti kiregi kirja, tähtegi, midagi, no mis meil tema temaga oli, rääkisid ja oligi õigus, tantsis seal kritseldas tapeedi peale midagi ja nagu lugestasin, siis see trahv ääresilmus, kuidas see ülekuulamine käis, keegi ülekuulamisest, keegi tegi selle, kirjamees tegi selle üle kunagi valmis minema. Ja nemad räägivad õieti, siis läheb mul paremini sinul kõva muidugi, mis ma sulle valetan, oma tuttav poiss ka, mis ma, mis ma sulle valetas? Ta oli kole nõus sellega demonophilist, uurib kõik minu käest välja, ma teen loll, temale võiks rääkida jahvatamist tähtide vahest üksikud kurat, kus käis üks naljakas major või siis oli ka ülekulud, on seejuures siis tema oli nagu tõlk, siis elad ja puidu, mitte mingisugust vägivalda, aga mitte midagi ei olnud, aga siis Eesti mõtlesin ära, mitte midagi sõnaga ei räägi. Päev kell kuus aeti üles, pandi narid seina külge kinni, raudteepink oli laudlaud ja kahe kakraud pinki, seal võid istuda ja käia ja muud mitte midagi. Õhtul 10-ni liigub akkamaitseni viidi üle. Ma tean, et ma enam ei olnud mitte üks sõna, ära päeva magada ei lase. Disainis mulle tõendi, et ei anna selle valvuri kätte päeval magada. Ükskord tuli, taskud olid täis, tõsi, näha, et keegi Ma sulle koju vitriin. Kuulame ja jah, ja siis kohe ära. Aga muidu soita seal vilets neli grammi leiba. Ja siis teed ja siis igavene Scalarapetesse keedetud supp ka, see oli kõik see toit, mis seal oli. Jah, vot seda unustasin, rääkimata veel siis, kui ise kuulamine oli täis ja siis see tõlkes, kes meid üle kuulake, kaheksas kes siis üks major rääkis, kas te menetletud Ühte õmblejad? Seal, kus te olite talus, siis mul plahvatas. Ja siis siis majurise rääkis, ütles, et te läksite hommikul kella kuue aeg ära. Me ei teadnud, et meil juba siis järel oldi, seda üldse ei teadnudki. Üttest elektrikell kuus NKVD oli teil järel koertega, aga me läksime, läbiseksoojemaaned, koerad ei võtnud, koerad meie jälgi ei saanud, aga lihtsalt siis pandi haarangu ümberringi juba postid välja. Et see pihku sattumine ei olnudki päris juhuslik. Ei olnud, ei olnud. Jah, iseasi vajur, major, küsisin siis mul plahvatas, alles ütles, kas te mäletate sealt, kust esimene esimene talus olite, kas ta õmbleb, mäletate ja siis ütles, et 900 delegaadi kell kuus ära sealt kell üheksal Jenkovideedel järel siis kuulas, sest niikaua kui lõppes ära üle kuulamas anti asi prokuröri kätte ja niiskutsus prokurör välja, siis küsiski. Mis te nüüd arvate siis, mis karistust ei tuleks siis kui oli vaja üle kuuma lõpet? No ma ütlesin, et ei pea mitte midagi. Ma kirjutasin. Rääkisime olemateselt ütlevad kassiselt arvates Nõukogude inimeste usalda või ma teen, kas mina tahan usaldada, kui ma ei tea, seal kirjutati. Vaata, mis tahad, maha lase. Lüsaadame, lähete Siberisse, töötate, müüakse ja seiske, arvate, seal ma ütlen, need oleks tahtnud kokku saada veel jah, siis seal kärvata, töötate, mees siis seal kärbet ei olegi midagi, siis tulid kolm meest sinna kokku ja et jätta kohta sõitjale kolmekesi ja siis kohtuks seda nimetada ei saa muidugi suli. Roikale sõjatribunal, kuidas nad nimetasid, seda? Oligi loeti ette ja. Selle grupi vanemale, kui Eesti ohvitser või ülateenijale 20 aastat sunnitööd meid, kes võib veel ümber kasvatada kummagile 15 aastat oligi kõik, kirjutati alla ja siis viidi meid hoopis teise seal imetleti Kristo. Selle ääres Neeva ääres on üks vangla vana tsaariaegne vangist risti kujunes kaua tribunali istung, aega võttis, võttis võibolla 10 või 15 minutit, võttis 10 15 oleks see, olite kõik ja saal oli tühi ja kaitset Teie, seal ei olnud mingisugust saaliks. Ja mis tuba oli seal oli üks suur, vaatasin, seal oli punane riie peal ja meie istusime harilikult kaks jalga löödud pinkide peal, see oli kõik seejuures ja valvurivalvur ukse taha sees ei olnud. Tema saatis meid sisse seal trellitatud aknad ja siis oli see lõppenud veidi kohe meid sinna asjad. Vaata seda täpselt aasta seitsmeteistkümnes september 1945 oli tribunali mis kõik mahtus selle ühe aasta sisse ja siis hakkas vangilaagrites loksumine ühest kohast teise. Leningradi apteekrisaar. Tal on arstiriistade tööstus veidi meid sinna siis Astridiga tööstusse lukus õppinud Tallinnas lukus või seal Narvas ja seal oli küll seal oli suures suus seal, kus olid raudvoodid sees, ei olnud naridega midagi, seal käisime tööl, seal siis tegime arstid, riistasid pintsetid ja niisugusi asju, seal valmistati, säilitaksime monteerisite kokku ja oomika meid tööle võetena. Nojah, siis oli see neljas mees, kes seal viiendas grupis, kes Pärnumaal oli, siis see oli seal laagris juba temal oli enne kohut mõistetud välja, tema sai, tema sai ka 15 ja siis üks hommikul meid enam kedagi tööle ei võeta. Eraldati ära see meie grupi vanem, kes oli see 20 aasta mees ja meid kolmekesi ja siis ja siis küsi, mis põhjus siis öeldi, et noh, seal ka üks tõlkulites konvoi ei võta tööle 15 aasta mehi, ainult 10 aasta mehi 15 aasta meid ei mõjuta, ei hakka riskima sellega? Jah, et noh, 15 mahtu, mehed, need neid asjad, nemad võib-olla põgenevad või mida väiksem haridus, seda väiksem ei olnud, kahtlused, põgenevad midagi. Ja siis oli nii, seal ma ei tea, kas kolm või neli päeva niisama vedelesime ja siis oligi kohe jälle asjad, lase läksi sõit Arhangelski oblastisse, metsade laagrisse. Ranges osas kõige kauem ei olnud, sealt viidi edasi, kuhu minna ja siis veidi veergu taas välja ja olime ka seal jaotuspunktis, ma ei tea, kas nädal aeglast võrguta, siis pandi uuesti peale, siis viidi sinna metsalaagris, metsatöölaagris, seal oli metsatee. Ma ei tea, ma olin siis, kui viidi seal laagrisse, noh, päris päris päris vilets ei olnud need, kes käivad viletsaks, eks seal olid oma sihiga viisivad leivapaika maha, selle siis antisele 250 grammi leiba sai tikutooside Massurkad triiki täis ja noh, siis sai seal paar pläru tõmmata. Ma ei ole elus suitsumees olnud, mul seda ei olnud, aga aitas teid mäleti kindlasti nuhiks vintsutused ja juba sõjavägi seal ka, ega see siiski ja eluvalduva enne seda ma ikka tegin. Naudi poissi oma, ujusin üle Narva jõe ja siis mängisin jalgpalli ja võrkpalli ja ja eks see aitas ka ikka kuigi palju ja sõjaväes ka ikka juba ja ega seal ei olnudki nii, nagu öeldakse, meelakkumine oli ka ikka küllaltki raske elu, vahest oli mitu kolm-neli päeva euroga lahingud oli saanud 47 aastane, nii külm külgi, sakslased kui leib, see külmetas ka ära ei saanud, seda ka. Mis oli kaasas kuivtoit, ainult et olite karastatud mees, jah, enam-vähem küll. Ja siis hakkasime metsad teele, seal olid need viie inimesed lüli tulid langetama lahti raagi oksa raiekoristaja hobusemees. Kas eestlased olid koos ikka veel, vaat seltskondade Leningradi ateljeed teistest ära saadeti, siis meie jäime kui selle mehega, kes oli Pärnumaa grupi mees selle käibe kokku töötasime seal koos ka, aga see oli vist 47. Ta jäi kopsupõletikku, käsuri, teised kaks, kuhu kukkusid ja ei teagi üldsegi rohkem nendest mitte midagi. Ja siis tuli meile sinna 47. aastal tuli üks etapiga tuli. Noh, peno vähemalt mehed tulid, kõik suured tugevad mehed metsa tööle vaadanud. Nonii, murravad, ei ole saagegi vaja, murravad maha selle noaga, seal anti neile ka lang kätega, nemad ei olnud selle ühe meesaeg harjunud, kahe mees, aga noh, aga siis tuli ühe mehe norm rohkem teha. Ei normi täita seal ega normi täita. Laevast võeti, pandi kartsa kohe hommikul kassast välja, jälle ei täitnud õhtuks normidele, läksid katsed ja varsti hakkasid need jahivad nõrgaks, käivad juba sinna invaliidid, eks talumehed. Ja paljud need hästi kiiresti käkid Allama omadega seal oli ka, kes käivad pidama, ka vanemad mehed läksid hästi kiiresti öelda. Maamehed olid harjunud kõvasti sööma. Nojah, taevad saivad küll pakaga seal, eks need pätid röövisid kähjad poole ära ja. Kas kriminaalid tegid liiga, nemad olid rohkem vist omaette mehed mängisid Kaardi, tapsid 11 nendele Rumoti briga plaadid ja ükskord seal meeles, kus nad uued mehed tulid, 18 nagu blatnoi. Ja need siis pandi eraldi baraki, barakid olid kahe poolega ühele poole, nemad tööle ei läinud. Päev ja kaks ronid, paar nädalat ei käinud üldse tööl, ei hakatud enam leiba midagi andmas. Öösi ta lihtsalt välja röövisid köögi tühjaks, hommikul tööle minek, süüa ei ole selle metsade laagris ja teine teine päev jälle süüa ei ole. Esmaspäev enam tööle ei aetud kedagi. Hommikuti, mis asi nüüd on, tööle? Ei lähegi? Sistiline kutsuti materjalid või see tuli sinna nüüd tugevamad mehed, kes tuli, võtke köögist nuiad ja noad ja niuksed asjad kõik ja ja siis sinna sinna pättide baraki uksed siis raadio oli üks sõjaväelane, pisikene mees oli ja see oli ana, teadsid nad kuskilt olid varastanud selle ehituse pealt kirve, neil kirves seal barakis. See läks, see tünnides tehtud ahjud olid bensiinitünnides seal liivakastil isoleer, see tormas sisse kirve ära ja siis ümmarguste kirvega sead liivakasti sees, justkui teadis, läks sealt kohe võttis jumalgusesse armaadasena nuiadega, nendega kargas siis muisteivad välja, siis nad tulivad hirmsaks, aga eks hoidis pead kinni, nad ei saanud pead päevadeks pauk paugu järele. Käi siis mulje, oli käpuli, seal maa sees jooksevad sinna vahtasse, need tahtsid raadilt, päästavad pärastiketi natsa raadiote viisid ära, ütles, et kaks tükki surivadki ära, sinna viidi kuskil teise laagrisse. Ja siis töötasime nende pättidega koos nende kriminaalide seal kuni 50. aastani. 50. aastal tuli käsk poliitiliselt eraldada kriminaalvangidest ja siis vahetati ära ja viidi meid poliitvangid. Kasahstani alguses viidi EKi past uusi. Olete kuulnud, kus on see suur võimas lahtine söekarjäär. Meie olime esimees, mehed, kes hakkasid seda linna ehitama? Ei külm stepis tuur, tegemist oli toodud nii, et barakid, mis sinna vangidele ja siis vangide omad olid enam-vähem valmis. Eraisikutel me ehitasime jumalale nii külmi pooled barakid, põletasime ära tule maha, siis vaiade peale ehitati auk vaja maa sisse, võtaks vaia vahel maalini külmand, põletasin praktiliselt olles sulaks, ei seal keegi kontrollinud, pannilt ära põletati. Aga siis oli hoopis reziim, teine nagu tööd, läksime kohe barakke lukkuda. Lõpus tehti lahti, viidi sööma, jälle uuesti lukku. Ta. No aga siis see kaua ei kestnud kaseluku taga olemine pärast lastigi meid luku tagant vabaks ja siis elasime seal ikka vabalt. Kuidas te Stalini surmast kuulsite? Oi, see oli, me olime Ühel parajasti ja ükskord siis anti käsk kiiresti, muidu seal oli. Isegi kui lumetorm või midagi oli eelteade tuli torm, siis anti käsk kohe-kohe rivisse koju sisendi rivisse, kui kiiresti keegi, mitte midagi ei tea, mis asi nüüd lahtine, arvete taha, nüüd on sild tapisõitjale kuskile mujale. Järgmine päev meile tööle ei aetud kuskile. Siis järgmine Päevalehes meile räägiti, et niisugune asi, et suur juht on surnud. Kõik meil on niisugune barakid ja vahel suur plats oli nagu staadioni moodi plats platsile antigi. Ja nali oli siis poliitvangidel, meil võeti kõik narid kokku panna kõik, kõik kohe kuskile etapiks valmis. Siis olime, Tal on selles siis pärast pea, kui, kui, kui õige see jutt olid, veel ei kavatse sellest, ma olen sõjaväega saada, no seal olid, keda me palju neid, kes oli vene sõjaväelased, puhtaid noored mehed, aga sõjaväe oligi seal. Ja kaks nädalat olime siis niiviisi tüdrukut tuli käsk jälle siis paberi oli kinninarid tagasi panna, kõik voodikotid peale hea meel oli. Noh, võib-olla saame kuskil paremuse laagri tollal ei aimanud midagi, ei tea pärast seeria vangistada ja, ja siis, kui b4 momendikupeerivate kinni, siis meil jälle uuesti tööle kaks nädalat kuskil tööl ei käinud. Nojah, ja peale siis selle Stalini surma siis läks elu alguses, kui metsalaagris olime, siis üks puhkepäev kvartalis. Aga siis hakkasid ikka olema seal puhkad lähevad nii et iganädalaseks puhkepäev ja siis tuli veel üks laagri. Ja siis noh, muidugi kes jääb, õige jutt oli, jutud olid, ta oli mingisugune kindel, deklareeritud kindralmajor, ta oli, siis oli polkovniku aukraadis. Ja siis organiseeris linna võrkpalliplatside korvpallipatsid, jalgpalliplatsid ja siis mängisime seal jalgpalli palli ja noh, siis läks ikka elu lõbusad. Ja siis oli, seiskas Khanis vasekaevandusmäss Paula, tarvis seal seda ja siis kulises kaskaadis mäss, siis sealt likvideeritakse, Laagna saadeti kõik laiali ja siis müübidises Khani vasekaevandusse. No ja siis oli, mängisime võrkpalli enesel juba Paula tarvis ja siis läksime sinna, kasvõi siis seal oli üks kultus, materjaliks oli korealane või mis ta oli, üks leitnant oli ja siis ütles, et niisugune asi on nüüd, et meil kaasa oli see meie vangide suur kuldtarbe, see oligi see võrkpallimeeskonna kapten ja kes on kaks kolmandikku tähistunud, ET diskasinad spordikomitee pealt vaid ühe inimese ette panna, kes saab siis ennetähtaegselt lahti? Eri seal ei olnudki teised, sina oled, et noh, paneme sinu ettevõttes on ju niikuinii mindi lastud, niisugune paragrahv ei ole midagi olnudki, oligi kohus ja ja, ja töötulemuste eest ja vabastada, ennetähtaegselt, taastada, liisi vangis olnud. Ja siis lasti vabaks, sain vabaks, passi ei olnud mul. Ja siis 55. aasta novembris sain passi, aga siis ma töötasin aasta, töötasin vasekaevanduse seal vabana veel. Ja siis tulingi. Eesti, seal anti mulle komandatuurivad välja mingisugust Brasca, mille alusel sain passi ja seal esimeses passi sees ainult alusel pass saadud, raske peale kirjutatud karustasanuleeritud. Ei, mul ei olnud keeldu midagigi elama asuda Eestis või mitte, midagit keeldu ei olnud. Ja nii see elu on läinud. Kolisin siia siiamaani.