Meil kõigil on Tallinna linnahalliga seotud omad mälestused kontserdielamusele lisaks mäletavad väga paljud meist seal laulva revolutsiooni ajal Eesti iseseisvuse taastamist taotlemas rahvakoosolekutel Rahvarinde kongressidel, poliitika-aastat lõpetavail, kõnekoosolekutel eesti keele toetuseks peetud õhtul hotell, kus linnahalli tuhanded istmed olid viimseni rahvast täis inimesi, istus tihedalt treppidel ja seisis garderoobis, mõnikord seisti väljas linnahalli uste taga ja kuulati kõlaritest, mida sees Eesti ajaloovalgetest laikudest räägitakse. Linnahall oli kõigis neis sündmustes osaline ja seepärast on väga paljudel tänastel kuulajatel Linnahalli ja selle edasise saatusega oma suhe. Mida arvata Linnahallist jaanuaris 2004, kui linn seda iga hinna eest müüa üritab? Sellest räägivad tänases argipäeva saates arhitekt Raine Karp, arhitektuurimälestiste nõukogu esinaine ja riigi muinsuskaitse nõukogu liige professor Krista Kodres, Linnahalli direktor Tõnu rõõm ja kultuuriminister Urmas Paet. Saate paneb kokku Kaja Kärner. Tallinna linn kui halli omanik pole viimasel 10-l aastal sellesse kultuuriobjekti sentigi panustanud. Hallil on lastud laguneda üks ja teine linnavalitsus on püüdnud seda maha müüa, kuid ostjaid ja arendajaid pole leidunud. Eesti Raadio arhiiv säilitab ärimees Jüri Mõisa linnapeaks oleku ajast. Tema püüdlused objektile uut omanikku leida ja kokkuleppeid sõlmida. Ühest küljest on, on päris selge, et taolist funktsiooni Tallinna linnal vaja on, aga et seda kaasaegselt ja, ja tänapäevaselt teha, selleks on kindlasti mitu korda odavam ehitada uus taoline rajatus, kui rekonstrueerida seda vana. Ja et meil see uus projekt just on nagu ka käima läinud veel pealekauba poolest ja erainitsiatiivil seal Rocca al Mare Suurhall siis meil nagu see mure on murtud, et meie linn saab areeni, kus taolisi suurüritusi läbi viia. Nüüd, mida teha linnahalliga, ühest küljest vaadata, kui paranoiline see Eesti ühiskond vahel on, kui nagu hakata pakkuma kunsti muuseumiks, solvanguna, kuidas te julgete, aga me oleme pakkunud teda tegelikult ka teiste äriringkondadele, kes on seda nagu võtnud äriliselt, ei ole võtnud seda isiklikult solvanguna mitte sealhulgas naabritele, sealhulgas kapitalile, kellel on kõrval suur kvartal ja kes on teinud lühemaid, kes on pikemaid ekspertiise, kuid kõik on kokkuvõttes öeldud ära, et nemad seda ei taha, muidu Kaida. Ja need küsimused, mis, mis sellest objektist saab, et see on, see on niivõrd keskne jagu seal tegelikult selle Linnahalli, mis on ka oma aja mälestusmärk ja ja selle ellu vaatamisest sõltub, kas see kvartal ärkab, ellukasse, saab niuksed lemmikkohaks või on seal mingisugune eemale, tõukas külm ja kõrgete treppidega kole koht, kuhu nagu ei taha hästi-hästi nagu noh, niisama tahame minna, kes me oleme saanud Tallinnasse sihtasutuse, kes on teinud meil siis praegu kolm objekti, kes muuseas töötab ainult siin, Tallinnas, mille tagapõhi on see, et ta on jätebury sihtasutus ja tal on ka omad huvid vesteldud siiamaale rekonstrueerinud Kadrioru lossi, samuti kalamaja maja ja Rootsi-Mihkli kirik. Aga siiski nende investeering ei ületa kokku 50, võib-olla 60 miljonit. Nüüd käib jutt sellest, et seal peab olema suurusjärgu võrra suurem investeering, seal, seal saab miljardist rääkida. Näiliselt ta nagu üldse vastu ei pea. Kultuuriliselt, nad ei ole üldse konkurentsis. Nüüd on vaja leida mingi uus nurk, et mis, mis uus sisu anda kogu sellele kompleksile ja vaata seda uut uut sisu oma meestele, et on valmis tegema selle kohtumine temaga lepingu lähipäevadel sõlmimegi. Üks mõte on selline, et sellest võib-olla, et õnnestus välja rääkida Euroopa Liidu mingi permanentselt siin Põhja-Euroopa regioonis tekkiv asutus, näiteks. Mõisaaegseid kokkulepped on linnavalitsuse vähese huvi tõttu läinud vett vedama. Igast tänasest suuremas ajalehes on lugeda linnahalli võimaliku ostja oi Manutent tellitud ekspertiisist, mis ütleb ühemõtteliselt, et linnahall on avariiohtlikus seisus. Sellega mõjutavad linna poolt ostjaks valitud ärimehed avalikku arvamust, et linnahallil kontserdipaigana tulevikku ei ole. Samal ajal pole ajakirjandusse jõudnud Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas üle-eelmisel sügisel tehtud ekspertiis, mis ütleb, et avarii ohtlikkusest on linnahalli puhul ennatlik rääkida. Avalikkuse ees pole sõna saanud Linnahalli projekteerija ega praegune direktor. Parandame selle vea ja alustame Tallinnasse. Mitmeid suuri ühiskondlikke hooneid projekteerinud Raine karbist koos arhitekt Riina Altmäega valminud linnahalli projektlahendus sai omal ajal mitmeid riiklikke ja rahvusvahelisi arhitektuuripreemiaid. Mismoodi see krunt 70.-te aastate lõpul välja nägi, kui Raine Karp Linnahalli projekteerima hakkas? No, ega see krunt ei näinudki välja, sest ta oli nii paksult täis kõiksugust, parasiitehitusi, vanatööstust seal oli ju see suur kukerKukersiidi või kukermiidi või kuidas seda nimetatakse, need suured hoidmise silod betoonist ja, ja noh, kõikvõimalike kõikvõimalikke putkasid on siuke täielik stalkeri maastik, oli seal. Ja siis see lükati buldooseriga lagedaks. Nojah, seal oli lõhkeainet vajavatega buldooser Jõks ei aidanud. Üsna suur ala sai lagedaks, sest ega enne ju Mere puiestee pealt praktilises Merdi näinudki üldse. Ja ainus tõsine takistus, mis, mis ütleme, selle, selle piirkonna avamiseks ikkagi jäi, oli see sõjaväe sõjaväebetoondetailide tehas, sellest sellest nüüd linnahammas peale ei hakanud. Kuigi siin ma ei oskagi öelda kummalt poolt sellest nüüd rohkem võiks süüdistada kas linna või sõjaväge pärast, et nii nagu ma tookord kuulsin, sõjavägi oli mingi kuue miljoni rubla eest nõus, ükskõik kuhu Eestimaa territooriumil betoontehast ehitama ka vist. Linnal ei olnud seda raha enam võtta kuskilt või mingi niuke jutt käis, ega mina täpselt Kadiendavanis kõrgemates sfäärides põle pealt kuulad neid arvutusi. Nii et see oli siis nagu esimene koht, kuhu tehti niisugune lage plats või kust avanes linnakodanikul võimalus minna mere äärde, kui me hakkame tulema sealt Kadrioru poolt ja, ja kuni Paljassaare tipuni välja lihtsalt raiuti aken mere äärde. Praktiliselt jah, ega mul oli ju kõik suletud sadama territoorium ja noh, isegi võiks nii öelda, et, et kogu selles koguses vääres, kui me võtame Russalkast kuni kuhugi pagan teab paljassaareni välja oli rohkem sõjaväe käes minu, minu mäletamise järgi neid maid kui nüüd otseselt nüüd niisuguse noh, sadamategevusega tegelevate ürituste käes ja see oli nüüd tolleaegse linna peaarhitekti ka üks, üks, üks, üks niisugune poliitika, mis algas juba siis, kui sellele linnahallide krunti leiti, et selle abil võib-olla siis õnnestub üks törts seda, seda, seda rannikuala saadan noh, nii-öelda tsiviilkasutusse. Kirjeldage palun seda krunti selles mõttes, et missugune pinnas seal on, missugune on valitsev tuulte suund? Noh, eks tuuled on ikka nagu veel, kõik rohkem läänest läänest ja põhjast või sealt vahepealt, aga krunt ise oli küllaltki homogeenne ega seal midagi kirjeldada põlegi, sest et et kogu ala on ju kunstlik, see on omaaegse elektrijaama tuhaga täidetud meri. See ei olegi looduslik maapind üldse. Mida see tähendas, missugust põhja loomist või rajamisse nõudis? Te mõtlete, et hoone hoone ehituse mõttes ja ei ole ehitasimatesse mingeid probleeme teinud, teinud, sest et kivistunud kivistunud tuhk on küllaltki tugev, valus, seal olid rohkem see probleem, et noh, hoone tsentraalne osa sa ikkagi tehtud pikkade vaiade otsa, et ütleme, see pinnas, mis vahetult selle täiteall oli. See võis olla veidi pehmevõitu, aga muidu niimoodi niimoodi ehitustegevusele. Isegi lihtsam on ehitada kui kaevad ühte ühte ühesugust, kindlat uhke, mitte mingisuguseid rändrahnu Sid või savi ja liivasegust pinnast. Nii et tegelikult see pinnas võiks sobida mis tahes ehituseks sobis tookord ja sobiks ka nüüd. Loomulikult jah, ega ega niisuguseid väikse koormuselise ehitusi, noh ma kujutan ette mingit paari-kolmekorruselisi hooneid või, või isegi kõrgemaid natuke on sinna suht lihtne ehitada. Mida te mahtude mõttes pidasite silmas Linnahalli projekteerides? Eks eks hoonemaht on ju ette antud hoone programmi ja eesmärgiga ja see vaht oli küllaltki suur ja küllaltki niisuguse koha peal, kus ta võib hakata seda meie kuulsat ala linna varjama. Ja eks üks eesmärk oligi see, see värk lihtsalt nii madalale panna, kui võimalik, tähendab kahes mõttes madalale teda nii palju sisse ajada, kui vähegi kui vähegi tolleaegne ehitustehnika lubas, aga, aga aga seitstehnika mingil määral vedas alt, sest praegu trümmi põhjas pidi ikkagi vesi loksuma. Ja teiseks kogu selle saali, noh, arhitektuur ja ülesehitus üritada teha niivõrd madal, kui võimalik. Nii et sama koha peale mingeid kõrghooneid mis tahes, kas elamuid, kaubanduskeskusi, nii nagu on ju mitmesse põhjamaa pealinnas ehitatud niisugune uus city mere äärde et seda te ei näeks seal kuidagi. Ei noh, sess, kogu see mereäärse city üheksa on ju üldiselt üks suur lapsus, sellepärast et neid neid City majas juba Tallinnas kerkib varsti rohkem kui nendele City majadele üürijaid leidub, sest et praegu on juba see büroopinnaturg on üsna täis ja ja üsna raske on büroopinnale üürnikke leida, kui veel seda kaevestame, kõik üürnikud tahvad autodega ka treppi sõita, siis seda enam. Aga muidugi noh, linna seisukohast muidugi see on see territoorium, kuhu kuhu ei sobi kõrgeid ehitada ja kui muinsuskaitse ei luba kõrgeid ehitada ja ma ei teagi, Nendel minu teada nendel selle koha jaoks mingisugune kindel kõrgus praegu olemas ka, mis nad sinna lubavad ehitada, ilmselt see kõrgus on umbes nii suur, kui see üks hotellikenemist sinna linnahalli ette paremale poole ehitada Lätti või kuskile selles suurusjärku, see on mingisugune viis korrust või kuskil sinnakanti, ma täpselt ei tea seda. Mida te ise mõtlete arhitektina, kas see mereäärne sobiks elamuehituseks üldse? Raske öelda, üldiselt on ju küllaltki linnatsent, Peeter ja niisugune ala oleks, oleks siiski kasulikum kasutada, noh siin otsitakse ooperiteatri kohta või mida iganes, eks ole, ooperiteatrites paradiis, ehitades vana elektrijaama, selle asemel aga mitte toppida teda kuhugi Kadriorgu või kuhu nad iganes teda tahavad panna või sellesse bastioni. Minu arvates? Helsingi tegi omal ajal selle vea, et kada ja nokka ehitas elumaju täis eks ole, kui me sinna sisse sõidame, kohe paremat kätt jääb, see poolsaar, seal on täiesti tavalised rea elumajad. Ja samal ajal ühiskondlikke hooneid ehitatakse siis kuskile ma tea Basilasse või kuhu iganes, eks ole. Meil võib ju sama asi tulla, eks ole, ehitame sinna mingisuguse Tiskre ja paneme Slankovi ette ja ja, ja ühiskondlikud hooned siis vaatame, kuhu meid mustamäele või Lasnamäele. Praeguse linnavalitsuse arvates on see linnahall oma tähtsuse minetanud on, nagu nad ütlevad funktsionaalselt amortiseerunud ja füüsiliselt kulunud ja vananenud. Kui teie seda projekteerisid. Ja kui seda veerand sajandit tagasi ehitati, siis kui pikka eluiga teie linnahallile ette nägite? Noh, ega mina, mina ei näinudki midagi ette, ma lihtsalt projekteerisin ühe hoone, aga no oletades oletades selle hoone konstruktsioonide kestvuse kohta peaks ta, kes teab, mitu 100 aastat kestma, kuigi kuigi see ehituskvaliteet oli oli, oli niivõrd nõde nõder. Ta hakkas lagunema või noh, wet hakkas, ta laskis ta ju kohe esimesel päeval läbi või või avamise päeval ja mis puutub selle hoone niisugusesse moraalses funktsionaalses vananemis, sest ta oli juba ehituse ajal nagu puudulik sisuliselt kogu lavatehnoloogia jäi välja ehitamata. Meil oli seal ikkagi ette nähtud transformeerida lava kõikvõimalike etenduste jaoks ja isegi korvpalli oleks saanud mängida, kui lavatehnoloogia läks välja ehitatud, aga sinna staabeldati lihtsalt püsti üks üks üks puust ajutine lava, et noh, et selle mõttega, et küllap siis varsti varsti teeme, siis selle päris lava see varsti ei ole tulnud ja nüüd hops lõhutus kogu maja. Miski ei ole veel kindel. Ma saan aru, et 25 aastaga ei ole sinna linnahalli eriti raha sisse pandud, seda ei ole edasiarendatud, seda ei ole parandatud. Mis te arvate, kui palju sinna tegelikult oleks pidanud veel pärast ehitise valmimist juurde, kas ehitama, korrastama, renoveerima, rekonstrueerima, et meil oleks praegu niisugune kontserdipaik, et me ei peaks arutama, kas kas ta jätta või, või temast loobuda? Üsna palju sest see hoone siiski ju ehitati 100 protsenti valmis vene ajal, kus meil põld, ei materjale ega seadmeid ega mitte midagi. Kui, kui see aeg kätte jõudis, kus meil siis nüüd oli midagi kasutada, siis oleks pidanud linn investeerima sinna. Ja noh, nagu kasvõi uued katused peale kleepimine, nagu näiteks raamatukogu raamatukogule tehti katuseid kokku kolm korda aga see viimane kord sattus siis nüüd juba uuel ajal ja need katused siis nüüd asutused vett ei tule enam tuppa. Ja teiseks muidugi kõik niisugused asjad nagu, mis otseselt publikut, et ja esinejaid mõjutavad nagu, nagu kasvõi publikute WCd või esinejate ruumid, eks ole, need oleks võinud siis ju kõik suhteliselt kes teab, mitte väga kalli kapremondi rahaga korda seada, siis oleks see asi nagu nagu, nagu inimestele palju vastuvõetav. Teine asi on muidugi lavatehnoloogia seda hindama ei oskagi arvata, kui palju see võib maksta, sest et see sõltub palju sellest, kui põhjalikult seda värki ette võtta. Helsingi ooperiteatri lavatehnoloogia maksab sama palju kui linna kokku kogu täie. Et see sõltub sellest, kui, kui palju sinna tahetakse raha panna või mida seal tahetakse ette võtta. Rääkis Tallinna Linnahalli projektlahenduse üks autoritest, Raine Karp. Aga Tallinna linn tahab oma hallist lahti saada nagu kuumast kartulist ja korrutab, et linnahall on funktsionaalses mõttes vananenud ja füüsiliselt amortiseerunud ning oma tähtsuse kontserdipaigana kaotanud. Mida ütleb selle kohta riigi muinsuskaitse nõukogu liige, arhitektuurimälestiste nõukogu esinaine ja mitme rahvusvahelise arhitektuurikaitsega tegeleva organisatsiooni Eesti-poolne esindaja, kunstiakadeemia professor Krista Kodres? Ma arvan, et peaaegu mitte ükski argument ei pea tegelikult, et paika sellepärast, et ta linnahall kui alustada, alustada juttu sellest ta linnalikust, aspektistik, seda Ta on, on siiski Tallinna Tallinnale mingi meremärk mere poolt tulles ja linna ehituslik teine oluline aspekt on see, et, et me teame, lähimate aastate jooksul kerkib ümberringi täiesti uus keskkond, mis tõenäoliselt ehitatakse valmis kiiresti ja, ja mis omandab siis niisuguse kaasaegse linnaku ilme. Ma arvan, et igasugune märk teistsugusest ajast, mida kehastab linnahall, on selles kontekstis teretulnud. Lihtsalt ka sellepärast, et selle piirkonna ilme ei saaks liiga üheülbaline. Teine aspekt, mida ka kunagine aselinnapea Rein Lang äsja sirbis kasutas ja kasutas valesti sest ta väitis, et linnahall on väga amortiseerunud, et ta on lagunemise äärel. Renoveerimine läheb väga kalliks. Minu andmed on teistsugused ja ma toetun tegelikult Tallinna tehnikaülikooli professori Karl Õigeri uurimusele mis peaks ometigi olema ka linnavalitsuses olemas. Ja selle uurimuse järgi on selgunud, et linnahall ei ole sugugi nii amortiseerunud. Selge on see, et paekivi plaadid, mis on, on fassaadile paigutatud, loomulikult Nendest on, on, ilmselt tuleb väga paljud välja vahetada, sest tööd tehti omal ajal ju suure kiiruga ja kellelgi polnud aega seda baasi õigesti valida, aga konstruktsioonid ja siis ehk siis ehituskehama oma põhiosas on, on tegelikult heas seisukorras. Ja siia juurde tahan ma ka öelda seda, et igasugune poliitikute nutmine selle ümber, et linnahall on, on halvas seisus, on, on tegelikult ka sellesama linnapoliitika üks otseseid tulemusi, sellepärast et, et linn ei ole sellega tegelenud, ei ole tegelenud oma hoonega, mis on, on lisaks ka, eks ole aastast 97 mälestisena kirjas ja, ja selles mõttes ei, ei saa siin küll kedagi süüdistada. Linnahall on harva halvast seisukorrast A ta võinuks olla veel hullemas seisukorras, kui seal siiski need inimesed, kes siiani on tööd teinud, poleks seda tööd teinud hästi ja teda kuidagimoodi suutnud üleval pidada. Ei, no Osaühing, Manutend, kes on praegu linna poolt välja valitud, selle Tallinna linnahalli ära ostjana ja kes on juba 15 miljonit sisse maksnud ja tahaks selle 150 miljoniga kätte saada väidab, et linnahalli Pidamine praeguses variandis on väga kulukas ja luksus ja ikkagi käib see jutt, et tahaks nagu maha lammutada ja, ja elamud asemele ehitada. Mida Tallinn kui keskkond Linnahalli lammutamisega võidaks või kaotaks seda aspekti ma juba ennem ka puudutasin, et minu arvates ta kaotaks ikkagi ühe väga huvitava hoone hoone, mis, mis on ühe ajastu märgiks, mis on püstitatud siis omaaegseteks, olümpiamängudeks ja mis on, on tegelikult, on pärjatud ka mitmearhitektuuripreemiaga, muuhulgas siis rahvusvahelise interArci preemiaga 83. aastal ja sai omal ajal ka Nõukogude Liidu Preemia ja olen ka sellest kirjutanud, et minu arvates ei maksaks neid ideoloogilisi konsultatsioone, mis kahtlemata nendel preemiate kõrval hõljuvad eriti tähele panna, sellepärast et ma ei ole kohanud arhitekti, kes oleks väitnud, et linnahall on halb arhitektuur, tegelikult on ta ikkagi hea, et tegemist on hea rektuuriga. Lisaks sellele on ta väga omapärane arhitektuur, mida, mis on ka arhitektuuri juures mõnikord suureks plussiks. Et siin on ikkagi tahetud teha midagi erilist, kahtlemata tolleaegne, siis kultuuripalee oli suur ehitusülesanne ja selle niisugune sümboli väärtus oli sinna sisse kodeeritud. Ma olen üsna veendunud, et Raine Karp ei, ei näinud seda Lenini-nimelise kultuuri paleenavaid, tegi ikkagi suurt ja polüfunktsionaalne, et hoonet, kus muu hulgaks ajaks siis pidada kontserte ning arendada igasuguseid muid tegevusi. Ma arvan, et see potentsiaal on, on linnahallile siiamaani kindlasti ka olemas. Ja kui nüüd pöörduda veel selle rahajutu juurde, siis nii palju kui mina tean, tehakse mujal maailmas niisuguseid suuri projekte tõepoolest mitte ainult erarahadega. Ja olekski tänaselt ebaõiglane küsida kõiki raha siis nendest nendelt investoritelt, et kuivõrd linnahall teenib ikkagi terve Tallinna, aga ma arvan ka väljaspoolt inimeste huve ja, ja ta on eelkõige ikkagi kultuuriasutus, siis tõenäoliselt tuleks sinna eraldada ka mingisuguseid riigi ja linnapoolselt kultuurirahasid, mis aitaksid ühelt poolt seda linnahalli majandada ja teisalt aitaksid sellele kaasa, et linnahalli programm tegevusprogramm ei labastuks, vaid et seal tehtaks ja viidaks läbi siiski tipptasemel üritusi. Esitasid, tegi niisuguse tulevikuvisiooni, mismoodi Tallinna linnahall peaks tulevikus välja nägema, missugune funktsioon tal peaks olema, aga kahtlemata. Ta ei saa mööda vaadata sellest, et linnaarendajad, et on rakendanud muinsuskaitsele väga suurt survet ikkagi selle sooviga linnahallist praegusel kujul Tallinnas lahti saada. Riigi muinsuskaitse nõukogule on survet avaldanud juba Rein Lang, kui ta oli veel abilinnapea. Praegugi loen lehtedest niisugust, et ma loen välja niisugust tahtmist, et võib-olla siiski saab muinsuskaitsjatega kokkuleppele, et need tingimused võetaks maha, mis, mis praegu takistavad linnahalli lammutamist. Kui suurt kindlameelsust nüüd muinsuskaitsjad suudavad ilmutada või, või on see juba hakanud murenema, kuidas praegu olukord on? Minu teada ei ole see küll kuidagimoodi murenema hakanud ja, ja me oleme tõepoolest muinsuskaitse nõukogus ka mälestisi nii-öelda tühistanud ehk siis mälestise staatuse muutnud. Aga selle, seda on tehtud ainult nendel juhtudel, kui hooned on mälestise tunnused kaotanud. See, mida me linnahalli puhul näeme, on risti vastupidine. Linnahallil on olemas kõik need tunnused, mille pärast ta kunagi ehitusmälestiseks üldse arvati. Järelikult ei ole muinsuskaitse nõukogul mingit moraalset õigust niisugust negatiivset otsust siin teha ja ma olen päris veendunud, et seda otsust ka ei tule. Ja, ja teisalt olen ka kasutanud seda võrdlust, et, et seaduse silmis on tegelikult kõik mälestised võrdsed ja, ja Linnahalli mahavõtmine oleks analoogne sellega. Isegi ühel hetkel ütleks, et meile ei sobi Oleviste kirik seal kohas, kus ta on, sellepärast et meil on sinna vaja näiteks korterelamuid ehitada või, või meile ei sobi Estonia teater seal kohas, kus ta on, sellepärast et meil on vaja sinna midagi muud püstitada. Et selles mõttes nisukesed pragmaatilised aspektid paraku kultuuri puhul alati ei päde. Ja mina saan väga hästi aru sellest, et linnal on raha vaja, sellepärast et linnas on palju abivajajaid. Aga ma arvan küll. Ta on 150 miljonit Tallinna linna jaoks tegelikkus, sest nii suur summa ei ole seda kusagilt mujalt leida ei saaks või siis nii nagu ma ütlesin, siiski otsida mõistlikku kokkulepet nendesamade arendajatega, kaasates sinna iga linna ja, ja miks mitte ka riigi raha. Kuidas vaatate yldse selle linnahalliga kaasnevate kruntide müügile, sest need piirnevad ju Tallinna vanalinnaga? Kas seal on veel mingit ohtu näha? Ei, tegelikult ka linnahalli jällegi nendest samadest müügipaberites või pakkumise paberites. Need sisaldasid kindlasti ka neid kaalutlusi, mis, mis sest, et see piirkond, mida tegelikult ostetakse ekse maa, mida ostetakse, on on, on suurem kui linnahall, see haarab endaga linnahalliesise ja tegelikult võimaldab arendajatel sinna sinnagi hooneid püstitada. See pädeb ka just nimelt selle pakkumise juures. Et meil on olemas üks kogemus sellesama admiraliteedi basseini arendajatega, kes samuti alguses soovisid ehitada väga kõrge hoonestusega ala. Aga pärast paljusid läbirääkimisi suutsime me neid siiski veenda, et kuna too piirkond asetseb vanalinna kontakttsoonis ja kuna kõik inimesed saabuvad Tallinnasse või no enamik inimesi saabub Tallinnasse meritsi siis peab merelt olema ka näha siiski see vanalinn, mis, mis jääb selle piirkonna taha. Nii et selles mõttes tegid arendada mõistliku otsuse ja see korruseli seisus võeti maha ning samasugused tingimused ehk siis eritingimused neid peavad järgima loomulikult ka linnahalli arendajad, ükskõik kes nad siis ka ei oleks ehk siis see linnahallist kõrgemaks ühtegi hoonet seal piirkonnas ehitada ei saa, seal on antud komeetritesse need, need ettepanekud, mida ma küll praegu peast ei oska öelda, aga igal juhul on see, et linnahall peaks siis kõigi eelduste kohaselt jääma sinna siiski mingis mõttes selle monumendina, mida ta ka praegu on. Ja selle kohta muidugi veel öeldakse, praegu ta muidugi ei ole väga monumendi välimust, aga kui me kujutame ette teda teda hästi kordatehtuna ja seal see vorm puhastub sealt välja, siis monumendi väärtustel kahtlemata taastub. Rääkis arhitektuuriajaloolane linna miljööuurija ja muinsuskaitsja, professor Krista Kodres. Niisiis on sündinud suur vastasseis, kus linnas mitmeid magusaid krunte kokku ostnud, oi Manutent peab ainuvõimalikuks arhitektuuriajaloolaste ja muinsuskaitsjate unikaalseks hinnatud Linnahalli maha lammutada ja sinna kinnisvaraärimeestele tulutoovat tõmbekeskuse rajada. Palusin arhitekt Raine Karbil endale öelda, mille poolest tema rajatud linnahall on unikaalne. Kuuleme ka, mida ta mahalõhkumisest arvab. Mille poolest ta ikka unikaalne on, noh, võib-olla ta mingil määral unikaalne selles mõttes, et võib-olla ta on kuskil, ega mina ei tea, kas on kuskil nii puhas kreeka amfiteater kasutatud kontserdisaalide ehitamise üldiselt on ju ikkagi kõik kontsertsaalid läinud, seda niisugust kinosaali teed. Võib-olla see on näiteks mingil määral, mis teda unikaalseks teeb. Ja siiski ka see garderoobi tee suurus ja, ja suhteliselt mugav kasutus, et järjekorrad on üldiselt väikesed ja, ja kiiresti on võimalik kogu seda mitut tuhandet publikut teenindada. Lava taha. Ma ei ole muidugi saanud. Nojah, ega seal lava taga midagi, midagi erilist põlegi seal on nagu, nagu igal üksusel etendusel on suuremad ja väiksemad garderoobid ja, ja esinejate puhvet ja nii edasi ja proovisaalid, mis on need pildid välja üüritud igasugustele üritustele. Aga, aga see põhiruum, noh, see oli üks, üks üks selle projekti eesmärk ka. Et teha, tehakse niisugune hiigelsuurmaastikke. Ta ei oleks eraldi, et siin on meil garderoob ja siin on meil fuajee ja, ja kui see saali suur lükandsein üles on tõstetud, eks ole, siis siis Kazaal moodustabki ühe ruumi, et see oleks üks niisugune suur väljak töötaks nagu ühekorraga see ruum, see oli nagu üks eesmärk ja võib-olla seal ka on tal mingil määral unikaalne, et et noh, et niisugune 150 meetri pikkune tõstandus, uks, mis korraga tõuseb, seda võib-olla ei ole. Need on siis kõik eesti ajude tehtud kätte valmis ehitatud. Aga midagi ei ole parata, ta nüüd on tulnud uus põlvkond peale, kes leiab, et, et see oleks suurepärane koht ehitada midagi täiesti uut ja, ja uute materjalidega, uute ideedega. Ma saan aru, et teil on kohutavalt raske mõelda selle peale, et nagu teie oma laps on see linnahall teile ju, et seda kunagi keegi lammutama hakkaks. Aga millega see seltskond arvestama peab, kes seda ükskord lammutada üritab? Ega tal midagi muuga põlegi arvestada kui teatud rahasummaga, mis selle lammutamise peale kulub, sest et vaevalt et seda seltskonda, kes selle taga on, üldse häirib mingisugused niisugused tühised küsimused, nagu linnaehituslikud, probleemid või linnarahva vajadused või? See seltskond on ellu kutsutud selleks, et raha teha. Ja, ja ma pean ütlema, et ma ei saa sellele seltskonnale seda pahaks ka panna, sellepärast krokodillid ei saa seda pahaks panna, kui ta sööb ühe kuu ära, eks ole. Kuigi on kole vaadata, kuidas teeb, sest et ta nii üles ehitatud, et, et tema sööb neist gnoosida ja meie kinnisvaraarendajad on programmeeritud raha tegema, tähendab, neil mingeid muid probleeme ei ole. Ja sellepärast noh, ma ei saa ju ühele noh, kui me võrdleme neid arvutitega, ma ei saa ju nendele arvutitele tahaks panna seda, et nad töötavad selle selle järgi, kuidas nad on programmeeritud ja nad on programmeeritud 100 protsenti tegema rahaga rahast raha. See on nende elu eesmärk ja muud neid ei huvita. Aga võib-olla peaks siiski arvestama ka seda, et need 10 20 miljonit, millest praegu nagu räägitud, et linnahalli lammutamine võiks maksta et tegelikult sellesama rahaga saaks rekonstrueerida linnahallist täiesti korraliku kontserdipaigal. No 10 20-ga muidugi ei saa, võib-olla 10 20-ga saab, saab mingisugused katuse läbijooksud kinni panna ja natuke nipet-näpet teda, sest üks korralik lavatehnoloogia läheb juba ise kallimaks maksma. Kui me tahame, et ta ikkagi ikkagi töötaks, et seal seal oleks nüüd noh, kõik võimalik etenduse võimalik teha, siis peaks ikka sellele lavale natuke tähelepanu pöörama. Aga akustika ka ei ole vist probleeme. Akustikaga ei ole probleeme selles mõttes, et meil oli ju projekteerimise ajal suures mõõdus makett, kus professor Oruvee katsetas seda akustikat ja selle järgi sai nagu laekatet dimensioneeritud ja ja tegelikult parimal juhul Need katsetused näitasid, et on võimalik isegi suurt koori ja sümfooniaorkestrit ilma mingisuguse võimelisuse seal kasutada. Tallinna Linnahalli direktor Tõnu rõõm. Kuidas te vastate ajakirjanduses levima hakanud väidetele, et Tallinna linnahall on ehituslikult varisemisohtlik ja et linnahalli kui ehitise rajatise või objekti tulevik ei saa olla kui kaunis ja, ja hea kontserdipaiku. No mis ma selle kohta ei oska öelda, ma viitaksin põhimõtteliselt aasta tagasi tehtud Tallinna linna oli tehnilise seisundi uuringule, mille on teinud TTÜ professor Karl Õigeri mis on valminud detsembris 2002 kus on põhimõtteliselt tunnistatud varisemisohtlikuks. Aga praegu Aaezzampoldi poolt tehtud mingisugune uuring ei oskagi öelda, kalt on uuring, tegelikult ütleme see minu teada on see mees või see firma käinud meie majas kolmel korral. Võib-olla on uurinud teda ka ilma meieta, et noh, ma mõtlen väljapoolt, aga ütleme, Karl Õigeri tehtud uuring kestis ligi kaks kuud. Kus osa betooni ja detaile käisid kuskil keemia keemialaborites. Uuringut ütleme mina pole näinud, see on ainult veel praegu lehtede kirjutatud. Ühesõnaga, me teame nagu kahest uuringust millest ühe on teinud tehnikaülikooli ehitusteaduskond ja mis ütleb sõnaselgelt, et Tallinna linnahall ei ole varisemisohtlik ja et teatud renoveerimisega on seda võimalik päästa, nii et teil on võimalik siit isegi täpsemalt. Nojah, põhimõtteliselt küll käesoleva uuringu aludelei tuvastatud kandekonstruktsioonide avariiohtlikku ega avariieelset olukorda. Samas on probleemiks katuse läbijooksu, eriti häälia. Galerii katuse tugev läbijooks on põhimõtteliselt jooksnud läbi ehituse algusest peale. Tead ju väga hästi, et ehitus tehti kiiruga ja seda hiljem ei leitud selle jaoks ka rahasid, et ehitust lõpule viia või hakata seda parandama ega katuseid uuendama, nii nagu on tehtud rahvusraamatukogu puhul ja siin kõrval on meil siis viide teisele uuringule, mille tõenäoliselt on tellinud linnahalli kavatsev ostja, see on siis Osaühing vanutent, kes on siis tellinud aktsiaseltsilt ammu hold uuringu ja millistele järeldustele siis ostja tellitud uuring on jõudnud? No nii palju, kui tänastest lehtedest võib lugeda, on linnahall varisemisohtlik ja juba algselt valesti projekteeritud. Ma arvan, et selle kohta võib-olla isegi oskab midagi öelda. Raine Karp. Selle jutu kohta see eeldaks ikkagi nagu lammutamist. No see on siis ilmselgelt nüüd, et ostja tahab objekti hinda alla kaubelda ja linnavalitsusele kui müüjale selgeks teha, et ta ostab ainult siis, kui linnahalli lammutada saab ja teie töötate selles majas iga päev, mida te tahate kuulajale öelda, kes selles linnahallis ammu ei ole käinud, mis olukord on praegusel? Noh, olukord on normaalne, maja tahaks muidugi hädasti saada remonti. Eriti suur saal, ma mõtlen lihtsalt noh, Niukest sanitaarremonti, et oleks silmale ilus vaadata. Aga muidu ülejäänud asjad esialgu kõik funktsioneerivad. Praegu on tööplaanid tehtud 2004. aasta lõpuni. Mis tundub praegusel momendil, on päris tihe. Tihedat kuud on veebruar, märts aprill. Ja siis juba september, oktoober, november, kus on palju uusi muusikaliprojekte Tallinna linn ei ole linnahalli sanitaarremondiks vist juba aastaid mingit raha eraldanud. Et ei ole ja null on siin niisugused andmed, et viimati viimase kordadel saime dotatsiooni 1999. aastal ja noh, ma ei nimetaks isegi seda ka dotatsiooni, tegelikult anti seeläbi meie selle aja spordikoolile spordi kuulsai lihtsalt ealis. Ma jäätunde selle raha ulatuses ilma rahata. Nii et remondiks renoveerimiseks ei ole linn sinna panustanud viimase 10 aasta jooksul vist õieti. Kas uus omanik või kui linn siiski jätab selle müümata, linn ise paneks kõigepealt linnahalli näiteks 10 miljonit krooni, siis kuhu te selle kõigepealt kasutaksite? No 10 miljonit eeldaks eali kattusco kuigi selles peab ka selle jaoks väheks, muidugi seda oleks pidanud tõenäoliselt tegema aastast aastasse, riisi oleks pidanud järsult nii palju raha välja panema. Tähendab linn on käitunud ebaperemehelikult ja nüüd üritab käest lastud objekti lihtsalt suhteliselt odava hinnaga maha müüa. Jah, eks ta kipub nii olema, nii palju kui ma tean, on linnaallika enamus aega olnud pinnuks silmas. Omanikule. Selles müügist on ikka räägitud juba jõuna. Minu meelest üheksa aastat küll. Kas see tuleb sellest, et tegemist on lihtsalt suurt raha nõudva objekt? Küll jah, et linnal raha pole nagu kunagi olnud, palju. Linnal on lihtsalt olnud teistsugused eelistused. Mis te arvate, mis saab linna kontserdipaikades siis kui saab ükskord valmis Sakala keskusesse projekteeritav uus kontserdi ja konverentsikeskus. Kuidas hakkavad kontserdid jaotama Saku Suurhalli, Sakala keskuse, võib-olla veel mõne kontserdipaiga vahel, kas neil lihtsalt ei tule Tallinna linna liiga palju? No palju on raske öelda, kõik oleneb ikkagi eestlase rahakotist. Me võime kontserte teha iga päev, see on kõige-kõige väiksem asi, on kontserte teha. Aga raske on seda maha müüa, kui ütleme, rahva raha ei ole. Kui me teeme mingi korraliku kontserdi perega tulla maksab näiteks 2000 krooni, siis ma arvan, et paljud seda ei saa endale lubada. Või kui lubavad, siis võib-olla ühe korra kuus. Missugune on teie nägemus, kuidas teie Tallinna linnahalli tulevikku näete? Raske kommenteerida omaniku mure rohkem praegusel momendil, kui on omaniku otsustanud müüa, siis. Siis ta on seda otsustanud. Selle ohkega lahkus linnahalli direktor Tõnu Rõõm täna hommikul raadiomajast. Ohkeks on põhjust, kui linnavalitsus võtab otsustamisel aluseks ainukese ostja OÜ Manutendi tellitud ekspertiisi, mis tunnistab linnahalli avariiohtlikuks ja rekonstrueerimistööde maksumuseks 450 miljonit. Kas linnavalitsus saab endale lubada, et vaatab mööda ehitusprofessor Karl Õigeri ekspertiisist, mis Linnahalli avarii ohtlikkust ei ole tuvastanud? Tund aega enne saate algust saime telefoniühenduse kultuuriministri Urmas Paetiga. Tallinnas on sündinud suur vastasseis, kinnisvaraärimehed on tänased ajalehed üle ujutanud teatega, et linnahall on avariiohtlik ehitisega varjagi oma soovi see maha lammutada ja asemele rajatav elamute ja kaubandushoonetega tõmbekeskus endale raha panna teenima. Kunstiteadlased, arhitektid ja muinsuskaitse on lammutamise vastu, nad taotlevad linnahalli säilitamist ja rekonstrueerimist linna, riigi ja mitmesuguste fondide rahaga. Tallinna linn kui omanik tahaks halli maha müüa, aga ostja ei osta, kui muinsuskaitse lammutada ei luba. Nii et täiesti konfliktne seis. Mida kultuuriminister Urmas Paet teie asjast arvate? No ühelt poolt mina ministrina saan ja peangi lähtuma muinsuskaitse nõukogu seisukohtadest, mis puudutab mälestise siis kas arhitektuurilist või ajaloolist väärtust ja, ja seni on muinsuskaitse nõukogu olnud küll väga ühesel seisukohal, et tegemist on väärtusega, mida peaks jätkuvalt riiklikult kaitsma. Nii et sellest tulenevalt ei saa kuidagi lammutamist juttu olla, kui eksperdid ja spetsialistid on hinnangul, et tegemist on arhitektuuri kultuuriväärtusega. Aga kui linn meeleheitlikult tahab müüa ja kui ainuke ostja on nõus ostma sel juhul, kui ta saab asemele rajada elamud ja kaubanduskeskuse, mida selles olukorras teha? No kui tegelikult ajalugu meenutada, siis mis ta umbes kolm aastat tagasi oli Tallinna linn linnahalli suhtes küll ka natukene teist meelt, et tehti siin koostööd Rootsi vastavate projektide arendajatega ja püüti leida linnahallile ikkagi teistsugust lahendust, mis ei oleks kuidagi eeldanud selle hoone mahalammutamist. Nii et ma ei oleks täna küll veel selles suhtes nii pessimistlik, et kõik muud võimalused peale lammutamise on välistatud ja et, et selle maja saatus, juhul kui teda ei lammutata, oleks siis see, et ta seisab vaikselt, laguneb edasi ja hääbub, et need mulle siiski näib, et võiks olla võimalusi tõesti koostöös ikkagi mingisugust lahendust leida, et, et selle hoone hoone säilida suures osas sellisel kujul, nagu ta olla. Mis sellest rootslastega kokkuleppest on saanud? No eks ta ongi vaikselt hääbunud, kuna ei ole, ei ole sellega linna poolt ilmselt enam tegeldud. Nii et kultuuriministeerium siiski seisab praegu linnahalli kui muinsuskaitselise väärtusega objekti säilitamise eest Jah, sest ei ole täna ikkagi mingisugust teistsugust alust, et ei ole eksperdid aja ekspertide arhitektuuri eksperdid öelnud, et see hoone on nüüd kaotanud oma oma kunstilised väärtused ja teiselt poolt loomulikult lammutamine on kõige lihtsamat teed minek, et et mulle näib, et ei ole ikkagi veel välistatud võimalused ka selles pooles vaadata muude võimaluste järele, et hoone ikkagi suures osas saaks sellisena säilida, nagu ta on ja ja ka teha kulutusi võimalik uuteks ideedeks. Aitäh julgustava sõna eest kultuuriminister Urmas Paet. Arhitekt Raine karbi kokkuvõttev mõte selles vaidluses Võib-olla siin on rõhutatud palju seda, et ta annab mingi arhitektuuri mälestusmärke, seda aga, tegelikult minu arvates see põlegi asja asja põhiline asi, asja põhiline põhiline point, kui nii-öelda võiks olla see, et kas Tallinnal on südalinnas vaja kontsertsaali või ei ole vaja, sest see, et nüüd see Saku Suurhall-kontsertsaalina võiks hakata töötama seda juba peaks igaüks aru saama, et see on absurd. Aga kas meil on niisugune kontsertsaali vaja või ei ole? See tuleks, see tuleks selgeks teha, sest on ju selge, et et, et kõik taolised suured kontserdid, teatrisaalid ei majanda ennast ise. Kui on niisugused kontsertsaali vaja, siis tuleks siis peaks riik sellega arvestama ja vastavalt siis seda hakkama doteerima, kui ei ole, noh. Kui eestlastel ei ole vaja kontsertsaali, siis läks ta muidugi maha lõhkuda. Professor Krista Kodres lisab No üldiselt on väga vähe räägitud strateegilisest plaanist, mida, mis linnal võiks olla, kõigi kultuuriehitistega eksis ta sama probleemistik, mille, mille üle oleks pidanud väga tõsiselt mõtlema juba siis, kui püstitati Saku hall niisuguste niisuguste ambitsioonidega, nagu ta tol korral püstitati, ehk siis multifunktsionaalse saal ruumina, mis võimaldaks teha väga erinevaid, kaasa arvatud ka kultuuriüritusi. Minu enda kogemus näiteks Rogersi kontserdiga sealsamas Saku hallis oli suhteliselt masendav ja sellest on tõepoolest nüüd ka juttu olnud, enamik inimesi sellest ka kirjutavad, et seal ühtegi väärt kontserti päris kindlasti teha ei saa. Järelikult on linnale ühte niisugust hea akustikaga spetsiaalselt kontserdite jaoks mõeldud saali siiski väga vaja. Nüüd nagu me teame, eelmine aasta, võeti ette järgmine suur üritamine koos Sakala keskuse arendajatega. Ka sinna plaanitakse suurt kontserdisaali ja üldse väga palju saale. Ja mina tegelikult küsiksin küll linnavõimude käest inimeste käest, kes, kes niisugustele asjadele peaksid mõtlema seda, et kas nad on kunagi välja arvestanud potentsiaalne Tallinna vaatajaskond ja, ja kui seisab taas siis todasama õnnetu linnahall, eks ole, mis on lagunemas ja mis on suurepärane saal oma suurepärase saaliga, siis, siis miks pärast peab sinna juurde arendama Sakala nii-öelda linnakut veel. Et selles mõttes on siin nagu nagu palju niisuguseid niukseid, üksikuid ettevõtmisi omavahel on nad seostamata ja mul oleks väga hea meel, kui keegi võtaks niisuguse statistiliselt ja, ja, ja sotsioloogilise uurimuse ette selleks, et siiski määratleda see, see potentsiaalne vaatajaskond, mis Tallinnas on selleks, et me ei oleks ühel hetkel tõsiasja ees, et tegelikult ei suuda ükski todasama investori arendaja enda püsti pandud hooneid enam majandada mingis tuleviku perspektiivis. Ärimeeste raha võim on vastamisi kultuuriinimeste säästliku suhtumisega inimmõtte ja kätega loodusse. Mida Tallinna linnavalitsus kuulda võtab? Kas raha või mõistuse hääl?